Vastutav ministeerium: Kliimaministeerium

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avalikuks kasutamiseks määratud raudtee toimimise tagamiseks

Vastu võetud 23.02.2026 nr 13

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määruses kehtestatakse nõuded hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1¹ punktis 7 sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks.

  (2) Määruses sätestatakse elutähtsa teenuse taseme, valmisoleku ja teenusekatkestuse ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille korral on tegemist elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, ning hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus.

§ 2.  Elutähtsa teenuse osutaja

  (1) Vastavalt raudteeseaduse §-le 6¹ on raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1¹ punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

  (2) Elutähtsa teenuse osutaja vastutab elutähtsa teenuse toimimise eest.

§ 3.  Elutähtsa teenuse toimimiseks vajalik taristu

  Elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku taristuna käsitletakse raudteeinfrastruktuuri, mis on raudteeseaduses sätestatud korras ja ulatuses määratud avalikuks kasutamiseks.

§ 4.  Elutähtsa teenuse kirjeldus

  (1) Avaliku raudtee toimimine on elutähtis teenus, mis tagab võimaluse kasutada raudteeinfrastruktuuri rongiliikluse korraldamiseks ning reisijate ja veoste ohutuks ja katkematuks liikumiseks Eesti territooriumil.

  (2) Raudteevaldkonna elutähtis teenus hõlmab:
  1) raudteeinfrastruktuuri käigushoidmist;
  2) liiklusjuhtimisteenuse osutamist, sealhulgas rongide liikumise korraldamist ja reguleerimist;
  3) kriitiliste jaamade ja ühenduste kättesaadavuse säilitamist;
  4) koostöö ja teabevahetuse tagamist raudtee-ettevõtjate, päästeasutuste ning muude riiklike struktuuridega.

  (3) Elutähtsa teenuse katkemine või pikaajaline häire võib põhjustada olulise ohu inimeste elule, tervisele, riigi julgeolekule või majanduse toimimisele.

§ 5.  Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

  (1) Elutähtsa teenuse osutaja peab tagama, et avaliku raudtee toimimine on hädaolukordadeks ette valmistatud ning suudab jätkuda või taastatakse mõistliku aja jooksul pärast hädaolukorra otsust hädaolukorra seaduse § 14 lõike 3 kohaselt.

  (2) Elutähtsa teenuse osutaja teeb kord kahe aasta jooksul või oluliste asjaolude muutumisel ühe korra aastas riskihindamise ning koostab ja ajakohastab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani elutähtsa teenuse tagamiseks vastavalt hädaolukorra seaduse §-le 39.

  (3) Elutähtsa teenuse osutaja arvestab elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel järgmiste ohtudega:
  1) telefoni-, mobiiltelefoni-, andmeside- või muu sarnase teenuse katkestus;
  2) infosüsteemi küberrünnak;
  3) olulise töötaja puudumine;
  4) ekstreemsed ilmastikutingimused;
  5) teenuse osutamiseks olulise raudteeinfrastruktuuriobjekti füüsiline rünne või sabotaaž, sh mehitamata süsteemide pahatahtlik kasutamine teenuse häirimiseks või ründamiseks;
  6) tulekahju;
  7) pommiähvardus;
  8) teenuse osutamiseks olulise ehitise, seadme ja infosüsteemi rike;
  9) teiste hädaolukorra seaduse §-s 36 sätestatud elutähtsate teenuste katkemine;
  10) hädaolukorra seaduse § 9¹ kohases üleriigilises riskianalüüsis nimetatud analüüsitud hädaolukord või muud sellist olukorda põhjustada võivad ohud.

  (4) Elutähtsa teenuse osutaja tagab ööpäev läbi elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku kompetentse personali ja alltöövõtjate kasutamise korral nende kättesaadavuse elutähtsa teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks.

  (5) Elutähtsa teenuse osutaja analüüsib ja hindab regulaarselt küberohte ning rakendab maandavaid turvameetmeid küberturvalisuse seaduses sätestatu kohaselt.

§ 6.  Tegevused toimepidevuse tagamiseks

  (1) Elutähtsa teenuse osutaja kirjeldab toimepidevuse plaanis riskistsenaariume, kriitilisi ressursse ning meetmeid teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks.

  (2) Elutähtsa teenuse osutaja võtab meetmeid, mis tagavad tehniliste süsteemide, nagu signalisatsiooni, liiklusjuhtimise, side ja elektrivarustuse töökindluse ning võimaluse korral varulahendused.

  (3) Elutähtsa teenuse osutaja võtab meetmeid loodusõnnetuste, tehniliste rikete, küberintsidentide ja muude hädaolukordade ennetamiseks ning tagajärgede leevendamiseks.

  (4) Elutähtsa teenuse osutaja määrab vastutavad isikud ja ööpäevase valmisolekuga kontaktpunkti koostööks pääste- ja järelevalveasutustega.

  (5) Elutähtsa teenuse osutaja korraldab vähemalt kord kahe aasta jooksul toimepidevuse harjutusi, mis hõlmavad ka koostööd teiste elutähtsa teenuse osutajatega.

  (6) Elutähtsa teenuse osutaja tagab, et personali väljaõpe, tehniline pädevus ja varustus vastavad avaliku raudtee ohutu toimimise nõuetele.

  (7) Elutähtsa teenuse osutaja hoiab ja vajadusel taastab kriitilise varustuse ja varuosade varu, mis on vajalik teenuse kiireks taastamiseks.

§ 7.  Elutähtsa teenuse katkemise aeg ja teenuse toimepidevuse taastamine

  (1) Elutähtsa teenuse osutaja peab tagama reisijate ja kaupade liikumise võimaldamise raudteel rongiliinide kaupa vähemalt 30 protsendi ulatuses raudtee liiklusgraafikus ette nähtust.

  (2) Elutähtsa teenuse katkemine on olukord, kus avaliku raudtee toimimine ei vasta lõikes 1 sätestatud tasemele.

  (3) Elutähtsa teenuse katkemise korral peab teenuseosutaja taastama elutähtsa teenuse osutamise esimesel võimalusel ning selleks kuluv aeg ei tohi ületada 72 tundi.

  (4) Elutähtsa teenuse osutaja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimaluse korral järgmisega:
  1) esimesena taastatakse teenus seal, kus teenusekatkestusega kaasneb vahetu oht inimelule;
  2) teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või on seotud riigikaitse tagamiseks vajalike objektide toimepidevusega;
  3) kolmandana taastatakse teenus seal, kus elutähtsa teenuse ühiskondlik ja majanduslik mõju ning oht toimepidevusele on kõige suurem.

  (5) Elutähtsa teenuse osutaja piirab vajaduse korral elutähtsat teenust kõige viimasena nendel objektidel, kus teenusekatkestusega kaasneb vahetu oht inimelule, ning jätab võimaluse korral piiramata teenuse objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riigikaitse tagamisega seotud objektide toimepidevuse.

  (6) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajaks võib elutähtsa teenuse osutaja muuta § 7 lõikes 4 toodud prioriteetide järjestust.

§ 8.  Elutähtsa teenuse katkemisest põhjustatud hädaolukord

  Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkemisest põhjustatud hädaolukord on olukord, kui katkestus kestab § 7 lõikes 3 märgitud ajast kauem või kui elutähtsa teenuse katkemine põhjustab mõne teise hädaolukorra seaduse §-s 36 sätestatud teenuse toimimise katkemise.

§ 9.  Hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus

  (1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab hädaolukorrast või selle ohust viivitamata Kliimaministeeriumit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit telefonitsi ja e-posti teel.

  (2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:
  1) elutähtsa teenuse katkestuse aeg ja kestus või oht katkestuse tekkeks;
  2) elutähtsa teenuse katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra kirjeldus;
  3) esialgsed andmed katkestuse prognoositava mõju kohta elutähtsate teenuste toimepidevusele;
  4) elutähtsa teenuse taastamiseks või teenusekatkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed.

  (3) Elutähtsa teenuse osutaja peab pidama arvestust toimunud katkestuste ja häirete üle ning esitama lõikes 1 nimetatud asutustele olukorra kohta ülevaate ja olukorra taastamise aruande.

  (4) Muudest raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teatatakse raudteeseaduse §-s 49 sätestatud korras.