Teksti suurus:

Kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus (Euroopa uurimismääruse direktiivi ülevõtmine)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:06.07.2017
Avaldamismärge:RT I, 26.06.2017, 70

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.06.2017 otsus nr 121

Kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus (Euroopa uurimismääruse direktiivi ülevõtmine)

Vastu võetud 14.06.2017

§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 69 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Välisriigis viibiva tunnistaja ülekuulamisel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises koostöös järgitakse käesoleva seadustiku §-s 48941 sätestatut ja muul juhul §-s 468 sätestatut.”;

2) paragrahvi 433 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames järgitakse konfidentsiaalsusnõuet koostöö osutamiseks vajalikus ulatuses.”;

3) seadustiku 19. peatüki 8. jagu täiendatakse 12. jaotisega järgmises sõnastuses:

12. jaotis
Euroopa uurimismäärus

1. alljaotis
Üldsätted

§ 48937. Euroopa uurimismäärus

(1) Euroopa uurimismäärus on Euroopa Liidu liikmesriigi õigusasutuse tehtud või kinnitatud taotlus menetlustoimingu tegemiseks teises liikmesriigis eesmärgiga hankida tõendeid või teises liikmesriigis asuvad tõendid üle anda või hoiule võtta, et takistada tõendina kasutatava eseme hävitamist, muutmist, eemaldamist, üleandmist või võõrandamist.

(2) Käesolevat jaotist ei kohaldata:
1) käesoleva seadustiku § 471 alusel loodud riikidevahelise uurimisrühma tegevusele ja selle raames tõendite kogumisele;
2) Taani Kuningriigi ja Iiri Vabariigiga tehtavale koostööle kriminaalmenetluses.

§ 48938. Kulude jagunemine

(1) Eesti kannab taotleva ja täitva riigina kõik oma territooriumil Euroopa uurimismääruse täitmisega tekkinud kulud, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2) Täitva riigina võib Eesti juhul, kui Euroopa uurimismääruse täitmisega kaasnevad kulud on erakordselt suured, esitada taotlevale asutusele andmed kulude kohta ning konsulteerida temaga, kas ja kuidas oleks võimalik kulusid jagada või Euroopa uurimismäärust muuta. Taotlev asutus võib otsustada:
1) kanda kuludest osa, mida täitev riik peab erakordselt suureks, või
2) võtta Euroopa uurimismääruse osaliselt või täielikult tagasi.

(3) Taotleva riigina kannab Eesti kulud, kui need on:
1) tekkinud seoses vabaduspiiranguga isiku üleandmise või ülevõtmisega käesoleva seadustiku §-des 48939 ja 48940 nimetatud juhul;
2) pealtkuulatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite transkriptsiooni, dekodeerimise või dekrüpteerimise kulud, mis on tekkinud käesoleva seadustiku § 48943 lõikes 4 nimetatud juhul.

§ 48939. Vabaduspiiranguga isiku ajutine üleandmine

(1) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud selleks, et anda taotlevale riigile menetlustoimingu tegemiseks ajutiselt üle isik, kes viibib täitvas liikmesriigis vahistuses, vangistuses või kelle vabadust on muul seaduslikul viisil piiratud, võib isiku ajutiselt üle anda tingimusel, et isik antakse täitva riigi määratud tähtaja jooksul tagasi. Kahtlustatava või süüdistatavana ülekuulamiseks antakse isik üle käesoleva seadustiku 19. peatüki 8. jao 2. jaotises sätestatud korras.

(2) Isikut ei anta lisaks käesoleva seadustiku §-s 48951 nimetatud keeldumise alustele taotlevale riigile üle, kui:
1) isik ei anna üleandmiseks nõusolekut;
2) üleandmise tõttu võib pikeneda seadusjärgne vabaduspiirangu tähtaeg.

(3) Ajutiselt üleantud isikut ei või anda kohtu alla, süüdistada, vahistada ega kahtlustatavana kinni pidada ega piirata tema põhiõigusi muul viisil seoses süütegudega, mis on toime pandud enne tema lahkumist täitva riigi territooriumilt ning mida ei ole Euroopa uurimismääruses märgitud. Käesolevas lõikes sätestatud puutumatus lõpeb, kui ajutiselt üleantud isik on olnud Eestis 15 järjestikuse päeva jooksul alates kuupäevast, kui õigusasutus ei nõua enam tema kohalolekut ning tal on olnud võimalus lahkuda või ta on pärast lahkumist Eestisse tagasi pöördunud.

(4) Kui isiku üleandmiseks on vajalik tema sõit kolmanda liikmesriigi kaudu, esitab taotleva riigi pädev asutus loa saamiseks kolmandale liikmesriigile taotluse, millele on lisatud kõik vajalikud dokumendid.

(5) Isiku üleandmise täpne kord ja tingimused lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku. Ajutiselt üleantud isiku vabaduspiirang jääb taotlevas liikmesriigis kehtima, välja arvatud juhul, kui täitva liikmesriigi pädev asutus taotleb ajutiselt üleantud isiku vabastamist. Taotlevas riigis vahi all viibitud aeg arvatakse ajutiselt üleantud isikule täitvas riigis mõistetud karistuse kandmise tähtaja hulka.

§ 48940. Vabaduspiiranguga isiku ajutine ülevõtmine

Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud selleks, et võtta ajutiselt üle täitvasse riiki menetlustoimingu tegemiseks, mille puhul on nõutav isiku viibimine täitva riigi territooriumil, isik, kes viibib taotlevas riigis vahistuses, vangistuses või kelle vabadust on muul seaduslikul viisil piiratud, kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 48939 sätestatut.

§ 48941. Välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamine

(1) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud välisriigis viibiva isiku tunnistajana, eksperdina, kahtlustatavana või süüdistatavana kaugülekuulamiseks audiovisuaalse tehnilise lahenduse abil ning isiku tunnistajana või eksperdina kaugülekuulamiseks telefonitsi, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatust, arvestades käesolevas jaotises sätestatud erisusi.

(2) Kahtlustatavat ja süüdistatavat on audiovisuaalse kaugülekuulamise teel lubatud üle kuulata ainult nende nõusolekul. Kui kahtlustatav või süüdistatav ei anna audiovisuaalseks kaugülekuulamiseks oma nõusolekut, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda.

(3) Isiku kaugülekuulamise täpne kord ning vajaduse korral ülekuulatava isiku kaitseks vajalikud meetmed lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku. Täitva riigi pädev asutus on kohustatud:
1) teavitama asjaomast tunnistajat või eksperti ülekuulamise ajast ja kohast oma riigi õiguse kohaselt;
2) kutsuma kahtlustatava ja süüdistatava kaugülekuulamisele, lähtudes taotleva riigi menetlusnormidest ning teavitades kahtlustatavat ja süüdistatavat õigel ajal õigustest, mis neil on taotleva riigi õiguse kohaselt;
3) tagama ülekuulatava isiku isikusamasuse tuvastamise;
4) tagama vajaduse korral tõlgi osavõtu ülekuulamisest;
5) tagama, et kaugülekuulamise käigus ei rikuta täitva riigi õiguse aluspõhimõtteid, ning rikkumise tuvastamise korral võtma viivitamata meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks.

(4) Kaugülekuulamine viiakse läbi taotleva riigi pädeva asutuse poolt või juhtimisel, lähtudes taotleva riigi menetlusnormidest. Kaugülekuulamise juures viibib ka täitva riigi pädeva asutuse esindaja.

(5) Kahtlustatavat ja süüdistatavat teavitatakse enne kaugülekuulamist õigustest, mis neil on kas täitva riigi või taotleva riigi õiguse kohaselt. Tunnistajat ja eksperti teavitatakse enne kaugülekuulamist ütluste andmisest keeldumise õigusest, mis neil on kas täitva riigi või taotleva riigi õiguse kohaselt. Kui kaugülekuulatav isik on kohustatud ütlusi andma, kuid ta keeldub ütluste andmisest või annab valeütlusi, lähtub täitev riik oma riigi menetlusnormidest.

(6) Täitva riigi pädeva asutuse esindaja kannab kaugülekuulamise protokolli järgmised andmed:
1) kaugülekuulamise aeg ja koht;
2) kaugülekuulatud isiku menetlusseisund, nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja elukoht või asukoht ja aadress ning sidevahendi number või elektronposti aadress;
3) kaugülekuulamise juures viibinud täitva riigi pädeva asutuse esindaja või esindajate andmed ja ametikoht;
4) kaugülekuulamise vorm ja kasutatud tehnikavahendite nimetused;
5) ülekuulatava isiku kinnitus selle kohta, et teda on hoiatatud ütluste andmisest keeldumise või teadvalt valeütluste andmisega kaasneva vastutuse eest, või et ta on andnud ütlusi puudutava vande, kui menetlusseadus näeb sellise kohustuse ette.

§ 48942. Piiriülene jälgimine

Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud piiriüleseks jälgimiseks, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 472 sätestatust, arvestades käesolevas jaotises sätestatud erisusi.

§ 48943. Teabe salajane pealtkuulamine ja -vaatamine

(1) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 1267 sätestatust.

(2) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks teise liikmesriigi tehnilise abiga ning kui mitu Euroopa Liidu liikmesriiki on võimelised osutama kogu pealtkuulamiseks või -vaatamiseks vajalikku tehnilist abi, esitab Eesti Euroopa uurimismääruse vaid ühele liikmesriigile, eelistades seda liikmesriiki, kelle territooriumil asub praegu või tulevikus isik, keda pealt kuulatakse või vaadatakse.

(3) Euroopa uurimismääruses märgitakse, miks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave kriminaalmenetluseks oluline. Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks teise liikmesriigi tehnilise abiga, märgitakse Euroopa uurimismääruses lisaks:
1) pealtkuulatava või -vaadatava isiku tuvastamiseks vajalik teave;
2) pealtkuulamise või -vaatamise soovitud kestus;
3) muu Euroopa uurimismääruse täitmise tagamiseks vajalik tehniline teave.

(4) Teabe salajase pealtkuulamise või -vaatamise täpne kord lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku. Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks koostatud Euroopa uurimismääruse võib vastavalt kokkuleppele täita järgmisel viisil:
1) edastades elektroonilise side võrgu kaudu edastatavad sõnumid viivitamata taotlevale riigile või
2) salvestades pealtkuulatud või -vaadatud elektroonilise side võrgu kaudu edastatavad sõnumid ning edastades salvestatud teabe taotlevale riigile.

(5) Taotlev asutus võib Euroopa uurimismääruse koostamise või täitmise ajal taotleda üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salvestise transkriptsiooni, dekodeerimist või dekrüpteerimist, kui tal on selleks mõjuv põhjus ja kui täitev asutus sellega nõustub.

§ 48944. Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisest ja -vaatamisest teavitamine

(1) Kui Euroopa uurimismääruse täitmise käigus annab eeluurimiskohtunik käesoleva seadustiku § 1267 alusel loa üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamiseks või -vaatamiseks isiku või seadme suhtes, kes või mis asub teise liikmesriigi (edaspidi teavitatud liikmesriik) territooriumil, ning kui teavitatud liikmesriigi tehniline abi ei ole pealtkuulamise või -vaatamise korraldamiseks vajalik, teavitab prokuratuur teavitatud liikmesriigi pädevat asutust pealtkuulamisest või -vaatamisest:
1) enne pealtkuulamist või -vaatamist, kui prokuratuur teab pealtkuulamise või -vaatamise loa taotlemise ajal, et pealtkuulatav või -vaadatav isik või seade asub sel hetkel või pealtkuulamise või -vaatamise ajal teavitatud liikmesriigi territooriumil;
2) pealtkuulamise või -vaatamise ajal või viivitamata pärast pealtkuulamist või -vaatamist, kui prokuratuur on saanud teavet selle kohta, et pealtkuulatav või -vaadatav isik või seade asub või asus pealtkuulamise või -vaatamise ajal teavitatud liikmesriigi territooriumil.

(2) Kui teavitatud liikmesriigi pädev asutus teavitab prokuratuuri, et pealtkuulamine või -vaatamine ei ole teavitatud liikmesriigis samasuguses riigisiseses asjas lubatud, siis prokuratuur:
1) lõpetab pealtkuulamise või -vaatamise teavitatud liikmesriigi territooriumil ning
2) ei kasuta tõendina teavet, mis on saadud pealtkuulamise või -vaatamise tulemusel ajal, kui pealtkuulatav või -vaadatav isik või seade asus teavitatud liikmesriigi territooriumil, välja arvatud teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse seatud tingimustel, mida teavitatud liikmesriik on põhjendanud.

(3) Kui teine liikmesriik on teavitanud prokuratuuri üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisest või -vaatamisest isiku või seadme suhtes, kes või mis asub Eesti territooriumil, ning kui pealtkuulamine või -vaatamine ei ole Eestis samasuguses riigisiseses asjas lubatud, annab prokuratuur viivitamata, kuid hiljemalt 96 tundi pärast teavituse saamist selle esitanud liikmesriigile teada, et:
1) pealtkuulamine või -vaatamine ei ole lubatud või see tuleb lõpetada ning
2) andmeid, mis on pealtkuulamise või -vaatamise tulemusel saadud ajal, kui pealtkuulatav või -vaadatav isik või seade asus Eesti territooriumil, ei tohi kasutada või tohib kasutada prokuratuuri seatud tingimustel, märkides nimetatud tingimuste põhjendused.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 48945. Politseiagendi kasutamine

(1) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud selleks, et taotleda täitvalt riigilt muudetud identiteediga isiku kasutamist kriminaalmenetluses kuriteo kohta teabe kogumiseks, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 1269 sätestatust.

(2) Euroopa uurimismääruses märgitakse, miks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave on kriminaalmenetluses oluline.

(3) Politseiagendi kasutamise täpne kord lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku.

(4) Lisaks käesolevas jaotises nimetatud Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumise alustele võib Eesti täitva riigina keelduda Euroopa uurimismääruse täitmisest, kui politseiagendi kasutamise täpses korras ei olnud võimalik kokkuleppele jõuda.

2. alljaotis
Euroopa uurimismääruse tunnustamise ja täitmise menetlus

§ 48946. Euroopa uurimismääruse tunnustamine ja täitmine

(1) Eestile esitatud Euroopa uurimismäärust on pädev tunnustama, menetlema ja selle täitmist tagama prokuratuur. Prokuratuur võib kohustada Euroopa uurimismäärust täitma uurimisasutuse.

(2) Prokuratuur teavitab seitsme päeva jooksul Euroopa uurimismääruse kättesaamisest arvates sellest taotleva liikmesriigi pädevat asutust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavituse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Kui Euroopa uurimismäärus ei ole esitatud või kinnitatud taotleva liikmesriigi kohtuniku, kohtu, eeluurimiskohtuniku või prokuröri poolt, tagastab prokuratuur Euroopa uurimismääruse taotlevale liikmesriigile. Kui Euroopa uurimismäärus on esitatud puudustega või selles esinevad ilmsed ebatäpsused, siis konsulteerib prokuratuur puuduste kõrvaldamise üle taotleva riigiga.

(5) Euroopa uurimismääruse täitmisel juhindutakse taotleva liikmesriigi poolt Euroopa uurimismääruses kirjeldatud juhistest, välja arvatud ulatuses, milles juhiste järgimine oleks vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega.

(6) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoiming tehakse samadel alustel ja sama kiiresti kui samasugustel alustel tehtav menetlustoiming riigisiseses menetluses, lähtudes käesoleva seadustiku §-s 48947 sätestatud tähtaegadest.

(7) Kui Euroopa uurimismäärusega on taotletud menetlustoimingu tegemist tõendi hoiulevõtmiseks, võib prokuratuur vajaduse korral pärast taotleva liikmesriigi pädeva asutusega konsulteerimist Euroopa uurimismääruses ettenähtud tõendi hoidmise kestust lühendada. Prokuratuur teavitab taotleva riigi pädevat asutust enne tõendi hoidmise lõpetamist.

§ 48947. Euroopa uurimismääruse tunnustamise ja täitmise tähtajad

(1) Otsus Euroopa uurimismääruse tunnustamise kohta tuleb teha viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast Euroopa uurimismääruse kättesaamist. Kui Euroopa uurimismäärus on esitatud tõendi hoiulevõtmiseks, siis tuleb otsus Euroopa uurimismääruse tunnustamise kohta teha võimaluse korral 24 tunni jooksul Euroopa uurimismääruse saamisest arvates.

(2) Kui tunnustamise otsustamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul võimalik, teavitab prokuratuur sellest viivitamata taotleva riigi pädevat asutust, esitades teabe viivituse põhjuste ja lõpliku otsuse tegemiseks vajaliku täiendava aja kohta, mis ei või olla pikem kui 30 päeva.

(3) Kui ei esine käesoleva seadustiku §-s 48949 sätestatud edasilükkamise asjaolusid, tuleb Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoiming teha ja selle abil saadud tõendid taotlevale liikmesriigile üle anda viivitamata, kuid mitte hiljem kui 90 päeva pärast käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel Euroopa uurimismääruse tunnustamise otsuse tegemist.

(4) Kui Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoimingu tegemine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul võimalik, teavitab prokuratuur sellest viivitamata taotleva riigi pädevat asutust, esitades teabe viivituse põhjuste kohta ja konsulteerides taotleva riigi pädeva asutusega Euroopa uurimismääruse täitmise aja üle.

§ 48948. Tõendite üleandmine

(1) Prokuratuur annab taotlevale liikmesriigile Euroopa uurimismääruse alusel viivitamata üle tõendid, mis on prokuratuuri või uurimisasutuse valduses, ning tõendid, mis on saadud Euroopa uurimismääruse täitmise tulemusena.

(2) Tõendite üleandmise võib peatada kuni kaebemenetluse lõpuni, kui menetlustoiming, millega tõend saadi, on käesoleva seadustiku alusel vaidlustatud. Tõendite üleandmist ei peatata, kui Euroopa uurimismääruses on esitatud piisavad põhjused, et tõendite viivitamatu üleandmine on oluline menetlustoimingu nõuetekohaseks tegemiseks või üksikisikute õiguste kaitseks, välja arvatud juhul, kui tõendite üleandmisega võib kaasneda isiku õiguste raske ja pöördumatu rikkumine.

(3) Prokuratuur võib kokkuleppel taotleva liikmesriigi pädeva asutusega anda taotletavad tõendid ajutiselt üle tingimusel, et tõendid antakse Eestile tagasi niipea, kui neid ei ole taotlevas liikmesriigis enam vaja, või muul ajal, mis prokuratuuri ja taotleva liikmesriigi pädeva asutuse vahel kokku lepitakse.

§ 48949. Euroopa uurimismääruse täitmise edasilükkamine

(1) Prokuratuur võib Euroopa uurimismääruse täitmise edasi lükata, kui:
1) Euroopa uurimismääruse täitmine võib kahjustada Eestis käimasolevat kriminaalmenetlust;
2) Euroopa uurimismääruse alusel menetlustoimingu tegemiseks vajalikud esemed, dokumendid või andmed on juba kasutusel muus menetluses.

(2) Prokuratuur teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel Euroopa uurimismääruse täitmise edasilükkamisest taotleva riigi pädevat asutust täitmise edasilükkamisest ja selle kestusest.

§ 48950. Euroopa uurimismääruse täitmise kohandamine

(1) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoimingu asemel võib läbi viia teist liiki menetlustoimingu, kui see on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ning:
1) Euroopa uurimismääruses märgitud menetlustoimingut ei ole käesolevas seadustikus ette nähtud või
2) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoimingu läbiviimine ei ole Euroopa uurimismääruses märgitud menetletava süüteo puhul Eesti õiguse kohaselt lubatud.

(2) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoimingu asemel ei ole lubatud läbi viia teist liiki menetlustoimingut, kui on taotletud järgmiste menetlustoimingute läbiviimist:
1) sellise teabe või tõendite edastamine, mis on prokuratuuri või uurimisasutuste valduses ja mille saamine oleks olnud võimalik kriminaalmenetluse või Euroopa uurimismääruse raames käesoleva seadustiku § 32 lõike 2 alusel;
2) tunnistaja, eksperdi, asjatundja, kannatanu, kahtlustatava, süüdistatava või kolmanda isiku ülekuulamine Eesti territooriumil;
3) käesoleva seadustiku § 901 lõikes 1 sätestatud menetlustoiming;
4) menetlustoiming, mille läbiviimine ei riiva isiku põhiõigusi.

(3) Enne käesoleva paragrahvi alusel Euroopa uurimismääruse täitmise kohandamist konsulteerib prokuratuur taotleva liikmesriigi pädeva asutusega ja teavitab taotlevat liikmesriiki teist liiki menetlustoimingu tegemise vajadusest.

§ 48951. Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumine

(1) Euroopa uurimismääruse täitmisest võib lisaks käesoleva seadustiku §-s 436 sätestatule osaliselt või täielikult keelduda, kui:
1) isikul, kelle suhtes menetlustoimingu tegemist taotletakse, on Eesti Vabariigis puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused;
2) Euroopa uurimismääruse põhjal on selge, et uurimismääruse täitmine ei ole lubatud, sest isik on samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud või süüdimõistva kohtuotsuse korral on mõistetud karistus kantud või karistust ei saa täitmisele pöörata Euroopa uurimismääruse esitanud riigi seaduse alusel;
3) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoiming ei ole Euroopa uurimismääruse aluseks oleva süüteo puhul Eesti õiguse kohaselt lubatud, välja arvatud käesoleva seadustiku § 48950 lõikes 2 sätestatud menetlustoimingud, kui Euroopa uurimismäärus on esitatud taotleva riigi kriminaalmenetluse raames;
4) Euroopa uurimismäärus seondub süüteoga, mis väidetavalt on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi ja osaliselt või tervikuna Eesti Vabariigi territooriumil, ning Euroopa uurimismääruse aluseks olev tegu ei ole Eestis karistatav;
5) Euroopa uurimismääruse aluseks olev tegu ei ole Eestis karistatav, välja arvatud kui tegemist on käesoleva seadustiku § 4896 lõikes 1 nimetatud süüteoga või kui Euroopa uurimismääruses taotletakse käesoleva seadustiku § 48950 lõikes 2 sätestatud menetlustoimingute tegemist.

(2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumist konsulteerib prokuratuur taotleva liikmesriigi pädeva asutusega ja teavitab taotlevat liikmesriiki Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumisest.

3. alljaotis
Euroopa uurimismääruse esitamine Euroopa Liidu liikmesriigile

§ 48952. Euroopa uurimismääruse koostamine ja edastamine

(1) Euroopa uurimismäärust on kohtueelses menetluses pädev koostama ja Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele edastama prokuratuur ja kohtumenetluses kohus.

(2) Euroopa uurimismäärus koostatakse ja edastatakse üksnes juhul, kui:
1) Euroopa uurimismääruse koostamine on kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse kahtlustatava ja süüdistatava õigusi;
2) Euroopa uurimismäärusega taotletavat menetlustoimingut saaks teha samadel tingimustel riigisiseses kriminaalmenetluses.

(3) Kui Euroopa uurimismäärus koostatakse tõendite hoiulevõtmiseks, siis märgitakse Euroopa uurimismääruses, kas tõendid edastatakse Eestile või jäävad need täitva riigi valdusesse, tuues välja tõendite hoidmise kestuse või prognoositava kuupäeva tõendite üleandmise taotluse esitamise kohta.

(4) Kui täitmiseks saadetud Euroopa uurimismäärus tühistatakse, tuleb sellest viivitamata teavitada täitva riigi pädevat asutust.

(5) Euroopa uurimismääruse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

4) paragrahvi 5089 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevat jaotist kohaldatakse tõendite hoiulevõtmise korral üksnes Taani Kuningriigi ja Iiri Vabariigiga tehtavale koostööle kriminaalasjades.”;

5) paragrahvi 50869 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks:
1) süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma;
2) süüteo eest süüdimõistva otsusega kannatanu kasuks väljamõistetud hüvitis, juhul kui kannatanu pole esitanud tsiviilhagi;
3) rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks;
4) süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma, mis tuleb tasuda avalikesse vahenditesse või ohvrite tugiorganisatsioonile.”;

6) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 01.05.2014, lk 1–36).”.

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 256 järgmises sõnastuses:

§ 256. Euroopa uurimismääruse sätete kohaldamine

Kriminaalmenetluse seadustiku 19. peatüki 8. jao 12. jaotist kohaldatakse ainult nende Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 01.05.2014, lk 1–36), oma riigi õigusesse üle võtnud.”.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json