Eurovoci märksõnad (näita)

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0811 koostööpoliitikakoostööpoliitikapiiriülene koostöö

10 EUROOPA ÜHENDUSED1016 Euroopa ehitamineEuroopa Liidu suhtedEuroopa naabruspoliitika

10 EUROOPA ÜHENDUSED1016 Euroopa ehitamineEuroopa Liidu süvendaminemajanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus

16 MAJANDUS1606 majanduspoliitikamajanduslik toetusregionaalabi

16 MAJANDUS1616 piirkonnad ja piirkonnapoliitikaregionaalpoliitikaühenduse regionaalpoliitikarakenduskava

HALDUSÕIGUSEelarve

Teksti suurus:

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (lühend - STS2014_2020)

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.12.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2017
Avaldamismärge:RT I, 25.11.2015, 6

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus

Vastu võetud 04.06.2014
RT I, 21.06.2014, 1
jõustumine 01.07.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
11.06.2015RT I, 30.06.2015, 401.09.2015, osaliselt 01.07.2015
11.11.2015RT I, 25.11.2015, 205.12.2015

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala

 (1) Käesolevas seaduses reguleeritakse struktuuritoetuse andmist järgmiste rakenduskavade ja koostööprogrammide elluviimisel:
 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469), artikli 96 tähenduses ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava (edaspidi rakenduskava);
 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259−280), artiklis 8 nimetatud koostööprogramm (edaspidi ETK programm);
 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.03.2014, lk 1−41), artikli 7 tähenduses rakenduskava (edaspidi abifondi rakenduskava);
 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT L 77, 15.03.2014, lk 27−43), III jaotises nimetatud piiriülene koostööprogramm (edaspidi ENI programm).

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud menetlusele kohaldatakse käesolevat seadust ja selle alusel antud õigusakte, ETK ja ENI programmide puhul, mille korraldusasutus asub Eestis, ka seirekomisjoni otsusega kehtestatut, ning nendes reguleerimata küsimustes Euroopa Liidu õigusakte ja haldusmenetluse seadust.

 (3) ETK programmi elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 2. peatükis sätestatut, arvestades 4. peatükist tulenevaid erisusi.

 (4) Abifondi rakenduskava elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 3. peatükis sätestatut, arvestades käesoleva seaduse 5. peatükist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 223/2014 tulenevaid erisusi.

 (5) ENI programmi elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 2. peatükis sätestatut, arvestades 6. peatükist tulenevaid erisusi.
[RT I, 25.11.2015, 2 - jõust. 05.12.2015]

§ 2. Terminid

  Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse toetuse saaja või partneri abikõlblike kulude katteks Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest (edaspidi koos fond) ning Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest vahenditest (edaspidi riiklik kaasfinantseering), juhul kui see on meetme või meetme tegevuse eelarves ette nähtud;
 2) prioriteetse suuna eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktis i nimetatud investeerimisprioriteedi erieesmärk;
 3) meede on tegevuste kogum rakenduskava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 1 tähenduses prioriteetse suuna (edaspidi prioriteetne suund) eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks;
 4) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
 5) abikõlblik kulu on kulu, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ning käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud kulu korral ka ETK programmi seirekomisjoni otsusega;
 6) abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses, investeeringute kavas, käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise tingimuste õigusaktis, § 18 lõikes 2 nimetatud lepingus või § 18 lõikes 4 nimetatud käskkirjaga kindlaks määratud ajavahemik, mis jääb ajavahemikku 2014. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini;
 7) omafinantseering on toetuse saaja või partneri kantav osa abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei hüvitata;
 8) taotleja on toetuse taotluse (edaspidi taotlus) esitanud juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus;
 9) toetuse saaja on taotleja, kelle taotlus on rahuldatud, käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud isik või asutus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 tähenduses rahastamisvahendi rakendaja (edaspidi rahastamisvahendi rakendaja) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artiklis 13 nimetatud isik;
 10) partner on taotluses või käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud füüsiline isik, juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud;
 11) lõppsaaja on isik või asutus, kellele toetuse saaja annab toetust vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise tingimuste õigusaktile või taotluse rahuldamise otsusele või kes saab toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punkti 11 tähenduses rahastamisvahendist (edaspidi rahastamisvahend).

2. peatükk Partnerluslepe 

§ 3. Partnerlusleppe koostamine ja kinnitamine

 (1) Rahandusministeerium koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe (edaspidi partnerluslepe) koostöös käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel nimetatud rakendusasutustega ja Maaeluministeeriumiga ning peab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Vabariigi Valitsus kinnitab partnerlusleppe Rahandusministeeriumi ettepanekul. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud partnerlusleppe Euroopa Komisjonile.

§ 4. Partnerlusleppe eduaruande koostamine

  Rahandusministeerium koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 52 nimetatud eduaruande partnerlusleppe täitmise kohta koostöös rakendusasutuste ja Maaeluministeeriumiga. Rahandusministeerium esitab aruande Vabariigi Valitsusele ja Euroopa Komisjonile.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

3. peatükk Rakenduskava elluviimine 

1. jagu Rakenduskava 

§ 5. Rakenduskava koostamine ja kinnitamine

 (1) Korraldusasutus koostab koostöös rakendusasutustega rakenduskava ning peab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi.

 (2) Vabariigi Valitsus kinnitab rakenduskava korraldusasutuse ettepanekul. Korraldusasutus esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud rakenduskava Euroopa Komisjonile.

2. jagu Rakenduskava elluviimise korraldajad ja auditeerija ning nende ülesanded 

§ 6. Korraldusasutus

 (1) Korraldusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 123 lõike 1 tähenduses on Rahandusministeerium.

 (2) Korraldusasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid, kui ülesande täitmine ei ole käesoleva seadusega pandud rakendusasutusele või rakendusüksusele, ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides nimetatud ülesandeid.

 (3) Kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda, võib valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga määrata, millise meetme, meetme tegevuse, asja või teenuse korral kontrollib korraldusasutus riigihangete seaduse järgimist.

§ 7. Rakendusasutus

 (1) Rakendusasutus on käesoleva seaduse § 12 lõike 3 kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud ministeerium või Riigikantselei.

 (2) Rakendusasutus täidab järgmisi korraldusasutuse ülesandeid (edaspidi rakendusasutuse ülesanded):
 1) töötab välja ja kehtestab toetuse andmise tingimused ning seirab nende täitmist;
 2) nõustab rakendusüksust toetuse andmise tingimuste õigusakti rakendamisel;
 3) esitab Rahandusministeeriumile ettepanekuid partnerlusleppe ja rakenduskava muutmiseks;
 4) täidab muid korraldusasutuse ülesandeid, mis on käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega pandud rakendusasutusele.

 (3) Rakendusasutus esitab korraldusasutusele ja sertifitseerimisasutusele nende ülesannete täitmiseks vajaliku teabe nende nõutud ajaks ja viisil. Põhjendatud juhul ja kui see on teabe saamise eesmärgist tulenevalt võimalik, võib teabe esitamise tähtaega pikendada korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse nõusolekul.

§ 8. Rakendusüksus

 (1) Rakendusüksus on käesoleva seaduse § 12 lõike 3 kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik.

 (2) Rakendusüksus täidab järgmisi korraldusasutuse ülesandeid (edaspidi rakendusüksuse ülesanded):
 1) teavitab avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise korrast;
 2) menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289−302), artikli 7 lõigete 4 ja 5 kohases ulatuses;
 3) annab taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimustes;
 4) menetleb maksetaotlusi, sealhulgas võib peatada maksetaotluse menetlemise, ja maksab toetuse välja või jätab välja maksmata;
 5) otsustab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 7 lõigete 4 ja 5 kohases ulatuses;
 6) teeb finantskorrektsiooni otsuse ja nõuab tagasi aluseta väljamakstud toetuse, välja arvatud käesoleva seaduse § 45 lõikes 3 nimetatud juhul;
 7) kogub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e;
 8) täidab muid korraldusasutuse ülesandeid, mis on käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega pandud rakendusüksusele.

 (3) Kui rakendusüksuse ülesandeid volitatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel täitma juriidiline isik, sõlmib rakendusasutus halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu, mis sisaldab kokkuleppeid rakendusüksuse ülesannete täitmisega kaasnevate toetusest mittehüvitatavate kulude katteks antavate vahendite summa ja kasutamise tingimuste, rakendusüksuse ülesannete täitmisega kaasnevate kulude omafinantseeringust kaetava summa ning rakendusasutuse ja õigusaktis reguleerimata osas rakendusüksuse ülesannete täitmise korra täpsustamise kohta. Halduslepingus võib esitada rakendusüksuse rakendatava meetme või selle tegevuse eelarve.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu täitmise üle teeb haldusjärelevalvet rakendusasutus.

 (5) Rakendusüksus esitab korraldusasutusele, rakendusasutusele ja sertifitseerimisasutusele nende ülesannete täitmiseks vajaliku teabe nende nõutud ajaks ja viisil. Põhjendatud juhul ja kui see on teabe saamise eesmärgist tulenevalt võimalik, võib teabe esitamise tähtaega pikendada korraldusasutuse, rakendusasutuse ja sertifitseerimisasutuse nõusolekul.

§ 9. Sertifitseerimisasutus

 (1) Sertifitseerimisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 123 lõike 2 tähenduses on Rahandusministeerium. Sama artikli lõike 3 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister otsustada, et sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab korraldusasutus.

 (2) Sertifitseerimisasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud sertifitseerimisasutuse ülesandeid.

§ 10. Ülesannete täitmiseks loa andmine ja ülesannete täitmise lõppemine

 (1) Kui auditeeriv asutus on korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemid tunnistanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 124 kohaselt nõuetele vastavaks, annab Vabariigi Valitsus korraldusasutusele ja sertifitseerimisasutusele loa asuda ülesandeid täitma. Ettepaneku loa andmiseks teeb valdkonna eest vastutav minister.

 (2) Kui korraldusasutus on rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmiseks ettenähtud tööprotseduurid tunnistanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013, käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavaks, annab korraldusasutuse juht käskkirjaga rakendusasutusele ja rakendusüksusele loa asuda ülesandeid täitma. Kui Rahandusministeerium täidab rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesandeid, antakse ülesannete täitmiseks luba käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ja ülesannete täitmine peatatakse või lõpetatakse lõike 3 kohaselt.

 (3) Kui auditi tulemusel antakse hinnang, et korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse ülesande täitmine ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 124 sätestatud nõuetele, võib Vabariigi Valitsus otsustada korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse ülesannete täitmise peatada või lõpetada.

 (4) Kui auditi või kontrolli tulemusel antakse hinnang, et rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesande täitmine ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013, käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, võib korraldusasutuse juht käskkirjaga otsustada rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete täitmise peatada või lõpetada. Korraldusasutuse juht teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise korralduse kohta.

 (5) Korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmine lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013 tulenevate kohustuste lõppemisel.

§ 11. Auditeeriv asutus

 (1) Auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 123 lõike 4 tähenduses on Rahandusministeerium.

 (2) Auditeeriv asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud auditeeriva asutuse ülesandeid. Auditeeriv asutus võib volitada juriidilise isiku või täidesaatva riigivõimu asutuse tegema auditit.

 (3) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel ning tema volitatud isikul ja asutusel õigus auditeerida korraldusasutust, sertifitseerimisasutust, rakendusasutust, rakendusüksust ja toetuse saajat ning saada juurdepääs auditeeritava ja partneri ülesannete ja kohustuste täimisega ning toetuse kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada auditeeritavale ja partnerile küsimusi ning viibida auditeeritava ja partneri ruumides ja territooriumil.

 (4) Auditeeriva asutuse volitatud isikul ja asutusel ning nende volitatud isikul ja asutusel on toetuse andmise õiguspärasuse kontrollimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 40 lõikes 3 nimetatud juhtudel õigus pääseda juurde rahastamisvahendist abi saava lõppsaaja toetusega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada lõppsaajale küsimusi ning viibida tema ruumides ja territooriumil.

 (5) Auditeeritav, partner ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 40 lõikes 3 nimetatud juhtudel lõppsaaja peavad auditeerivale asutusele tema ülesannete täitmiseks osutama igakülgset abi.

 (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 124 lõike 2 ja artikli 127 lõike 1 kohaste auditeerimiste, sama määruse artikli 127 lõikes 4 nimetatud auditeerimise strateegia ning sama artikli lõikes 5 nimetatud auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

3. jagu Meetmete nimekirja ja toetuse andmise tingimuste kehtestamine 

§ 12. Meetmete nimekirja koostamine ja selle kinnitamine

 (1) Rahandusministeerium koostab koostöös ministeeriumide ja Riigikantseleiga meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri), mis sisaldab:
 1) prioriteetset suunda;
 2) prioriteetse suuna eesmärki;
 3) meetme nimetust;
 4) meetme eesmärki;
 5) meetme tegevust;
 6) meetme väljundinäitajat koos alg- ja sihttasemega;
 7) meetme eelarvet;
 8) fondi nimetust;
 9) fondi vahendite ja riikliku kaasfinantseeringu summasid;
 10) fondi vahendite protsendimäära eelarvest;
 11) rakendusasutuse ja rakendusüksuse nimetust;
 12) vajaduse korral kohustust toetuse andmise tingimuste eelnõu seletuskirjas esitada teave meetme või selle tegevuse rahastamise kohta pärast meetme või selle tegevuse lõppemist;
 13) teavet, kas meede või meetme tegevus mõjutab kliima ja keskkonnahoiu, võrdsete võimaluste, infoühiskonna, regionaalarengu või riigivalitsemise eesmärke (edaspidi läbiv teema).

 (2) Kui meetme tulemuse saavutamise eest vastutab mitu rakendusasutust, nimetatakse meetmete nimekirjas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud iga meetme või selle tegevuse kohta.

 (3) Meetmete nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul.

§ 13. Toetuse andmise tingimuste koostamine ja kehtestamine

 (1) Toetuse andmise tingimused kehtestatakse käesoleva seaduse §-de 14, 15 ja 20 kohaselt ministri määrusega ning § 16 ja § 18 lõike 4 kohaselt ministri käskkirjaga ning need sisalduvad § 18 lõikes 2 nimetatud rahastamisvahendi rakendamise lepingus ja käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud ühises tegevuskavas. Kui rakendusasutuseks on Riigikantselei, kehtestab toetuse andmise tingimused Vabariigi Valitsus määrusega ja riigisekretäri käskkirjaga.

 (2) Toetuse andmise tingimused koostatakse meetmete nimekirjas oleva meetme või meetme tegevuse rakendamiseks kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuse andmise tingimusi sisaldava õigusakti, rahastamisvahendi rakendamise lepingu ja ühise tegevuskava eelnõu kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Rakendusasutus, kes vastutab läbiva teema elluviimise eest, kooskõlastab teise rakendusasutuse õigusakti eelnõu, kui vastavalt meetmete nimekirjale mõjutab meede tema vastutusala läbiva teema eesmärke.

 (4) Kooskõlastaja kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuse andmise tingimusi sisaldava õigusakti, rahastamisvahendi rakendamise lepingu ja ühise tegevuskava eelnõu või esitab kooskõlastamata jätmise põhjenduse kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib kooskõlastamiseks esitaja või kooskõlastaja taotlusel tähtaega muuta. Kui kooskõlastaja ei ole tähtaja jooksul kooskõlastamise kohta teavet esitanud, loetakse eelnõu tema poolt kooskõlastatuks.

 (5) Kulude abikõlblikuks arvamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (6) Käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud käskkiri ning § 18 lõikes 2 nimetatud rahastamisvahendi rakendamise leping ja lõikes 4 nimetatud rahastamisvahendi rakendamise käskkiri esitatakse korraldusasutusele kümne tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist.

§ 14. Toetuse andmine avatud taotlemisel

  Avatud taotlemisel toetuse andmiseks kehtestab rakendusasutuse juht toetuse andmise tingimuste määruse, milles sätestatakse:
 1) millise prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi tulemuste saavutamiseks toetust antakse;
 2) toetatavad tegevused ja toetuse andmise eesmärk, ning olenevalt meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi eesmärgist, vajaduse korral valdkonna arengukavas või selle puudumisel ministeeriumi või Riigikantselei haldusala arengukavas või kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas või piirkondlikus arengukavas nimetatud eesmärgid, mille saavutamisele peab projekt kaasa aitama;
 3) meetmete nimekirja kohane meetme tegevuse väljundinäitaja, millesse peab projekt panustama;
 4) viide riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile või konkurentsiseaduse §-le 341, kui riigiabi antakse Euroopa Komisjoni otsuse alusel;
 5) tegevused, mida võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 70 kohaselt teha väljaspool Eestit;
 6) meetme või meetme tegevuse abikõlblikkuse periood, millesse peab jääma projekti abikõlblikkuse periood;
 7) abikõlblike või mitteabikõlblike kulude liigid ja muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused, sealhulgas toetuse andmise piirangud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 61 ja artikli 65 lõikes 8 nimetatud puhastulu teenimisega;
 8) toetuse minimaalne või maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest ja vajaduse korral toetuse suurim või vähim summa;
 9) taotlejale ja taotlusele, ning kui see on asjakohane, siis partnerile esitatavad nõuded, sealhulgas vajaduse korral võimalus piiritleda toetuse andmine konkreetse tegevuse, piirkonna või sihtrühmaga;
 10) taotluse esitamise ning taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise kord;
 11) projektide valikukriteeriumid ja -metoodika, mille kujundamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis a nimetatud nõudeid ja põhimõtteid;
 12) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsusest teavitamise tähtaeg ja kord;
 13) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused, tähtaeg ja kord;
 14) toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused, sealhulgas vajaduse korral käesoleva seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud kohustuse täitmise kord;
 15) toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord;
 16) hankedokumentide esitamise ja eel- või järelkontrolli kord, kui see on asjakohane;
 17) vajaduse korral kohustus kasutada käesoleva seaduse § 27 lõike 1 tähenduses kompetentsikeskust, kui see on määratud;
 18) toetuse maksmise tingimused ja kord, sealhulgas maksetaotluse menetlemise tähtaeg ja lõppmakse suurus;
 19) vaiete menetleja;
 20) dokumentide ja muude tõendite rakendusüksusele üleandmise kord, kui üleandmist võimaldatakse.

§ 15. Toetuse andmine investeeringute kava alusel

 (1) Üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektidele toetuse andmiseks võib rakendusasutus koostada investeeringute kava, mis koostatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud toetuse andmise tingimuste määrusele.

 (2) Investeeringute kava alusel toetuse andmiseks kehtestab rakendusasutuse juht toetuse andmise tingimuste määruse, milles sätestatakse lisaks käesoleva seaduse §-s 14 nimetatule:
 1) investeeringute kava koostamise tingimused ja kord;
 2) projekti investeeringute kavasse arvamata jätmisest teatamise kord;
 3) tegevus või asjaolu, mille korral loetakse projekti rakendamine alanuks;
 4) investeeringute kava muutmise, sealhulgas toetuse suurendamise tingimused ja kord.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud investeeringute kava koostamise tingimuste ja korra kehtestamisel võib rakendada käesoleva seaduse §-des 21 ja 22, § 23 lõikes 1 ja § 21 lõike 6 alusel antud õigusaktis sätestatut.

 (4) Vabariigi Valitsus kinnitab rakendusasutuse ettepanekul investeeringute kava, mis sisaldab projektide kohta järgmisi andmeid:
 1) toetuse taotleja;
 2) projekti nimetus;
 3) projekti eesmärk;
 4) projekti tulemused;
 5) projekti rakendamise eeldatav tähtaeg;
 6) projekti eeldatav maksumus;
 7) projektile eraldatava toetuse suurim summa;
 8) toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest;
 9) projektis nimetatud investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad aastate lõikes alates projekti abikõlblikkuse perioodi algusest kuni käesoleva seaduse § 24 punktis 14 nimetatud kohustuse täitmiseni;
 10) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud lisaandmed.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 9 nimetatud täiendavate püsikuludena käsitatakse riigieelarve seaduse § 60 lõigete 4−6 tähenduses kohustusi, mis ületavad riigieelarve seaduse § 60 lõike 4 kohast ministeeriumi valitsemisala või Riigikantselei haldusala eelseisva eelarveaasta rahaliste kohustuste võtmise maksimaalset määra.

 (6) Rakendusasutusel on investeeringute kava koostamiseks esitatud teabe kontrollimisel käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud õigused.

 (7) Kui projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse või projekt arvatakse investeeringute kavast välja, teeb rakendusasutus kavasse arvamata jätmise otsuse. Kui kavasse ei arvata riigiasutuse projekti, teavitab rakendusasutus sellest riigiasutust, esitades teates investeeringute kavasse mittearvamise põhjenduse.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase investeeringute kava võib kinnitada rakendusasutuse juht käskkirjaga, kui:
 1) üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid on kinnitatud Vabariigi Valitsuse otsusega valdkonna arengukava rakendusplaanis või
 2) kava koostatakse täidesaatva riigivõimu asutuse investeeringuprojektide kohta.

§ 16. Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks

 (1) Kui toetatavate tegevuste elluviijaks on rakendusasutuseks olev ministeerium või Riigikantselei, kehtestab rakendusasutuse juht toetuse andmise tingimuste käskkirja, milles sätestatakse lisaks käesoleva seaduse § 14 punktides 1–8 ja 14–18 nimetatule:
 1) toetatavate tegevuste elluviija;
 2) toetatavate tegevuste kirjeldused, sealhulgas partneri tegevuste kirjeldused, ja ajakava;
 3) toetatavate tegevuste eelarve, mis hõlmab iga toetatava tegevuse abikõlblike kulude eelarvet, milles on eristatud käesoleva seaduse § 2 punktis 1 nimetatud fondi vahendid ja riiklik kaasfinantseering, toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest, partneri abikõlblikke kulusid, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu jaotust, ning mittetoetatavate tegevuste eeldatavat maksumust;
 4) lõppsaajale toetuse andmiseks käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud asjakohased toetuse andmise tingimused, kui toetatav tegevus hõlmab toetatava tegevuse elluviija poolt lõppsaajale toetuse andmist ja andmise tingimusi ei kehtestata käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase määrusega.

 (2) Kui toetuse andmise tingimuste käskkiri hõlmab mitut projekti, määratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused iga projekti kohta.

 (3) Kui toetatavate tegevuste elluviijaks on ministeerium või Riigikantselei, kes annab toetust lõppsaajatele, siis kehtestab lõppsaajale käesoleva seaduse § 14 kohased toetuse andmise tingimused toetatavate tegevuste elluviija, kui need ei sisaldu toetuse andmise tingimuste käskkirjas.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaste toetatavate tegevuste elluviimise võib volitada juriidilisele isikule või täidesaatva riigivõimu asutusele. Kui toetatavate tegevuste elluviijaks on juriidiline isik, võib rakendusasutus vajaduse korral sõlmida toetatavate tegevuste elluviijaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepingu täitmise üle teeb haldusjärelevalvet rakendusasutus.

 (6) Toetuse andmise tingimuste käskkirja ja selle muutmise eelnõu esitatakse käesoleva seaduse § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele koos seletuskirjaga, mis vastab määruse seletuskirja kohta kehtestatud nõuetele.

§ 17. Toetuse andmine ühise tegevuskava korral

 (1) Ühise tegevuskava taotluse koostab rakendusasutus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 104−106 sätestatuga. Ühise tegevuskava taotluse esitab Euroopa Komisjonile kinnitamiseks korraldusasutus.

 (2) Korraldusasutus või tema nõusolekul rakendusasutus moodustab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 108 lõikele 1 ühise tegevuskava juhtkomitee (edaspidi juhtkomitee), mis täidab sama artikli lõikes 2 nimetatud ülesandeid, määrab juhtkomitee esimehe ja kehtestab juhtkomitee töökorra. Vähemalt üks juhtkomitee liige peab olema korraldusasutuse esindaja.

§ 18. Toetuse andmine rahastamisvahendile

 (1) Rakendusasutus või korraldusasutus viib läbi või korraldab rahastamisvahendile toetuse andmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikes 2 nõutud eelhindamise ning eelhindamise tulemustest lähtudes töötab välja toetuse andmise tingimused.

 (2) Rakendusasutus sõlmib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 punktide a ja b tähenduses rahastamisvahendi rakendajaga vastavalt sama artikli lõikele 7 rahastamislepingu (edaspidi rahastamisvahendi rakendamise leping), mis peab sisaldama sama määruse IV lisa punktis 1 nimetatud tingimusi.

 (3) Rahastamisvahendi rakendamise lepingu täitmise üle teeb haldusjärelevalvet rakendusasutus.

 (4) Kui rahastamisvahendi rakendaja on rakendusasutus või rakendusüksus, kehtestab rakendusasustuse juht toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi rahastamisvahendi rakendamise käskkiri), mis sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 IV lisa punktis 2 nimetatud tingimusi, olles sama määruse artikli 38 lõike 8 kohaselt käskkirja kavandi eelnevalt kooskõlastanud rakenduskava seirekomisjoniga.

 (5) Rakendusasutus võib rahastamisvahendi rakendamise lepinguga või rahastamisvahendi rakendamise käskkirjaga lubada rahastamisvahendi rakendajal kehtestada rahastamislepingu kohaselt rahastamisvahendi rakendamise täpsustavad tingimused.

 (6) Rahastamisvahendi rakendamise lepingu ja rakendamise käskkirja kavandi käesoleva seaduse § 13 lõike 3 kohaselt kooskõlastamiseks esitamisel lisatakse kavandi juurde käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelhindamise tulemusi kajastav dokument.

§ 19. Rahastamisvahendisse tagasilaekunud vahendite kasutamine

 (1) Rakendusasutus tagab, et rahastamisvahendile antud toetust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 44 tähenduses sellesse tagasilaekunud vahendit ja sellelt saadavat tulu, kasumit või muud sissetulekut (edaspidi tagasilaekunud vahend) kasutatakse samas rahastamisvahendis või muus rahastamisvahendis kooskõlas sama määruse artikli 43 lõikega 2 ja artikli 44 lõikega 1 kuni 2023. aasta 31. detsembrini.

 (2) Vabariigi Valitsus kinnitab Rahandusministeeriumi ettepanekul 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2031. aasta 31. detsembrini tagasilaekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 45.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahendite kasutamise eest vastutav asutus annab korraldusasutuse nõudmisel nende vahendite kasutamise kohta teavet korraldusasutusele, kes omakorda annab teavet Euroopa Komisjonile.

§ 20. Tehnilise abina toetuse andmine

 (1) Toetust antakse tehnilise abina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 59 kohaselt.

 (2) Rakendusasutuse juht kehtestab tehnilise abina toetuse andmiseks toetuse andmise tingimuste määruse, milles sätestatakse käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud asjakohased tingimused.

 (3) Rakendusasutus, kelle meetme või meetme tegevuse raames rakendusüksus ülesandeid täidab, tagab rakendusüksuse ülesannete täitmise rahalised vahendid omafinantseeringuks ja mitteabikõlblike kulude katteks.

4. jagu Taotluse menetlemine ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 

§ 21. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

 (1) Taotlus tuleb esitada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. Taotlejal on õigus saada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud tingimuste ja nõuete kohta rakendusüksuselt selgitusi.

 (2) Taotleja on kohustatud:
 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;
 3) tõendama projektis mittetoetatavate tegevuste tegemise suutlikkust, kui nii on nõutud toetuse andmise tingimuste määruses;
 4) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema, partneri või kavandatava tegevuse kohas;
 5) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

 (3) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele vastavuse kontrollimiseks otsusega vastu võtmata.

 (4) Taotluse menetlusse võtmise eelduste kontrollija, taotluse nõuetele vastavuse kontrollija, taotluse hindaja ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustaja peab olema kompetentne ja taotleja suhtes erapooletu, ning kui toetuse andmise tingimuste määruses on sätestatud lisanõudeid, siis ka nendele nõuetele vastav isik. Taotluse menetlejaks ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.

 (5) Kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid ja kaalutlusi täiendavalt ei põhjendata.

 (6) Toetuse andmise tingimuste määruses taotlejale, partnerile, taotlusele, taotluse menetlemisele, sealhulgas omafinantseeringusse panustamise suutlikkuse hindamisele ja projektide valikule, kohaldatavad nõuded ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (7) Rakendusüksusel on käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud õigused taotluses esitatud teabe kontrollimiseks taotleja ja partneri juures ning kavandatavate tegevuste elluviimise kohas.

§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse ja selle muutmise otsuse tegemine ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Kui taotlus ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus vastavad toetuse andmise tingimuste määrusele, tehakse vastavalt taotluse rahuldamise otsus või taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus.

 (2) Kui taotlus ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus ei vasta toetuse andmise tingimuste määrusele, tehakse vastavalt taotluse rahuldamata jätmise või taotluse rahuldamise otsuse muutmata jätmise otsus.

 (3) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

 (4) Toetuse andmise tingimuste määruses taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemisele kohaldatavad nõuded ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (5) Kui taotluse rahuldamise otsus on tühine haldusmenetluse seaduse tähenduses või tunnistatakse kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, maksab toetuse saaja saadud toetuse tagasi käesoleva seaduse §-des 48 ja 49 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 23. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

 (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
 1) taotluse osalist rahuldamist;
 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

 (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
 1) ettekirjutuse tegemist;
 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

5. jagu Toetuse saaja ja partneri kohustused 

§ 24. Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
 1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise;
 2) tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras;
 3) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projektiga seotud mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust;
 4) tagama tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused;
 5) esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud viisil;
 6) tõendama kulude abikõlblikkust ja kavandatud tulemuse saavutamist;
 7) koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus osaleja kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele;
 8) teavitama rakendusüksust viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
 9) taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui tingimusi saab muuta ja nende muutmise peab rakendusüksus otsusega heaks kiitma;
 10) võimaldama ja tagama, et partner ja lõppsaaja võimaldavad audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma audiitorile ja kontrollijale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
 11) eristama projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktides b−d ja artiklis 68 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470−486), artiklis 14 nimetatud juhtudel;
 12) arvestama abikõlblike kulude eelarvest maha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 1 kohaselt puhastulu;
 13) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased;
 14) tagama kestvuse nõude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 nimetatud juhul ja aja jooksul;
 15) tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtaegselt;
 16) täitma käesoleva seaduse § 39 lõike 10 alusel antud määruse kohaselt teavitamisega seotud kohustusi;
 17) säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõigetele 2 ja 4 ning tagama, et lõppsaaja säilitab toetuse saamisega seotud dokumendid sama kaua, kui seda peab tegema toetuse saaja;
 18) täitma muid talle käesolevast seadusest, selle alusel antud õigusaktidest ja käesolevas seaduses nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi.

§ 25. Partneri kohustused

 (1) Partner peab täitma käesoleva seaduse § 24 punktides 4, 7, 10, 11, 13, 14 ja 16−18 ning §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi.

 (2) Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui partner on valitud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja poolt läbiviidud riigihanke tulemusel.

§ 26. Kohustused seoses hankimisega

 (1) Toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses.

 (2) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 10 lõike 3 tähenduses ja riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda, peab ta riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse §-des 83–89 nimetatud valdkondades rakendama sama seaduse 5. peatükis sätestatud menetluskorda.

 (3) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 10 lõike 3 tähenduses, peab ta riigihangete seaduse §-des 83–89 nimetatud valdkondades ideekonkursi korraldamisel rakendama sama seaduse 4. peatükis sätestatud korda, kui ideekonkursi eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda.

 (4) Toetuse saaja, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses või peab riigihangete seadusest lähtuma käesoleva seaduse § 25 lõike 2 alusel, on kohustatud andma riigihanke korraldamise käesoleva seaduse § 27 lõike 2 alusel määratud kompetentsikeskusele, kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimuste õigusaktis ning kui hankeleping sõlmitakse kompetentsikeskuse pädevusse antud valdkonnas ja hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda.

 (5) Kui toetuse saajal on toetuse andmise tingimuste õigusakti kohaselt kohustus anda riigihanke korraldamine kompetentsikeskusele, sõlmib ta kompetentsikeskusega hanke korraldamise lepingu, juhindudes lepingu sõlmimisel käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud raamlepingust või -kokkuleppest.

 (6) Kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid.

6. jagu Kompetentsikeskus 

§ 27. Kompetentsikeskus

 (1) Kompetentsikeskus käesoleva seaduse tähenduses on isik või asutus, kes korraldab toetuse saaja ja partneri nimel riigihanget ning tagab hankelepingu ja selle muudatuse kooskõla riigihangete seadusega.

 (2) Vabariigi Valitsus võib valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määrata kompetentsikeskuseks valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, riigi äriühingu või riigi sihtasutuse ja volitada Rahandusministeeriumi sõlmima kompetentsikeskusega raamlepingu või -kokkuleppe.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud raamlepingus ja -kokkuleppes nähakse muu hulgas ette kompetentsikeskuse kohustused, õigused, ülesande täitmise tasu arvestamise alused ja vastutus.

7. jagu Toetuse maksmine 

§ 28. Maksetaotluse esitamine ja kontrollimine

 (1) Toetus makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel, kas enne kulude abikõlblikkuse tõendamist (edaspidi ettemakse) või pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist.

 (2) Toetus makstakse välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist, võttes arvesse käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1 ja 4 nimetatud finantskorrektsiooni otsuseid.

 (3) Kui toetuse saaja tellib lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid riigihangete seaduse § 19 tähenduses või korraldab riigihanke, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kontrollitakse riigihanke kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetega ning kõnealusele riigihankele kohalduvate riigihangete seaduse sätetega üksnes siis, kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 5000 euroga või sellest suurem.

§ 29. Toetuse maksmise tingimused ja kord

 (1) Toetus makstakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõikes 1 ja artiklis 68 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artiklis 14 nimetatud tingimustel.

 (2) Rahastamisvahendile makstakse toetus välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 41 ja 42 ning rahastamisvahendi rakendamise lepingus või käskkirjas sätestatud tingimuste kohaselt.

 (3) Ühise tegevuskava korral makstakse toetus välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 109 kohaselt, arvestades muu hulgas juhtkomitee arvamust ühises tegevuskavas kavandatud tulemuste saavutamise kohta.

 (4) Kui toetuse andmisel on tegemist riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega, võib toetuse saajale teha ettemakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 131 lõikes 4 nimetatud tingimustel ja kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimuste õigusaktis.

 (5) Kui toetuse saaja ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, võib põhjendatud juhtudel teha ettemakse Rahandusministeeriumi nõusolekul käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustel ja kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimuste õigusaktis. Rahandusministeerium annab nõusoleku käesoleva seaduse § 13 lõike 3 kohase kooskõlastuse andmise käigus. Kui kooskõlastamise käigus ei ole nõusoleku kohta teavet esitatud, loetakse nõusolek antuks.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel peab toetuse saaja tõendama ettemaksena saadud toetuse kasutamist abikõlblike kulude tasumiseks käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud määruses nimetatud tingimustel ja tähtajaks.

 (7) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest, võib toetuse välja maksta pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

 (8) Maksetaotluse esitamise ja selle menetlemise ning toetuse maksmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 30. Maksetaotluse menetlemise peatamine ja maksmise ulatus

 (1) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult, kui:
 1) maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes esineb puudus;
 2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
 3) kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
 4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust;
 5) maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik käesoleva seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 6 alusel maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.

 (2) Kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus või ettemakse kasutamise aruanne on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.

 (3) Maksetaotlusega taotletud toetuse summat vähendatakse finantskorrektsiooni otsuses nimetatud toetuse summa võrra.

 (4) Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust peatama maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetluse osaliselt või täielikult järgmistel juhtudel:
 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhud;
 2) sertifitseerimisasutus ei nõustu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 126 punkti c alusel lisama rakendusüksuse poolt abikõlblikuks arvatud kulu Euroopa Komisjonile esitatavasse sama artikli punktis a nimetatud maksetaotlusse või sama artikli punktis b nimetatud aastaaruandesse;
 3) Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile.

 (5) Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse väljamaksmise või ettemakse kasutamise aruandes nimetatud kulu abikõlblikuks arvamise, kui kulu ei ole abikõlblik.

 (6) Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise või ettemakse kasutamise aruande kinnitamise järgmistel juhtudel:
 1) toetuse saaja või partner ei täida oma kohustust;
 2) toetuse saaja ei ole suuteline projekti ellu viima;
 3) korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete täitmine peatatakse või lõpetatakse;
 4) korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse auditeerimise või kontrolli tulemusel selgub, et nende tööprotseduurid ei vasta nõuetele või nad ei täida ülesandeid nõuetekohaselt;
 5) käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul;
 6) Euroopa Komisjon keeldub Eestile maksete tegemisest.

 (7) Kui korraldusasutus keelab käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 6 alusel toetuse maksmise või ettemakse kasutamise aruande kinnitamise, teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse.

8. jagu Rakenduskava seire ja hindamine 

§ 31. Rakenduskava elluviimise seire

 (1) Korraldusasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktides a ja b nimetatud rakenduskava elluviimise seirega seotud ülesandeid. Korraldusasutus võib anda rakendusasutusele ja rakendusüksusele rakenduskava tõhusamaks elluviimiseks omal algatusel ja nimetatud määruse artikli 50 lõike 7 kohaste Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel soovitusi ning jälgida rakenduskava elluviimiseks antud soovituste rakendamist.

 (2) Korraldusasutus koostab koostöös rakendusasutustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklite 46 ja 50 tähenduses rakenduskava aruande (edaspidi seirearuanne) ja sama määruse artikli 141 lõike 1 tähenduses rakenduskava lõpparuande ning esitab need rakenduskava seirekomisjonile, Vabariigi Valitsusele ja Euroopa Komisjonile.

 (3) Rakendusasutused, rakendusüksused ja rahastamisvahendi rakendajad annavad korraldusasutusele seirearuande koostamiseks, rakenduskava elluviimisest muude ülevaadete tegemiseks ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soovituste rakendamise jälgimiseks vajalikku teavet korraldusasutuse nõudmisel.

§ 32. Rakenduskava seirekomisjon

 (1) Korraldusasutuse juht asutab käskkirjaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 47 nimetatud rakenduskava seirekomisjoni, mille esimeheks määratakse korraldusasutuse esindaja. Korraldusasutus tagab seirekomisjoni asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.

 (2) Rakenduskava seirekomisjon täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 47 lõikes 2 ning artiklites 49 ja 110 nimetatud ülesandeid.

§ 33. Valdkondlik komisjon

 (1) Vastavalt rakenduskava seirekomisjoni ettepanekule asutab korraldusasutuse või rakendusasutuse juht valdkonna tulemuslikumaks juhtimiseks ühe või mitme prioriteetse suuna meedet või meetme tegevust hõlmava valdkondliku komisjoni.

 (2) Valdkondliku komisjoni liikmed on korraldusasutuse, rakendusasutuse ja valdkonna partnerorganisatsioonide esindajad.

 (3) Korraldusasutuse või rakendusasutuse juht kehtestab valdkondliku komisjoni töökorra ning tagab asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.

 (4) Valdkondlik komisjon täidab järgmisi ülesandeid:
 1) avaldab arvamust partnerlusleppe ja rakenduskava muudatuste kohta;
 2) jälgib meetme tulemuste saavutamist;
 3) annab soovitusi meetme tõhusamaks rakendamiseks ja jälgib nende arvestamist;
 4) avaldab arvamust toetuse andmise tingimustes nimetatud toetuse andmise eesmärgi, toetuse taotlejate ja lõppsaajate sihtgruppide, toetatavate tegevuste ning projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohta;
 5) avaldab arvamust rahastamisvahendi rakendamise lepingu puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 IV lisa punkti 1 alapunktides a ja c ning rahastamisvahendi rakendamiskäskkirja puhul sama lisa punkti 2 alapunktis a nimetatud asjaolude kohta, võttes arvesse sama määruse artikli 37 lõike 2 kohaseid eelhindamise tulemusi;
 6) teeb ettepanekuid käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 nimetatud hindamise kavatsuse kohta oma valdkonna raames;
 7) täidab muid töökorras nimetatud ülesandeid.

§ 34. Hindamine

 (1) Korraldusasutus korraldab või teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 56 lõikes 3 nimetatud rakenduskava hõlmavaid hindamisi, koostab sama määruse artikli 114 lõikes 2 nimetatud hindamiste tulemuste kokkuvõtliku aruande ja esitab selle Euroopa Komisjonile.

 (2) Rakendusasutus korraldab või vajaduse korral teeb oma vastutusala meetme tegevuse hindamisi, arvestades rakenduskava seirekomisjoni soovitusi ja käesoleva seaduse § 33 lõike 4 punkti 6 kohasid ettepanekuid. Rakendusasutus esitab teabe hindamise järelduste ja soovituste ning nende teostamise kohta valdkondlikule komisjonile ja korraldusasutusele.

 (3) Korraldusasutus koostab koostöös rakendusasutustega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hindamiste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 56 lõikes 1 nimetatud hindamiskava ning esitab selle rakenduskava seirekomisjonile heakskiitmiseks.

 (4) Korraldusasutus esitab rakenduskava seirekomisjonile teabe hindamise järelduste, soovituste ja nende elluviimise kohta.

 (5) Rakendusasutus ja rakendusüksus peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 57 nimetatud järelhindamise käigus vajaduse korral esitama korraldusasutusele teavet Euroopa Komisjonile edastamiseks.

9. jagu Dokumentide säilitamine, andmete töötlemine ja struktuuritoetuse register 

§ 35. Dokumentide säilitamine

 (1) Rakenduskava elluviimise korraldajad ja auditeerija säilitavad oma ülesannete täitmise käigus saadud andmeid, loodud dokumente ja muid tõendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 kohaselt.

 (2) Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.

 (3) Rakendusüksus teavitab toetuse saajat käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasest dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul.

 (5) Toetuse saaja võib kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid säilitamiseks üle anda rakendusüksusele, kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimuste õigusaktis.

§ 36. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine

 (1) Rakenduskava elluviimise korraldajad ja auditeerija võivad töödelda ning omavahel vahetada teavet ja dokumente taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ja muid dokumente käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks.

 (2) Rakenduskava elluviimise korraldajad ning auditeeriva asutuse ametnikud, töötajad ja ülesannete täitmisse kaasatud isikud ei tohi nii teenistus- või töösuhte ajal kui ka pärast seda avaldada ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.

§ 37. Struktuuritoetuse register

 (1) Struktuuritoetuse register (edaspidi register) on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Registrit kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktides d ja e nimetatud ülesannete täitmiseks ja statistiliste ülevaadete tegemiseks.

 (2) Toetuse taotlemine ja toetuse kasutamisega seotud teabe ja dokumentide esitamine toimub registri kaudu, kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimuste õigusaktis.

 (3) Rakenduskava elluviimise korraldajad ja auditeerija kannavad registrisse teabe ja dokumendid, mis on tekkinud või saadud ülesannete täitmisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.

 (4) Registri põhimääruse ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (5) Toetuse andmise ja kasutamise kohta registrisse kantud andmetel on õiguslik tähendus.

10. jagu Teavitamisstrateegia ning juurdepääs toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmetele 

§ 38. Teavitamisstrateegia

 (1) Korraldusasutus koostab rakenduskava teavitamisstrateegia Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 116 kohaselt.

 (2) Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus täidavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 115 lõike 1 punktides c ja d nimetatud teavitamisega seotud ülesandeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamisstrateegiale.

 (3) Korraldusasutuse juht määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 117 lõikes 3 nimetatud teavitamisülesannete täitja ja teavitab Euroopa Komisjoni määratud isikust.

§ 39. Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamine

 (1) Enne taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse jõustumist või investeeringute kava kinnitamist võivad korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus taotlejate ja taotluste kohta avaldada ainult statistilisi ülevaateid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võivad korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus avalikustada, välja arvatud, kui muu seaduse alusel on andmed määratavad piiratud juurdepääsuga teabeks, järgmised andmed:
 1) avaliku teabe seaduse §-s 5 nimetatud teabevaldaja taotlusega seotud andmed;
 2) teadus- ja arendusasutuse taotlusega seotud andmed toetuse andmise tingimuste õigusaktis sätestatud korras ja nimetatud isikutele, kui toetust taotletakse teadus- ja arendustegevuseks, välja arvatud andmed projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta ning muud andmed, mida peetakse konkurentsiseaduse § 63 lõike 1 ja avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 kohaselt ärisaladuseks;
 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 100 tähenduses suurprojekti nimi, taotleja ja taotletava toetuse summa enne selle heakskiitmist Euroopa Komisjoni poolt.

 (3) Korraldusasutus avalikustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 lisa XII punktis 1 nimetatud andmed pärast taotluse rahuldamise otsuse või toetuse andmise tingimuste käskkirja jõustumist või ühise tegevuskava kinnitamist Euroopa Komisjoni poolt.

 (4) Andmeid, mida ei pea käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel avalikustama, avaldatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

 (5) Rahuldamata jäetud taotluse andmeid, välja arvatud avaliku teabe seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabevaldaja taotlusega seotud andmeid ja statistilisi andmeid, ei avalikustata kuni 2028. aasta 31. detsembrini.

 (6) Hindamisse kaasatud isiku nime ja projekti kohta antud hinnangu võib avaldada viisil, mis tagab, et nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada.

 (7) Enne auditi ja kontrolli läbiviimist ei avalikustata nende läbiviimise ettevalmistamise dokumente.

 (8) Rahandusministeerium avalikustab oma veebilehel käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktide 1–6 alusel tehtud finantskorrektsiooni otsuses nimetatud toetuse saaja, otsuse aluseks olevate asjaolude lühikirjelduse, vähendatud või tühistatud toetuse summa ja otsuse teinud asutuse nime.

 (9) Taotlejal ja toetuse saajal on õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega muul andmekandjal.

 (10) Toetuse andmisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 XII lisa kohase avalikkuse teavitamise, sealhulgas toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

11. jagu Projekti ning rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine 

§ 40. Kontrolli sisu

 (1) Abikõlblike kulude kontrollimisel hinnatakse kulu vastavust abikõlblikkuse tingimustele, sealhulgas vastavust toetuse andmise tingimuste õigusaktis, rahastamisvahendi rakendamise lepingus, taotluse rahuldamise otsuses ja ühises tegevuskavas nimetatud tingimustele, ning toetuse andmise ja kasutamisega seotud riigisiseses või Euroopa Liidu õigusaktis nimetatud kohustuse ja nõude täitmist.

 (2) Rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimisel hinnatakse toetuse andmise ja kasutamisega seotud riigisisesest või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneva ülesande või nõude täitmist.

§ 41. Kontrollijad ja kontrollitavad

 (1) Korraldusasutus ja sertifitseerimisasutus kontrollivad rakendusasutuse ja rakendusüksuse juures, vajaduse korral toetuse saaja juures, käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud asjaolusid. Korraldusasutus ja sertifitseerimisasutus võivad rakendusüksuse kontrollimiseks kaasata rakendusasutuse.

 (2) Rakendusüksus kontrollib toetuse saaja juures käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolusid, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud juhul.

 (3) Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja (edaspidi kontrollija).

 (4) Kontrollija peab käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud kontrolli puhul esitama kontrollitava nõudmisel volitust tõendava dokumendi.

§ 42. Kontrollija õigused

 (1) Kontrollijal on käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud asjaolude kontrollimiseks õigus:
 1) saada juurdepääs ülesannete ja kohustuste täitmise ning toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabele, juhtimisotsustele, raamatupidamisele ja varale, sealhulgas raha saamise ja maksmisega seotud teabele, olenemata andmekandjast;
 2) saada dokumentidest või muudest tõenditest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost;
 3) saada lõppsaajalt või projektiga seotud isikult teavet ja dokumente juhul, kui dokumendid või muud tõendid ei ole kontrollitava juures kättesaadavad või kui on kahtlus, et esitatud teave ei vasta tegelikkusele;
 4) küsida kontrollitava esindajalt kirjalikke ja suulisi selgitusi.

 (2) Projekti kontrollimisel on kontrollijal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustele õigus:
 1) viibida toetuse saaja ja partneri kasutada olevas projektiga seotud ruumis ja territooriumil ning lõppsaaja või projektiga seotud isiku juures, kui dokumendid või muud tõendid ei ole kontrollitava juures kättesaadavad või kui on kahtlus, et kontrollimiseks esitatud teave ei vasta tegelikkusele, ja sealjuures tutvuda toetuse abil loodud objektiga, teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ning fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi, ehitisi ja esemeid;
 2) kontrollida toetuse lõppsaajale andmisega seotud nõuete täitmist;
 3) teha ettekirjutus kohustuse või nõude täitmata jätmise või puudustega täitmise korral ja anda nende täitmiseks uus tähtaeg või määrata lisatoimingud;
 4) kohaldada ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud määras.

 (3) Rakendusasutuse ja rakendusüksuse kontrollimisel on korraldusasutusel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatule õigus anda ülesande või nõude täitmiseks soovitusi või määrata järeltoiminguid, vajaduse korral koos täitmise tähtajaga.

§ 43. Kohapealne kontroll

 (1) Kohapealsest kontrollist teatatakse kontrollitavale ette, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ei sobi kokku kontrolli eesmärgiga.

 (2) Kohapealse kontrolli teostamine protokollitakse ja puuduste esinemise korral kirjeldatakse neid protokollis. Kontrollija võib protokollis anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

 (3) Kontrollimisse võib kaasata eksperdi.

§ 44. Sunniraha määr

  Kohustuse täitmata jätmise korral võib määrata sunniraha ühekordselt kuni 2000 eurot. Ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks võib sunniraha määrata kuni 6400 eurot.

12. jagu Finantskorrektsioon 

§ 45. Finantskorrektsiooni alused

 (1) Finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas järgmistel juhtudel:
 1) kulu ei ole abikõlblik, sealhulgas kui käesoleva seaduse § 30 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud maksetaotluse menetluse peatamise aluseks olev asjaolu ei ole tähtaja jooksul selgunud või kõrvaldatud või kohustus täidetud;
 2) toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
 3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
 4) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus ja käesoleva seaduse § 24 punktis 1 või 14 nimetatud kohustust ei täideta ettenähtud aja jooksul;
 5) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja käesoleva seaduse § 24 punktis 1 või 14 nimetatud kohustust ei täideta ettenähtud aja jooksul;
 6) toetuse saajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel;
 7) toetuse saaja teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 ja artikli 65 lõike 8 tähenduses abikõlblikest kuludest mahaarvamisele kuuluvat puhastulu.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul tühistatakse toetus, mis on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise avastamist või mida kavatsetakse maksta viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates.

 (3) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta:
 1) kui puudust on võimalik kõrvaldada või kohustust või nõuet täita ettekirjutuse täitmisega;
 2) kui toetuse saaja avastas ja teatas rakendusüksusele esimesel võimalusel kirjalikult või registri kaudu, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas rakendusüksuse nõusolekul toetuse kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või registri kaudu edastatud nõusoleku saamisest arvates;
 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel.

 (4) Kui finantskorrektsiooni otsuse aluseks oleva asjaolu tuvastab käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud kontrolli käigus korraldusasutus, siis teeb finantskorrektsiooni otsuse korraldusasutus. Korraldusasutus esitab otsuse teadmiseks rakendusasutusele ja rakendusüksusele.

 (5) Finantskorrektsiooni otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 lõikest 2 tuleneva kohustuse rikkumisel võib teha finantskorrektsiooni otsuse kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse lõppmakse tegemist.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse finantskorrektsiooni otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub finantskorrektsiooni otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

§ 46. Finantskorrektsiooni ulatus

 (1) Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses.

 (2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega protsentides väljendatava finantskorrektsiooni ulatuse.

 (3) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses, toetuse andmise tingimuste käskkirjas, rahastamisvahendi rakendamiskäskkirjas või rahastamisvahendi rakendamise lepingus kehtivale proportsioonile. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa.

§ 47. Finantskorrektsiooni otsuse vormistamine

 (1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuded.

 (2) Kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud korraldusasutus või rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga, rahastamisvahendi rakendamiskäskkirjaga või rahastamisvahendi rakendamise lepinguga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.

 (3) Kui finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa.

§ 48. Toetuse tagasimaksmine ja intress

 (1) Toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

 (2) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134; eestikeelne eriväljaanne: peatükk 8, köide 4, lk 3–136), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile.

 (3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega.

 (4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi, välja arvatud käesoleva seaduse § 49 lõikes 2 nimetatud juhtudel, alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood.

 (5) Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmisel juhindutakse käesolevast paragrahvist, juhul kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

 (6) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Toetuse saaja peab maksma käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud intressi alates toetuse ajatamise otsuse jõustumisest kuni toetuse tagasimaksmiseni, kuid mitte kauem kui käesolevas lõikes nimetatud tagasimaksmise tähtpäevani.

 (7) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused ja korra.

 (8) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul ja ei ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 49. Viivis

 (1) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

 (2) Viivist ei nõuta riigiasutuselt, rakendusüksuselt ja käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikult, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa ulatuses.

 (3) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, siis intress ja viimasena tagastatav toetus.

§ 50. Kohustuse või nõude täitmata jätmisest teavitamine

 (1) Rakendusüksus teavitab Rahandusministeeriumi kümne tööpäeva jooksul järgmiste asjaolude ilmnemisest:
 1) esineb käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise alus;
 2) uurimisasutus või prokuratuur on algatanud kriminaalmenetluse Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses kelmuse või pettusega seotud kuriteo toimepanemise kahtluse tõttu;
 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud teave täieneb või muutub.

 (2) Rahandusministeerium teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest Euroopa Pettustevastast Ametit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.05.1999, lk 1–7; eestikeelne eriväljaanne: peatükk 1, köide 3, lk 91–97) ja muudele Euroopa Liidu õigusaktidele.

13. jagu Vaidemenetlus 

§ 51. Vaidemenetlus

 (1) Korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus.

 (2) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide Rahandusministeerium. Kui vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus. Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus, välja arvatud juhul, kui rakendusasutus on toetuse andmise tingimuste õigusaktis määranud vaide lahendajaks rakendusüksuse. Kui rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 7 lõigete 4 ja 5 kohasel toetuse andmisel lahendab vaide rakendusasutus. Rakendusüksus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on täidesaatva riigivõimu asutus või riigivara seaduse § 3 punkti 8 tähenduses riigi sihtasutus.

 (3) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vaiet lahendavale asutusele vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt.

4. peatükk ETK programmi elluviimine 

§ 52. Programmi koostamine, kinnitamine ja rahaliste vahendite jaotamine

 (1) Rahandusministeerium esindab Eestit ETK programmi koostamise läbirääkimistel ETK programmis osaleva riigi asjaomase asutusega ja Euroopa Komisjoniga ning sõlmib Eesti nimel ETK programmi rakendamisega seotud kokkuleppeid.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Vabariigi Valitsus kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 8 lõikes 9 nimetatud teabe valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

 (3) Kui ETK programmi kohaselt asub korraldusasutus Eestis, esitab Rahandusministeerium ETK programmi Euroopa Komisjonile pärast seda, kui ta on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 8 lõikes 9 nimetatud kinnitused.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 4 lõigete 3 ja 4 ning artikli 5 kohase vahendite jaotuse artikli 4 lõike 1 punktides a ja b nimetatud komponentide vahel otsustab valdkonna eest vastutav minister, kes esitab sellekohase teabe Euroopa Komisjonile.

 (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 4 lõikes 8 nimetatud toetuse kandmise sama artikli lõike 1 punktis a nimetatud piiriülese koostöö programmidele otsustab valdkonna eest vastutav minister.

§ 53. Korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, sekretariaadi, auditeeriva asutuse ja liikmesriigi ülesannete täitmine

 (1) Rahandusministeerium täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 21 lõike 1 tähenduses korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja auditeeriva asutuse ülesandeid, mis on sätestatud samas määruses, käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides, ning ETK programmi elluviimisega seotud liikmesriigi ülesandeid, mis on sätestatud nimetatud määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Korraldusasutus võib asuda täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artiklites 23 ja 24 sätestatud korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse ülesandeid, kui auditeeriv asutus on tunnistanud nende tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 124 sätestatud nõuetele vastavaks.

 (3) Valdkonna eest vastutav minister määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 23 lõikes 2 nimetatud ühise sekretariaadi (edaspidi sekretariaat) ülesannete täitmise eest vastutava isiku või asutuse, milleks võib olla valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus, või volitab ülesannet täitma eraõigusliku juriidilise isiku.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 rakendatakse juhul, kui Eesti täidab ETK programmi kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1299/2013 nimetatud korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, sekretariaadi või auditeeriva asutuse ülesandeid.

 (5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 23 lõikes 4 nimetatud kontrollija ülesande valitsusasutusele või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele või volitada ülesannet täitma eraõigusliku juriidilise isiku.

 (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 nimetatud ülesanne antakse täitmiseks eraõiguslikule juriidilise isikule, sõlmib valdkonna eest vastutav minister ülesande täitmiseks halduslepingu.

 (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 47 nimetatud seirekomisjoni ja artiklis 108 nimetatud ühise tegevuskava juhtkomitee ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 12 lõikes 1 nimetatud juhtkomitee Eesti liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.

 (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 25 lõikes 2 nimetatud audiitorite rühma Eesti liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.

 (9) Korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, auditeeriva asutuse, sekretariaadi ja kontrollija ülesannete täitmine lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013 või (EL) nr 1299/2013 või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste lõppedes.

§ 54. Kulude abikõlblikkus, selle kontrollimine ja finantskorrektsiooni tegemine

 (1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 3 tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ja korra, arvestades ETK programmis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 2 kohases ETK programmi seirekomisjoni otsuses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1299/2013 ning muudes õigusaktides sätestatut.

 (2) Kulude abikõlblikkuse kontrollimisel hinnatakse kulu seotust toetatava tegevusega, kulu mahu ja liigi lubatavust ning kohustuste ja nõuete täitmist, arvestades käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 sätestatut, võttes aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktides ja seirekomisjoni otsuses ning toetuse saajaga sõlmitud toetuse andmise lepingus (edaspidi toetusleping) nimetatud tingimused.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 53 nimetatud ülesannete täitjate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artiklis 17 nimetatud tehnilisest abist hüvitatavate kulude abikõlblikkust kontrollitakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktidele ja ETK programmi seirekomisjoni otsusele.

 (4) Kui käesoleva seaduse § 6 lõike 3 kohaselt kontrollib riigihangete seaduse järgimist korraldusasutus, kontrollib Rahandusministeerium riigihangete seaduse järgimist valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas nimetatud ulatuses ja teeb riigihangete seaduse eiramise korral käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud korra alusel finantskorrektsiooni otsuse.

 (5) Kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 41 lõikeid 3 ja 4 ning § 42 lõiget 1 ja lõike 2 punkte 1−3.

 (6) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võetakse aluseks ETK programmis kehtestatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord või käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord, kui ETK programmi kohaselt võetakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel aluseks programmis osalevate riikide riigisiseselt kehtestatud kord.

 (7) Kui ETK programmi kohaselt võetakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel aluseks programmis osalevate riikide riigisiseselt kehtestatud finantskorrektsiooni kord, kehtestab finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused, tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 55. Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja taotleja kohustused

 (1) Taotleja ja partner on kohustatud Rahandusministeeriumi nõudmisel tõendama, et nad vastavad ETK programmis või ETK programmi seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele, ning esitama lisateavet ja -dokumente taotluses esitatud teabe kontrollimiseks.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Vastava valdkonna ministeerium ja selle asutus ning Riigikantselei on kohustatud Rahandusministeeriumi nõudmisel esitama oma arvamuse taotluse ja partneri kohta, kui see on vajalik taotluse menetlemiseks.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

§ 56. ETK programmi toetuse saaja ja partneri kohustused

  Toetuse saaja ja partner on kohustatud:
 1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamise;
 2) tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras;
 3) tõendama korraldusasutuse, sertifitseeriva asutuse, sekretariaadi, kontrollija või auditeeriva asutuse nõudmisel projektiga seotud mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust;
 4) tagama tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused;
 5) esitama õige ja täieliku teabe, dokumendid ja aruanded projekti teostamise kohta nõutud viisil ja ajaks;
 6) tõendama kulude abikõlblikkust ja kavandatud tulemuste saavutamist;
 7) teavitama viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis korraldusasutust või sekretariaati taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, eelkõige projekti elluviimist takistavatest asjaoludest, likvideerimismenetlusest, projektiga seotud kohtumenetlusest, riigihangete vaidlustustest, projekti odavnemisest või kallinemisest, projektiga seotud laekumistest, mis ei ole otseselt seotud lisandunud kulude katmisega, ja projektiga seotud vara üleandmisest;
 8) taotlema toetuslepingu muutmist, kui selle muutmise peab korraldusasutus, sekretariaat, seirekomisjon või juhtkomisjon heaks kiitma;
 9) võimaldama audiitoril ja kontrollijal täita nende ülesandeid, sealhulgas võimaldama viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta kirjalikke või suulisi seletusi ja andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha andmetest ja dokumentidest koopiaid või väljavõtteid;
 10) eristama raamatupidamises projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud juhul, kui kulutuste teket ei kontrollita;
 11) teavitama korraldusasutust või sekretariaati viivitamata kirjalikult tulu teenimisest ja arvestama puhastulu abikõlblike kulude eelarvest maha vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 61 või artikli 65 lõikele 8;
 12) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui nad on vastava abi saajaks;
 13) tagama, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 nimetatud kohustust, mis seondub toetatavate tegevuste kestvusega, täidetakse selles artiklis nimetatud juhul ja aja jooksul;
 14) tagastama tagasinõutud toetuse vastavalt toetuslepingu alusel esitatavale nõudele ja tähtaegselt;
 15) täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 XII lisas nimetatud teavitamiskohustusi;
 16) säilitama dokumente ja muid tõendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 140 nimetatud aja jooksul;
 17) täitma muid neile toetuslepingust, käesolevast peatükist ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

§ 57. Kohustused seoses hankimisega

  Hangete korraldamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 26 ja 27 sätestatut.

§ 58. Taotleja ja toetuse saaja õigused

  Taotlejal ja toetuse saajal on õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva teabega ning õiguste rikkumise korral esitada kaebus vastavalt ETK programmis kokkulepitud korrale.

§ 59. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine

 (1) Käesoleva seaduse § 53 lõigetes 1, 3, 5 ja 7 nimetatud asutused ja isikud võivad töödelda ning omavahel vahetada teavet ja dokumente taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ETK programmis, Euroopa Liidu õigusaktides ja muudes õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste ja juriidiliste isikute ametnikud, töötajad ja ülesannete täitmisse kaasatud isikud peavad teenistus- või töösuhte ajal ja pärast seda hoidma saladuses ülesannete täitmise raames teatavaks saanud teavet, mis ei kuulu avaldamisele käesoleva või muu seaduse alusel.

 (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kasutada olemasolevat andmekogu või asutada uue andmekogu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artiklis 23 nimetatud korraldusasutuse ülesannete täitmiseks, kehtestades selle asutamisel määrusega andmekogu põhimääruse ja kasutamise korra.

§ 60. Toetuse taotlemise ja andmisega seotud teabe avalikustamine

 (1) Kui ETK programmis või ETK programmi seirekomisjoni otsustes ei ole sätestatud teisiti, võib enne toetuslepingu sõlmimist avaldada taotluste kohta ainult statistilisi ülevaateid.

 (2) Korraldusasutus avalikustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 XII lisa punktis 1 nimetatud andmed pärast toetuslepingu sõlmimist ja ühise tegevuskava kinnitamist Euroopa Komisjoni poolt.

 (3) Kui käesoleva seaduse § 53 lõigetes 1 ja 3 nimetatud asutused asuvad Eestis, avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata andmed avaliku teabe seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

 (4) Rahuldamata jäetud taotluse andmete avalikustamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 39 lõiget 5.

 (5) Auditi ja kontrolli ettevalmistamise dokumente ei avalikustata käesoleva seaduse § 39 lõike 7 kohaselt.

 (6) Finantskorrektsiooniga seotud teave avalikustatakse vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 8.

§ 61. Kohustuse või nõude täitmata jätmine ja sellest teavitamine

  Kohustuse või nõude täitmata jätmise korral teavitatakse alates teadasaamisest Rahandusministeeriumi käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud juhtudest, kui need on seotud Eestis registreeritud toetuse saaja või partneriga ning rikkumisega seotud toetuse summa ületab 10 000 eurot.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

5. peatükk Abifondi rakenduskava elluviimine 

§ 62. Abifondi rakenduskava koostamise ja elluviimise erisused

 (1) Sotsiaalministeerium koostab abifondi rakenduskava koostöös Rahandusministeeriumiga.

 (2) Vabariigi Valitsus kinnitab abifondi rakenduskava Rahandusministeeriumi ettepanekul. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud abifondi rakenduskava Euroopa Komisjonile.

 (3) Abifondi rakenduskava rakendusasutus teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 223/2014 nimetatud hindamisi ja uuringuid ning esitab hindamiste tulemuste kohta teabe Rahandusministeeriumile.

6. peatükk ENI programmi elluviimine 
[RT I, 25.11.2015, 2 - jõust. 05.12.2015]

§ 63. ENI programmi koostamine, kinnitamine ja rahaliste vahendite jaotamine
[RT I, 25.11.2015, 2 - jõust. 05.12.2015]

 (1) Rahandusministeerium esindab Eestit ENI programmi koostamise läbirääkimistel ENI programmis osaleva riigi asjaomase asutusega ja Euroopa Komisjoniga ning sõlmib Eesti nimel ENI programmi rakendamisega seotud kokkuleppeid.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Vabariigi Valitsus kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 artikli 10 lõikes 4 nimetatud teabe valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

 (3) Kui ENI programmi kohaselt asub korraldusasutus Eestis, esitab Rahandusministeerium ENI programmi Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks pärast seda, kui ta on saanud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014, millega kehtestatakse erisätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks (ELT L 244, 19.08.2014, lk 12–54), artikli 5 lõikes 1 nimetatud kinnitused.
[RT I, 25.11.2015, 2 - jõust. 05.12.2015]

§ 631. Korraldusasutuse, ühise tehnilise sekretariaadi, auditeerimisasutuse ja riigi ametiasutuse ülesannete täitmine

 (1) Rahandusministeerium täidab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 25 lõike 1 tähenduses korraldusasutuse ja artikli 20 lõike 2 tähenduses auditeerimisasutuse ülesandeid, mis on sätestatud samas rakendusmääruses ja käesolevas seaduses, ning artikli 20 lõike 6 punkti a tähenduses ENI programmi elluviimisega seotud riigi ametiasutuse ülesandeid.

 (2) Korraldusasutus võib asuda täitma komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artiklis 26 sätestatud korraldusasutuse ülesandeid, kui auditeerimisasutus on artikli 25 lõikes 2 sätestatud korras tunnistanud ENI programmi haldus- ja kontrolliprotseduurid nõuetele vastavaks.

 (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 27 lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise sekretariaadi (edaspidi ühine sekretariaat) ülesannete täitmise eest vastutava isiku või asutuse, milleks võib olla valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus, või volitada ülesannet täitma eraõigusliku juriidilise isiku.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesanne antakse täitmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule, sõlmib valdkonna eest vastutav minister ülesande täitmiseks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 20 lõike 6 punktis b nimetatud kontrolli kontaktpunkti ülesannet täitma valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse.

 (6) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artiklis 21 nimetatud ühise seirekomitee Eesti liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.

 (7) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 28 lõikes 2 nimetatud audiitorite rühma Eesti liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.

 (8) Korraldusasutuse, auditeerimisasutuse, ühise sekretariaadi ja kontrolli kontaktpunkti ülesannete täitmine lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 232/2014 või komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 897/2014 või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste lõppedes.
[RT I, 25.11.2015, 2 - jõust. 05.12.2015]

§ 632. Rahastamisleping

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 artikli 10 lõikes 8 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 8 lõikes 1 nimetatud rahastamislepingu Euroopa Komisjoniga ja piiriülese koostöö partnerriigiga allkirjastab korraldusasutus või valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 25.11.2015, 2 - jõust. 05.12.2015]

§ 633. Kulude abikõlblikkus ja finantskorrektsiooni tegemine

 (1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 4 lõike 5 punkti j tähenduses kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ja korra, arvestades ENI programmis ning ENI programmi ühise seirekomitee otsuses sätestatut.

 (2) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võetakse aluseks ENI programmis kehtestatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord või käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kord, kui ENI programmi kohaselt võetakse otsuse tegemisel aluseks ENI programmis osalevas riigis kehtestatud kord.

 (3) Kui ENI programmi kohaselt võetakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel aluseks programmis osalevas riigis kehtestatud kord, kehtestab finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused, tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 25.11.2015, 2 - jõust. 05.12.2015]

§ 634. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine

 (1) Käesoleva seaduse § 631 lõigetes 1, 3, 5 ja 6 nimetatud asutused ja isikud võivad töödelda ning omavahel vahetada teavet ja dokumente taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ENI programmis, Euroopa Liidu õigusaktides ja muudes õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste ja juriidiliste isikute ametnikud, töötajad ja ülesannete täitmisse kaasatud isikud peavad teenistus- või töösuhte ajal ning pärast seda hoidma saladuses ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud teavet, mis ei kuulu käesoleva või muu seaduse alusel avaldamisele.

 (3) Valdkonna eest vastutav minister asutab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 26 lõikes 2 nimetatud korraldusasutuse ülesannete täitmiseks andmekogu, kehtestades selle asutamisel määrusega andmekogu põhimääruse ja kasutamise korra.
[RT I, 25.11.2015, 2 - jõust. 05.12.2015]

7. peatükk Rakendussätted 

§ 64. Toetuse väljamaksmise nõude loovutatavus ja sundtäitmise lubatavus

  Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud rakenduskavade ja programmide alusel antava toetuse väljamaksmise nõue ei ole toetuse saaja poolt loovutatav ja makstud toetus ei ole toetuse saaja arvelduskontol sundtäidetav.

§ 65. – § 67. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]