Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme „Tööelu kvaliteedi parandamine” avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri

Vastu võetud 22.01.2010 nr 10
RTL 2010, 5, 96
jõustumine 01.02.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 24 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõike 1 alusel kehtestatud «Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna «Pikk ja kvaliteetne tööelu» meetme «Tööelu kvaliteedi parandamine» (edaspidi meede) avatud taotlemisel antava toetuse tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri.

  (2) Määrust ei kohaldata meetme raames antavatele toetustele, mida antakse struktuuritoetuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 2.   Rakendusasutus ja rakendusüksus

  Meetme rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuseks on Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

§ 3.   Toetus ja toetuse andmise eesmärgid

  (1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) määruse tähenduses on rahaline abi, mida antakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

  (2) Toetuse andmise eesmärk on tööelu kvaliteedi parandamine.

§ 4.   Toetatavad tegevused

  Meetme raames toetatavad tegevused on:
  1) kollektiivläbirääkimiste infomaterjalide väljatöötamine ning nende tutvustamine;
  2) individuaalsete töösuhete regulatsiooni infomaterjali väljatöötamine ning nende tutvustamine.
  3) kollektiivlepingu, kollektiivse töötüli lahendamise ning kollektiivsetes töösuhetes töötajate informeerimise ja konsulteerimise osas teadlikkuse tõstmine läbi koolituste;
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]
  4) töölepingu seaduse tutvustamine läbi koolituste;
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]
  5) meretöösuhet reguleeriva õigusakti tutvustamine läbi koolituste.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

§ 5.   Toetuse määr

  (1) Toetuse maksimaalne määr on 85% projekti abikõlblikest kuludest.

  (2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 15% projekti abikõlblikest kuludest.

  (3) Toetust antakse ühele projektile minimaalselt 6000 eurot ning maksimaalselt 45 000 eurot. Projekti kestus on kuni 12 kuud.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

2. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 6.   Taotlusvooru väljakuulutamine

  (1) Rakendusüksus kooskõlastab taotlusvooru väljakuulutamise eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusasutus märgib vajadusel kooskõlastuskirjas taotlusvoorus toetatavate konkreetsete tegevuste loetelu, piirkonna või meetme eelarve osa summa. Rakendusasutuse nõusolekuta taotlusvooru välja ei kuulutata.

  (2) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta avaldatakse vähemalt ühes eestikeelses ja ühes venekeelses üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kahel korral arvestusega, et toetuse taotlejale jääks taotluse esitamiseks aega mitte vähem kui 20 tööpäeva alates esimese teate avaldamisest päevalehes. Teade avaldatakse ka rakendusüksuse veebilehel.

  (3) Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt toetatavate tegevuste loetelu, toetuse taotluse esitamise tähtpäeva ja viidet sellele, et toetuse taotlemise kohta saab lisateavet rakendusüksuselt.

  (4) Kui taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse, piirkonna või meetme eelarve osa kohta, siis peab taotlusvooru väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet.

§ 7.   Taotluse esitamine

  (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse määruse lisas 1 toodud vormil hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (2) Taotlus tuleb esitada paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Paberkandjal esitatud taotlusele tuleb lisada selle elektrooniline koopia.

§ 8.   Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Toetust võib taotleda ametiühingute registrisse kantud ametiühing, ametiühingute liit, ametiühingute keskliit ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiline isik, kelle põhikirjast nähtub tegutsemine tööandjate või ettevõtjate esindusorganisatsioonina.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust, pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]
  2) taotlejal ei või olla maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt;
  3) taotleja on varem Euroopa Liidu struktuurfondide vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa enne taotluse esitamist tagasimaksnud;
  4) taotleja ei ole taotluses esitatud kulu hüvitamiseks varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest raha saanud;
  5) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht «Maksukorralduse seaduse» tähenduses on Eestis;
  6) taotleja peab olema tegutsenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööandjate või ettevõtjate esindusorganisatsioonina vähemalt kuus kuud.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (3) Taotleja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

§ 9.   Taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotlus koosneb vormikohasest taotlusest (lisa 1) ning vajadusel sellele lisatud volikirjast.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (2) Taotlus on nõuetekohane, kui:
  1) toetust on taotletud §-s 4 nimetatud toetatavale tegevusele või kui taotlusvoor on välja kuulutatud konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis § 6 lõikes 4 nimetatud teates sätestatule;
  2) toetust taotletakse mitte rohkem kui § 5 lõikes 1 sätestatud määras;
  3) taotlus vastab § 5 lõikes 3 sätestatule;
  4) projekti eelarves on ette nähtud omafinantseering;
  5) toetust taotletakse kulude tegemiseks, mis vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 21 ning määruses sätestatule on abikõlblikud;
  6) projekt, mille rahastamist taotletakse, viiakse ellu hiljemalt 2015. a 30. septembriks;
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]
  7) taotlus on vormikohane ja sisaldab nõutud andmeid;
  8) taotlusele on lisatud lõikes 1 nimetatud volikiri;
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]
  9) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  10) taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
  11) taotlus on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.

§ 10.   Taotleja ja taotluse vastavuse kontrollimine

  (1) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotleja ja esitatud taotluse vastavust §-des 8 ja 9 sätestatud nõuetele 30 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast.

  (2) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning annab taotlejale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Ühe taotluse raames antakse kõigi puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni 10 tööpäeva.

  (3) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse poolt osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei arvestata muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse poolt osutatud puuduste likvideerimisele.

  (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei vasta vähemalt ühele §-s 8 sätestatud nõudele või taotlus ei vasta vähemalt ühele § 9 lõikes 2 või struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 3 punktides 2–4 sätestatud nõudele või kui projekti raames teenitav tulu on võrdne või suurem projekti abikõlblikest kogukuludest.

§ 11.   Taotluse hindamine

  (1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.

  (2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti, kelle valimise korraldab rakendusüksus ja koosseisu kinnitab rakendusasutus.

  (3) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.

  (4) Vastavaks tunnistatud taotlust hindab kaks eksperti määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite lõikes:
  1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele – maksimaalselt 10 punkti;
  2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 12 punkti;
  3) projekti teostatavus – maksimaalselt 13 punkti;
  4) projekti majanduslik efektiivsus – maksimaalselt 14 punkti;
  5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 8 punkti;
  6) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 3 punkti.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (4¹) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (5) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi poolt allkirjastatud konsensusliku hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 17 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (6) Kui eksperdid ei jõua lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul konsensusele, kaasatakse hindamisse kolmas ekspert. Hindamise tulemusena allkirjastatakse kolme eksperdi konsensuslik hindamisleht.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (7) Rakendusüksus koostab taotluste lõpliku paremusjärjestuse ekspertide antud konsensuslike koondhinnete alusel, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud taotlus. Võrdse hindamistulemustega taotluste puhul eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

§ 12.   Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Rahuldamisele kuuluvad paremusjärjestuses kõrgeima punktisumma saanud taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 45 punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (2) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud või taotlusvooru eelarves puuduvad vahendid taotluse täies ulatuses rahuldamiseks, võib rakendusüksus taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja vajadusel projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 75 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud taotluste esitamise tähtpäevast.

§ 13.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse kuupäev ja number;
  3) otsuse tegemise alused;
  4) toetuse saaja;
  5) toetatava projekti nimi;
  6) toetuse maksimaalne suurus eurodes, toetuse maksimaalne määr protsentides ja omafinantseeringu minimaalne suurus eurodes ning minimaalne määr protsentides;
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  7) projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;
  8) tähtajad aruannete esitamiseks;
  9) võimalus taotleda otsuses kinnitatud toetuse väljamaksmist suuremas määras, kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritavaid tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest;
  10) [kehtetu - RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]
  11) toetuse saaja kohustus pidada arvestust projekti abikõlblikkuse perioodil saadud laekumiste üle ja esitada info laekumiste kohta projekti lõpparuandega;
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]
  12) otsuse vaidlustamise kord.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse kuupäev ja number;
  3) otsuse tegemise alused;
  4) toetuse taotleja;
  5) projekti nimi, millele toetust taotleti;
  6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
  7) otsuse vaidlustamise kord.

§ 14.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 3 toodud asjaolude esinemisel.

  (2) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti seirearuandes esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks.

  (3) Rakendusüksus võib struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 alusel algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise või tunnistada selle kehtetuks.

  (4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui:
  1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
  2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 9 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks;
  3) projekti muutmise tulemusena ei vasta tegevused §-s 4 loetletud tegevustele;
  4) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud lisateavet, täiendavaid dokumentevõi § 22 lõikes 1 nimetatud aruannet;
  5) toetuse saaja on alustanud tegevusi või teinud kulutusi taotluse rahuldamise otsusega kinnitamata eelarve või tegevuste osas.

  (5) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastades, kui:
  1) kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul kumulatiivselt kulurea lõikes rohkem kui 5%;
  2) eelarve muudatuste summa ei ületa projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul kumulatiivselt 639 eurot.
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Rakendusüksus peab taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegema 75 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Lõikes 5 nimetatud muudatuse kooskõlastab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teate saamisest.

  (7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist ei saa taotleda sagedamini kui kolm korda projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

  (8) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada vähemalt ühe struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktides 1–3, 5 ja 6 toodud asjaolu esinemisel või kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada § 9 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks.

§ 15.   Otsuse teatavaks tegemine

  Rakendusüksus saadab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise või taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse koopia taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

3. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 16.   Toetuse saaja kohustused

  (1) Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas määruses sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

  (2) Kui toetuse saaja või partner ei ole «Riigihangete seaduse» § 10 lõikes 1 nimetatud isik ega pea lähtuma «Riigihangete seadusest», välja arvatud struktuuritoetuse seaduse § 22 punktis 11 sätestatud tingimustel, peab toetuse saaja järgima ja tagama, et partner järgiks projektiga seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel järgmisi põhimõtteid:
  1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
  2) tagama pakkumismenetluste läbipaistvuse ja kontrollitavuse;
  3) kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;
  4) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise;
  5) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
  6) rohkem kui ühe pakkuja korral kohustub toetuse saaja asjade ja teenuste hankimisel alates 3200 eurost (käibemaksuta) võrdlema pakkumusi ja tagama, et partner võrdleks pakkumusi.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

§ 17.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti eesmärkide täitmiseks ning §-s 4 loetletud tegevuste elluviimiseks, vastab projekti eelarvele ning on tehtud kooskõlas õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. Kulud võib lugeda abikõlblikeks, kui need on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (3) Kulud, mis on tekkinud 2 kuu jooksul enne § 6 lõike 3 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva, on abikõlblikud, kui need moodustavad vähem kui 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid mitte rohkem kui 639 eurot.
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast.

  (5) Abikõlblikud kulud on muuhulgas:
  1) personali ja üldkulud;
  2) üüri ja rendikulu projekti sisutegevuste elluviimiseks;
  3) personali toitlustuskulud ja sellelt tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes.
  4) personali transpordi- ja majutuskulu.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (6) Mitteabikõlblikud kulud on muuhulgas:
  1) mitterahaline sissemakse;
  2) seadmete ja mööbli, sh kasutatud seadmete ja mööbli ostmine;
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]
  3) liiklusvahendi ostmine;
  4) mootorsõiduki liisimise ja rentimise kulud;
  5) õppevisiidikulu;
  6) rahvusvahelistel teabeüritustel, sh koolitused, seminarid, konverentsid, osalemise kulud;
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]
  7) [kehtetu - RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]
  8) [kehtetu - RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]
  9) kinnisasja ost;
  10) töökoha kohandamisega seotud kulud;
  11) ehitamise ja rekonstrueerimise kulud.
  12) projekti ettevalmistuskulud.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (7) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub vastavalt „Tulumaksuseaduse” § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Hüvitis on abikõlblik vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 0,30 eurot sõidetud kilomeetri kohta.
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (8) Teenuse ostmisel ja transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata kulud mitteabikõlblikeks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur.

  (9) Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, siis on nende tegevuste elluviimiseks abikõlblikud järgmised kulud:
  1) välisekspertide kaasamiskulud (sh välisekspertidele makstav tasu, reisikulud);
  2) teabeürituste korraldamiskulud Eestis;
  3) projekti tegevusi toetatavate materjalide tõlkimiskulud.

  (9¹) Lõikes 9 nimetatud rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblikest kogukuludest.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (10) Rahvusvaheline koostöö määruse mõistes on koostööleppe alusel tehtavad tegevused partneritega Euroopa Liidu liikmesriikidest, Norrast, Liechtensteinist, Šveitsist ja Islandilt.

§ 18.   Projektist saadav tulu

  (1) Projekti tulu arvestatakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korra alusel.

  (2) [Kehtetu - RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (3) [Kehtetu - RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (4) Tulu teenivate projektide korral loetakse projekti omafinantseeringut ületav laekumine tuluks ja selle võrra vähendatakse projekti abikõlblikke kulusid. Toetuse saaja peab arvestust projekti abikõlblikkuse perioodil saadud laekumiste üle ja esitab info laekumiste kohta projekti lõpparuandega.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

§ 19.   Toetuse väljamaksmine

  (1) Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetus makstakse välja tasutud kuludokumentide alusel. Toetust võib välja maksta osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (3) Enne esimese väljamakse taotluse esitamist peab toetuse saaja rakendusüksusele esitama:
  1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud projekti kulude ja tasumise eristamist raamatupidamises muudest toetuse saaja kuludest ning raamatupidamislike dokumentide säilitamine kuni 2025. a 31. detsembrini;
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]
  2) koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast, kui asutus on hankija riigihangete seaduse mõistes;
  3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise, kinnitamise ja säilitamise 2025. a 31. detsembrini kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (4) Väljamakse taotlusi projekti kohta esitab toetuse saaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

  (5) Toetus makstakse toetuse saajale välja rakendusüksusele esitatud väljamakse taotluse alusel. Väljamakse taotluse vormi kinnitab rakendusüksus. Esimesele väljamakse taotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse aruandega kõik konkreetse ettemakse aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi lisatakse väljamakse taotlusele / ettemakse aruandele vastavad dokumendid vaid rakendusüksuse nõudmisel.

  (6) Kui väljamakse taotlus erineb rohkem kui 1/3 võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta osas.

  (7) Toetuse väljamaksed teostatakse reeglina proportsioonis toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määraga või vastavalt projekti eelarvele.

  (8) Omafinantseering võib moodustada väljamaksetes abikõlblikest kogukuludest suurema või väiksema osa, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määra ja toetussummat kumulatiivselt ei ületata.

  (9) Kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritud tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest, on eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastades erandkorras lubatud väljamaksmisel ületada projektis kinnitatud toetuse määra. Toetuse saaja peab tagama, et väljamakstud toetuse kogusumma ja proportsioon ei ületa ette nähtud toetuse kogusummat ja proportsiooni projekti lõpuks.

  (10) Kui toetus on välja makstud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Palgakulude korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele seitsme tööpäeva jooksul pärast palga väljamaksmist ning töötasudega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.

  (11) Kui toetus on välja makstud ettemaksena, esitab toetuse saaja rakendusüksusele nõutavad kuludokumendid ning tasumist tõendavad dokumendid ettemakse vahenditest tehtud abikõlblike kulude katteks vähemalt kord kvartalis.

  (12) Viimase väljamakse taotluse esitab toetuse saaja hiljemalt koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, välja arvatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse taotluse ja ettemakse taotluse puhul. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%. Tulu teenivate projektide puhul vähendatakse projekti abikõlblikke kulusid vastavalt § 18 lõikele 4.
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

  (13) Kui toetuse saaja on taotlenud viimast toetuse väljamaksmist ettemaksena või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, esitab ta eelnimetatud väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise aruande koos nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt lõpparuandega. Tulu teenivate projektide puhul teostatakse viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel.

  (14) Projekti partneri poolt tasutud kulude hüvitamist taotleb toetuse saaja.

  (15) Toetuse saaja vastutab toetuse edasikandmise eest projekti partneri kontole.

  (16) Rakendusüksusel on õigus peatada toetuse väljamaksmine või sellest osaliselt või täielikult keelduda, kui:
  1) toetuse saajal on täitmata talle struktuuritoetuse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustus;
  2) toetuse saaja ei kõrvalda rakendusüksuse antud tähtajaks väljamakse taotluses puudusi.

§ 20.   Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

  (1) Toetuse tagasinõudeid menetleb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 26.

  (2) Toetuse tagasimaksmine ning intressi ja viivise tasumine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 27 ja 28.

4. peatükk SEIRE EESKIRI 

§ 21.   Toetuse kasutamise seire

  Toetuse kasutamise seiret teostatakse struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 3 alusel kehtestatud korras.

§ 22.   Projekti vahe- ja lõpparuanne

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti vahearuande paberkandjal (lisa 3 vorm A) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadele.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti lõpparuande paberkandjal (lisa 3 vorm B) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult 50 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

  (3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi seirearuanne) laekumisest, kas projekti seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Puuduste mitteesinemisel kinnitab rakendusüksus projekti seirearuande.

  (4) Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande 7 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

Lisa 1 vorm A
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

Lisa 1 vorm B
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

Lisa 1 vorm C
[Kehtetu - RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

Lisa 1 vorm D
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

Lisa 1 vorm E
[Kehtetu - RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

Lisa 2 
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

Lisa 3 vorm A
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

Lisa 3 vorm B
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]

Lisa 3 vorm C
[RT I, 26.03.2014, 1 - jõust. 29.03.2014]