Teksti suurus:

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.10.2014
Avaldamismärge:RT I, 26.02.2014, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.02.2014 otsus nr 374

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.02.2014

§ 1. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti kodanik või Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik.

(2) Käesoleva seaduse tähenduses ei peeta välismaalaseks Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliiget, kellel on viibimis- või elamisõigus Eestis.”;

3) paragrahvi 66 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välismaalasel on õigus saada riigilt õigusabi lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise või lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu otsuse vaidlustamiseks juhul, kui välismaalasel puuduvad piisavad rahalised vahendid õigusabi kulude kandmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusabi antakse riigi õigusabi seaduses sätestatud korras.

(3) Kui Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet on sõlminud eraõigusliku juriidilise isikuga lepingu õigusabi andmiseks, tagatakse taotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel õigusabi lepingu kohaselt ja tema suhtes ei kohaldata riigi õigusabi seadust.”;

4) paragrahvi 66 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 68 järgmises sõnastuses:

§ 68. Välismaalase põgenemise oht

Lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui:
1) välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega;
2) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel;
3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses;
4) välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus;
5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid;
6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ta ei täida lahkumiskohustust;
7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul;
8) välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.”;

6) paragrahvi 71 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lahkumisettekirjutuse põhjenduses avaldatakse üksnes õiguslik alus ning ei avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ega asjassepuutuvaid kaalutlusi, kui välismaalasele on tehtud lahkumisettekirjutus järgmistel asjaoludel:
1) esineb välismaalase põgenemise oht;
2) välismaalasele ei anta elamisluba või rahvusvahelist kaitset seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on põhjendamatu;
3) välismaalane on esitanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses valeandmeid või võltsitud dokumendi menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta;
4) välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule;
5) välismaalase kohta on tehtud käesoleva seaduse § 282 lõikes 1 sätestatud riiki mittelubamise otsus;
6) lahkumisettekirjutus tehakse välismaalasele, kes on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning kes ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida;
7) välismaalasel on kohustus lahkuda Eestist pärast vanglast vabanemist.”;

7) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lahkumisettekirjutuses määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg.”;

8) paragrahvi 72 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja võib jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui:
1) esineb välismaalase põgenemise oht;
2) välismaalasele ei anta elamisluba või rahvusvahelist kaitset seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on põhjendamatu;
3) välismaalane on esitanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses valeandmeid või võltsitud dokumente menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta;
4) välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule;
5) välismaalase kohta on tehtud käesoleva seaduse § 282 lõikes 1 sätestatud riiki mittelubamise otsus;
6) lahkumisettekirjutus tehakse välismaalasele, kes on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning kes ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida;
7) välismaalasel on kohustus lahkuda Eestist pärast vanglast vabanemist.”;

9) paragrahvi 72 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lahkumisettekirjutuse tegemisel arvestatakse igal üksikjuhtumil kõiki olulisi asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud huve.”;

10) paragrahvi 72 lõike 6 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) esineb välismaalase põgenemise oht;
2) välismaalasele ei anta elamisluba või rahvusvahelist kaitset seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on põhjendamatu;”;

11) paragrahvi 73 lõikes 3 asendatakse sõnad „lahkumiskohustuse sundtäitmisel” sõnaga „väljasaatmisel”;

12) paragrahvi 74 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui välismaalasele tehakse vormikohane lahkumisettekirjutus, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates.

(3) Kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks.

(4) Sissesõidukeelu võib humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata.

(5) Sissesõidukeelu kohaldamise põhjenduses avaldatakse üksnes õiguslik alus ning ei avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ega asjassepuutuvaid kaalutlusi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sissesõidukeelu kohaldamist lühemaks ajaks või lõike 4 alusel sissesõidukeelu kohaldamata jätmist põhjendatakse.”;

13) paragrahvi 74 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 75 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise, selle kehtivusaja muutmise ja peatamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatut.

(2) Välismaalane, kes taotleb Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või peatamist asjaolu tõttu, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, esitab Politsei- ja Piirivalveametile taotluse ja tõendid selle kohta, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse ja asjassepuutuvad tõendid Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse tegemiseks Siseministeeriumile.

(4) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse läbi vaatamata jätmise alus, võib Politsei- ja Piirivalveamet jätta taotluse läbi vaatamata.”;

15) paragrahvi 76 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 12 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Saatjata alaealisele välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus, kui lahkumisettekirjutuse tegemisel on tagatud saatjata alaealise välismaalase esindamine ning võetud arvesse saatjata alaealise välismaalase huve.

(4) Saatjata alaealise välismaalase lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg jäetakse määramata, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.

(5) Saatjata alaealise välismaalase lahkumiskohustus täidetakse, arvestades saatjata alaealise välismaalase huve ning kui eestkostja on veendunud, et saatjata alaealine välismaalane saadetakse tagasi tema perekonnaliikme või määratud eestkostja juurde või vastuvõtva riigi vastuvõtuasutusse.”;

17) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses:

„(6) Saatjata alaealise ja piiratud teovõimega täisealise välismaalase ettekirjutuse täitmist korraldab eestkostja.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet annab eestkostjale saatjata alaealise välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras ametiabi.

(8) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet korraldab saatjata alaealise välismaalase perekonnaliikme, talle vastuvõtvas riigis määratud eestkostja või vastuvõtuasutuse otsimise.

(9) Saatjata alaealisele välismaalasele osutab tema Eestis viibimise ajal Sotsiaalkindlustusamet asenduskoduteenust, mis hõlmab vähemalt rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud teenuseid.”;

18) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses:

§ 132. Välismaalase majutamine

Kui Eestis viibimisaluseta viibival välismaalasel puuduvad piisavad rahalised vahendid, võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet korraldada välismaalase majutamise, kui see on vajalik humaansetel kaalutlustel või haavatava isiku kaitseks ja kui välismaalane ei saa kasutada majutusvõimalust mujal.”;

19) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Välismaalane, kellele kohus on lisakaristusena mõistnud Eestist väljasaatmise, saadetakse Eestist välja ilma lahkumisettekirjutust tegemata.”;

20) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 15. Välismaalase kinnipidamine ja väljasaatmise korraldamine

(1) Välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

(2) Välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui:
1) esineb välismaalase põgenemise oht;
2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või
3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet vabastab välismaalase viivitamata, kui kinnipidamise alus on ära langenud või kui väljasaatmine on perspektiivitu.

(5) Väljasaatmise korraldamisel edastab Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveametile andmed välismaalase kohta, kelle suhtes kohaldatakse väljasaatmist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud andmete loetelu ja andmete edastamise korra kehtestab siseminister määrusega.”;

21) paragrahv 151 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 19 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Väljasaatmise tagamine ja väljasaadetava piiripunkti toimetamine”;

23) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kuni väljasaatmise lõpuleviimiseni peetakse välismaalast kuni 48 tundi kinni politsei ametiruumis, arestimajas või kinnipidamiskeskuses.”;

24) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagatakse välismaalasele tema kinnipidamisel majutamine, toitlustamine ja vältimatu arstiabi.

(12) Välismaalase majutamisel kuni 48 tundi politsei ametiruumis, arestimajas või kinnipidamiskeskuses:
1) eraldatakse meessoost ja naissoost väljasaadetavad;
2) eraldatakse väljasaadetav teistest arestimajas kinnipeetavatest isikutest;
3) majutatakse perekonnaliikmed kokku.”;

25) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

(11) Halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.”;

26) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui väljasaadetava kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustel või muul põhjusel võimalik või on oluliselt raskendatud, võib väljasaadetavat majutada politsei arestimajas või kinnipidamiskeskuse juhataja otsusel järelevalve all väljaspool kinnipidamiskeskust.”;

27) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul tagatakse väljasaadetavale tema kinnipidamisel vähemalt käesoleva seaduse §-des 265, 267, 269 ja 2610 sätestatud teenused.”;

28) paragrahvi 24 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 24. Väljasaadetava vabastamine”;

29) paragrahvi 24 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kinnipidamiskeskuse juhataja vabastab väljasaadetava viivitamata, kui kinnipidamise alus on ära langenud, kinnipidamise tähtaeg on möödunud või väljasaatmine on perspektiivitu.”;

30) paragrahvi 24 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kinnipidamiskeskusest vabastamine ei anna väljasaadetavale seaduslikku alust Eestis viibida.”;

32) paragrahvi 25 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Halduskohus pikendab Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

(2) Kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väljasaadetava kinnipidamise tähtaja hulka ei arvata tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega.”;

33) paragrahvi 265 lõikest 3 jäetakse välja sõna „võimalusel”;

34) paragrahvi 265 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Vaba aja veetmiseks korraldatakse alaealisele väljasaadetavale eakohased tegevused ja tagatakse selleks vajalikud vahendid.

(8) Koolikohustuslikule väljasaadetavale tagatakse juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale.”;

35) paragrahvi 2615 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Korrakaitseseaduse § 781 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud erivahendit võib konvoeerija kohaldada reaalse ja vahetu ohu korral väljasaadetava konvoeerimisel väljaspool kinnipidamiskeskust korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.”;

36) paragrahvi 2621 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) väljasaadetavale keelatud ainete ja esemete loetelu, samuti enda juures hoitavate ja hoiustatud asjade kogukaal;”;

37) paragrahvi 2621 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kinnipidamiskeskuses on keelatud hoida aineid ja esemeid, mis:
1) võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu või tervist;
2) võivad ohustada kinnipidamiskeskuse turvalisust;
3) raskendavad oluliselt kinnipidamiskeskusel hügieeninõuete täitmist;
4) võivad häirida teisi isikuid.”;

38) paragrahvi 281 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või kes on Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige”;

39) paragrahvi 282 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või temaga kaasas olev või ühinev pereliige,”;

40) paragrahvi 282 lõige 2 ning § 291 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 31 lõike 3 punktist 81 jäetakse välja sõnad „või elamisõiguse”;

42) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Siseminister või tema volitatud Siseministeeriumi ametnik võib välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul tunnistada lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile sissesõidu keelu kehtetuks, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.”;

43) paragrahvi 321 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Siseminister või tema volitatud Siseministeeriumi ametnik võib välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul peatada määratud ajaks lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile sissesõidu keelu kehtivuse, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.”.

§ 2. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine

Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus reguleerib Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise ja elamise aluseid ning sätestab Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele Eestist lahkumise kohustuse ja neile Eestisse sissesõidu keelu kohaldamise alused.”;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme suhtes kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses välismaalasele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu kohaldamise kohta sätestatut, arvestades välislepingus või käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

3) paragrahvi 9 lõikest 1, § 12 lõikest 1, § 17 lõikest 1, § 27 lõikest 1, § 30 lõikest 1, § 32 lõikest 1, § 35 lõikest 2, § 44 lõikest 1 ja § 49 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras”;

4) seadust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses:

51. peatükk
LAHKUMISKOHUSTUS JA SISSESÕIDUKEELD

§ 523. Lahkumisettekirjutuse tegemine ja lahkumiskohustuse täitmine

(1) Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele tehakse lahkumisettekirjutus käesolevas seaduses sätestatud alusel.

(2) Euroopa Liidu kodanikule ning tema perekonnaliikmele lahkumisettekirjutuse tegemisele ja lahkumiskohustuse täitmisele kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses välismaalasele lahkumisettekirjutuse tegemise ja lahkumiskohustuse täitmise kohta sätestatut, arvestades välislepingus või käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 524. Sissesõidukeeld

(1) Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele Eestisse sissesõidu keelu kohaldamisele, selle kehtivusaja muutmisele ja peatamisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse 5. peatükis välismaalasele Eestisse sissesõidu keelu kohaldamise, selle kehtivusaja muutmise ja peatamise ning kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut, arvestades välislepingus või käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele võib kohaldada tähtajalist sissesõidukeeldu kehtivusajaga kuni kümme aastat.

(3) Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme suhtes võib sissesõidukeeldu kohaldada, kui on põhjendatult alust arvata, et nende isikute Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut või avalikku korda või teiste isikute tervist, sest isik on nakatunud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõikes 8 nimetatud haigusesse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku suhtes ei või kohaldada sissesõidukeeldu põhjusel, et ta ohustab avalikku korda, kui nimetatud isik on elamisõiguse alusel elanud Eestis püsivalt viimased kümme aastat järjest või kui ta on alaealine ja sissesõidukeelu kohaldamine ei ole alaealise huvides põhjendatud.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik on Eestis viibinud kauem kui kolm kuud, ei või tema suhtes kohaldada sissesõidukeeldu põhjusel, et ta ohustab teiste isikute tervist, olles nakatunud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõikes 8 nimetatud haigusesse.

(6) Kui Eestis elamisõiguse alusel elava Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikmega seotud asjaolud nõuavad nende isikute viivitamatut Eestist väljasaatmist, kohaldatakse nende isikute suhtes sissesõidukeeldu.

§ 525. Eestisse mittelubamise vormistamine ja põhjendamine välispiiril

(1) Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele põhjendatakse Eestisse mittelubamist kirjalikult. Avaliku korra, riikliku julgeoleku või rahva tervisega seotud kaalutlustel riiki mittelubamist ei põhjendata täpsemalt, kui see on vastuolus Eesti või teise Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekuhuvidega.

(2) Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige, kellele ei antud välispiiril luba Eestisse sisenemiseks, võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse esitamine ei ole aluseks Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme Eestisse lubamiseks.”.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. oktoobril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees