Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Lepitusmenetluse läbiviimise kord

Vastu võetud 25.01.2018 nr 6

Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 6⁴ lõike 2 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse lepitusmenetluse läbiviimise kord.

  (2) Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja kriminaalmenetluse seadustiku vastavaid sätteid.

§ 2.  Lepitusmenetluse eesmärk

  Lepitusmenetluse eesmärk on pakkuda õigusvastase teo toime pannud isikule, kahju kannatanud isikule ja vajaduse korral teistele osalistele võimalust turvalises keskkonnas ja lepitaja toel arutada toime pandud teoga seonduvaid asjaolusid ja mõjusid, et lepitusmenetluse toimumise ja vajaduse korral kokkulepitavate edasiste tegevuste abil heastada teoga kaasnenud emotsionaalset ja materiaalset kahju, tagada kannatanu rahulolu ja vähendada riski, et õigusvastase teo toime pannud isik paneb toime uusi õigusrikkumisi.

§ 3.  Lepitusmenetluse osalised

  (1) Lepitusmenetluse osalisteks on õigusvastase teo toime pannud isik, kahju kannatanud isik ja piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. Lepitaja võib lepitusmenetlusse kaasata ka teisi isikuid, kelle osalemine menetluses aitab lepitaja hinnangul kaasa lepitusmenetluse eesmärkide saavutamisele.

  (2) Kahju kannatanud isik on kannatanu või muu isik, kes on õigusvastase teo toime pannud isiku tegevuse tõttu kahju kannatanud.

  (3) Kui konkreetset kahju kannatanud isikut ei ole võimalik tuvastada või ta ei soovi lepituses osaleda, kuid kahju kannatanud isikuna on võimalik lepitusmenetlusse kaasata muu isik, kes on võimeline kirjeldama teo kahjulikke mõjusid, ning lepitaja hinnangul on lepitusmenetluse abil võimalik vähendada riski, et õigusvastase teo toime pannud isik paneb toime uusi õigusrikkumisi, võib lepitusmenetluse läbi viia ka konkreetse kahju kannatanud isiku osaluseta.

  (4) Piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja asemel võib seadusliku esindaja nõusolekul lepitusmenetluses osalisena osaleda muu isik, kes tagab piiratud teovõimega isiku huvide kaitse.

§ 4.  Lepitusmenetluse käik

  (1) Lepitusmenetluse korraldamiseks määrab Sotsiaalkindlustusamet lepitaja viie tööpäeva jooksul lepitusmenetluse rakendamise määruse või otsuse või isiku pöördumise registreerimisest arvates.

  (2) Lepitaja võtab ühendust lepitusmenetluse osalistega. Kui õigusvastase teo toime pannud isikuga ei ole võimalik ühendust saada, teavitab lepitaja sellest süüteo menetlejat, kelle tehtud määruse või otsuse alusel õigusvastase teo toime pannud isikule lepitusteenust osutatakse.

  (3) Lepitaja kontrollib osaliste nõusolekut lepitusmenetluseks, selgitab neile lepitusmenetluse eesmärki ja käiku ning teavitab neid lepitusmenetluse katkestamise ja lepituskokkuleppe rikkumise tagajärgedest, lepitaja õigusest kontrollida kinnitatud lepituskokkuleppe tingimuste täitmist ja muudest lepitusmenetluses tähtsust omavatest asjaoludest.

  (4) Lepitusmenetlus koosneb kohtumiste ettevalmistamisest, osalistega eraldi kohtumistest, osaliste ühisest kohtumisest, lepituskokkuleppe sõlmimisest ja vajaduse korral lepituskokkuleppe tingimuste kontrollimisest. Kui see on asjaolusid arvestades vajalik ega kahjusta olulisel määral lepituse eesmärkide saavutamist, võib kohtumine toimuda sidevahendite teel. Kui kahju kannatanud isik ei soovi ühisel kohtumisel osaleda, kuid on nõus kirjeldama toime pandud teo mõju eraldi kohtumise käigus või muul viisil, vahendab lepitaja tema seisukoha teo toime pannud isikule.

§ 5.  Lepituskokkulepe

  (1) Lepituskokkulepe sõlmitakse osaliste vahel kahe kuu jooksul lepitusmenetluse rakendamise määruse või otsuse või isiku pöördumise registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis. Lepituskokkulepe vormistatakse kirjalikult, selle allkirjastavad osalised ja kinnitab lepitaja. Lepitaja väljastab osalistele nende soovil koopia allkirjastatud lepituskokkuleppest.

  (2) Kui osaliste hinnangul tuleb lepitusmenetluse eesmärgi saavutamiseks panna õigusvastase teo toime pannud isikule kohustusi, nähakse lepituskokkuleppes ette kohustuste sisu ja kohustuste täitmise kontrollimise viis.

  (3) Lepituskokkuleppes võib ette näha kohustusi ka teistele lepitusmenetlusse kaasatud isikutele, kui kaasatud isikud on kohustustega nõus ning neile kohustuste ettenägemine on lepitaja ja lepitusmenetluse osaliste hinnangul mõistlik.

  (4) Lepitaja edastab lepituskokkuleppe koopia süüteo menetlejale, kelle tehtud määruse või otsuse alusel õigusvastase teo toime pannud isikule lepitusteenust osutatakse. Kui lepitusmenetluse käigus lepituskokkuleppe sõlmimiseni ei jõuta, saadab lepitaja süüteo menetlejale lepituse käiku kirjeldava aruande, milles sisaldub lepitaja hinnang õigusvastase teo toime pannud isiku koostöövalmidusele lepituse käigus.

  (5) Kui lepituskokkulepe sisaldab lõikes 3 nimetatud kohustusi, edastab lepitaja kohustuste täitmise tähtaja lõppedes süüteo menetlejale kokkuvõtte kohustuste täitmise kohta.

  (6) Lõigetes 4 ja 5 sätestatut ei rakendata juhul, kui lepituses osalev õigusvastase teo toime pannud isik on oma ea tõttu süüvõimetu.

§ 6.  Lepitusmenetluse erisused kriminaalmenetluse seadustiku § 203² alusel toimuva lepituse korral

  (1) Kui lepitusmenetlust rakendatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 203² alusel, rakendatakse lepitusmenetluse käigu ja lepituskokkuleppe suhtes käesoleva määruse § 4 ja 5, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet teavitab lepitaja määramisest lepitusmenetluse rakendamise määruse koostanud prokuratuuri või kohut.

  (3) Lepitusmenetluse osalisteks on süüdistatav, kannatanu ja piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja.

  (4) Lepitaja teavitab lisaks § 4 lõikes 2 nimetatud juhtumitele prokuratuuri ka juhul, kui lepitusmenetluse alustamisel ei ole võimalik kannatanuga ühendust saada.

  (5) Esimene kohtumine osalistega korraldatakse ühe kuu jooksul lepitusmenetluse rakendamise määruse registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.

  (6) Lepituskokkulepe peab sisaldama kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja tingimusi.

  (7) Hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast lepituskokkuleppe sõlmimist saadab lepitaja prokuratuurile lepituse käiku kirjeldava aruande, milles lepitaja kirjeldab muu hulgas osalistega toimunud kohtumisi, osaliste ühist vestlust ja käitumist. Lepituse käiku kirjeldavale aruandele lisatakse lepituskokkuleppe koopia.

  (8) Kui osaline võtab oma nõusoleku lepitusmenetluse läbiviimiseks tagasi või lepitusmenetluse käigus ilmnevad muud asjaolud, mille tõttu ei ole lepitusmenetluse jätkamine enam võimalik, saadab lepitaja viie tööpäeva jooksul lepitusmenetluse jätkamise võimatusest teadasaamisest prokuratuurile lepituse käiku kirjeldava aruande, milles on esile toodud muu hulgas põhjused, miks lepitaja peab lepitusmenetluse jätkamist võimatuks.

§ 7.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2007. a määrus nr 188 „Lepitusmenetluse läbiviimise kord” tunnistatakse kehtetuks.