Teksti suurus:

Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.06.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 26.05.2015, 4

Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 22.05.2015 nr 57

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eesmärk

 (1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
 1) Väinamere laidudele ning Hiiumaa kagurannikule iseloomulikke kooslusi ja maastikke, sealhulgas arhitektuuri- ja pärandkultuuriobjekte, ning lindudele olulisi rändepeatus- ja pesitsuspaiku;
 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – 6280*), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need on valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), väiketiir (Sterna albifrons), randtiir (Sterna paradisaea) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria);
 4) liiki, mida direktiiv 2009/147/EÜ nimetab II lisas. See on sõtkas (Bucephala clangula);
 5) liike, mida direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need on soohiilakas (Liparis loeselii), hallhüljes (Halichoerus grypus) ja viigerhüljes (Phoca hispida botnica);
 6) kaitstavate elupaigatüüpidega seotud kaitsealuseid liike. Need on kare jürilill (Cardamine hirsuta), randtarn (Carex extensa), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), hall soolmalts (Halimione pedunculata), harilik muguljuur (Herminium monorchis), hall käpp (Orchis militaris), kärbesõis (Orphys insectifera), rand-kirburohi (Polygonum oxyspermum), rand-soodahein (Suaeda maritima), longus rippsammal (Antitrichia curtipendula), lepa-kärbseseen (Amanita friabilis), värviline lehtervahelik (Leucopaxillus compactus), kollane kivipuravik (Boletus impolitus), kõre (Bufo calamita), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssoni), kivirullija (Arenaria interpres), liivatüll (Charadrius hiaticula), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus).

 (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

 (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

 (4) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 alusel on kaitseala kantud rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) nimistusse.

§ 2. Kaitseala asukoht

 (1) Kaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Aruküla, Kalgi, Salinõmme, Sarve, Soonlepa ja Valipe külas ning Lääne maakonnas Ridala vallas Puise külas.

 (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5. Lubatud tegevus

 (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 lõikes 3 sätestatud ajal sihtkaitsevööndis.

 (2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud:
 1) õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud;
 2) hooldus- või teadustööde käigus kaitseala valitseja ja kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekul.

 (3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Jalgrattaga sõitmine on lubatud ka radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning liinirajatiste hooldustöödel ja õuemaal.

 (4) Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 8 sõlme. Ujuvvahendiga sõitmine kiirusega üle 8 sõlme on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

 (5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht ja jahipidamine sihtkaitsevööndis § 12 lõikes 3 sätestatud ajal. Linnujaht on erandina lubatud ohjamiskava rakendamisel.

§ 6. Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
 4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
 5) seada projekteerimistingimusi;
 6) anda ehitusluba;
 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
 8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

 (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

 (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

 (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks.

 (2) Kaitsealal on seitse sihtkaitsevööndit:
 1) Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevöönd;
 2) Laidelahe sihtkaitsevöönd;
 3) Laidude sihtkaitsevöönd;
 4) Langekare sihtkaitsevöönd;
 5) Salinõmme soolaku sihtkaitsevöönd;
 6) Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevöönd;
 7) Viigri sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

 (1) Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Hiiumaa ja laidude maastike kaitse ning:
 1) Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevööndis salumetsa koosluse säilimine, kaitstav elupaigatüüp on vanad laialehised metsad;
 2) Laidelahe sihtkaitsevööndis saarte ja mereala ökosüsteemide ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse;
 3) Laidude sihtkaitsevööndis rannaniitude, kadastike, puiskarjamaade ja puisniitude ning kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine ja taastamine ning looduslike metsade ja madalaveeliste rannikuelupaikade kaitse;
 4) Langekare ja Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndis lindude elupaikade kaitse ning pesitsus- ja rändeaegse rahu tagamine;
 5) Salinõmme soolaku sihtkaitsevööndis soolakute, rannaniitude ja soostunud niitude ning endiste puiskarjamaade ja puisniitude taastamine ja säilitamine, looduslike metsade ning madalaveelise lahe ja sealse elustiku kaitse;
 6) Viigri sihtkaitsevööndis saarte ja mereala ökosüsteemide ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse ning niitude, kadastike, endiste puiskarjamaade ja puisniitude taastamine ning säilitamine.

 (2) Kaitse-eesmärgi saavutamine tagatakse Laidude, Salinõmme soolaku ja Viigri sihtkaitsevööndis vajalike hooldustöödega, Hanikatsi salumetsa, Laidelahe, Langekare ja Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndis üksnes loodusliku protsessina.

§ 10. Lubatud tegevus

 (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kalapüük, välja arvatud § 12 lõikes 3 sätestatud ajal. Laidelahe ja Viigri sihtkaitsevööndis on kalapüük lubatud harrastuspüügi vahenditega ning nakkevõrguga, mille silmasuurus ei ületa 200 mm.

 (2) Sihtkaitsevööndis on rahvaürituse korraldamine lubatud järgmiselt:
 1) Salinõmme soolaku sihtkaitsevööndis kuni 50 osalejaga. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul;
 2) Hanikatsi salumetsa, Laidelahe, Laidude, Langekare, Soonlepa lahe saarte ja Viigri sihtkaitsevööndis kuni 20 osalejaga. Rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

 (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
 1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus Laidude, Salinõmme soolaku ja Viigri sihtkaitsevööndis;
 2) metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile Laidude, Salinõmme soolaku ja Viigri sihtkaitsevööndis;
 3) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikud tööd Laidude, Salinõmme soolaku ja Viigri sihtkaitsevööndis;
 4) olemasolevate ehitiste hooldustööd Laidude, Salinõmme soolaku ja Viigri sihtkaitsevööndis;
 5) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd Salinõmme soolaku sihtkaitsevööndis;
 6) pilliroo ja adru varumine.

§ 11. Vajalik tegevus

  Laidude, Salinõmme soolaku ja Viigri sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine ning vaadete avamine.

§ 12. Keelatud tegevus

 (1) Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi.

 (2) Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul:
 1) tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks Laidude ja Salinõmme soolaku sihtkaitsevööndis, sealhulgas ranna ehituskeeluvööndis;
 2) olemasolevatele vundamentidele tootmisotstarbeta traditsiooniliste ehitiste püstitamine poollooduslike koosluste hooldamiseks Laidude sihtkaitsevööndis, sealhulgas ranna ehituskeeluvööndis;
 3) tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks riigimaal, sealhulgas ranna ehituskeeluvööndis.

 (3) Inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, on keelatud:
 1) Laidelahe sihtkaitsevööndis 14. veebruarist kuni 1. novembrini;
 2) Laidude sihtkaitsevööndis Auklaiul, Öakse laiul ja Suur-Pihlakarel 1. aprillist kuni 15. juulini;
 3) Langekare sihtkaitsevööndis 1. aprillist kuni 15. juulini;
 4) Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndis 1. aprillist kuni 15. juulini. Keeld ei laiene läbisõidule mootorita, elektrimootoriga või seisatud sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga Härglaiu silmast, Valgekare ja Salinõmme poolsaare vahelt ning Öakse ja Suur-Pihlakare vahelt;
 5) Viigri sihtkaitsevööndis 1. aprillist kuni 1. juunini.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13. Piiranguvööndi määratlus

 (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

 (2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
 1) Passi piiranguvöönd;
 2) Soonlepa lahe piiranguvöönd.

§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

 (1) Passi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

 (2) Soonlepa lahe piiranguvööndi kaitse-eesmärk on madalaveelise lahe ja sealse elustiku, sealhulgas rändlindude kaitse.

§ 15. Lubatud tegevus

 (1) Piiranguvööndis on lubatud:
 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
 2) kalapüük;
 3) rahvaürituse korraldamine õuemaal ja kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine väljaspool õuemaad. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine väljaspool õuemaad on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

 (2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
 1) roo varumine külmumata pinnaselt;
 2) rajatiste püstitamine;
 3) veekogude veetaseme ja rannajoone muutmine;
 4) ehitiste püstitamine kaitseala või kinnistu tarbeks Passi piiranguvööndis, sealhulgas ranna ehituskeeluvööndis.

§ 16. Vajalik tegevus

  Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine.

§ 17. Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
 1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
 2) maavara kaevandamine;
 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
 4) uuendusraie;
 5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine väljaspool õuemaad;
 6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 18. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 19. Määruste muutmine

 (1) Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. a määruses nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse sõnad „nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ” sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ” vastavas käändes;

2) esimene normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).”;

3) kolmas normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

3 Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000, välja arvatud Hiiu madala hoiuala, mis on põhikaardi puudumise tõttu kantud baaskaardile (mõõtkava 1 : 50 000)) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).”;

4) määruse lisas esitatud Väinamere hoiuala kaardid („Väinamere 2”, „Väinamere 3”) asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaartidega (lisatud).

 (2) Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruses nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse sõnad „nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ” sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ” vastavas käändes;

2) esimene normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).”;

3) kolmas normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

3 Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmete alusel. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).”;

4) määruse lisas esitatud Väinamere hoiuala kaart „Väinamere 4” asendatakse käesoleva määruse lisas 3 esitatud kaardiga (lisatud).

§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. a määrus nr 243 „Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 21. Menetluse läbiviimine

  Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 4. augusti 2010. a käskkirjaga nr 1117 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas5.

§ 22. Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2 Kaitseala on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 28. mai 1958. a otsusega nr 34 „Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis” looduskaitse alla võetud looduskaitsetähtsusega ala Hanikatsi laid, Vareslaid, Kõrglaid ja Kõverlaid alusel, mis reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a määrusega nr 493 „Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala „Aegviidu-Nelijärve” ümbernimetamise kohta” (ENSV Teataja 1971, 44, 465) Hiiumaa laidude riiklikuks maastikukaitsealaks ning Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. a määrusega nr 243 „Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” (RT I 1998, 97, 1531) Hiiumaa laidude maastikukaitsealaks. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 66 kuulub kaitseala Väinamere linnuala ja punkti 2 alapunktist 517 Väinamere loodusala koosseisu, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 alusel on kaitseala kantud rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) nimistusse.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välis- ja vööndite piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Taavi Rõivas
Peaminister

Marko Pomerants
Keskkonnaminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa 1 Hiiumaa laidude maastikukaitseala 1

Lisa 1 Hiiumaa laidude maastikukaitseala 2

Lisa 2 Väinamere 2

Lisa 2 Väinamere 3

Lisa 3 Väinamere 4