Teksti suurus:

Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.03.2015
Avaldamismärge:RT I, 26.02.2015, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
12.02.2015 otsus nr 586

Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 28.01.2015

§ 1. Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Õhusõidukite liiklemisel Tallinna lennuinfopiirkonnas tuleb juhinduda riigisisestest lennureeglitest ja lennureeglitest, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määrusi (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1–66).ˮ;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

ˮ(31) Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

3) paragrahvi 7 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(6) Lennuamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 09.04.2008, lk 72–84), mõistes ning ta koordineerib lennundusjulgestusalast tegevust Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktide ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennundusjulgestusalaste standardite järgimiseks.”;

4) paragrahvi 7 lõiked 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

ˮ(10) Lennuamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.03.2008, lk 1–49), alusel vastu võetud rakendusmääruste mõistes, kui seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikes 4 nimetatud erandeid teeb Lennuamet.ˮ;

6) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni ja aeronavigatsiooniteenust osutava ettevõtja riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ning haldusotsuste tegemiseks teeb Lennuamet.ˮ;

7) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(5) Tunnustamine on menetlus, mille käigus Lennuamet hindab kontrolliva isiku vastavust komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 28.11.2003, lk 1–165) I lisa (M osa) B jaos ja II lisa (145. osa) B jaos; komisjoni määruse (EÜ) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (EÜT L 224, 21.08.2012, lk 1), lisa 21. osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 I lisas sätestatud nõuetele.ˮ;

8) paragrahvi 73 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 73. Õhuruumi kasutamise korraldamise komisjon ja õhuruumi korraldamise üksus

(1) Eesti õhuruumi tsiviil- ja riigikaitselistel lendudel kasutamise tagamiseks moodustab Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures õhuruumi kasutamise korraldamise komisjoni.ˮ;

9) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Komisjoni määruse (EÜ) nr 2150/2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks (ELT L 342, 24.12.2005, lk 20–25), artiklis 5 nimetatud õhuruumi korraldamise üksuse ülesandeid täidab käesoleva seaduse § 34 lõike 5 alusel Tallinna lennuinfopiirkonnas lennujuhtimisteenust osutav sertifitseeritud aeronavigatsioonteenuse osutaja.ˮ;

10) seadust täiendatakse §-dega 74 ja 75 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 74. Riiklik lennundusohutusprogramm

(1) Riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärgiks on lennundusohutusega seotud valdkondade korraldamine riiklikul tasemel tsiviillennunduse ohutustaseme tõstmiseks. Lennundusohutusprogrammis kajastatavateks teemadeks on ohutusalased tegevussuunad ja eesmärgid, ohutusriskide juhtimine, ohutuse tagamine ning ohutusalane teavitus.

(2) Riiklikku lennundusohutusprogrammi viivad ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Lennuamet, kelle pädevuses on lennundusohutusalaste meetmete väljatöötamine ja rakendamine.

§ 75. Riiklik lihtsustamiskava

(1) Riikliku lihtsustamiskava eesmärgiks on rahvusvahelisi lende sooritavate õhusõidukite ning nende reisijate, meeskonna, kauba, posti ja varude piiriületamisega seotud formaalsuste lihtsustamine.

(2) Riikliku lihtsustamiskava valmistab ette ning viib ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös asjaomaste ametiasutuste ja ettevõtjatega.ˮ;

11) paragrahvi 8 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 8. EASA õhusõiduki tootja- ja hooldusorganisatsioon ning selle sertifikaat

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 1 nimetatud Euroopa Lennuohutusadministratsiooni (European Aviation Safety Agency – EASA) pädevusse kuuluva õhusõiduki (edaspidi EASA õhusõiduk) tootja- või hooldusorganisatsioon on EASA õhusõiduki või selle komponendi valmistamiseks või hooldamiseks sertifitseeritud organisatsioon, millel on Lennuameti välja antud sertifikaadiga lubatud tööde tegemiseks vajalikud talitused, seadmed, rajatised, varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ja kvaliteedisüsteem.ˮ;

12) paragrahvi 8 lõigetes 2 ja 4 ning § 9 lõikes 2 asendatakse sõna ˮõhusõidukˮ sõnadega ˮEASA õhusõidukˮ vastavas käändes;

13) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) EASA õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsioon peab vastama komisjoni määrustega (EL) nr 748/2012 ja (EÜ) nr 2042/2003 kehtestatud nõuetele.ˮ;

14) paragrahvi 9 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 9. EASA õhusõiduki lennukõlblikkus, jätkuv lennukõlblikkus ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon

(1) EASA õhusõiduk on lennukõlblik, kui ta vastab komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab lennukõlblikkussertifikaat või piiratud lennukõlblikkussertifikaat.ˮ;

15) paragrahvi 9 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon on isik, kes vastab komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat.

(4) EASA õhusõiduki käitamiseks peab sellel olema kehtiv lennukõlblikkussertifikaat ning lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.ˮ;

16) paragrahvi 9 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(6) Lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi taotluse läbivaatamise, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi taotluse läbivaatamise ja kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise ning jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi taotluse läbivaatamise ja hoidmise eest tuleb tasuda riigilõivu.ˮ;

17) paragrahvid 91 ja 92 loetakse §-deks 914 ja 915 ning seadust täiendatakse §-dega 91 –913 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 91. Mitte-EASA õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4 nimetatud õhusõiduk (edaspidi mitte-EASA õhusõiduk) on jätkuvalt lennukõlblik, kui seda hooldatakse ja selle jätkuvat lennukõlblikkust korraldatakse vastavalt kehtestatud nõuetele ning sellel on kehtiv lennukõlblikkussertifikaat.

(2) Mitte-EASA õhusõiduki käitaja vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest ning tagab, et lennud sellega toimuvad üksnes juhul, kui mitte-EASA õhusõiduk on lennukõlblik ning järgitakse kõiki mitte-EASA õhusõiduki hoolduse ja lennukõlblikkuse korraldamise nõudeid.

§ 92. Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesanded

(1) Mitte-EASA õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus, sealhulgas käitamis- ja avariivarustuse töökõlblikkus, tagatakse:

1) mitte-EASA õhusõiduki lennueelse ülevaatusega;

2) mitte-EASA õhusõiduki ohutut käitamist mõjutavate defektide ja rikete kõrvaldamisega, võttes arvesse mitte-EASA õhusõiduki minimaalvarustuse loetelu;

3) hooldusprogrammi järgsete hooldustöödega;

4) kehtivate lennukõlblikkuseeskirjade, milleks on muu hulgas tootjariigi või konstrueerijariigi pädeva asutuse välja antud lennukõlblikkusdirektiivid ja lennukõlblikkust mõjutavad käitamisdirektiivid ning Lennuameti peadirektori üldkorralduslikud ettekirjutused, täitmisega;

5) muudatus- ja remonditööde tegemisega vastavalt mitte-EASA õhusõiduki tehnilisele normdokumentatsioonile, milleks on muu hulgas lennukõlblikkuseeskirjad ning mitte-EASA õhusõiduki või komponendi tüübikonstruktsiooni eest vastutaja välja antud dokumentatsioon;

6) vajaduse korral kontroll-katselendude tegemisega.

(2) Mitte-EASA õhusõiduki omanik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks sõlmida lepingu jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga. Sellisel juhul võtab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon vastutuse nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

(3) Kui tegemist on mitte-EASA õhusõidukiga maksimaalse stardimassiga üle 2730 kg või turbiinmootoriga mitte-EASA õhusõidukiga, tagab selle omanik, et jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesandeid täidab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon. Sellisel juhul võtab see organisatsioon vastutuse nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

§ 93. Mitte-EASA õhusõiduki lennueelne ülevaatus

(1) Mitte-EASA õhusõiduki lennueelne ülevaatus tehakse mitte-EASA õhusõiduki tüübikonstruktsiooni eest vastutaja või mitte-EASA õhusõiduki tootja või valmistaja lennukäsiraamatu või hooldusprogrammi järgi veendumaks, et mitte-EASA õhusõiduk on lennuks valmis.

(2) Lennueelse ülevaatusega seotud tegevused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 94. Mitte-EASA õhusõiduki hooldustööd, hooldusprogramm ja selle kooskõlastamine

(1) Hooldustööd on igasugune hooldustegevus, sealhulgas mitte-EASA õhusõiduki või selle komponendi kapitaalremont, jooksev remont, ülevaatus, osade ja seadmete asendamine, muudatustöö või defektide kõrvaldamine või nende mis tahes kombinatsioon, välja arvatud mitte-EASA õhusõiduki lennueelne ülevaatus.

(2) Hooldustööde tegemisel peavad olema täidetud kõik asjakohased nõuded, mis tulenevad mitte-EASA õhusõiduki tehnilisest normdokumentatsioonist.

(3) Mitte-EASA õhusõidukile paigaldatud komponent, mille ressurssi väljendatakse kalenderajas, maandumistes või tsüklites, ei tohi ületada hooldusprogrammis määratud ressurssi, välja arvatud juhul, kui loa ressursi ületamiseks annab Lennuamet.

(4) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustöid korraldatakse kooskõlas mitte-EASA õhusõiduki hooldusprogrammiga. Hooldusprogramm ja selle muudatused kooskõlastatakse Lennuametiga.

(5) Hooldusprogramm peab vastama järgmistele nõuetele:

1) sisaldama hooldustööde kirjeldusi, sealhulgas nende tegemise sagedust ja käitamisest tulenevaid eritöid;

2) määratlema isiku, kes väljastab hooldustõendi;

3) vastama mitte-EASA õhusõiduki tehnilisele normdokumentatsioonile.

(6) Lennuamet keeldub hooldusprogrammi ja selle muudatuste kooskõlastamisest, kui hooldusprogramm ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.

(7) Hooldusprogrammis kajastatavate teemade loetelu ja nõuded hooldusprogrammi koostamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Täpsemad nõuded mitte-EASA õhusõiduki ja komponendi hooldustööde tegemisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 95. Mitte-EASA õhusõiduki muudatus- ja remonditöö

(1) Mitte-EASA õhusõiduki muudatus- ja remonditöö tehakse tehnilise normdokumentatsiooni järgi.

(2) Kui mitte-EASA õhusõidukil puudub kavandatava muudatus- ja remonditöö tehniline normdokumentatsioon, võib kasutada Lennuameti kooskõlastatud dokumentatsiooni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:

1) muudatus- ja remonditöö taotlus;

2) muudatus- ja remonditööga seotud joonised, kirjeldused ja juhised;

3) vajaduse korral dokument, mis sisaldab arvutusi ning katsete ja mitte-EASA õhusõiduki tsentreeringu muutuste kirjeldust näitamaks, et muudatus tagab jätkuva lennukõlblikkuse;

4) vajaduse korral mitte-EASA õhusõiduki lennukäsiraamatu lisa;

5) vajaduse korral lisatööde loetelu.

(4) Lennuamet ei kooskõlasta õhusõiduki muudatus- ja remonditöö dokumentatsiooni, kui muudatus- ja remonditöö tulemusena ei ole tagatud mitte-EASA õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus.

§ 96. Mitte-EASA õhusõiduki hooldustööde tegija

(1) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustööd võib teha:

1) lennundustehniline töötaja, kellel on asjaomase tüübipädevusmärkega Lennuameti väljastatud komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 III lisa 66. osa kohane lennundustehnilise töötaja luba;

2) lennundustehniline töötaja, kellel on asjaomase tüübipädevusmärkega Lennuameti tunnustatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi pädeva asutuse välja antud lennundustehnilise töötaja luba;

3) piloodiluba omav mitte-EASA õhusõiduki omanik (edaspidi omanik-piloot);

4) käesoleva seaduse § 911 lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon;

5) Lennuameti tunnustatud või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 22 alusel loakohustusest vabastatud välisriigi pädeva asutuse järelevalve all olev sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud omanik-piloot võib teha hooldustöid mitte-EASA õhusõidukile, mille maksimaalne stardimass on 2730 kg ja millega lennatakse ainult visuaallennureeglite järgi.

(3) Mitte-EASA õhusõiduki maksimaalse stardimassiga üle 2730 kg või turbiinmootoriga mitte-EASA õhusõiduki hooldustöid tohib teha ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.

(4) Mitte-EASA õhusõiduki komponentide hooldust võib teha:

1) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega Lennuameti poolt komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 II lisa 145. osa kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;

2) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega käesoleva seaduse § 911 lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon;

3) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega Lennuameti tunnustatud või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 22 alusel loakohustusest vabastatud välisriigi pädeva asutuse järelevalve all olev hooldusorganisatsioon.

(5) Mitte-EASA õhusõidukile paigaldatud komponenti, mille hooldus ei tingi selle eemaldamist õhusõidukilt ja mille hooldus on kirjeldatud õhusõiduki tehnilises normdokumentatsioonis, võib hooldada komponendi hoolduse pädevuseta käesoleva seaduse § 911 lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud omanik-piloodi lubatud hooldustööde loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 97. Mitte-EASA õhusõiduki ja selle komponendi hooldustõend

(1) Hooldustõend väljastatakse pärast mitte-EASA õhusõiduki või selle komponendi hooldustööde nõuetekohast lõpetamist, kui hooldustõendi väljastaja on veendunud, et kõik ettenähtud tööd on tehtud nõuetekohaselt ja hoolduskirjed on vormistatud.

(2) Õhusõiduki hooldustõendi väljastab:

1) hooldusprogrammis määratletud käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud lennundustehniline töötaja;

2) hooldusorganisatsiooni volitatud käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud lennundustehniline töötaja või

3) omanik-piloot tööde kohta, mille tegemiseks on ta hooldusprogrammiga volitatud.

(3) Mitte-EASA õhusõiduki komponendi hooldustõendi väljastab hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehniline töötaja.

(4) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustõendi väljastamiseks peab hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehnilisel töötajal lisaks käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud lennundustehnilise töötaja loale olema:

1) vähemalt kuuekuuline praktilise hooldustöö kogemus asjaomase alakategooria mitte-EASA õhusõidukiga viimase kahe aasta jooksul;

2) teadmised hooldatava mitte-EASA õhusõiduki hooldusnõuete ning hooldusorganisatsiooni protseduuride kohta.

(5) Mitte-EASA õhusõiduki komponendi hooldustõendi väljastamiseks peab hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehnilisel töötajal olema:

1) eelneva ühe aasta jooksul vähemalt kolmekuuline praktilise hooldustöö kogemus asjaomase pädevuskategooria komponendi hooldamisel;

2) teadmised hooldatava komponendi hooldusnõuete ning hooldusorganisatsiooni protseduuride kohta.

(6) Mitte-EASA õhusõiduki ja komponendi hooldustõendile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 98. Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed

(1) Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjeteks on:

1) hooldustõend;

2) mitte-EASA õhusõiduki, mootori, propelleri ja abimootori logiraamat ning ressursiga komponentide kaardid või passid;

3) mitte-EASA õhusõiduki tehniline päevik;

4) kaalumistunnistus;

5) mitte-EASA õhusõiduki lennukäsiraamat.

(2) Mitte-EASA õhusõiduki omanik ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon vastutavad lennukõlblikkuse kirjete nõuetekohase pidamise eest.

(3) Lennukõlblikkuse kirjetes esitatud andmete loetelu, dokumenteerimise korra ja kirjete säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 99. Nõuded mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile

(1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon peab vastama järgmistele nõuetele:

1) tal peab olema käsiraamat, millest ta juhindub jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel ja mis sisaldab instruktsioone, juhendeid, protseduuride kirjeldusi ja tegevus- või töökorralduslikke regulatsioone ning milles kajastatakse jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadiga lubatavad tööd;

2) ta peab tagama töötajatele tööülesannete täitmiseks sobivad tööruumid ja -vahendid;

3) tal peab olema oma ülesannete täitmiseks kehtiv tehniline normdokumentatsioon;

4) tal peavad olema tööülesannete täitmiseks pädevad isikud;

5) tal peavad olema hooldusprogrammid kõikide mitte-EASA õhusõidukite kohta, mille jätkuvat lennukõlblikkust ta korraldab.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud nõude täitmiseks peavad jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil olema järgmised vastutavad isikud:

1) tegevjuht, kes vastutab organisatsiooni esindajana selle eest, et kõik jätkuva lennukõlblikkuse korraldamiseks tehtavad tööd on rahastatud ning tehtud kehtestatud nõuete kohaselt;

2) tegevjuhile alluv jätkuva lennukõlblikkuse juht, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise nõudeid;

3) sisekontrolli eest vastutav isik, kes vastutab jätkuva lennukõlblikkuse korraldaja protseduuride asjakohase täitmise seire eest.

(3) Lennukõlblikkuse juhil peavad olema teadmised, taust ja kogemused järgnevas:

1) inseneri või lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioon;

2) kolm aastat töökogemust mitte-EASA õhusõidukite hoolduse või lennukõlblikkuse korraldamise alal;

3) põhjalikud teadmised jätkuva lennukõlblikkuse korraldaja käsiraamatust;

4) vähemalt mitte-EASA õhusõiduki tüüpi tutvustava kursuse tasemel teadmised jätkuva lennukõlblikkuse korraldaja sertifikaadil märgitud mitte-EASA õhusõidukist;

5) teadmised mitte-EASA õhusõiduki hoolduskorraldusest;

6) teadmised jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud nõuetest.

(4) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 910. Nõuded mitte-EASA õhusõidukit hooldavale hooldusorganisatsioonile

(1) Hooldusorganisatsioon peab vastama järgmistele nõuetele:

1) tal peab olema käsiraamat, millest ta juhindub hooldustööde tegemisel ja mis sisaldab instruktsioone, juhendeid, protseduuride kirjeldusi, tegevus- või töökorralduslikke regulatsioone ja milles kajastatakse hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatavad tööd;

2) tal peavad olema hooldustööde tegemiseks sobivad tööruumid;

3) tal peab olema piisavalt lennundustehnilisi töötajaid sertifikaadi kohaselt teostatavate hooldustööde tegemiseks ning hooldustõendi väljaandmiseks. Lepinguliste tööde tegemiseks võib kasutada alltöövõtjaid.

(2) Hooldusorganisatsioonil peavad olema järgmised isikud:

1) tegevjuht, kes vastutab organisatsiooni esindajana selle eest, et organisatsiooni rahastamine on piisav sertifikaadi kohaselt teostatavate hooldustööde nõuetekohaseks tegemiseks;

2) tegevusvaldkondade juhid, kes tagavad, et organisatsiooni tegevus vastaks kehtestatud nõuetele;

3) sisekontrolli eest vastutav isik, kes vastutab hooldusorganisatsiooni protseduuride asjakohase täitmise seire eest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutel peavad olema asjakohased mitte-EASA õhusõiduki või selle komponentide hooldamisega seotud tõendatavad teadmised, taust ja kogemused.

(4) Töötaja, kes teeb eritöid, nagu näiteks keevitamist, mittepurustavaid katseid või kontrolle, peab olema kvalifitseeritud vastavalt kutsestandardile.

(5) Mitte-EASA õhusõiduki komponente hooldav ja mittepurustavaid katseid või kontrolle tegev töötaja peab vastama hooldusorganisatsiooni poolt organisatsiooni käsiraamatus sätestatud kvalifikatsiooninõuetele.

(6) Hooldusorganisatsioon peab pidama oma lennundustehniliste töötajate kohta arvestust.

(7) Hooldusorganisatsioon peab dokumenteerima tehtud hooldustööd ning andmed nende kohta.

(8) Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(9) Hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate arvestuse pidamise korra ja nõuded tööruumidele ning töövahenditele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 911. Mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni loakohustus

(1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil peab lennukõlblikkuse korraldamiseks olema sertifikaat.

(2) Hooldusorganisatsioonil peab mitte-EASA õhusõidukite hooldustööde tegemiseks olema hooldusorganisatsiooni sertifikaat.

(3) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat annab õiguse korraldada sertifikaadile kantud mitte-EASA õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust organisatsiooni käsiraamatus ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadiga määratletud ulatuses.

(4) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat annab õiguse järgmisteks tegevusteks:

1) hooldada hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatud ulatuses mitte-EASA õhusõidukeid või nende komponente sertifikaadil ja hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud kohtades;

2) hooldada hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatud ulatuses mitte-EASA õhusõidukeid ja nende komponente väljaspool hooldusbaasi, kui sellist hooldust on vaja defektide kõrvaldamiseks erandolukorras;

3) anda välja hooldustõendeid.

§ 912. Mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotlus ja taotluse läbivaatamine

(1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse vaatab Lennuamet läbi ning teeb sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Taotleja esitab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:

1) lennukõlblikkuse korraldaja käsiraamatu;

2) nende mitte-EASA õhusõidukite hooldusprogrammid, mille jätkuvat lennukõlblikkust organisatsioon korraldab.

(3) Taotleja esitab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:

1) hooldusorganisatsiooni käsiraamatu;

2) alltöövõtjatega sõlmitud lepingute koopiad.

(4) Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et taotlejale esitatud nõuded ei ole täidetud, võib Lennuamet taotluse läbivaatamise tähtaja kulgemise peatada kuni puuduse kõrvaldamiseni, ent mitte kauemaks kui üheksaks kuuks, teavitades sellest taotluse esitajat.

(5) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 913. Mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kontrolliese

(1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat antakse, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele.

(2) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat antakse, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 910 lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele.ˮ;

18) paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi Lennuamet või käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud sertifikaadi alusel lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise õigust omav jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib üks aasta.ˮ;

20) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 41 –45 järgmises sõnastuses:

ˮ(41) Mitte-EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab Lennuamet lennukõlblikkussertifikaadi. Lennukõlblikkussertifikaat kehtib üks aasta.

(42) Mitte-EASA õhusõiduki omanik või käitaja esitab mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi saamiseks Lennuametile järgmised dokumendid:

1) õhusõiduki kaalumistunnistus;

2) õhusõiduki tehnilise normdokumentatsiooni nimekiri;

3) õhusõiduki hooldusprogramm;

4) õhusõiduki lennukäsiraamat.

(43) Lennuamet annab mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi või keeldub selle andmisest 45 päeva jooksul taotluse esitamisest, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.

(44) Lennukõlblikkussertifikaat antakse, kui mitte-EASA õhusõiduk ja selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjed vastavad jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.

(45) Lennuamet tunnistab lennukõlblikkussertifikaadi kehtetuks või peatab sertifikaadi kehtivuse, kui mitte-EASA õhusõiduk ja selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjed ei vasta jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.ˮ;

21) paragrahvi 101 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(5) Kontrollitavas õhuruumis ja lennuinfotsoonis lendamisel peab õhusõidukil, välja arvatud purilennukil lendamisel selleks ettenähtud õhuruumialas, olema töörežiimis A/3+C sisse lülitatud sekundaarradari transponder. Transpondrit kasutatakse kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetega ning vastavalt lennuliiklusteenuse osutaja antud korraldustele.ˮ;

22) paragrahvi 101 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

ˮ(6) Õhusõiduk, mis sooritab lende instrumentaallennureeglite järgi ja mille maksimaalne stardimass on üle 5700 kg ning mille tegelik õhkkiirus on suurem kui 250 sõlme, peab olema varustatud MODE S transpondriga.

(7) Õhusõiduk, mis sooritab lende visuaallennureeglite järgi ja mille esmane lennukõlblikkussertifikaat on välja antud pärast 2008. aasta 31. märtsi, peab olema varustatud MODE S transpondriga.ˮ;

23) paragrahvi 102 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Reisijate veoks kasutatav õhusõiduk peab olema varustatud esmaabivahendite komplektiga ja vältimatu meditsiiniabi vahendite komplektiga vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1–148).

(3) Lasti- või postiveoks ja lennutöödeks kasutatav õhusõiduk peab olema varustatud esmaabivahendite komplektiga vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 965/2012.ˮ;

24) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

ˮ(31) Mitteärilistel eesmärkidel ning mittetulunduslikel eesmärkidel kasutatav õhusõiduk peab olema varustatud esmaabivahendite komplektiga vastavalt nõukogu määruses (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4–8) ning JAR-OPS 3-s kehtestatud nõuetele.ˮ;

25) paragrahvi 102 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

26) seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 151. Õhusõiduki käitaja tegevuskeeld

(1) Kui õhusõiduki käitaja ei täida välisõhu kaitse seaduse 7. peatükis esitatud nõudeid, siis võib Lennuamet Keskkonnaministeeriumi ettepanekul teha Euroopa Komisjonile taotluse kehtestada asjaomasele õhusõiduki käitajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46), artikli 16 lõike 10 kohane tegevuskeeld.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama järgmist:

1) tõendid selle kohta, et õhusõiduki käitaja ei ole täitnud välisõhu kaitse seaduse 7. peatükis esitatud nõudeid;

2) üksikasjad õhusõiduki käitaja suhtes rakendatud täitemeetmete kohta;

3) tegevuskeelu kehtestamise põhjendus;

4) soovitus tegevuskeelu kehtestamise ulatuse ja tingimuste kohta.

(3) Kui Euroopa Komisjon on kehtestanud õhusõiduki käitajale tegevuskeelu, keelab Lennuamet otsuses nimetatud käitajale kuuluva õhusõiduki Eesti Vabariigi territooriumile sisenemise, territooriumil liiklemise ja territooriumilt väljumise, võttes kasutusele asjakohased meetmed.

(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmete rakendamist teavitab Lennuamet Euroopa Komisjoni ja õhusõiduki käitajat, kelle suhtes tegevuskeeldu kohaldati.ˮ;

27) paragrahvi 231 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(5) Lennunduse raadioside peab olema tagatud inglise keeles.ˮ;

28) paragrahvi 232 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ1) Eestis registreeritud lennuettevõtja juures töötavale õhusõiduki meeskonnaliikmele, kes on Eesti kodanik või Eestis elamisluba või elamisõigust omav välismaalane, kes täidab oma tööülesandeid õhusõiduki pardal ja kellel on seetõttu vaja ületada riigipiiri lihtsustatud korras;ˮ;

29) paragrahv 243 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 245 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ1) on rikkunud lennuohutuse nõudeid, sealhulgas juhtinud õhusõidukit või täitnud ametiülesandeid joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses, käitanud õhusõidukit haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, milles isik ei saa täita oma ülesandeid ohutul viisil;ˮ;

32) paragrahvi 271 täiendatakse lõigetega 4–15 järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Kui töövahetus ei hõlma lennutööaega nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa Q-alajao punkti OPS 1.1095 tähenduses, peab töövahetusele eelneva puhkeaja kestus olema vähemalt 11 tundi.

(5) Tsiviilõhusõiduki käitaja tagab, et meeskonnaliikmele oleks tagatud võimalus kasutada igapäevast puhkeaega, millest vähemalt osa jääb 24-tunnisesse ajavahemikku.

(6) Kui lennuülesande täitmisele järgneb vahetult töökohale minek, ei või meeskonnaliikme tööaeg ületada 14 tundi.

(7) Teave valveaja kohta kantakse töögraafikusse või antakse meeskonnaliikmele eelnevalt teada.

(8) Kui valveajale eelneb või järgneb lennuülesande täitmine, peab sellele järgnema puhkeaeg, mis on vähemalt võrdne lennutöö- ja poolte valves oldud aegade summaga. Puhkeaeg ei või olla lühem kui nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa Q-alajao punktis OPS 1.1110 sätestatud minimaalne puhkeaeg.

(9) Kui meeskonnaliige rakendatakse valvesse seoses väljalennu hilinemisega, millest teda teavitatakse enne puhkekohast lahkumist, loetakse valve alguseks planeeritud tööaja algus.

(10) Kui meeskonnaliikme töövahetuse alguse ja lõpu vööndiajad erinevad enam kui kaks tundi, pikeneb minimaalne puhkeaeg nende aegade erinevuse võrra.

(11) Kui meeskonnaliikmele on lennuülesande täitmisel planeeritud vaheaeg, mis kestab vähemalt kolm tundi, ja talle on tagatud tingimused puhkamiseks, võib lennutööaega pikendada kuni poolevõrra järjestikusest puhkeajast. Kui vaheaeg kestab vähemalt seitse tundi ja meeskonnaliikmele on tagatud vajalikud tingimused puhkamiseks ja magamiseks, võib lennutööaega pikendada kuni kahe kolmandiku võrra järjestikusest puhkeajast.

(12) Vaheaja hulka ei arvestata aega puhkekohta ja õhusõidukile minekuks, kui selleks kulub kokku enam kui üks tund.

(13) Kui puhkepaus ületab kuut tundi või hõlmab vähemalt kolm tundi kohalikust ööst, peab meeskonnaliikmele olema tagatud majutus.

(14) Lennutööaja osa enne ega pärast puhkepausi ei või ületada kümmet tundi.

(15) Kui suurendatud meeskonnaga lennul on meeskonnaliikmetele tagatud vajalikud vahendid ning tingimused puhkamiseks ja töövahetus ei hõlma enam kui kolme lendu, võib lennumeeskonna lennutööaega pikendada kuni 16 tunnini. Dubleeritud meeskonna puhul võib lennutööaega pikendada kuni 18 tunnini.ˮ;

33) paragrahvi 29 lõikest 2 jäetakse välja sõnad ˮja kontrolliˮ;

34) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

ˮ(6) Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osades võib nimetada sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kelle osutatav lennumeteoroloogiateenus on ilmaprognoos, valdkonna eest vastutav minister.ˮ;

35) paragrahvi 341 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja kaitsevööndist. Kopteriväljaku lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist.ˮ;

36) paragrahvi 341 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(7) Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud sõltuvad lennuraja pikkusest, lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega. Kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ning kõrguspiirangud sõltuvad kopteri lennuklassist, lennutegevuse laadist ja kopteriväljaku varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega. Täpsed lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud kehtestab Lennuamet, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud lähiümbruse mõõtmeid ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmeid.ˮ;

37) paragrahvi 341 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

ˮ(71) Lennuamet edastab kehtestatud lähiümbruse mõõtmed Maa-ametile maakatastrisse kandmiseks. Lähiümbruse mõõtmeid peab kohalik omavalitsus arvestama üld- ja detailplaneeringute koostamisel.ˮ;

38) paragrahvi 341 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(8) Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded kopteri lennuklassi alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

39) paragrahv 342 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 342. Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse skeemi kooskõlastamine ja objekti lennutakistuseks tunnistamine

(1) Enne lennuväljale või kopteriväljakule sertifikaadi väljaandmist ja lennuvälja või kopteriväljaku käitamistingimuste muutmist peab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja kooskõlastama Lennuametiga lähiümbruse skeemi digitaalversioonis.

(2) Lennuamet kontrollib lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja esitatud andmeid konkreetse takistuse piirangupinna ja kaitsevööndi kohta ning otsustab olemasoleva objekti tunnistamise lennutakistuseks, kui see:

1) asub alal, mis on ette nähtud õhusõidukite liikumiseks lennuväljal või kopteriväljakul;

2) läbib lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse takistuste piirangupindasid;

3) asub väljaspool käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud alasid, kuid kujutab ohtu lennuliiklusele.

(3) Kui lennutakistus avaldab mõju ohutule lennuliiklusele või lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööle, seab Lennuamet piirangud lennuvälja käitamistingimustele ja võib nõuda lennuvälja või kopteriväljaku käitajalt lennutakistuse markeerimist või valgustamist 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 14 peatükis 6 kehtestatud nõuete kohaselt.

(4) Lennutakistuse omanikul on lennutakistuse markeerimise või valgustamise talumise kohustus.

(5) Lennutakistuse markeerimise või valgustamisega ja markeeringu või valgustuse hooldamisega seotud kulud tasub lennuvälja käitaja.ˮ;

40) paragrahvi 35 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(61) Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Lennuameti, Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga. Lennuametil, Kaitseministeeriumil ja Siseministeeriumil on õigus 30 päeva jooksul esitada põhjendatud vastuväiteid ehitusprojektile. Lennuameti, Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi määratud kooskõlastustingimused kehtivad kaks aastat.ˮ;

41) paragrahvi 35 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 53 nimetatud ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas eksperdi tasu, kannab lennuvälja või kopteriväljakut või lennuvälja lähiümbrusesse või maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist ehitada sooviv isik või ehitise omanik või käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud seadmeid kasutada sooviv isik.ˮ;

42) paragrahvi 36 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Lennuvälja ja kopteriväljaku sertifikaadi esmase taotluse ja muutmise taotluse läbivaatamise, käitamistingimuste muutmise ning sertifikaadi kehtivuse lõppemisel uue sertifikaadi väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.ˮ;

43) paragrahvi 37 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(7) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi taotluse läbivaatamise ja aeronavigatsiooniteenuse osutaja esmase sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi kehtivuse lõppemisel uue sertifikaadi väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.ˮ;

44) paragrahvi 42 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahvi 422 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaat antakse välja, kui taotleja tõendab, et tal on ärilise lennutranspordi ohutuks korraldamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid, piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ning kvaliteedisüsteem, mis kõik vastavad komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 nõuetele.ˮ;

46) paragrahvi 422 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

ˮ4) taotlejal peab olema nõuetekohane julgestuskäsiraamat.ˮ;

47) paragrahvi 424 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

ˮ5) sertifikaati omava isiku julgestuskäsiraamat ei vasta lennundusjulgestusnõuetele.ˮ;

48) paragrahvi 426 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:

ˮ(2) Operatiiv-teenistuslikus eristaatuses lennule võib lennuliiklusteenindusüksus anda eelisõiguse teiste lendude suhtes, kui see ei mõjuta lennuohutust.

(3) Operatiiv-teenistusliku eristaatusega lennuks loetakse järgmisi lende:

1) meditsiiniline lend, kaasa arvatud lend abivajajani;

2) otsingu ja päästeoperatsiooniga seotud lend;

3) militaarlend, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ülesannete täitmisega seotud lend.

(4) Eristaatusega lennu puhul tuleb lennuplaanis kasutada asjaomast lennustaatuse indikaatoriga lühendit:

1) HOSP – meditsiiniline lend, kaasa arvatud lend abivajajani;

2) SAR – otsingu ja päästeoperatsiooniga seotud lend;

3) STATE – militaarlend, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ülesannete täitmisega seotud lend.ˮ;

49) paragrahvi 4210 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 II lisa OPS-alajao punkti ARO.OPS.110 kohasel õhusõiduki kasutusse võtmisel või õhusõiduki kasutusse andmisel peab lennuettevõtja sertifikaadi taotleja või lennuettevõtja sertifikaati omav isik, kes annab või võtab õhusõiduki kasutusse, enne õhusõiduki kasutamise lepingu sõlmimist esitama selle kooskõlastamiseks Lennuametile.ˮ;

50) paragrahvi 44 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 44. Muutused lennuettevõtja sertifikaadi alustes

(1) Lennuettevõtja sertifikaati omav isik on kohustatud Lennuametile viivitamata kirjalikult teatama kõigist muutustest andmetes, mis olid aluseks sertifikaadi väljaandmisel.ˮ;

51) paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 46. Mitteregulaarne lennuühendus Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega

(1) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peetav mitteregulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt toimub vastavalt välislepingutele või Lennuameti nõusolekul.

(2) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja, kes taotleb nõusolekut mitteregulaarse lennuühenduse alustamiseks Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt, esitab Lennuametile järgmised dokumendid:

1) kehtiv lennuettevõtja sertifikaat;

2) kehtiv lennutegevusluba, kui selle olemasolu nõuab asjaomane Euroopa Liitu mittekuuluv riik;

3) tõestus vastutuskindlustuslepingu olemasolu kohta;

4) kehtiv mürasertifikaat;

5) tõestus ACAS II olemasolust õhusõiduki pardal vastavalt käesoleva seaduse § 101 lõikele 4;

6) kehtiv lennukõlblikkussertifikaat;

7) kehtiv lennukõlblikkuse kontrolli tõend, kui selle olemasolu nõuab asjaomane Euroopa Liitu mittekuuluv riik;

8) lennuettevõtja julgestuskäsiraamat.

(3) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peab Lennuametile kirjalikult kinnitama, et ta järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.02.2004, lk 1–8), sätestatud nõudeid.

(4) Lennuamet otsustab nõusoleku andmise kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.

(5) Lennuamet keeldub nõusoleku andmisest, kui:

1) nõusoleku taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente;

2) nõusoleku taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;

3) Lennuamet ei ole veendunud, et lennuettevõtja suudab tagada ohutut lennutegevust.ˮ;

52) paragrahvi 462 lõike 8 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮLisaks muudele käesolevas peatükis sätestatud ülesannetele täidab Lennuamet järgmisi lennundusjulgestusalaseid ülesandeid:ˮ;

53) paragrahvi 462 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ1) juhendab isikuid julgestuskäsiraamatute ning lennundusjulgestusalaste menetluste ja meetmete väljatöötamisel;ˮ;

54) paragrahvi 462 lõike 8 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ4) kooskõlastab lennundusjulgestusalaseid koolituskavasid;ˮ;

55) paragrahvi 462 lõike 8 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ6) koostab ja kinnitab Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (National Civil Aviation Security Programme) ja haldab seda;ˮ;

56) paragrahvi 463 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮLennuettevõtja, lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja ning pardavarude kokkuleppeline tarnija:ˮ;

57) paragrahvi 463 lõike 1 punktid 1–3 ja 5, lõike 3 punktid 1–5, 7 ja 13, lõike 4 punktid 5 ja 7–9 ning lõike 5 punktid 2, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

58) paragrahvi 463 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ6) tagab juurdepääsukontrolli lennuvälja või kopteriväljaku lennualale;ˮ;

59) paragrahvi 463 lõiget 3 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

ˮ16) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Lennuametit.ˮ;

60) paragrahvi 463 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

ˮ10) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Lennuametit.ˮ;

61) paragrahvi 463 lõiget 5 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

ˮ8) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Lennuametit.ˮ;

62) paragrahv 464 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 464. Lennundusjulgestusalane koolitus

(1) Lennundusjulgestusalane koolitus peab vastama komisjoni määruses (EL) nr 185/2010, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks (EÜT L 55, 05.03.2010, lk 1), sätestatud nõuetele.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusele võib julgestusmeetmeid kohaldavat isikut koolitada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni või Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi poolt korraldataval ja nende poolt tunnustatud või sertifitseeritud julgestusinstruktori läbiviidaval julgestusalasel koolitusel või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud koolituskava alusel selle liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatud instruktori läbiviidaval julgestusalasel koolitusel.ˮ;

63) paragrahvi 465 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Lennuvälja lennualaga piirnevale alale viie meetri ulatuses lennuvälja piirdeaiast arvates, sealhulgas munitsipaal- ja eramaale, ei ole lubatud püstitada ehitisi ja paigutada seadmeid, mis ei ole seotud lennuvälja käitamisega, ega ladustada materjale ning parkida sõidukeid. Sõidukite parkimine ja materjalide ladustamine nimetatud alal on lubatud Lennuameti kehtestatud täiendavate julgestusmeetmete kohaldamise korral.ˮ;

64) paragrahvi 466 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Lennuvälja ja kopteriväljaku territooriumil ühtsete läbipääsulubade süsteemi korraldamise ja kontrolli eest vastutavad ning läbipääsulubasid väljastavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrusele (EÜ) nr 272/2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid (ELT L 91, 03.04.2009, lk 7), ja komisjoni määrusele (EL) nr 185/2010 Lennuamet ning lennuvälja või kopteriväljaku käitaja.ˮ;

65) paragrahvi 466 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

66) paragrahvi 466 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(6) Läbipääsuloa väljaandjal on õigus lennuväljal kehtivate julgestusnõuete rikkumise korral osaliselt või täielikult läbipääsuloaga antud volitused peatada või läbipääsuluba kehtetuks tunnistada.ˮ;

67) paragrahvi 467 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

ˮ3) käesoleva seaduse alusel antava loa või tunnustuse andmisest keeldumiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks.ˮ;

68) paragrahv 468 tunnistatakse kehtetuks;

69) paragrahvi 469 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Julgestusalasest läbivaatusest vabastatakse riigipead, Eesti Vabariigi peaminister, Riigikogu esimees, välisminister, nimetatud isikutega koos reisivad abikaasad ja alaealised lapsed ning ihukaitsjad. Julgestusalasest läbivaatusest on vabastatud ka välisriigi samaväärse positsiooniga isikud ning käesolevas lõikes loetletud isikute käsipagas.ˮ;

70) paragrahvi 469 täiendatakse lõigetega 41 –43 järgmises sõnastuses:

ˮ(41) Riigikogu esimees võib vabastada julgestusalasest läbivaatusest Eesti Vabariigis ametlikul visiidil viibivad Riigikogu külalised, teavitades sellest käesoleva paragrahvi lõikes 43 sätestatud korras.

(42) Vabariigi Valitsuse liikme taotlusel võib peaminister oma korraldusega vabastada julgestusalasest läbivaatusest Eesti Vabariigis ametlikul visiidil viibivad külalised.

(43) Julgestusalasest läbivaatusest vabastatud isiku saabumisest lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale teavitab lennuvälja või kopteriväljaku käitajat julgestusalasest läbivaatusest vabastatud isiku kutsuja kirjalikult ja võimalusel vähemalt 48 tundi enne isiku saabumist lennuväljale.ˮ;

71) paragrahvi 469 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(5) Kui registreeritud pagasi läbivaatamisel selgub, et pagas võib sisaldada keelatud esemeid, ja kui reisijat ei õnnestu üles leida, on julgestustöötajal õigus lennuettevõtja esindaja juuresolekul pagas avada. Lukustatud pagasit võib põhjendatud kahtluse korral avada Politsei- ja Piirivalveameti või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul või reisija kirjalikul nõusolekul.ˮ;

72) paragrahvi 469 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

73) paragrahvi 469 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(7) Läbivaatuseks vajalikud julgestusseadmed, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 300/2008, on nimetatud vahendite soetajal õigus kooskõlastada Lennuametiga.ˮ;

74) paragrahv 4610 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 4610. Kauba, posti ja pardavarude julgestusmeetmete eest vastutavad isikud ning nende tunnustamine

(1) Kauba ja posti julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrustele (EÜ) nr 272/2009 ja (EL) nr 185/2010 tuntud saatja, kokkuleppeline esindaja ja esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja.

(2) Pardavarude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrustele (EÜ) nr 272/2009 ja (EL) nr 185/2010 lennuettevõtja, pardavarude kokkuleppeline tarnija või tuntud tarnija.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud peavad vastama komisjoni määruses (EL) nr 185/2010 nende kohta kehtestatud nõuetele.

(4) Tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat peab olema Lennuamet tunnustanud.

(5) Isik, kes taotleb enda tunnustamist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuna, esitab Lennuametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kinnituse julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku taustakontrolli läbimise kohta või taotluse selle tegemiseks.

(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetele ja dokumentidele peab kokkuleppelise esindaja staatust ja pardavarude kokkuleppelise tarnija staatust taotlev isik esitama:

1) julgestuskäsiraamatu;

2) komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 kohase allkirjastatud kohustuste deklaratsiooni ˮKokkuleppeline esindajaˮ või ˮPardavarude kokkuleppeline tarnijaˮ.

(7) Kui tunnustuse taotlust ei vaadata tähtaja jooksul läbi, ei loeta tunnustust tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(8) Lennuamet tunnustab tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat, kui nad vastavad komisjoni määruses (EL) nr 185/2010 sätestatud nõuetele.

(9) Tunnustamise otsus kehtib kuni viis aastat.

(10) Tunnustuse kehtivuse pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 60 päeva enne tunnustuse kehtivuse lõppemist ning taotlusele tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud dokumendid.

(11) Lennuamet keeldub tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui:

1) kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustust taotleva isiku esitatud julgestuskäsiraamat või allkirjastatud deklaratsioon ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 lisa punkti 6.3.1.2 alapunktis a esitatud nõuetele;

2) tegevuskoha kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et tuntud saatja ei kohalda komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 liites 6-B sätestatud nõudeid;

3) tegevuskoha kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustust taotlev isik ei kohalda nõuetekohaselt oma julgusetuskäsiraamatus sätestatud meetmeid;

4) julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 467 lõikes 4 sätestatud asjaolu;

5) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest või muutmisest keelduda käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatud alustel;

6) isik ei esita vähemalt 60 päeva enne tunnustuse kehtivuse lõppu taotlust tunnustuse kehtivuse pikendamiseks.

(12) Lennuamet võib keelduda tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 467 lõikes 5 sätestatud asjaolu.

(13) Lennuamet tunnistab tunnustuse otsuse kehtetuks, kui julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 467 lõikes 4 sätestatud asjaolu.

(14) Lennuamet võib tunnustuse kehtetuks tunnistada, kui:

1) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et tuntud saatja ei kohalda komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 liites 6-B sätestatud nõudeid;

2) julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 467 lõikes 5 sätestatud asjaolu;

3) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et kokkuleppeline esindaja või pardavarude kokkuleppeline tarnija ei kohalda nõuetekohaselt oma julgestuskäsiraamatus sätestatud meetmeid.

(15) Tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja ja pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.ˮ;

75) paragrahv 4611 tunnistatakse kehtetuks;

76) paragrahvi 4612 lõikes 1 asendatakse sõna ˮlennuettevõtjalˮ sõnadega ˮõhusõiduki käitajalˮ;

77) paragrahvi 4612 lõikes 2 asendatakse sõna ˮRelvaˮ sõnaga ˮTulirelvaˮ;

78) paragrahvi 4612 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Tulirelva ning laskemoona vedamisel õhusõidukiga registreeritud pagasina tehakse pakendile sellekohased ingliskeelsed märked ˮfirearmˮ või kasutatakse vastavasisulist piktogrammi.ˮ;

79) paragrahvi 4613 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Erikohtlemist vajavaks reisijaks käesoleva seaduse tähenduses peetakse:

1) kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut;

2) riigist väljasaadetavat isikut;

3) reisijat, kes võib mis tahes muudel asjaoludel ohustada õhusõidukit ning selles viibivaid isikuid.

(2) Vähemalt 24 tundi enne lennu planeeritavat toimumist informeerib lennu broneerija kirjalikult erikohtlemist vajava reisija veost lennuvälja käitajat ning lisaks lennuettevõtjat või tema esindajat, kes teatab õhusõiduki kaptenile erikohtlemist vajava reisija lennu aja, edastab riskianalüüsi ning vajaduse korral relvaga õhusõiduki pardal viibivate õiguskaitseorgani esindajate arvu ja istekohtade asukoha.ˮ;

80) paragrahvi 4613 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

81) paragrahvi 4615 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Lennuettevõtja, lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, pardavarude kokkuleppeline tarnija, tuntud saatja ja mis tahes muu julgestusmeetmeid kohaldav ettevõtja teavitab tõsisest julgestusalasest rikkumisest või intsidendist või ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse Lennuametit kirjalikult hiljemalt järgmisel tööpäeval ja edastab Lennuametile ettevõttesisese uurimise tulemuste aruande.

(2) Ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse teavitab Lennuamet Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni 30 päeva jooksul ning juhtumi lõpparuanne saadetakse Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile viivitamata pärast uurimise lõppkokkuvõtte tegemist.ˮ;

82) paragrahvid 465 –4615 loetakse §-deks 467 –4617 ning seadust täiendatakse §-dega 465 ja 466 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 465. Lennundusjulgestusalase koolituse kava heakskiitmine

(1) Lennundusjulgestusalase koolituse kava peab sisaldama julgestusalaste teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid.

(2) Koolituskava ja selles tehtavad muudatused peab heaks kiitma Lennuamet. Koolituskava peab uuendama lennundusjulgestusnõuete või julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtja tegevuse muutumise korral või muudel asjakohastel juhtudel.

(3) Isik, kes taotleb koolituskava või selle muudatuste heakskiitmist, esitab Lennuametile koolituskava, milles tuleb kajastada vähemalt:

1) koolituse pealkiri, teema või valdkond;

2) koolituse sihtgrupp;

3) koolituse eesmärk;

4) koolituskava koostamise aluseks olev alusmaterjal;

5) koolituse sisu;

6) moodulite kestus ning nende käigus omandatavad teadmised ja oskused;

7) kasutatavad vahendid ja jagatavad materjalid;

8) õpetamismeetodid;

9) teadmiste kontrollimise ja hindamise metoodika;

10) tulemuste fikseerimise põhimõtted.

(4) Lennuamet teeb koolituskava heakskiitmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.

(5) Lennuameti tehtud heakskiitmise otsus kehtib tähtajatult.

(6) Lennuamet keeldub koolituskava heaks kiitmast, kui koolituskava ei sisalda teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid.

§ 466. Lennundusjulgestusalast koolitust läbiviiva julgestusinstruktori tunnustamine

(1) Lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviivat julgestusinstruktorit peab olema Lennuamet tunnustanud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnustust taotlev isik peab vastama nõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 185/2010 koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile.

(3) Isik, kes taotleb enda tunnustamist lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviiva julgestusinstruktorina, esitab Lennuametile järgmised andmed ja dokumendid:

1) julgestusinstruktori tunnustamise taotlus, milles taotleja märgib, milliseid komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 punktis 11.2 loetletud koolitusi ta läbi viia soovib;

2) kirjalik kinnitus taustakontrolli läbimise kohta või taotlus selle tegemiseks;

3) elulookirjeldus, millest nähtub isiku kvalifikatsioon ja töökogemus;

4) asjakohased dokumendid või koopiad dokumentidest, mis tõendavad, et isik omab käesoleva lõike punktis 1 märgitud koolituste läbiviimiseks nõutavaid teadmisi ja oskusi.

(4) Lennuamet teeb tunnustamise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.

(5) Lennuamet tunnustab taotlejat lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviiva julgestusinstruktorina üksnes nende taotluses märgitud koolituste läbiviimiseks, milleks taotleja omab vajalikku kvalifikatsiooni ja töökogemust.

(6) Lennuameti tehtud tunnustamise otsus kehtib tähtajatult.

(7) Lennuamet keeldub julgestusinstruktori tunnustuse andmisest, kui:

1) isik ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 185/2010 sätestatud koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatud nõuetele;

2) taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 4 sätestatud asjaolu;

3) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest keelduda käesoleva lõike punktis 1 sätestatud alusel.

(8) Lennuamet võib keelduda julgestusinstruktori tunnustuse andmisest, kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 5 sätestatud asjaolu.

(9) Lennuamet tunnistab tunnustamise otsuse kehtetuks, kui julgestusinstruktori suhtes esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 4 sätestatud asjaolu.

(10) Lennuamet võib tunnustamise otsuse kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui:

1) isik ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 185/2010 sätestatud koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatud nõuetele;

2) julgestusinstruktori suhtes esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 5 sätestatud asjaolu;

3) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et julgestusinstruktori korraldatud koolitused ei taga koolitatavale nõutavaid teadmisi või oskusi.

(11) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktis 1 või 3 nimetatud puuduste ilmnemisel teeb Lennuamet tunnustust omavale isikule ettekirjutuse. Kui tunnustust omav isik ei täida ettekirjutust Lennuameti määratud tähtaja jooksul, peatatakse tähtajaliselt tunnustuse kehtivus. Tunnustuse kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.

(12) Kui tunnustust omav isik ei ole Lennuameti määratud tähtaja jooksul tunnustuse kehtivuse peatamise aluseks olevaid puudusi kõrvaldanud, tunnistab Lennuamet tunnustuse kehtetuks.

(13) Julgestusinstruktori tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.ˮ;

83) seadust täiendatakse §-ga 4618 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 4618. Julgestusmeetmeid kohaldava isiku kvalifikatsioon, väljaõpe ja tunnustamine

(1) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tööülesanded on seotud isikute, nendega kaasas olevate esemete, käsipagasi, registreeritud pagasi, lennuettevõtja posti ja saadetiste, posti, kauba, pardavarude ja lennuväljavarude julgestusalase läbivaatuse teostamise, sõidukite kontrollimise, lennuvälja ja kopteriväljaku julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontrolli ning patrullide tegemisega.

(2) Julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldavat isikut peab olema Lennuamet tunnustanud.

(3) Lennuamet annab julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse, kui taotleja:

1) on Eesti alaline elanik või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik;

2) on vähemalt 19-aastane;

3) terviseseisund võimaldab täita tema ülesandeid;

4) valdab riigikeelt vähemalt keeleseaduses sätestatud B2-tasemel, kui see on vajalik tööülesannete täitmiseks;

5) omab vähemalt keskharidust;

6) on edukalt läbinud taustakontrolli;

7) omab tööülesannete täitmiseks vajalikke komisjoni määruses (EL) nr 185/2010 sätestatud julgestusmeetmeid kohaldavale isikule esitatud nõuete kohaseid teadmisi ja oskusi;

8) on läbinud tööülesannete täitmiseks vajaliku komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 nõuetele vastava koolituse.

(4) Isiku terviseseisundi hindamisel lähtutakse turvaseaduse alusel turvatöötaja tervisele kehtestatud nõuetest, võttes seejuures arvesse isikule määratud tööülesannete iseloomu.

(5) Lennuamet keeldub julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest järgmistel juhtudel:

1) taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele;

2) taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 467 lõikes 4 sätestatud asjaolu;

3) taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest keelduda käesoleva lõike punktis 1 sätestatud alusel.

(6) Lennuamet võib keelduda julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 467 lõikes 5 sätestatud asjaolu.

(7) Kui julgestusmeetmeid kohaldav isik teostab isikute, nendega kaasas olevate esemete, käsipagasi, registreeritud pagasi, lennuettevõtja posti ja saadetiste, posti, kauba, pardavarude ja lennuväljavarude julgestusalast läbivaatust ning sõidukite kontrolli, kehtib tema tunnustus kolm aastat.

(8) Kui julgestusmeetmeid kohaldav isik teostab lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontrolli ning patrulle, kehtib tema tunnustus viis aastat.

(9) Komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 punktis 11.2 nimetatud julgestusmeetmeid kohaldav isik peab osalema nõuetele vastavatel korduvkoolitustel sagedusega, mis on piisav, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste säilitamine ning uute teadmiste ja oskuste omandamine vastavalt lennundusjulgestuse valdkonna arengule.

(10) Lennuamet tunnistab julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse otsuse kehtetuks, kui tema suhtes esineb käesoleva seaduse § 467 lõikes 4 sätestatud asjaolu.

(11) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:

1) isik ei läbi ettenähtud sagedusega korduvkoolitust;

2) isik ei taotle korduvat tunnustamist julgestusmeetmeid kohaldava isikuna kolme kuu jooksul enne tunnustuse kehtivuse lõppemist;

3) riikliku järelevalve käigus ilmneb, et isikul ei ole nõutaval tasemel teadmisi või oskusi;

4) isiku terviseseisund ei võimalda täita tema tööülesandeid;

5) isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 467 lõikes 5 sätestatud asjaolu.

(12) Täpsemad nõuded julgestusmeetmeid kohaldava isiku koolitusele, koolituse läbiviimise sagedusele ja dokumenteerimisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(13) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.ˮ;

84) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

ˮ(12) Otsingu- ja päästetöid korraldatakse ja teostatakse kooskõlas 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisaga 12.ˮ;

85) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks peab ühekordse loa taotleja esitama Lennuameti vormil taotluse ja dokumendid, mis tõendavad, et lennundusvõistlus või avalik lennundusüritus viiakse läbi ohutul viisil, ning milles on toodud lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse toimumisega seotud asjaolud. Lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab ühekordse loa taotleja esitama Lennuameti vormil taotluse ja dokumendid, mis tõendavad, et lennureegleid ei ole võimalik järgida, või toovad välja lennu erakordse iseloomu põhjused. Taotluses peab olema välja toodud, mis ulatuses soovitakse kõrvalekallet lennureeglitest või tavapärastest lennuparameetritest. Lennuamet vaatab ühekordse loa taotluse läbi viie tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.

(12) Lennuamet keeldub ühekordse loa andmisest, kui lennuohutus ei ole tagatud või kui taotletud erisusi lennureeglitest või tavapärastest lennuparameetritest on võimalik saavutada lennureegleid järgides.ˮ;

86) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4 nimetatud õhusõiduki käitamiseks võib Lennuamet anda välja lennuloa komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa 21. osa alajaos P kehtestatud tingimustel ja eesmärkidel.ˮ;

87) paragrahvi 55 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ3) õhusõiduki käitamine joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses;

4) õhusõiduki käitamine haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, milles isik ei saa täita oma ülesandeid ohutul viisi (edaspidi lennuohutust mõjutav terviseseisund).ˮ;

88) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Kui isik käitab õhusõidukit käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud seisundis, siis suunatakse ta läbivaatusele joobeseisundi tuvastamiseks korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.ˮ;

89) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Lennuohutust mõjutav terviseseseisund on:

1) terviseseisund, mis ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (EÜT L 311, 25.11.2011, lk 1), sätestatud tervisenõuetele;

2) muu haigusseisund, mis võib halvendada võimet käitada õhusõidukit ohutul viisil;

3) väsimusseisund Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktis 7.f sätestatud tähenduses;

4) terviseseisund, mis on tekkinud õhusõiduki ohutu käitamise võimet halvendava või halvava aine toimel.

(6) Lennuohutust mõjutava terviseseisundi tuvastab käesoleva seaduse §-s 242 nimetatud tervisekontrolli tegija.

(7) Lennuohutust mõjutava terviseseisundi kahtluse korral toimetab politsei isiku lähima tervisekontrolli tegija juurde.

(8) Lennuohutust mõjutava terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise kulud tasub Lennuamet.

(9) Kui isikul on tuvastatud lennuohutust mõjutav terviseseisund, peab ta tuvastamiskulutused hüvitama.ˮ;

90) paragrahv 551 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 551. Töökohustuste täitmist keelav joobeseisund

(1) Õhusõiduki meeskonnaliige, lennuliikluse lennujuht ja -informaator, lendude korraldaja ning õhusõiduki lennundustehniline töötaja ei tohi oma töökohustuste täitmise ajal olla joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses.

(2) Tööandja on kohustatud jälgima, et töötajad ei oleks töökohustuste täitmise ajal joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses. Tööandja peab välja töötama meetmed ja töökorraldusliku regulatsiooni joobeseisundist tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks.ˮ;

91) seadust täiendatakse §-dega 561 ja 562 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 561. Kütuse planeerimine lennuks

Tallinna lennuinfopiirkonnas lendamisel peab lisaks lennukäsiraamatu kohasele lennuks vajaminevale kütusele arvestama vajamineva kütuse hulka ka kütusevaru, mis koosneb:

1) varulennuväljale lendamiseks vajalikust kütusest, kui lennatakse instrumentaallennureeglite järgi;

2) ettenägematuteks juhtudeks ettenähtud kütusest, mis on vähemalt 5 protsenti lennuks vajaminevast kütusekogusest;

3) täiendavast kütusevarust 45 minutit kestvaks lennuks kolbmootoriga lennuki puhul;

4) täiendavast kütusevarust 30 minutit kestvaks lennuks turbiinmootoriga lennuki puhul kõrgusel 1500 jalga.

§ 562. Õhusõiduki kaalumine ja kaalumistunnistus

(1) Enne õhusõiduki esmast kasutuselevõttu ning muudatustööde ja modifikatsioonide tegemise järel peab õhusõiduki hooldustööde tegija kaalumise teel kindlaks tegema õhusõiduki massi ja raskuskeskme. Kaalumisel tuleb järgida õhusõiduki tehnilist normdokumentatsiooni.

(2) Õhusõiduki kaalumise kohta väljastab õhusõiduki hooldustööde tegija kaalumistunnistuse.ˮ;

92) paragrahvi 572 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(8) Aeronavigatsiooniteabe edastamise ja avaldamise korra, sealhulgas teabe edastamise liigid ning teabe edastamise ja kehtivuse tähtajad ning aeronavigatsioonimõõdistuste nõuded, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

93) seadust täiendatakse §-ga 574 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 574. Lennuprotseduurid ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimine

(1) Lennuprotseduurid jagunevad instrumentaalsaabumis-, instrumentaallähenemis- või instrumentaalväljumisprotseduurideks. Lennuprotseduuride väljatöötamisel juhindutakse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni dokumendist 8168 ˮAeronavigatsiooniteenistuste protseduurid – õhusõidukite lennudˮ (PANS-OPS) (ˮProcedures for Air Navigation Services-Aircraft Operationsˮ (PANS-OPS)).

(2) Lennuprotseduuride väljatöötaja peab olema sertifitseeritud.

(3) Lennuprotseduuride väljatöötaja võib olla isik, kes:

1) on läbinud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni dokumendi 8168 alase koolituse või omab nimetatud koolituse läbinud personali;

2) omab piisavat lennuprotseduuride väljatöötamise alast kogemust või omab selleks piisavate kogemustega personali;

3) omab kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis katab kogu lennuprotseduuride väljatöötamise valdkonna.

(4) Sertifikaadi taotluse lahendab Lennuamet sertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 45 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(5) Sertifikaadi kehtivuse pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 45 päeva enne sertifikaadi kehtivuse lõppemist. Taotlusele tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid.

(6) Kui sertifikaadi taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(7) Lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat antakse välja, kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele.

(8) Sertifikaadi kehtivuse pikendamisest keeldutakse, kui isik:

1) ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele;

2) on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks sertifikaadi andmisest või kehtivuse pikendamisest keelduda;

3) ei esita 45 päeva enne sertifikaadi kehtivuse lõppu sertifikaadi muutmise taotlust sertifikaadi kehtivuse pikendamiseks.

(9) Lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat kehtib kuus aastat.

(10) Lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotluse, sertifikaadi muutmise taotluse ja sertifikaadi kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.ˮ;

94) paragrahvi 584 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮTarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 rakendamise. Vajaduse korral võtab Tarbijakaitseamet kasutusele vajalikud meetmed reisijate õiguse kaitsmise tagamiseks.ˮ;

95) seadust täiendatakse §-ga 587 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 587. Nõuded langevarjuhüpete korraldajale ja loakohustus

(1) Langevarjuhüpete korraldaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kes tegeleb langevarjuhüpete korraldamisega õhusõidukist.

(2) Langevarjuhüpete korraldajal peab olema langevarjundustegevust kirjeldav käsiraamat (edaspidi langevarjundustegevuse käsiraamat), mis kinnitab, et isikul on langevarjuhüpete ohutuks läbiviimiseks vajalike oskustega personal, nõuetekohased vahendid ning välja töötatud ja rakendatud protseduurireeglid.

(3) Langevarjuhüpete korraldaja peab järgima langevarjuhüpete korraldamisel langevarjundustegevuse käsiraamatus kirjeldatud tegevusi ning nõudeid.

(4) Langevarjuhüpete korraldamiseks peab olema tegevusluba.

(5) Tegevusloa taotluse vaatab läbi Lennuamet.

(6) Langevarjuhüppeid korraldada sooviv isik esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule langevarjundustegevuse käsiraamatu.

(7) Tegevusluba antakse, kui taotlejal on langevarjuhüpete läbiviimiseks vajalike oskustega personal, nõuetekohased vahendid ning välja töötatud ja rakendatud protseduurireeglid.

(8) Langevarjundustegevuse käsiraamatu vormi ning käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(9) Langevarjundustegevuse käsiraamatu läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.ˮ;

96) paragrahvi 59 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Tasude määrad kehtestab teenuse osutaja. Tasude määramisel ja allahindluste tegemisel peab lähtuma Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni tasude määramise põhimõtetest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 550/2004 ja komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 391/2013, milles sätestatakse ühine aeronavigatsioonitasude süsteem (ELT L 128, 09.05.2013, lk 31–58), arvestades, et tasude suurus ja allahindluse tingimused peavad olema selgelt kindlaks määratud ja kehtima kõigile kehtestatud tingimustele vastavatele teenuse kasutajatele ning olema avalikustatud.ˮ;

97) paragrahvi 59 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ1) Eesti Vabariigile välispoliitiliselt olulise visiidiga seotud lend, kui Välisministeerium on asjaomase lennu staatust kinnitanud;ˮ;

98) paragrahvi 59 lõiget 9 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

ˮ3) lennud, mis on seotud üksnes riigipeade või nende pereliikmete, valitsusjuhtide või ministrite visiitidega nende ametiülesannete täitmise ajal, erandjuhul muu Eesti Vabariigile välispoliitiliselt olulise ametliku visiidiga seotud lend, kusjuures isikute staatus tuleb lennuplaanis asjakohaselt märkida.ˮ;

99) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses:

ˮ(131) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 ja lõike 9 punktis 3 nimetatud lendude eest tasub teenuse osutajale visiiti vastuvõttev valitsusasutus või Eesti Vabariigi territooriumist üle lendamise korral lennuluba menetlenud asutus.ˮ;

100) paragrahvi 601 lõike 2 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ5) õhusõiduki tootja- ja hooldusorganisatsioonide ning jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide üle;

6) lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt lennundusjulgestusnõuete täitmise üle;ˮ;

101) paragrahvi 601 lõiget 2 täiendatakse punktidega 8–11 järgmises sõnastuses:

ˮ8) lennundusspetsialistide koolituse ja lennundusspetsialistide meditsiinilise ekspertiisi teostajate üle;

9) lennuprotseduuride väljatöötaja üle;

10) lennutreeningseadme sertifitseerimise nõuete üle;

11) langevarjuhüpete korraldaja üle.ˮ;

102) paragrahvi 602 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

103) paragrahv 6041 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 6041. Lennuameti poolt julgestusmeetmete kohaldajana tunnustamata isiku julgestusmeetmeid kohaldama lubamine

Lennuameti poolt julgestusmeetmete kohaldajana tunnustamata isiku julgestusmeetmeid kohaldama lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.ˮ.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 162 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 164 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮAeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi kehtivuse lõppemisel uue sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse uue sertifikaadi iga kehtivusaasta kohta riigilõivu:ˮ;

3) paragrahvi 164 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigilõivu võib tasuda aasta kaupa. Sellisel juhul tasutakse riigilõiv iga aasta kohta jooksva aasta 31. märtsiks olenevalt sellest, mitmeks aastaks sertifikaat välja on antud.ˮ;

4) paragrahv 165 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 165. Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi taotluse läbivaatamine

Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 705 eurot.ˮ;

5) paragrahvi 166 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮLennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi kehtivuse lõppemisel uue sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse uue sertifikaadi iga kehtivusaasta kohta riigilõivu:ˮ;

6) paragrahvi 166 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigilõivu võib tasuda aasta kaupa. Sellisel juhul tasutakse riigilõiv iga aasta kohta jooksva aasta 31. märtsiks olenevalt sellest, mitmeks aastaks sertifikaat välja on antud.ˮ;

7) paragrahvi 170 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 II lisas nimetatud õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 100 eurot.ˮ;

8) paragrahvi 173 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

ˮ(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 II lisas nimetatud õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 100 eurot.ˮ;

9) paragrahv 175 tunnistatakse kehtetuks;

10) seadust täiendatakse §-dega 1771 –1777 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 1771. Julgestusinstruktori tunnustamine

Julgestusinstruktori tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 21 eurot.

§ 1772. Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustamine

Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4 eurot.

§ 1773. Pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamine

Pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 245 eurot.

§ 1774. Tuntud saatja tunnustamine

Tuntud saatja tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 235 eurot.

§ 1775. Kokkuleppelise esindaja tunnustamine

Kokkuleppelise esindaja tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 245 eurot.

§ 1776. Lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi väljaandmise, muutmise ja kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamine

(1) Lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 640 eurot.

(2) Lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot.

(3) Lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 320 eurot.

§ 1777. Langevarjundustegevuse käsiraamatu läbivaatamine

Langevarjundustegevuse käsiraamatu läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 230 eurot.ˮ.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. märtsil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 27 jõustub 2015. aasta 1. novembril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 96 jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json