Teksti suurus:

Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused

Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.11.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.01.2018
Avaldamismärge:RT I, 25.11.2015, 9

Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused

Vastu võetud 24.11.2015 nr 135

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kohaldamisala

 (1) Määrus kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis” (edaspidi meede) tegevuse „Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine” elluviimiseks.

 (2) Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 2010. a korraldusega nr 444 kinnitatud „Taastuvenergia tegevuskava aastani 2020” eesmärkidega, panustades eesmärki, et aastaks 2020 moodustavad transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikates toodetud kütused 10% (edaspidi taastuvenergia transpordieesmärk).

 (3) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 56 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

 (4) Käesolevat määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

 (5) Käesolevat määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetust antakse biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamiseks, et toetada taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist, tekitades taastuvatest energiaallikatest toodetud kütustele nõudluse ja käivitades seeläbi biometaani tootmist, ning aidata kaasa sektori arengule.

 (2) Toetuse oodatavaks tulemuseks on transpordisektoris aastal 2020 vähemalt 4000 tonni õliekvivalendi (ktoe) väärtuses biometaani aastane tarbimine, mis käivitab ka sellega samaväärses koguses biometaani tootmise.

 (3) Määrus panustab järgmiste meetme tegevuse väljundnäitajate saavutamisse:
 1) meetme tulemusel toodetud ja transpordis kasutusse võetud biometaani aastane kogus (sihttase 4000 tonni õliekvivalenti);
 2) arvestuslik CO2 vähenemine aastas;
 3) toetatud biometaani tarnimis- ja tankimisvõimekusega tanklate arv (sihttase 10 tanklat).

§ 3.  Meetme rakendusüksus ja -asutus

 (1) Rakendusüksus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

 (2) Rakendusasutus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

§ 4.  Vaide esitamine

 (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse vaidlustamisel tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele.

 (2) Rakendusüksus vaatab vaide läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ja struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul.

 (3) Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema nõusolekul kätte elektrooniliselt.

§ 5.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) biogaas on gaas, mis on toodetud biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist anaeroobse kääritamise teel;
 2) biometaan on maagaasi parameetritele vastav gaasiline aine, mida saadakse biogaasist liigosiste eraldamise tulemusena;
 3) surugaas ehk CNG on maagaas, mis on mootorsõidukites tarbimiseks survestatud tavapäraselt maagaasitorustikus olevast kõrgema rõhuni;
 4) avalik tankla on tankla, millele on ühetaoline ja mittediskrimineeriv ligipääs nii era- kui ka juriidilistel isikutel;
 5) lahustankla on tankla, milles on võimalik tankida biometaani või surugaasi ning mis pole püsivalt ühendatud maagaasivõrguga ning mille osaks on sellesse kütust transportiv transpordimahutiga sõiduk kui tankla toimimiseks vajalik objekt;
 6) võrgutankla on tankla, milles on võimalik tankida biometaani või surugaasi ning mis on püsivalt ühendatud maagaasivõrguga;
 7) gaasibuss on metaankütust tarbiv buss, mis on ühissõiduk ühistranspordiseaduse tähenduses;
 8) vedaja on vedaja ühistranspordiseaduse tähenduses;
 9) avaliku teenindamise lepingu alusel teostatav liinivedu (edaspidi avalik liinivedu) on avaliku teenindamise lepingu alusel teostatav liinivedu ühistranspordiseaduse tähenduses;
 10) liinikilomeeter on ühik, mis võetakse aluseks avaliku liiniveo teostamisel bussiliinidel vastavalt sõiduplaanile tegelikult teostatud töömahu maksumuse arvestamisel.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal 

§ 6.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud eesmärgi, tulemuse ja väljundnäitajate sihttasemete saavutamisse ja mille raames:
 1) rajatakse võimekus biometaani tarnimiseks ja tankimisvõimaluse pakkumiseks avalikus lahus- või võrgutanklas või
 2) võetakse avaliku liiniveo korraldamisel kasutusele biometaani tarbivad gaasibussid.

 (2) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustega alustatud või need on lõpetatud enne taotluse esitamist.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlblikuks loetakse projekti abikõlblikkuse perioodil tekkinud kulu, mille eest on tasutud abikõlblikkuse perioodil või kuni 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte hiljem kui 14. veebruaril 2021. a.

 (3) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele:
 1) avaliku lahus- või võrgutankla rajamiseks vajaliku kompressori, mahuti, jaoturi, pumba ja muu seadme ostusumma või kapitalirendi tüüpi liisinguga liisingulepingu alusel abikõlblikkuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad liisingumaksed;
 2) lahustanklasse kütust transportiva sõiduki ja transpordimahuti ostusumma või kapitalirendi tüüpi liisinguga liisingulepingu alusel abikõlblikkuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad liisingumaksed;
 3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud seadme ja punktis 2 nimetatud sõiduki ja transpordimahuti transpordi ja paigaldamise kulu;
 4) avaliku lahus- või võrgutankla projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel ehitamine;
 5) avaliku lahus- või võrgutankla ehituskulud;
 6) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuse (edaspidi teavituskohustus) täitmise kulud.

 (4) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele:
 1) avaliku liiniveo kohustuse täitmisel vedajale biometaani tarbivate gaasibusside kasutamise eest esimese aasta jooksul makstav toetus või juhul kui toetus ei sisalda kõiki kulukomponente, siis võetakse aluseks liinikilomeetri maksumus;
 2) juhul kui taotleja on hankinud avaliku liiniveo kohustuse täitmiseks kasutatavate gaasibusside kütuse eraldi, sama perioodi jooksul avaliku liiniveokohustuse täitmiseks tarbitud kütuse kulu.

 (5) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) projektijuhtimis-, üld- ja personalikulud;
 2) kindlustusmaksed;
 3) esinduskulud ja kingitused;
 4) käibemaks;
 5) projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvad kulud, sealhulgas uuringute, ekspertiiside, analüüside, detail- ja teemaplaneeringute koostamisega seotud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud kulud.

 (6) Abikõlblike kulude tekkimise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 14. veebruaril 2021. a.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

 (3) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 36 kuud.

 (4) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 12 kuud.

 (5) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra, kuid tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene ning tegevused lõpetatakse hiljemalt 14. veebruaril 2021. a.

 (6) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral, kui üldise grupierandi määruse artiklis 56 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

§ 9.  Toetuse osakaal ja piirsumma

 (1) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetamisel on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 35% ja kuni 350 000 eurot projekti kohta. Abikõlblikest kuludest arvatakse taotleja realistlike prognooside alusel eelnevalt maha tegevuskasum ja toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse toetamisel on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 30% ning toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta 400 000 eurot ja maksimaalne summa 4 000 000 eurot.

 (3) Juhul kui projekti abikõlblikud kulud käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetamisel on enne puhastulu mahaarvamist rohkem kui 1 000 000 eurot ja tegemist pole väikese või keskmise suurusega ettevõtjaga üldise grupierandi määruse I lisa mõistes, arvestatakse abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469) artikli 61 lõike 3 punkti b metoodikat.

 (4) Omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata.

 (5) Projektile antava toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 10.  Toetuse taotlemine

 (1) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse taotlemiseks korraldatakse taotlusvoor. Taotlusvoor kestab 45 päeva ja selle eelarve kinnitab rakendusasutuse juht. Rakendusüksus võib vajadusel korraldada mitu taotlusvooru.

 (2) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ja taotluste vastuvõtmise tähtajast annab rakendusüksus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt 5 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist.

 (3) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele toetuse taotlemine toimub jooksvalt kuni tegevuse toetamiseks ettenähtud eelarve vahendite lõppemiseni.

 (4) Jooksva taotlemise puhul annab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise alustamisest teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt 5 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist.

 (5) Jooksva taotlemise korral peatab või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise, kui esitatud taotluste rahaline maht saab võrdseks või ületab tegevusele ettenähtud eelarvet. Rakendusüksus annab taotluste vastuvõtmise peatamisest ja lõpetamisest teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

 (6) Taotlus esitatakse esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna rakendusüksusele struktuuritoetuse registri vahendusel või juhul kui register ei tööta, siis elektrooniliselt e-posti aadressile info@kik.ee.

 (7) Kui taotlus esitatakse struktuuritoetuse registri vahendusel, siis lähtutakse taotluse esitamisel registri andmeväljadest. Juhul kui register ei tööta, esitab taotleja taotluse rakendusüksuse poolt kinnitatud ja rakendusüksuse veebilehel avalikustatud taotlusvormil.

§ 11.  Taotlejale esitatavad nõuded ja kohustused

 (1) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele võib toetust taotleda juriidiline isik.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele võib toetust taotleda avaliku teenindamise lepingu alusel bussiliikluses teostatavat liinivedu korraldav pädev asutus vastavalt ühistranspordiseaduse §-le 19.

 (3) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 sätestatud nõuetele.

 (4) Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 1. Vastavalt taotluse menetlemise määruse § 3 lõikele 2 peab omafinantseering olema täies mahus tagatud, mille kinnituseks peavad projekti rahastamises osalevad isikud toetuse taotlemisel esitama kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastamiseks.

 (5) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või kui tema arvestusüksus panustab investeeringuprojekti omafinantseeringusse või mitteabikõlblike kulude katmisse, on taotlejal selliste kulude tasumise suutlikkus, kui lisaks taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 2 nimetatud nõuetele on täidetud sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuded.

 (6) Taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule:
 1) vastama toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele;
 2) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ja esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas teostada kohapealset kontrolli;
 3) teavitama viivitamata kirjalikult rakendusüksust kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse taotleja kohustuste täitmist;
 4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 12.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) toetust taotletakse käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamiseks;
 2) projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
 3) projekti tulemus panustab vähemalt ühe käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud väljundnäitaja täitmisesse;
 4) taotlus peab sisaldama teavituskohustuse täitmiseks kavandatavate tegevuste kirjeldust.

 (2) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) projekti kogueelarve kululiikide lõikes, eristades abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid;
 2) käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus;
 3) ülevaade projekti kõigist rahastamisallikatest;
 4) taotleja nõusolek teabe ja dokumentide elektroonilise kättetoimetamise kohta taotluses toodud e-posti aadressi vahendusel;
 5) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
 6) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

 (3) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel peab taotlus lisaks käesolevas paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmetele ja dokumentidele sisaldama järgmisi dokumente ja andmeid:
 1) kinnisasja omandi- või kasutusõigust tõendav dokument või informatsioon selle omandi- või kasutusõiguse saamiseks peetavate läbirääkimiste või eelkokkulepete kohta;
 2) projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused või informatsioon nende taotlemise kohta;
 3) vastavalt käesoleva määruse § 9 lõikele 1 tegevuskasumi mahaarvamiseks tehtud prognoos tankla kasutamise kohta ning selle alusel kohandatud abikõlblike kulude osakaal.

 (4) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel peab taotlus lisaks käesolevas paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmetele ja dokumentidele sisaldama avaliku teenindamise või muu asjakohase lepingu projekti, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi tingimusi:
 1) vedaja on kohustatud avaliku liiniveo teostamisel kasutama gaasibusse;
 2) vedaja on kohustatud avaliku liiniveo teostamiseks kasutatavates gaasibussides kogu lepinguperioodi, mis ei tohi olla lühem kui seitse aastat, kasutama kütusena biometaani, kui biometaani müügihind jääb alla kokkulepitud taset, mis peab olema lepingus kajastatud vastavalt käesoleva lõike punktile 3;
 3) biometaani hinna piirmäär ehk müügihind alla mille on vedaja kohustatud biometaani tarbima. Biometaani hinna piirmäär peab olema lepingus kirjeldatud ja seotud tarbijahinnaindeksiga või mõne muu samaväärse indekseerimismeetodiga ning seda korrigeeritakse üks kord aastas vedaja või tellija algatusel. Esimesel lepinguaastal biometaani hinna piirmäära ei muudeta;
 4) juhul kui biometaani tarnija on avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks pädevale isikule ja vedajale kirjalikult teatanud võimekusest tarnida vedajale käesoleva lõike punktis 3 kirjeldatud hinnaga biometaani ning vedaja pole sõlminud biometaani kasutamiseks lepingut, peab lepingus olema ette nähtud sanktsioonina vedajale makstava toetuse vähendamine vähemalt 0,10 eurot liinikilomeetri kohta alates 28 päeva möödumisest eelpoolnimetatud teate kättesaamisest kuni avaliku liiniveo teostamiseks kasutatavates gaasibussides biometaani kasutamise alustamiseni nende liinikilomeetrite ulatuses, kus oli võimekus biometaani tarbida, kuid seda ei tehtud.

 (5) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama taotluses sellekohase teabe.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 13.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastava taotluse hindamisest, hinnangu andmisest riigiabi reeglitega kokkusobivuse osas ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

 (3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale, näidates ära, millised puudused tuleb kõrvaldada. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

 (4) Rakendusüksus annab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.

 (5) Voorulise taotlemise korral on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 35 kalendripäeva taotlusvooru sulgemise päevast arvates.

 (6) Jooksva taotlemise korral on taotluse menetlemise tähtaeg 35 kalendripäeva taotluse rakendusüksusele esitamise päevast. Rakendusüksus menetleb taotlusi nende esitamise järjekorras.

 (7) Voorulise taotlemise korral jäetakse taotlus vastu võtmata ja tagastatakse, kui taotlus ei ole esitatud tähtaegselt, kusjuures vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikele 3 tähtaega ei ennistata. Sellisel juhul edastab rakendusüksus taotlejale struktuuritoetuse registri kaudu taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest rakendusüksusele.

§ 14.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

 (1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus.

 (2) Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuded.

 (3) Taotlus tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuded.

 (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teostada kohapealset kontrolli.

 (5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

 (6) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse korral esitab rakendusüksus taotluse valikukomisjonile hindamiseks.

§ 15.  Valikukomisjoni moodustamine

 (1) Taotluste ja nendes kirjeldatud projektide hindamiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt üks rakendusasutuse taastuvenergeetika valdkonna ekspert, rakendusüksuse ekspert, Eesti Arengufondi ekspert, Tallinna Tehnikaülikooli ekspert ja huvirühmade esindaja. Rakendusüksus võib vajadusel ja rakendusasutuse nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. Valikukomisjoni liikmetele nähakse ette asendusliikmed.

 (2) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

 (3) Rakendusüksus esitab valikukomisjoni koosseisu rakendusasutusele kooskõlastamiseks voorulise taotlemise korral hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist ja jooksva taotlemise korral hiljemalt 14 päeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist.

 (4) Valikukomisjon loetakse otsustusvõimeliseks, kui koosolekul osaleb kaks kolmandikku valikukomisjoni liikmetest.

§ 16.  Tanklaprojektide valikukriteeriumid ja hindamismetoodika

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses sisalduvat käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks koostatud projekti hinnatakse käesolevas paragrahvis kirjeldatud hindamismetoodika alusel lähtudes järgmistest valikukriteeriumitest:
 1) projekti eelarves ettenähtud toetuse suurus eurodes;
 2) projekti mõju biometaani tankimistaristu regionaalse kaetuse ja peamistel pendelrände suundadel biometaani kättesaadavuse parandamisele;
 3) projekti elluviimiseks vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
 4) projekti elluviimisega kaasnev sünergia seotud valdkondades ja mõju kohalikul tasandil ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamisele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi puhul järjestatakse projektid maksimaalse võimaliku toetussumma alusel alustades väikseimast ning moodustatakse kolm võrdset gruppi. Järjestuse alusel kõige väiksema taotletava toetuse summaga projektide gruppi kuuluvad projektid saavad kolm punkti, teise gruppi kuuluvad projektid kaks punkti ja kolmandasse gruppi kuuluvad projektid ühe punkti.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi puhul hinnatakse projekti järgmiselt:
 1) projekt saab kolm punkti, kui see viiakse ellu asustusüksuses, kus paikneb maavalitsus (edaspidi maakonnakeskus), ja kuni 500 meetri kaugusel põhi- või tugimaanteest;
 2) projekt saab kaks punkti, kui see viiakse ellu maakonnakeskuses, kuid kaugemal kui 500 meetrit põhi- või tugimaanteest;
 3) projekt saab ühe punkti, kui seda ei viida ellu maakonnakeskuses, kuid viiakse ellu põhimaanteest kuni 500 meetri kaugusel;
 4) projekt ei saa punkte, kui projekt ei vasta punktides 1–3 nimetatud tingimustele või vastab punktides 1–3 nimetatud tingimusele, kuid viiakse ellu Tallinna linnas, Tartu linnas, Pärnu linnas või Narva linnas.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud valikukriteeriumi puhul hinnatakse projekti järgmiselt:
 1) projekt saab kolm punkti, kui projekti ehitustööde alustamiseks on olemas kõik vajalikud load ja kooskõlastused, sealhulgas ehitusluba või on esitatud nõuetekohane ehitusteatis;
 2) projekt saab kaks punkti, kui projekti ehitustööde alustamiseks puudub ehitusluba, kuid taotlus on esitatud ning on rohkem kui pool ehitustööde alustamiseks vajalikest lubadest ja kooskõlastustest;
 3) projekt saab ühe punkti, kui taotluses on informatsioon kõigi projekti ehitustööde alustamiseks vajalike lubade ja kooskõlastuste taotlemise kohta, kuid väljastatud on vähem kui pool neist;
 4) projekt ei saa punkte, kui täidetud ei ole ükski punktides 1–3 nimetatud tingimus.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud valikukriteeriumi puhul on projektile võimalik anda kuni kolm punkti, kui projekti elluviimisega kaasneb sünergia seotud valdkondades või oluline mõju kohalikul tasandil ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamisele.

§ 17.  Avalike liinivedude korraldamisel biometaani tarbimise toetamise projektide valikukriteeriumid ja hindamismetoodika

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses sisalduvat käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks koostatud projekti hinnatakse käesolevas paragrahvis kirjeldatud hindamismetoodika alusel lähtudes järgmistest valikukriteeriumitest:
 1) projektis ettenähtud biometaani tarbimise võimekus (m³ aastas);
 2) perioodi pikkus, millal vedaja on kohustatud avaliku liiniveo teostamiseks kasutatavates gaasibussides biometaani kasutama;
 3) taotletava toetuse summa ja biometaani ning surugaasi tarbimise prognoosi argumenteeritus ning projekti elluviimisega kaasnev sünergia seotud valdkondadega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi puhul hinnatakse projekti järgmiselt:
 1) kolm punkti saab projekt, kus biometaani tarbimise võimekus on rohkem kui 1,5 miljonit kuupmeetrit aastas;
 2) kaks punkti saab projekt, kus biometaani tarbimise võimekus on 500 000 kuni 1,5 miljonit kuupmeetrit aastas;
 3) ühe punkti saab projekt, kus biometaani tarbimise võimekus on vähem kui 500 000 kuupmeetrit aastas.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi puhul hinnatakse projekti järgmiselt:
 1) kolm punkti saab projekt, kus vedaja on kohustatud avaliku liiniveo teostamiseks kasutatavates gaasibussides biometaani kasutama vähemalt üheksa aasta jooksul;
 2) kaks punkti saab projekt, kus vedaja on kohustatud avaliku liiniveo teostamiseks kasutatavates gaasibussides biometaani kasutama seitsme kuni kaheksa aasta jooksul;
 3) ühe punkti saavad projektid, kus vedaja on kohustatud avaliku liiniveo teostamiseks kasutatavates gaasibussides biometaani kasutama vähem kui seitsme aasta jooksul.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud valikukriteeriumi puhul on projektile võimalik anda kuni kolm punkti, kui on tuvastatud, et projekti elluviimisega kaasneb sünergia seotud valdkondades ning tarbimisprognoosi hinnatakse hästi argumenteerituks.

§ 18.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Koondhinde moodustamiseks liidetakse kõigi valikukriteeriumide hindepunktid. Juhul kui kaks taotlust on saanud samad hindepunktid, siis paremusjärjestuses asub eespool väiksema taotletava toetuse summaga projekt.

 (2) Kui taotluse hindamisel avastatakse puuduseid või vajatakse taotluse hindamiseks lisainfot, teatatakse sellest viivitamatult taotlejat ja antakse taotlejale puuduste kõrvaldamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.

 (3) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetamiseks esitatud taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus koondhinnete alusel tekkinud paremusjärjestusele taotlusvoorus toetuseks eraldatud vahendite lõppemiseni. Paremusjärjestus moodustatakse taotlustest, mis on saanud koondhindeks vähemalt 7.

 (4) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse toetamiseks esitatud taotlused kuuluvad rahuldamisele, kui projekt on iga valikukriteeriumi puhul saanud vähemalt 2 hindepunkti.

 (5) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi või mis ei ole saanud piisavalt hindepunkte, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus või vastavalt § 19 lõike 1 punktis 1 sätestatule taotluse osalise rahuldamise otsus.

 (6) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;
 2) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava;
 3) hangete kontrolli nõuded;
 4) aruandluskord.

 (7) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 56 mõistes.

 (8) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

 (9) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (10) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa.

 (11) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt või tehakse teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel, kui taotlus on esitatud registri vahendusel, kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 19.  Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud, kui:
 1) taotletava toetuse maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
 2) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
 3) projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega.

 (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ning kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik.

 (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki otsuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt kõrvaltingimuse saabumise kohta vastava kinnituse vormistamist toetuse rahuldamise otsuse juurde.

 (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes käesoleva määruse § 18 lõikest 6.

§ 20.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste lõpetamiseni.

 (3) Kui taotluse rahuldamise otsuses muudetakse taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolusid, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.

 (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või kui muudatus ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja muude toetuse andmist reguleerivate õigusaktidega.

 (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus viie tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

 (6) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 sätestatud alustel.

§ 21.  Projekti hangete kontroll

 (1) Projekti elluviimisega seotud hanget ei või korraldada enne taotluse esitamist.

 (2) Kui hanke eeldatav maksumus on 100 000 eurot või enam, esitab toetuse saaja enne hanke väljakuulutamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti rakendusüksusele teadmiseks.

 (3) Kui hanke eeldatav maksumus on 10 000 eurot või enam, viib toetuse saaja hanked läbi elektrooniliselt riigihangete registris.

 (4) Juhul kui hanget ei viidud läbi riigihangete registris, esitab toetuse saaja rakendusüksusele hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav maksumus käibemaksuta on 5000 kuni 10 000 eurot.

 (5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele seitse päeva pärast hankelepingu sõlmimist hankelepingu, kui see ei ole kättesaadav riigihangete registris.

 (6) Toetuse saaja, kes ei pea järgima riigihangete seadust, ei tohi funktsionaalselt koos toimiva või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde ostmisel jaotada lepingut osadeks eesmärgiga eirata struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatud kohustusi.

 (7) Rakendusüksus nõustab vajadusel toetuse saajat riigihangete läbiviimisel, kaasates vajadusel rakendusasutuse.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 22.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuandeid ja lõpparuande toetuse taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on üldjuhul maksimaalselt 12 kuud.

 (2) Rakendusüksus võib nõuda või taotluse rahuldamise otsuses sätestada, et toetuse saaja peab vahearuandeid esitama tihedamini kui kord aastas.

 (3) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul lõpparuande esitamise tähtaega pikendada.

 (4) Projekti aruannete vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma veebilehel.

 (5) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu või juhul kui register ei tööta, siis elektrooniliselt e-posti aadressile info@kik.ee.

 (6) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi);
 2) projekti tegevuste elluviimise tulemuste ja väljundnäitajate saavutustaseme seis;
 3) andmed projekti elluviimise kohta, sealhulgas läbiviidud hanked, teostatud tööd ja tegevused;
 4) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;
 5) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta ja võrdlus rahastamiskavaga;
 6) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
 7) käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kasutusteatise või pädeva asutuse antud kasutusloa andmed;
 8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

 (7) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuses registreerimisest.

 (8) Toetuse saaja peab esitama toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks rakendusüksusele projekti eesmärkide saavutamise aruande projekti abikõlblikkuse perioodile järgneval viiel kalendriaastal kord aastas 1. märtsiks.

§ 23.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-st 28, ühendmääruse §-dest 13, 14 ja 18 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise tingimustest ja korrast.

 (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 14 sätestatud korras. Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel toetust makstes võib ühendmääruse § 14 lõigetes 2–3 nimetatud tingimustel teha makse ka otse tarnijale või töövõtjale.

 (3) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse toetamisel võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid järgmiselt:
 1) toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, riigiasutus ega äriühing, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatud tingimustel ning juhindudes ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel ühendmääruse § 18 lõigetes 9–12 sätestatust;
 2) toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 sätestatud tingimustel ning juhindudes ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel ühendmääruse § 18 lõigetes 3 ja 13 sätestatust.

 (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu või kui register ei tööta, siis elektrooniliselt e-posti aadressile info@kik.ee.

 (5) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse piirsumma.

 (6) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

 (7) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele.

 (8) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (9) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

6. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused ning finantskorrektsioonid 

§ 24.  Toetuse saaja õigused

 (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

§ 25.  Toetuse saaja kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise toetuse taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
 1) viib projekti ellu vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
 2) tagab ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste õigusaktidega;
 3) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadust ja struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid;
 4) viib hanked maksumusega alates 10 000 eurost läbi elektrooniliselt riigihangete registris;
 5) tagab projekti elluviimiseks õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
 6) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvele võtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
 7) võimaldab rakendusüksusel osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
 8) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruanded.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetust saanud toetuse saaja kohustatud:
 1) pakkuma toetuse abil rajatud biometaani tarnimisvõimekust kasutades müügiks biometaani vähemalt viie aasta jooksul alates viimasest toetuse väljamaksest, kui talle on biometaani saadavusest turul teada antud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3;
 2) juhul kui toetuse saajal ei ole põhjendatult võimalik ise biometaani müügiks pakkuda, võimaldama ühtsetel ja õiglastel alustel ligipääsu tankimistaristule biometaani müügiks pakkuvatele juriidilistele isikutele.

 (3) Toetuse saajale on biometaani saadavusest turul teada antud, kui biometaani tootja või tarnija on esitanud toetuse saajale sellekohase teate.

§ 26.  Rakendusüksuse kohustused ja õigused

 (1) Rakendusüksus on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule kohustatud:
 1) sisestama vajadusel toetuse taotluse, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 2) seirama pidevalt meetme tegevuse eelarve vaba jääki ja vajadusel esitama selle kohta ülevaateid rakendusasutusele;
 3) teostama toetuse kasutamise aruandluse kontrolli, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja koostatud projekti lõpparuande, vajadusel saatma selle tagasi täiendamiseks ja kooskõlastama muudatused toetuse saajaga ning vajadusel sisestama selle struktuuritoetuse registrisse;
 4) koostama meetme seirearuande ja lõpparuande ning edastama need rakendusasutusele;
 5) andma toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi;
 6) koostama toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja neid avalikustama;
 7) teostama projekti järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara kasutatakse sihtotstarbeliselt;
 8) teavitama toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 sätestatud projekti kestvuse nõudest ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtajast;
 9) säilitama riigiabi andmisega seotud dokumente 10 aasta jooksul alates viimase abi andmisest;
 10) tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

 (2) Rakendusüksusel on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule õigus:
 1) teostada toetuse saaja territooriumil kontrolli vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 42 ning vajadusel kaasata vastavate toimingute teostamisse Tehnilise Järelevalve Ametit;
 2) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja hankelepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks;
 3) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
 4) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 5) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
 6) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 7) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisele;
 8) peatada, vähendada või keelduda maksetaotluse menetlemisest vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigetes 1 ja 3 sätestatule.

§ 27.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 45 lõigetes 1 ja 2 ning ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ja ühendmääruse §-s 24 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

 (3) Toetuse tagasimaksmisel rakendatakse viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49.

Kristen Michal
Majandus- ja taristuminister

Merike Saks
Kantsler