Teksti suurus:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades, rakendamine ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tuleneva menetluse loomine)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:06.07.2017
Avaldamismärge:RT I, 26.06.2017, 17

Välja kuulutanud
Vabariigi President
14.06.2017 otsus nr 113

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades, rakendamine ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tuleneva menetluse loomine)

Vastu võetud 07.06.2017

§ 1.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seadustiku § 6811 alusel esitatava taotluse tõlkimise inglise või prantsuse keelde ja esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus riigi arvel.”;

2) paragrahvi 70 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92).”;

3) paragrahvi 144 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses:

„52) kohtutäituri tasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest ja Euroopa arestimismääruse täitmise kulud, samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tasu sama määruse alusel esitatud teabe hankimise taotluse läbivaatamise eest;”;

4) paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel taotletakse Euroopa arestimismäärust artikli 5 punktis b nimetatud juhul, võib Euroopa arestimismääruse taotluse menetlemise kulud kindlaks määrata eraldi muude menetluskulude kindlaksmääramisest.”;

5) paragrahvi 356 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui Riigikohus taotleb Euroopa Inimõiguste Kohtult käesoleva seadustiku § 6811 alusel nõuandvat arvamust, võib Riigikohus oma menetluse peatada taotluse menetlemise ajaks või kuni taotlusest loobumiseni.”;

6) paragrahvi 358 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui menetlus peatati käesoleva seadustiku § 356 lõike 5 alusel, ei takista menetluse peatamine Euroopa Inimõiguste Kohtule nõuandva arvamuse taotlusest loobumise avalduse esitamist.”;

7) seadustiku 40. peatükki täiendatakse §-ga 3911 järgmises sõnastuses:

§ 3911. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 rakendamine

(1) Käesolevas seadustikus hagi tagamise kohta sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel Euroopa arestimismääruse taotluse menetlemisel ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nimetatud määruses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 4 punkti 14 kohaselt on pädev määruse kohaselt dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama sama määruse artikli 10 lõikes 2 sätestatud juhul Euroopa arestimismääruse teinud maakohus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud juhul tühistab arestimismääruse teinud maakohus Euroopa arestimismääruse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 33 kohaselt on pädev õiguskaitsevahendit rakendama Euroopa arestimismääruse teinud maakohus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 34 lõike 2 kohaselt on pädev õiguskaitsevahendit rakendama maakohus. Kohus lahendab taotluse hagita menetluses.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 49 lõike 2 kohaselt võivad kohtule või kohtutäiturile edastatavad dokumendid olla eesti või inglise keeles.”;

8) paragrahvi 481 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata tarbijalepingust tuleneva nõude suhtes, kui:
1) tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab võlaõigusseaduse § 4062 lõikes 1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiri;
2) tarbijaga kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäära.”;

9) paragrahvi 619 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014.”;

10) seadustikku täiendatakse §-ga 6811 järgmises sõnastuses:

§ 6811. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule

(1) Riigikohus võib inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt taotleda oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes.

(2) Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid.

(3) Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv.”.

§ 2.  Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva seadustiku § 2281 alusel esitatava taotluse tõlkimise inglise või prantsuse keelde ja esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus riigi arvel.”;

2) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui Riigikohus taotleb Euroopa Inimõiguste Kohtult käesoleva seadustiku § 2281 alusel nõuandvat arvamust, võib Riigikohus oma menetluse peatada taotluse menetlemise ajaks või kuni taotlusest loobumiseni.”;

3) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui menetlus peatati käesoleva seadustiku § 95 lõike 5 alusel, ei takista menetluse peatamine Euroopa Inimõiguste Kohtule nõuandva arvamuse taotlusest loobumise avalduse esitamist.”;

4) seadustiku 20. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 2281 järgmises sõnastuses:

§ 2281. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule

(1) Riigikohus võib inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt taotleda oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes.

(2) Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid.

(3) Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv.”;

5) seadustiku 29. peatükki täiendatakse §-ga 2921 järgmises sõnastuses:

§ 2921. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tulenev menetlus

Käesoleva seadustiku § 81 lõiget 7, § 95 lõiget 5, § 96 lõiget 4 ja § 2281 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.”.

§ 3.  Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku § 81 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Väärteo aegumine katkeb väärteomenetluse seadustiku § 1661 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamisel.

(42) Kui väärteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti väärteomenetluse seadustiku § 1661 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamisest arvates. Isikut ei tohi väärteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui väärteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust kahe aasta võrra pikem aeg.”.

§ 4.  Kohtutäituri seaduse muutmine

Kohtutäituri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest makstava põhitasu suurusele, maksmisele ja sissenõutavusele kohaldatakse mitterahalise nõude tagamiseks tehtud hagi tagamise määruse täitmise kohta sätestatut.”;

2) paragrahvi 78 täiendatakse punktiga 23 järgmises sõnastuses:

„23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 14 sätestatud teabeasutuse ülesannete täitmine.”;

3) seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 781 järgmises sõnastuses:

§ 781. Teabeasutus Euroopa arestimismääruse menetluses

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 14 kohaselt on pädev kontot käsitlevat teavet hankima koda.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 14 lõike 5 punkti a kohaselt on kõigil Eesti Vabariigi territooriumil asuvatel krediidiasutustel ja välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalidel kohustus avaldada kojale järelepärimise alusel teavet konto olemasolu või puudumise kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artiklis 14 sätestatud teabe hankimise taotluse läbivaatamisel on teabeasutuse toimingute tegemine tasuline.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artiklis 14 sätestatud taotluse esitamisel tasub taotluse esitaja 20 eurot koja veebilehel avaldatud koja arvelduskontole. Kuni tasu ei ole laekunud, ei pea koda teabe hankimise taotluse läbivaatamisel teabeasutuse toiminguid tegema. Taotluse läbivaatamise tasu arvatakse koja tuludesse.

(5) Koda teeb teabe hankimise taotlusega seonduvad toimingud viivitamata.”.

§ 5.  Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduse § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), artiklis 14 sätestatud teabeasutuse ülesannete täitmiseks;”.

§ 6.  Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse §-ga 3521 järgmises sõnastuses:

§ 3521. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule

(1) Riigikohus võib inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt taotleda oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes.

(2) Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid.

(3) Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv.

(4) Kui Riigikohus taotleb asjas tõusnud küsimuses Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust, võib Riigikohus oma menetluse taotluse menetlemise ajaks peatada.

(5) Riigikohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel peatatud menetluse pärast taotluse kohta nõuandva arvamuse saamist, taotluse rahuldamata jätmisest teadasaamist või taotlusest loobumist. Riigikohus võib menetluse uuendada ka varem, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse menetlemine venib ülemäära.

(6) Menetluse peatamise korral katkeb kriminaalmenetluse seadustiku § 363 lõikes 7 sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti.

(7) Taotluse tõlkimise inglise või prantsuse keelde ja esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus riigi arvel.”.

§ 7.  Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 255 järgmises sõnastuses:

§ 255. Kriminaalmenetluse seadustiku § 3521 rakendamise erisused

Kriminaalmenetluse seadustiku § 3521 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.”.

§ 8.  Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

§ 31. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule

(1) Riigikohus võib inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt taotleda oma menetluses olevas kohtuasjas, mille osalisel on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 34 alusel õigus pöörduda kõnealuse kohtuasja lõppemisel oma õiguste väidetava rikkumise peale individuaalkaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse, Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes.

(2) Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid.

(3) Riigikohus võib oma menetluse taotluse menetlemise ajaks peatada. Menetluse peatamine ei takista Euroopa Inimõiguste Kohtule taotlusest loobumise avalduse esitamist. Riigikohus uuendab menetluse pärast taotluse kohta nõuandva arvamuse saamist, taotluse rahuldamata jätmisest teadasaamist või taotlusest loobumist.

(4) Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv.”;

2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 31 alusel esitatava taotluse tõlkimise inglise või prantsuse keelde ja esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus riigi arvel.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 641 järgmises sõnastuses:

§ 641. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tulenev menetlus

Käesoleva seaduse § 31 ja § 47 lõiget 3 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.”.

§ 9.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 59 täiendatakse lõikega 18 järgmises sõnastuses:

„(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), alusel Euroopa arestimismääruse taotluse ja nimetatud määrusest tulenevate muude kohtule esitatavate taotluste esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.”.

§ 10.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 113 järgmises sõnastuses:

§ 113. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tulenev menetlus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 33 lõiget 5, § 356 lõiget 5, § 358 lõiget 4 ja § 6811 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.”.

§ 11.  Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) seadustiku 1. osa 1. peatükki täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

§ 111. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 rakendamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), alusel tehtud Euroopa arestimismäärus kuulub Eestis täitemenetluses täitmisele ja võlgniku õiguskaitsevahenditele kohaldatakse Eestis hagi tagamise määruse täitemenetluse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 655/2014 ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse alusel täitemenetluse alustamiseks ei nõuta allkirjastatud täitmisavalduse esitamist käesoleva seadustiku § 23 tähenduses.

(3) Arvelduskonto arestimiseks edastab kohtutäitur krediidiasutusele arestimisakti asemel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 19 kohase Euroopa arestimismääruse A-osa ja Euroopa arestimismääruse arestimisakti.

(4) Euroopa arestimismääruse täitmisel ei kasutata elektroonilist arestimissüsteemi.

(5) Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis märgitud ulatuses raha, ei loeta pärast arestimise hetke kontole laekuvaid summasid arestimisel puudu jäänud osa ulatuses arestituks.

(6) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismäärusega tagatakse lapse elatisnõuet, kohaldatakse käesoleva seadustiku § 65 lõiget 4.

(7) Krediidiasutus esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 25 kohase kinnituse raha arestimise kohta kohtutäiturile viivitamata pärast arestimistoimingu tegemist.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 25 kohase avalduse vormi elektrooniline versioon avaldatakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 34 lõike 1 ja artikli 35 lõike 4 kohaselt on pädev õiguskaitsevahendit rakendama kohtutäitur.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 4 punkti 14 kohaselt on nimetatud määruse artikli 23 lõigete 3, 5 ja 6, artikli 25 lõike 3, artikli 27 lõike 2, artikli 28 lõike 3 ja artikli 36 lõike 5 teise lõigu kohaselt pädev dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama kohtutäitur.”;

2) paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse punktiga 72 järgmises sõnastuses:

„72) kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmisel puuduvad arestimise hetkel arvelduskontol rahalised vahendid või rahalised vahendid on täies ulatuses arestitud, välja arvatud juhul, kui arvelduskontol on arestimise hetkel rahalised vahendid täies ulatuses arestitud ja Euroopa arestimismäärusega tagatakse lapse elatisnõuet;”.

§ 12.  Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) seadustikku täiendatakse §-ga 1661 järgmises sõnastuses:

§ 1661. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule

(1) Riigikohus võib taotleda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes.

(2) Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid.

(3) Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv.

(4) Kui Riigikohus taotleb asjas tõusnud küsimuses Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust, võib Riigikohus oma menetluse taotluse menetlemise ajaks peatada.

(5) Riigikohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel peatatud menetluse pärast taotluse kohta nõuandva arvamuse saamist, taotluse rahuldamata jätmisest teadasaamist või taotlusest loobumist. Riigikohus võib menetluse uuendada ka varem, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse menetlemine venib ülemäära.

(6) Menetluse peatamise korral katkeb väärteomenetluse seadustiku § 176 lõikes 5 sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti.

(7) Taotluse tõlkimise inglise või prantsuse keelde ja esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus riigi arvel.”;

2) seadustikku täiendatakse §-ga 2124 järgmises sõnastuses:

§ 2124. Paragrahvi 1661 rakendamise erisused

Käesoleva seadustiku § 1661 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.”.

§ 13.  Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json