Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” muutmine

Vastu võetud 21.02.2014 nr 4

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 24 lõigete 6, 7 ja 10; § 25 lõigete 3 ja 7; § 28 lõike 8¹; § 29 lõigete 3, 4¹, 5 ja 6; § 30 lõigete 3 ja 7; § 31 lõigete 3 ja 4; § 33; § 40 lõigete 4¹–7 ja 11 ning § 43 lõigete 3 ja 3¹ alusel.

§ 1.  Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 24 lõigete 6, 7 ja 10; § 25 lõigete 3 ja 7; § 28 lõike 8¹; § 29 lõigete 3, 4¹, 5 ja 6; § 30 lõigete 3 ja 7; § 31 lõigete 3 ja 4; § 33; § 40 lõigete 4¹–7 ja 11 ning § 43 lõigete 3 ja 3¹ alusel.”;

2) paragrahvis 1 asendatakse tekstiosa „metsanduse jätkusuutlikkuse ja metsanduses heade tavade järgimise” tekstiosaga „metsa majandamise jätkusuutlikkus ja metsamajanduse hea tava järgimine”;

3) paragrahvi 3 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 3. Lageraie”;

4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lageraie on lubatud puistus, mille koosseisuga kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem puistu koosseisuga kaalutud esimese rinde keskmisest raievanusest.”;

5) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

„(1¹) Puistu esimese rinde keskmine vanus ja keskmine raievanus arvutatakse järgmiste valemitega:

A = (koef_Pl1²*A_Pl1+koef_Pl²*A_Pl2+…) / (koef_Pl1²+ koef_Pl2²+…), kus

A	Puistu koosseisuga kaalutud vanus
koefPl	Puistuelemendi koosseisukordaja protsentides
APl	Puistuelemendi vanus

AK = (koef_Pl1²*Ak_Pl1+koef_Pl2²*Ak_Pl2+…) / (koef_Pl1²+ koef_Pl2²+…), kus

AK	Puistu koosseisuga kaalutud raievanus
AkPl	Puistuelemendi (puuliigi) küpsusvanus

(1²) Raievanused puuliikide ja boniteediklasside viisi on järgmised:

Puuliik	Boniteediklass
	1A	1	2	3	4	5; 5A
Harilik mänd	90	90	90	100	110	120
Harilik kuusk	80	80	80	90	90	90
Aru- ja sookask	60	60	70	70	70	70
Harilik haab	30	40	40	50	50	–
Sanglepp	60	60	60	60	60	60
Kõvad lehtpuud	90	90	100	110	120	130”;

6) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui puistu enamuspuuliigiks on puuliik, mis ei ole nimetatud lõikes 1², on lageraie lubatud igas vanuses. Kui lõikes 1² nimetamata puuliik on puistuelemendiks, mis ei ole enamuspuuliik, siis kasutatakse selle puhul kaalutud küpsusvanuse leidmisel kokkuleppelist raievanust 30 aastat.”;

7) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Noorema männi, kuuse, kase, sanglepa ja haava enamusega puistu lageraie on lubatud juhul, kui selle puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud vähemalt järgmise küpsusdiameetri:

Enamuspuuliik	Boniteediklass
	1A	1	2	3	4	5; 5A
Harilik mänd	28	28	28	28	28	28
Harilik kuusk	26	26	26	26	26	26
Aru- ja sookask	26	26	24	22	18	16
Sanglepp	24	24	22	22	18	16
Harilik haab	20	20	18	18	18	18”;

8) paragrahvi 3 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 3 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Lageraie on lubatud mis tahes vanusega või keskmise rinnasdiameetriga puistus kui selle esimese rinde täius on 40% või sellest väiksem.”;

10) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt:

㤠5. Turberaie

(1) Turberaiet võib teha puistus, välja arvatud kuusikus, mille koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem eeskirja § 3 lõikes 1² toodud puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusest või mis on saavutanud eeskirja § 3 lõikes 3 toodud keskmise rinnasdiameetri.

(2) Aegjärksel raiel ei tohi raiega viia puistu esimese rinde täiust madalamale kui:

Täius enne raiet	Raiejärkude arv	Täius pärast 1. raiejärku	Täius pärast 2. raiejärku	Täius pärast 3. raiejärku
65% ja suurem	3	50%	30%	0%
45–64%	2	30%	0%
44% ja väiksem	1	0%

(3) Häilraiel võib ühe hektari kohta sisse raiuda kuni viis häilu. Esimesel raiejärgul võib häilu läbimõõt olla kuni 40 m, teisel raiejärgul võib seda suurendada kuni 30 m ja kolmanda raiejärguga võib häiludevahelisel alal kõik puud raiuda. Sisseraiutavate häilude pindala pärast esimest raiejärku ei tohi olla suurem, kui 25% puistu pindalast.

(4) Veerraiel võib raiuda lageraie korras langi servast kuni metsa keskmise kõrguse laiuse riba. Lagedaks raiutud riba kõrval võib raiuda üksikpuid või häile puistu kõrguse laiuselt nii, et täius ei langeks alla 50%.

(5) Turberaie järgmise raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja § 15 alusel sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,3 m kõrguseid puid vähemalt 1000 ühe hektari kohta.

(6) Turberaie viimase raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja § 15 alusel sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,5 m kõrgusi puid vähemalt 1500 ühe hektari kohta.”;

12) paragrahvi 7 punkt 8 täiendatakse tekstiosaga „ja lume vaalitud puid”;

13) paragrahvi 7¹ lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valikraiet võib teha puistus, mille koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem eeskirja § 3 lõikes 1² toodud puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusest. Käesolevas paragrahvis toodud nõuded kehtivad valikraiele väljaspool kaitstava ala sihtkaitsevööndit.”;

14) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Metsamaterjali kokkuveoks raielangilt tohib metsaomanik oma kinnistu piires rajada ühe kokkuveotee raielangiga piirnevale metsamaale.”;

15) määrust täiendatakse paragrahviga 8¹ järgmises sõnastuses:

„§ 8¹. Laoplats

(1) Metsatee valdajal on õigus metsatee kahjustamise vältimiseks rajada laoplats kuni 10 m laiuselt metsatee servast tehnoloogilise skeemi alusel.

(2) Tehnoloogilisel skeemil peavad olema vähemalt järgmised andmed:
1) laoplatsi asukoht kaardil;
2) kinnistu ja katastriüksuse number;
3) kvartali ja eraldise number;
4) laoplatsi pindala.

(3) Metsamaterjali ladustamise nõuded on järgmised:
1) metsamaterjali ladustamisel peab olema metsateel tagatud ladustamise kohast nähtavus mõlemas suunas vähemalt 50 m;
2) virna, v.a raidmete virna, kõrgus ei tohi ületada kahekordset metsamaterjali pikkust;
3) virn või virna mistahes osa ei tohi ulatuda metsatee kohale;
4) virn ei tohi olla kaldu metsatee poole;
5) virna külje kalde nurk ei tohi olla suurem kui 35°;
6) metsamaterjali ladustamisel kraavi kohale ei tohi takistada vee äravoolu.”;

16) paragrahvi 9 pealkirjas ja lõigetes 3–7 ning paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõna „raiejäätmed” läbivalt sõnaga „raidmed” vastavas käändes;

17) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Uuendusraielangid tuleb raidmetest puhastada hiljemalt ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates, kui see on vajalik metsa uuenemise tagamiseks.

(2) Raidmeteks loetakse oksad, ladvad, raielangile jäänud tüvepuit, raiutud järelkasv ja raiutud alusmets.”;

18) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Seemnepuudeks jäetakse hea tüvevormi, kitsa ja pika elusvõra, kiire kasvu ja hea tervisliku seisundiga puud.”;

19) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel lageraielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta.”;

20) paragrahvi 14 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:

„(1²) Maapinna ettevalmistusel liigniisketes kasvukohatüüpides vesivagude ja küngastena on lubatud kaevata vesivagusid sügavusega kuni 40 cm.”;

22) paragrahvi 18 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Metsa uuendamisvõtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotluste üle peab arvestust Keskkonnaamet.”;

23) paragrahvi 19 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) metsa majandamisel vigastada nendel puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks vastavalt eeskirja §-le 7;
2) ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm, välja arvatud eeskirja § 14 lõigetes 1¹ ja 1² nimetatud juhul, metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks;”;

24) paragrahvi 19 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raieeelsele tasemele ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates.”;

25) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Juuremädaniku leviku tõkestamiseks võib töödelda okaspuukände bioloogiliste taimekaitsevahenditega või karbamiidiga.”;

26) paragrahvi 21 täiendatakse pärast sõna „metsamaterjal” tekstiosaga „,välja arvatud raidmed,”;

27) paragrahvi 22 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Metsakaitseekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik Keskkonnaametile metsateatise metsakahjustusest tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjustatud ulatuslike kahjustuste (edaspidi loodusõnnetus) tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjel halva tervisliku seisundiga metsa, samuti halva fenotüübiga puistu või metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalaga ja täiusega puistu uuendamiseks.”;

28) paragrahvi 22 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Metsauuendusekspertiis ja metsakaitseekspertiis tehakse 20 tööpäeva jooksul metsakahjustuse metsateatise, metsaomaniku taotluse või muul viisil metsakahjustust käsitleva teabe saabumisest arvates.”;

29) paragrahvi 22 lõiked 11 ja 12 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi kohta vormistatakse akt, mis sisaldab:
1) ekspertiisi tegemise põhjused;
2) metsa seisukorra hinnangut;
3) eksperdi hinnangut;
4) metsakaitseekspertiisi korral metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks metsakaitsetööde loetelu.

(12) Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside arvestust peetakse metsaressursi arvestuse riiklikus registris.”;

30) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud).

§ 2.  Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub üldises korras.

  (2) Määruse § 1 punktid 4–6, 10, 11 ja 13 jõustuvad 2014. aasta 1. juulil.

Lisa Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet