Elektribusside kasutuselevõtu toetus
Vastu võetud 24.11.2025 nr 91
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2025–2028” kohase meetme „Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine” alameetme „Säästva liikuvuse pilootprojektide toetamise” elluviimiseks avaliku teenindamise lepingu alusel korraldataval sõitjateveol valla- ja linnaliinil (edaspidi avalik liinivedu) ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldataval õpilasveol (edaspidi õpilasvedu) kasutatava elektrimootoriga bussi (edaspidi elektribuss) ja elektribussi laadimispunkti soetamiseks antava toetuse (edaspidi toetus) andmise ning kasutamise tingimused ja kord.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ja suurendada energiatõhusust Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil ning soodustada heiteta ühistranspordile üleminekut.
(2) Toetuse kasutamise tulemusnäitajaks on soetatud elektribusside arv ning elektribusside kasutuselevõtu tulemusel energiatõhususe suurenemine ja kasvuhoonegaaside vähenemine võrreldes samaväärsete diiselmootoriga busside kasutamisega.
(3) Toetuse andmine aitab täita riigihangetele kehtestatud keskkonnahoidlikkuse tingimusi ja kriteeriumeid.
§ 3. Toetuse andja
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) täidab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 7 kohaselt halduslepingu alusel toetuse andjana selles määruses nimetatud ülesandeid.
2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded, kulude abikõlblikkus ning toetuse määr ja suurus
§ 4. Toetatav tegevus
(1) Toetust antakse elektribussi ja selle opereerimiseks vajamineva aku laadimise seadme (edaspidi laadimispunkt) omandamiseks müügilepingu alusel või liisingulepingu alusel kasutusele võtmiseks (edaspidi soetamine), kui selle tulemusena jääb vara taotleja valdusesse (edaspidi projekt). Toetatav projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.
(2) Elektribuss selle määruse tähenduses on lisaks juhiistmele vähemalt kaheksa istmekohaga M1, M2 ja M3 kategooria täiselektriline sõiduk, mille süsinikdioksiidi heitkogus on null grammi kilomeetri kohta.
(3) M2 ja M3 kategooria elektribussil peab olema vähemalt üks teenindusuks madala sisenemisega ja vähemalt ühe lapsevankri või ratastooli paigutamise koht.
(4) Taotleja, välja arvatud mitut maakonda teenindav ühistranspordikeskus, võib esitada taotlusvooru kohta ühe taotluse järgmiste tegevuste kohta toetuse saamiseks:
1) kuni nelja elektribussi soetamine;
2) elektribussi kohta ühe laadimispunkti soetamine.
(5) Elektribussi kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 03.12.2007, lk 1–13), kohaseks avalikuks liiniveoks või õpilasveoks ning seejuures peab elektribussi teeninduspiirkond olema suuremas osas väljaspool Tallinna ja Tartu linna haldusterritooriumi. Elektribussiga ega selle laadimispunktiga ei tohi teenida avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud kommertstulu.
(6) Avalikuks liiniveoks mõeldud elektribussi soetamiseks antakse toetust iga maakonna kohta ühele taotlejale.
§ 5. Toetuse taotleja, partner ja nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda kohaliku omavalitsuse üksus või piirkondlik ühistranspordikeskus ühistranspordiseaduse § 15 tähenduses (edaspidi taotleja).
(2) Taotleja teeninduspiirkond on suuremas osas väljaspool Tallinna ja Tartu linna haldusterritooriumi.
(3) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata teise kohaliku omavalitsuse üksuse või piirkondliku ühistranspordikeskuse (edaspidi partner), kes vastab lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele.
(4) Partner osaleb projekti elluviimiseks vajalikes toetatavates tegevustes, mille käigus tekivad abikõlblikud kulud.
(5) Partner vastutab solidaarselt toetuse saajaga projekti elluviimise, projekti käigus soetatud vara säilimise ja toetuse ning vara sihipärase kasutamise eest.
(6) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlejal ja partneril ei ole riiklikku maksuvõlga või tema riikliku maksuvõla tasumine on ajatatud ja ajatatud maksuvõla korral on maksud tasutud tähtaegselt;
2) taotleja ja partneri majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
3) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt määratud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti;
4) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;
5) taotlejal, partneril ega tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.
(7) Kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus, kes osaleb projekti omafinantseeringu või mitteabikõlblike kulude katmises, peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest.
§ 6. Toetuse andmise eelarve
Toetuse andmiseks ettenähtud eelarvevahendid määrab riigi eelarvestrateegias märgitud tulu kasutamise eest vastutav minister käskkirjaga.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäeval ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, mis ei või olla hilisem kui 31. detsember 2028. aastal.
(2) Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult need kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil.
(3) Toetuse saaja või partner võib tasuda liisingulepingu alusel tehtavad liisingumaksed väljaspool abikõlblikkuse perioodi.
(4) Kulu on tekkinud, kui kulu aluseks olev töö on tehtud, asi kätte saadud või teenus osutatud ja kulu tekkimist saab tõendada dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või muu sellesisulise kinnitusega.
§ 8. Toetuse määr ja suurus
(1) Toetuse maksimaalne suurus on 1 000 000 eurot ühe projekti kohta.
(2) Elektribussi laadimispunkti soetamiseks antakse toetust maksimaalselt summas, mis vastab 10 protsendile elektribussi käibemaksuta maksumusest.
(3) Toetuse maksimaalne määr projekti abikõlblikest kuludest on järgmine:
1) M1 kategooria elektribussi ja selle laadimispunkti soetamiseks kuni 50 protsenti;
2) M2 ja M3 kategooria elektribussi ja selle laadimispunkti soetamiseks kuni 70 protsenti.
§ 9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud kulud on:
1) käibemaksuseaduse § 2 lõike 7 punkti 3 tähenduses uue elektribussi soetamise kulu;
2) laadimispunkti soetamise kulu.
(2) Mitteabikõlblikud kulud on:
1) elektribussi laadimispunkti püstitamise ja töökindluse tagamisega seotud kulu;
2) laenu- või liisingulepingu sõlmimise ning intressi ja kindlustusega seotud kulu;
3) liisingumakse, kui liisinguleping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse;
4) amortisatsioonikulu;
5) kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisabi vahenditest hüvitatud kulu;
6) projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline kulu;
7) käibemaks ulatuses, milles toetuse saajal on õigus see tagasi saada;
8) koolituskulu;
9) õigusabi, kohtu ja riigihangete vaidlustuskomisjoniga seotud kulu;
10) palgakulu.
3. peatükk Toetuse taotlemine
§ 10. Toetuse taotlemine
(1) Toetust saab taotleda alates taotlusvooru avamisest kuni eelarvevahendite lõppemiseni või 2026. aasta 31. detsembrini.
(2) KIK teavitab taotlusvooru avamise tähtpäevast ning eelarvevahendite suurusest oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
(3) KIK teavitab eelarvevahendite jäägist, nende lõppemisest ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisest oma veebilehel.
§ 11. Taotluse esitamine
Toetuse taotlemiseks esitab taotleja KIK-ile Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond) taotlusvormil digitaalselt allkirjastatud taotluse ja taotluse osaks olevad dokumendid.
§ 12. Nõuded taotlusele
Taotleja esitab KIK-ile taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) partneri olemasolul partneri nimi ja registrikood;
3) projekti nimetus;
4) projekti eesmärgi ja tulemuste kirjeldus, mis vastab §-s 2 nimetatud tulemustele ja eesmärgile;
5) projekti elluviimise käigus soetatavate elektribusside arv;
6) toetuse kasutamise ajakava (edaspidi rahastamiskava), mida peab tegelikkuses olema võimalik ellu viia ning mille kohaselt kavandatakse projekti tegevused lõpetada projekti abikõlblikkuse perioodil;
7) projekti kogueelarve kululiikide kaupa, eristades abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid ning omafinantseeringut;
8) taotletava toetuse suurus ja toetuse määr abikõlblikest kuludest.
§ 13. Nõuded taotluse osaks olevatele dokumentidele
(1) Taotluses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed, kinnitused või dokumendid:
1) partneri kaasamisel partneri andmed ja partneri tehtavad toetatavad tegevused ning partneri nõusolek projektis osalemise kohta;
2) elektribussi, elektribussiga teenindatavate liinide ning laadimispunkti püstitamise ja töökindluse tagamise kirjeldus;
3) elektribussi kasutuselevõtuga kaasneva kasvuhoonegaaside kokkuhoiu ja energiasäästu arvutus võrdluses diiselmootoriga bussi kasutamisega;
4) kinnitus ja andmed nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;
5) volikiri, kui taotleja ja partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
6) teave selle kohta, kui taotleja on samal ajal sama projekti või projekti osade kohta taotlenud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või saanud muud tagastamatut riigiabi;
7) kinnitus selle kohta, et soetatava elektribussiga ega selle laadimispunktiga ei kavandata teenida avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud kommertstulu;
8) kinnitus selle kohta, et taotleja osutab liiniveoteenust ise või avaliku teenindamise lepingu alusel ja elektribusside kasutuselevõtu eest makstava toetuse puhul võetakse arvesse taotletava toetuse finantsmõju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 1370/2007 tähenduses.
(2) Elektribussi kasutuselevõtuga kaasneva kasvuhoonegaaside kokkuhoiu ja energiasäästu arvutus tehakse võrdluses samal avalikul liiniveol või õpilasveol kasutusel oleva diiselmootoriga bussiga. Nimetatud andmete arvutuse juhendi avaldab KIK oma veebilehel.
4. peatükk Taotluse menetlemine
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) KIK menetleb ja rahuldab taotlusi nende laekumise järjekorras kuni taotlusvooru sulgemiseni.
(2) KIK kontrollib:
1) taotluse tähtaegset esitamist;
2) nõutud dokumentide olemasolu;
3) esitatud andmete õigsust;
4) taotleja, partneri, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust selles määruses sätestatud nõuetele.
(3) KIK menetleb taotlust 60 kalendripäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(4) Taotleja teavitab KIK-i viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaolust, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
§ 15. Taotluse rahuldamine
(1) KIK teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui on täidetud kõik selles määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning taotlusvooru eelarve võimaldab taotluse rahuldada.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:
1) projekti nimetus;
2) toetuse maksimaalne suurus ja määr;
3) projekti abikõlblikkuse periood ja rahastamiskava;
4) toetuse saaja ja partneri nimi, õigused ja kohustused;
5) elektribussi ja selle laadimispunkti sihtotstarbelise kasutamise ning säilitamise tingimused ja kord;
6) toetuse kasutamise üle teostatava järelevalve tingimused ja kord;
7) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete, sealhulgas projekti vahearuande, lõpparuande ja järelaruande esitamise tähtajad ja kord;
8) paragrahvi 20 lõikes 8 sätestatud taastuvenergia tarbimise andmete esitamise kord;
9) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord.
(3) KIK võib teha taotluse osalise rahuldamise otsuse ja vähendada taotletud toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi taotleja nõusolekul tingimusel, et saavutatakse toetuse eesmärgid.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punktis 3 sätestatud lisatingimusega.
(5) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel.
§ 16. Taotluse rahuldamata jätmine
(1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
1) taotleja, partner, taotlus või elektribuss ei vasta selles määruses esitatud nõudele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli tema ega partneri tegevuskohas või kavandatava tegevuse asukohas;
4) taotluste rahastamiseks eraldatud eelarvevahendid on lõppenud;
5) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.
(2) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel.
5. peatükk Toetuse kasutamine ja maksmine
§ 17. Projekti elluviimine
Projektiga seotud riigihanked kuulutatakse välja üheksa kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest arvates.
§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab KIK-ile projekti elluviimise kohta vahearuanded 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril.
(2) Projekti vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule.
(3) Projekti lõpparuanne esitatakse e-keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti tegevuste lõppu, kuid mitte hiljem kui 2028. aasta 31. detsembril.
(4) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
1) projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi;
2) projekti tegevuste elluviimise tulemused;
3) andmed projekti elluviimisel läbiviidud riigihangete ja tehtud tööde kohta;
4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
5) vajadusel pädeva asutuse antud kasutusteatise andmed;
6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.
(5) Toetuse saaja esitab KIK-ile e-toetuse keskkonna kaudu järelaruande üheaastase perioodi kohta alates toetuse maksmisest. Järelaruanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul nimetatud perioodi lõpust arvates.
(6) Projekti järelaruandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
1) projekti nimi ja number;
2) toetuse saaja nimi;
3) andmed järelaruande perioodil läbisõidu, reisijate hulga ja kasvuhoonegaaside vähenemise kohta võrreldes samaväärse diiselmootoriga bussi kasutamisega.
(7) KIK koostab vahe-, lõpp- ja järelaruande juhendi ning avaldab selle oma veebilehel.
§ 19. Toetuse maksmise kord
(1) Kulu peab olema tekkinud ja toetuse saaja või partner peab olema selle eest tasunud abikõlblikkuse perioodil, välja arvatud toetuse saaja või partneri poolt liisingulepingu alusel tehtavad liisingumaksed, mis ei jää abikõlblikkuse perioodi sisse.
(2) Toetuse võib välja maksta pärast määruse § 15 lõikes 4 sätestatud lisatingimuse täitmist.
(3) KIK maksab toetuse saajale või partnerile toetuse maksetaotluse ja sellele lisatud kuludokumentide alusel. Toetus makstakse 30 kalendripäeva jooksul toetuse saaja poolt maksetaotluse esitamisest arvates.
(4) Toetus makstakse otse tarnijale, kui toetuse saaja on maksetaotluses seda taotlenud, omaosalus on tasutud ja toetuse saaja on saanud arve väljastajalt kinnituse, et tarnija on sellest teadlik.
(5) KIK-i õigus teha makse otse tarnijale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut KIK-ile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud tarnijale.
(6) Liisingu kasutamise korral makstakse toetus liisinguandja kontole pärast seda, kui toetuse saaja on tasunud liisingu esmase sissemakse, mille suurus on vähemalt viis protsenti liisitava vara maksumusest.
(7) Maksetaotlus esitatakse KIK-ile abikõlblikkuse perioodil rahastamiskavas toodud tähtpäeval.
(8) Maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonna vahendusel ja sellele lisatakse järgmised dokumendid:
1) hankeleping, kui see ei ole KIK-ile riigihangete registris kättesaadavaks tehtud;
2) arve või muu raamatupidamisdokument;
3) asja üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi ning laadimispunkti töövalmidust tõendava dokumendi koopia;
4) liisinguleping, millest nähtub esmase sissemakse suurus, selle olemasolul;
5) arve tasumist tõendav dokument;
6) raamatupidamises vara kajastamist tõendav dokument;
7) garantii, kindlustuse või tagatise dokument, kui see on nõutav hankelepingu kohaselt.
§ 20. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja kasutab toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil, järgides toetatava tegevuse elluviimisel riigisiseses õiguses, sealhulgas riigihangete seaduses, rahastamiskavas ja selles määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid.
(2) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse elluviimise käigus soetatud põhivara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul KIK-i poolt lõppmakse tegemisest arvates.
(3) Toetuse saaja võimaldab KIK-i või tulu kasutamise eest vastutava ministri volitatud isikul enne vara soetamist, vara soetamise ajal ning viie aasta jooksul pärast projekti elluviimiseks tehtud makse tegemist tutvuda toetuse kasutamisega seotud dokumentidega, sealhulgas toetuse saaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIK-i või tulu kasutamise eest vastutava ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel.
(4) Toetuse saaja säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viie aasta jooksul KIK-i poolt lõppmakse tegemisest arvates.
(5) Toetuse saaja võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates.
(6) Toetuse saaja teavitab viivitamata KIK-i taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist mõjutavast asjaolust.
(7) Toetuse saaja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.
(8) Toetuse saaja kasutab toetuse abil soetatud elektribussis ainult taastuvenergiat ja esitab seda tõendavad päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise lepingu ja elektri tarbimise andmed või toetuse saaja taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed KIK-ile koos järelaruandega või KIK-i nõudmisel lõikes 2 määratud ajavahemiku jooksul.
(9) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp- ja järelaruanded § 18 kohaselt.
(10) Kui toetuse saaja kasutab elektribussi soetamise rahastamiseks liisingut, ei tohi kokkulepitud liisingu summa olla suurem kui elektribussi soetamise maksumus, millest on maha arvatud toetuse summa ja esmane sissemakse.
(11) Toetuse saajal ei ole lubatud toetuse abil soetatud vara müüa liisinguandjale eesmärgiga vara liisingusse võtta enne viie aasta möödumist projekti elluviimiseks tehtud makse tegemisest.
(12) Toetuse saaja teavitab avalikkust, et vara soetamist on toetanud Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest.
6. peatükk Toetuse tagasinõudmine
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIK-i algatusel, kui otsuse muutmine ei takista projekti eesmärkide täitmist ning kui seetõttu ei jää projekti tulemused ja eesmärgid saavutamata.
(2) KIK võib taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada või projekti elluviimiseks antud toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1821 sätestatud tingimustel ja korras.
(3) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus asjaomases ulatuses kehtetuks.
(4) Toetuse saaja maksab tagasinõutud toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Toetuse tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele.
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Marko Gorban
Kantsler
Facebook
X.com