Teksti suurus:

Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine

Väljaandja:Eesti Panga President
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.12.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 26.06.2019, 14

Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine

Vastu võetud 29.05.2014 nr 7
RT I, 03.06.2014, 1
jõustumine 01.12.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.06.2015RT I, 03.07.2015, 206.07.2015, osaliselt 01.04.2016
27.07.2017RT I, 02.08.2017, 101.01.2018, kohaldatakse aruannete koostamise ja esitamise suhtes alates 31. jaanuaril 2018 lõppevast aruandeperioodist.
12.06.2018RT I, 19.06.2018, 101.01.2019
19.06.2019RT I, 26.06.2019, 1029.06.2019, osaliselt 01.12.2019, kohaldatakse aruannete koostamise ja esitamise suhtes alates 31. detsembril 2019 lõppevast aruandeperioodist

Määrus kehtestatakse Eesti Panga seaduse § 2 lõike 2 punkti 7 ning krediidiasutuste seaduse§ 91 lõigete 1 ja 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse:
  1) nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile;
  2) määruse § 3 lõikes 1 nimetatud aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord;
  3) määruse § 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruannete Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord.

§ 2.   Määruse kohaldamine

  Määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus).

2. peatükk Aruanded, nende koostamise põhimõtted ja esitamine 

§ 3.   Aruanded ja nende koostamine

  (1) Krediidiasutus on kohustatud koostama ja Finantsinspektsioonile esitama järgmised aruanded:
  1) ressursside jääkide aruanne (lisa 2);
  2) laenude jääkide aruanne (lisa 4);
  3) väärtpaberite aruanne (lisa 7);
  4) laekumiste ja väljamaksete aruanne (lisa 12);
[RT I, 26.06.2019, 10 - jõust. 01.12.2019]
  5) eluasemelaenude aruanne (lisa 13);
[RT I, 19.06.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Krediidiasutus on kohustatud koostama ja Eesti Pangale esitama järgmised aruanded:
  1) ressursside käivete aruanne (lisa 1);
  2) laenude käivete aruanne (lisa 3);
  3) krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne (lisa 5);
  4) väärtpaberikohustuste käivete aruanne (lisa 8);
[RT I, 26.06.2019, 10 - jõust. 01.12.2019]
  5) väärtpaberikohustuste jääkide aruanne (lisa 9);
[RT I, 26.06.2019, 10 - jõust. 01.12.2019]
  6) hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruanne (lisa 6);
  7) immateriaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse aruanne (lisa 10);
  8) laenujääkide täiendav aruanne (lisa 11)
[RT I, 19.06.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Krediidiasutus, millel on filiaale väljaspool Eestit, on kohustatud:
  1) lisaks koostama ja Eesti Pangale esitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud aruanded, mis kajastavad üksnes krediidiasutuse Eestis paikneva üksuse (peakontori) andmeid;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja lõikes 2 nimetatud aruannetes kajastama üksnes krediidiasutuse Eestis paikneva üksuse (peakontori) andmeid.
[RT I, 19.06.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (4) Aruanded koostatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.

  (5) Aruannetes esitatakse intressimäärad, tootlused, kupongid, tarbijakrediidi kulukuse määr ja riskimarginaal protsentides aasta baasil ning kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani pärast koma.

  (6) Aruannetes esitatakse eluasemelaenu summa ja tagatise väärtuse suhtarv ning laenumaksete ja sissetuleku suhtarv kujul protsendimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani pärast koma.
[RT I, 02.08.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (7) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.

§ 4.   Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad

  (1) Määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning lõike 2 punktides 1, 2, 4, 5 ja 8 nimetatud aruannete aruandeperiood on kuu. Määruse § 3 lõike 1 punktis 5 ja lõike 2 punktides 3 ja 7 nimetatud aruannete aruandeperiood on kvartal. Määruse § 3 lõike 2 punktis 6 nimetatud aruande aruandeperiood on poolaasta.

  (2) Määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning lõike 2 punktides 1, 2, 4, 5 ja 7 nimetatud aruanded esitatakse seitsmendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu; lõike 2 punktides 6 ja 8 nimetatud aruanded esitatakse kümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu; lõike 1 punktis 5 nimetatud aruanne esitatakse kahekümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ning lõike 2 punktis 3 nimetatud aruanne esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
[RT I, 26.06.2019, 10 - jõust. 29.06.2019]

§ 5.   Aruannete esitamine

  (1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale elektrooniliselt XML-is (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumentidena Eesti Panga presidendi 29. mai 2018. aasta määruse nr 4 „Aruannete elektroonilise esitamise nõuded” (RT I, 05.06.2018, 1) kohaselt.
[RT I, 19.06.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I, 19.06.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

  (4) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

§ 6.   Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine

  (1) Aruannetes määratakse valuuta kood rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega.

  (2) Aruannetes määratakse kliendi ja nõude omaja riigi kood rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega.

  (3) Aruannetes määratakse majandussektorid Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel.

  (4) Aruannetes näidatakse kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp).

3. peatükk Lisades kasutatud mõisted 

§ 7.   Kasutatud mõisted

  Määruse lisades 1–13 kasutatakse mõisteid määruse §-des 8–19 esitatud tähenduses.

§ 8.   Klientide ja emitentide kohta kasutatud mõisted

  (1) Keskvalitsus on üldine määratlus iga valitsus- ja riigiasutuse kohta, mille tegevus ulatub üle kogu riigi majandusterritooriumi. Siia kuuluvad ka ettevõtjad ja kasumit mittetaotlevad institutsioonid, mida kontrollib ja mille kuludest katab üle poole keskvalitsus ning mille tegevus hõlmab kogu riigi majandusterritooriumi. Siia ei kuulu riiklikud sotsiaalkindlustusfondid. Eestis hõlmab keskvalitsus alljärgnevaid institutsioone:
  1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka Eesti Vabariigi saatkonnad ja konsulaadid);
  2) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lõike 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused;
[RT I, 02.08.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
  3) riigi ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutatud ettevõtjad ja sihtasutused, mille kuludest katavad üle poole eelnimetatud isikud.

  (2) Kohalik omavalitsus on üldine määratlus iga kohaliku omavalitsusüksuse kohta, mille hulka kuuluvad ka kohaliku omavalitsuse hallatavad munitsipaalasutused ja kohalike omavalitsusüksuste asutatud ettevõtjad ning kasumit mittetaotlevad institutsioonid, mille kuludest katavad üle poole kohaliku omavalitsuse üksused.

  (3) Riiklik sotsiaalkindlustusfond on üldine määratlus igariikliku ja kohaliku institutsionaalse üksuse kohta, mille põhitegevusala on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastab järgmisele kahele kriteeriumile:
  1) seaduse või muu õigusakti kohaselt kindlaks määratud isikutel või isikute rühmadel on kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamakseid;
  2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana.

  Eestis on riiklikud sotsiaalkindlustusfondid Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.

  (4) Keskpank on juriidiline isik, kelle peamine ülesanne on raha emiteerimine ja selle väärtuse säilitamine ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine. Eesti keskpank on Eesti Pank.

  (5) Krediidiasutus on finantsettevõtja, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine.

  Eestis on krediidiasutus krediidiasutuste seaduse kohaselt krediidiasutusena määratletud äriühing.

  (6) Rahaturufond on investeerimisfond, mille emiteeritud osakud on likviidsuse mõttes alternatiiviks hoiustele ja mis investeerivad teiste rahaturufondide osakutesse ja/või muudesse võlainstrumentidesse, mille järelejäänud tähtaeg on kuni 1 aasta, ja/või hoiustesse, mille tulusus on lähedane rahaturuinstrumentide tulususele.

  (7) Muu hoiuseid kaasav ettevõtja on mittekrediidiasutusest finantsettevõtja, mis võtab avalikkuselt vastu hoiuseid ja/või hoiustele sarnaseid vahendeid ning annab omal arvel laenu ja/või investeerib väärtpaberitesse. Siia kuuluvad ka e-raha asutused, mis väljastavad maksevahendeid elektroonilise raha kujul.

  Eestis on muudeks hoiuseid kaasavateks ettevõtjateks näiteks hoiu-laenuühistud.

  (8) Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud fondis osaleva töötaja enda ja/või tööandja poolt eesmärgiga tagada sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral.

  Eestis on pensionifond kogumispensionide seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud lepinguline investeerimisfond.

  (9) Muu investeerimisfond on finantsvahendusega tegelev kollektiivne investeerimisskeem, mille raames kaasatakse avalikkuselt kapitali ning investeeritakse seda finants- ja mittefinantsvarasse (peamiselt kinnisvarasse). Investeerimisfondide hulka kuuluvad:
  1) üksused, mille osakuid või aktsiaid ostetakse omaniku nõudel tagasi või lunastatakse otseselt või kaudselt ettevõtja vara arvel;
  2) üksused, mis on emiteerinud kindla arvu aktsiad ja mille aktsionärid peavad fondi sisenemiseks või sealt lahkumiseks ostma või müüma olemasolevaid aktsiaid.

  Siia ei kuulu rahaturu- ega pensionifondid.

  Käesolevas mõistes hõlmab „avalikkus” jae-, kutselisi ja institutsionaalseid investoreid.

  Eestis on investeerimisfond investeerimisfondide seaduse § 1 kohaselt moodustatud fond ja Euroopa Keskpanga investeerimisfondide definitsioonile vastav erakapitalifond.

  (10) Muu finantseerimisasutus on:
  1) finantsvahendusettevõtja – ettevõte, mis osutab finantsvahenduse teenuseid, võttes kohustusi muul kujul kui raha, hoiused, investeerimisfondide osakud või seoses kindlustus- ja pensioniskeemidega. Sellised ettevõtjad on näiteks investeerimisühing, liisinguettevõte, faktooringuettevõte, pandimaja, muu laenuandmisele spetsialiseerunud ettevõtja, makseasutus, väärtpaberistaja, riski- ja arengukapitali ettevõte, keskne vastaspool;
  2) finantsvahenduse abiettevõtja – ettevõtja, mis osutab finantsvahenduse abiteenuseid. Need on lisateenused, mida on vaja tehingute sooritamiseks finantsvara ja kohustustega või vahendite ümberkujundamiseks. Finantsvahenduse abiettevõtja tegeleb peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid ei ole ise finantsvahendaja, sest ei võta endale riske finantsvara või kohustuste omandamisega. Finantsvahenduse abiettevõtja on näiteks reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, fondivalitseja, väärtpaberimaakler, kindlustusmaakler, finantsturu järelevalveasutus, valuutavahetaja. Siia kuuluvad ka peakontorid, kui kõigi või enamiku nende tütarettevõtjate peamine tegevusala on finantsvahendus- ja/või finantsvahenduse abiteenuste osutamine. Finantsvahenduse abiettevõtjad on ka finantsettevõtjate asutatud ja neid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid;
  3) varasid hoidev finantsettevõtja – ettevõtja, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsvahenduse abiteenuseid. Varasid hoidev finantsettevõtja on näiteks usaldusfond, pärandvara üksus, varifirma, riiklik investeerimisfond. Siia kuuluvad ka valdusettevõtjad, mille ainus ülesanne on tütarettevõtjate aktsiate või osade hoidmine. Valdusettevõtja ei osale tütarettevõtjate juhtimises ega paku neile ühtegi muud teenust.

  Eestis on muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tunnustele vastav äriühing (v.a investeerimisfond, hoiu-laenuühistu ja e-raha asutus), peamiselt turuosaliste poolt finantseeritud järelevalveasutus (nt Finantsinspektsioon) ning finantssektori ettevõtteid teenindav kasumitaotluseta institutsioon (nt Eesti Pangaliit, Eesti Liisingühingute Liit, Eesti Kindlustusseltside Liit).

  (11) Väärtpaberistaja on üksus, mille peamine tegevusala on viia läbi väärtpaberistamise tehinguid.
[RT I, 03.07.2015, 2 - jõust. 06.07.2015]

  (12) Keskne vastaspool on üksus, mis tegutseb õiguspäraselt ühel või mitmel finantsturul sõlmitud lepingute vahendajana ja on iga müüja suhtes ostja ja iga ostja suhtes müüja.

  (13) Kindlustusandja on finantsettevõtja, mille peamine ja püsiv tegevus on kindlustusjuhtumi toimumise korral kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine või kokkulepitud rahasumma maksmine peamiselt otse- või edasikindlustuse kujul.

  Eestis on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing.

  (14) Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja on iseseisev juriidiline üksus, mille põhitegevusala on turukaupade tootmine ja mittefinantsteenuste osutamine ning mida kontrollib keskvalitsus või kohalik omavalitsus, kuid mille kuludest katavad laekumised keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste üksustelt vähem kui pool. Siia kuuluvad ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtete asutatud ning neid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid.

  Eestis kuulub selle määratluse alla äriühing, mille üle omab keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik valitsevat mõju (kontrolli) väärtpaberituru seaduse tähenduses, kuid mis ei ole kutseline investor väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 mõttes. Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtjad on ka riigi tulundusasutused (nt Riigimetsa Majandamise Keskus). Siia ei kuulu keskvalitsuse või kohaliku omavalitsuse koosseisu arvatud äriühingud.

  (15) Muu mittefinantsettevõtja on iseseisev juriidiline üksus, mille põhitegevusala on turukaupade tootmine ja mittefinantsteenuste osutamine ning mida ei kontrolli keskvalitsus või kohalik omavalitsus. Siia kuuluvad ka muude mittefinantsettevõtjate asutatud ning neid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid.

  Eestis kuuluvad siia mittefinantsteenuseid osutavad äriühingud, kümne ja enama töötajaga füüsilisest isikust ettevõtjad, avalik-õigusliku ameti kandjad (nt notarid, vandetõlgid, kohtutäiturid). Siia kuuluvad ka äriühinguid teenindavad mittetulundusühingud (nt Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Betooniühing).

  (16) Kodumajapidamine hõlmab peamiselt tarbijatena tegutsevaid üksikisikuid või üksikisikute rühmasid. Siia klassifitseeritakse ka kodumajapidamistest tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nende tulu turukaupade tootmisest või teenuste osutamisest moodustab peamise osa nende sissetulekust. Juhul kui kodumajapidamise äritegevus on märkimisväärse mahuga ja eraldatav iseseisvaks üksuseks, siis klassifitseeritakse see osa kodumajapidamise tegevusest mittefinantsettevõtja või muu finantseerimisasutuse sektorisse.

  Eestis kuuluvad siia peale eraisikute ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tööandjaks kuni üheksale töötajale. Need füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle palgatöötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha, klassifitseeritakse samuti kodumajapidamiste hulka.

  (17) Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon on juriidiline üksus, mille tegevuse eesmärk ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine ning mis teenindab kodumajapidamisi. Selle üksuse peamised ressursid moodustuvad kodumajapidamiste vabatahtlikest rahalistest või mitterahalistest maksetest, valitsemissektori tehtavatest maksetest ja omanditulust.

  Eestis kuuluvad siia korteriühistud, garaažiühistud, kultuuriklubid, ametiühingud, kirikud, erakonnad jms mittetulundusühingud ning sihtasutused.

  (18) Rahaloomeasutus on Euroopa Keskpank, Euroopa Liidu liikmesriigi keskpank ja need krediidiasutused, e-raha asutused ja muud hoiuseid kaasavad ettevõtjad, mis vastavad Euroopa Keskpanga sellekohases määruses (Euroopa Keskpanga määrus nr 1071/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta) esitatud rahaloomeasustuse definitsioonile. Rahaloomeasutuste täielik nimekiri on avaldatud Euroopa Keskpanga kodulehel.

  (19) Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonna ja liikmelisusega organisatsioon.

§ 9.   Residentsuse kohta kasutatud mõisted

  (1) Resident on:
  1) Eesti Vabariigi riigiorgan või asutus kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim või nende asutus, põhiseaduslik institutsioon), samuti kohalik omavalitsusüksus või selle asutus;
  2) välisriigis asuv Eesti diplomaatiline, konsulaar- või muu ametlik esindus, samuti muu välisriigis asuv Eesti asutuse või organisatsiooni esindus, mis ei tegele majandus- ja kommertstegevusega;
  3) Eesti Vabariigi seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik või selle asutus;
  4) Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või selle esindus (sh piiriülese teenuse pakkuja);
  5) Eesti Vabariigis registreeritud Euroopa ühingute põhikirjaga loodud äriühing (Societas Europaea, SE), ühistu (Societas Cooperativa Europaea, SCE) või nende esindus;
  6) Eesti Vabariigis registreeritud välismaa juriidilise isiku filiaal;
  7) Eesti Vabariigis elav Eesti kodanik;
  8) Eesti Vabariigis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba või tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks;
  9) välisriigis õppiv või ravil viibiv punktides 7 või 8 nimetatud isik, olenemata tema õpingute või ravi kestusest;
  10) välisriigis viibiv punktides 7 või 8 nimetatud isik, kes on laevameeskonna liige või hooaja- või piiriülene töötaja, olenemata tema välisriigis viibimise kestusest;
  11) välisriigis viibiv, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutav Eesti Vabariigi diplomaat, sõjaväelane, konsulaar- või muu ametliku esinduse töötaja või tema perekonnaliige.

  (2) Mitteresident on iga isik, kes pole hõlmatud mõistega resident.

§ 10.   Laenude kohta kasutatud mõisted

  (1) Laen on võlaõigusseaduse § 396 lõikes 1 sätestatud laenulepingu tingimustele vastava lepingu alusel tekkinud rahaline nõue.

  (2) Pöördrepotehing on leping, mille alusel aruandev krediidiasutus ostab väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused ning on kohustatud ostetud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma.

  (3) Repotehing on leping, mille alusel aruandev krediidiasutus müüb väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused ning on kohustatud müüdud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi ostma.

  (4) Arvelduskrediit on kliendi kasutuses olev laenuressurss võlaõigusseaduse § 407 lõigete 1–4 kohaselt.

  (5) Krediitkaardilaen on krediidiasutuse väljastatud krediitkaartide (kaasa arvatud järelmaksukaardid) krediidilimiitide kasutatud osa.

  (6) Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen on laen, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvel ning mille intressimarginaal on piiratud. Siia kuulub ka liigilise sihtotstarbelisusega laen, mille intressimarginaal on piiratud. Laenu, mille ressurss on küll sihtotstarbeline, kuid intressimarginaal on piiramata, nimetatakse turuintressimääraga laenuks.

  (7) Muu intressimäära piiranguga laen on laen, mis antakse turuintressimäärast madalama intressimääraga (nt krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule antud laen).

  (8) Allutatud laen on krediidiasutuse nõue, mis võlgniku tegevuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist, või krediidiasutuse kohustus, kui sellest tulenev nõue krediidiasutuse vastu kuulub krediidiasutuse tegevuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist.
[RT I, 03.07.2015, 2 - jõust. 06.07.2015]

  (9) Muu laen on laen, mida ei saa identifitseerida kui intressimäära piiranguga sihtotstarbelist laenu, muud intressimäära piiranguga laenu, arvelduskrediiti, krediitkaardilaenu, sündikaatlaenu, kapitalirenti, faktooringut või allutatud laenu. Muu laen on ka krediidiliini kasutatud osa.

  (10) Kapitalirent on vara ostu finantseerimisest tekkiv nõue, mille puhul saab vara omandaja liisinguperioodi lõppedes liisingueseme omanikuks. Kapitalirent on ka kapitalirendiga sarnane kasutusrent.

  (11) Faktooring on käibevahendite finantseerimine ostjatelt laekumata arvete tagatisel.

  (12) Sündikaatlaen on mitme laenuandja ühise laenulepinguga ühele kliendile antud laen.

  (13) Makseraskuste tõttu restruktureeritud laen on laen, mille puhul krediidiasutus on kliendi olemasolevate või potentsiaalsete makseraskuste tõttu rakendanud vähemalt üht järgmistest meetmetest:
  1) maksepuhkus;
  2) intresside ja viiviste kapitaliseerimine;
  3) uue laenu väljastamine (k.a olemasoleva(te) laenu(de) refinantseerimine) või olemasoleva laenu suurendamine laenu põhiosa, intresside, viiviste või muude sellega seotud maksete tasumiseks;
  4) nõudeõigusest osaliselt või täielikult loobumine;
  5) tagatiseks oleva vara osaline või täielik realiseerimine;
  6) muude lepingutingimuste muutmine kliendi krediidikvaliteedi halvenemise tõttu.

  Makseraskuste tõttu restruktureeritud laenuna käsitatakse ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse alusel ümberjaotatud kohustustest tulenevaid nõudeid.

  (14) Tähtajaks tasumata laen on laen, mille graafikujärgne osa- või intressimakse ei ole tähtajaks laekunud.

  (15) Uus leping on aruandeperioodil aruandva krediidiasutuse poolt esimest korda sõlmitud leping. Uueks lepinguks ei loeta teistest Eesti krediidiasutustest või Eestis asuvatest välisriigi krediidiasutuste filiaalidest ületoodud lepinguid ja aruandva krediidiasutuse varem sõlmitud lepingute muudatusi.

  (16) Ettemaksed, mis ei ole laenud on ettemaksed, mis on määratletud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1–1861), V lisa 2. osa punktis 85(g).
[RT I, 02.08.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 11.   Hoiuste kohta kasutatud mõisted

  (1) Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitatakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav.

  (2) Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
  1) hoius on ette nähtud arveldusteks;
  2) hoius on tähtajatu;
  3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (kuni 24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada.

  (3) Üleööhoius on hoius, mille tähtaeg on kahe järjestikuse pangapäeva vaheline aeg ja mis ei ole mõeldud arveldamiseks.

  (4) Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
  1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;
  2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
  3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud;
  4) hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta;
  5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi).

  (5) Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
  1) hoius on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks;
  2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
  3) hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (nt pulmapäev, teatud rahasumma kogumine);
  4) hoiustatud summat võib suurendada;
  5) lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid;
  6) hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue.

  (6) Investeerimishoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
  1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;
  2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
  3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta;
  4) hoiuse intress sõltub osaliselt või täielikult teatud investeeringute väärtuse muutusest;
  5) lepingu ennetähtaegse lõpetamisega võivad kaasneda trahvisanktsioonid.

  (7) Muu hoius on hoius, mida ei saa identifitseerida kui nõudmiseni, üleöö-, tähtajalist, säästu- või investeerimishoiust. Muu hoiusena käsitatakse näiteks tagatishoiust.

  (8) Sihtotstarbeline laenuressurss on ressurss, mis on eraldatud krediidiasutusele edasilaenamiseks kindlale sihtrühmale ja/või ettemääratud tingimustel.

§ 12.   Väärtpaberite kohta kasutatud mõisted

  (1) Võlaväärtpaber on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ja tasuda intressid, ning laenuandja nõudeõigust sellele.

  (2) Allutatud võlaväärtpaber on krediidiasutuse nõuet väljendav väärtpaber, mis võlgniku tegevuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist, või krediidiasutuse kohustust väljendav väärtpaber, kui sellest tulenev nõue krediidiasutuse vastu kuulub krediidiasutuse tegevuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist.
[RT I, 03.07.2015, 2 - jõust. 06.07.2015]

  (3) Omakapitaliinstrument on igasugune leping, mis tõendab osalust ettevõtte varade jäägis pärast kõikide tema kohustuste mahaarvamist.

  (4) Aktsia on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.

  (5) Eelisaktsia on hääleõiguseta omakapitaliinstrument, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel.

  (6) Osa on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale osaühingu varast ja kasumist ning annab selle omanikule (osanikule) õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel alles jäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.

  (7) Rahaturuinstrument on väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud väärtpaber.

  (8) Fondi osak (investeerimisfondi osak/rahaturufondi osak) on nimeline väärtpaber, mis tõendab osakuomaniku õigust proportsionaalsele osale fondi varast.

  (9) Erastamisväärtpaber on erastamisseaduse § 28 lõikes 1 nimetatud väärtpaber ja teiste riikide sarnased väärtpaberid.

  (10) Tuletisinstrument on tuletisväärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 kohaselt ja muu sellega sarnane omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber.

  (11) Hübriidvõlaväärtpaber on üheaegselt võlainstrumenti ja varjatud tuletisinstrumenti sisaldav finantsinstrument, mille väärtus sõltub tuletisinstrumendi komponendi väärtuse muutusest.

  (12) Pandikiri on pandikirjaseaduse § 2 lõikes 1 nimetatud võlakiri.
[RT I, 26.06.2019, 10 - jõust. 01.12.2019]

  (13) Hüpoteekpandikiri on pandikiri, mille esmastagatiseks võivad olla üksnes emitendi nõuded, mis tulenevad lepinguriigi territooriumil asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegi tagatisel füüsilisele isikule antud krediidist, kui need vastavad pandikirjaseaduse §-des 25–27 toodud nõuetele.
[RT I, 26.06.2019, 10 - jõust. 01.12.2019]

  (14) Segatud tagatisvaraga pandikiri on pandikiri, mille tagatisvaras võib lisaks elamukinnisvarale seatud hüpoteegile kasutada ka teisi pandikirjaseaduse § 30 lõikes 1 nimetatud esmastagatisi.
[RT I, 26.06.2019, 10 - jõust. 01.12.2019]

§ 13.   Osaluste kohta kasutatud mõisted

  (1) Tütarettevõtja on emaettevõtja kontrollitav ettevõtja. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõtja:
  1) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega;
  2) kontrollib ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat põhikirja või lepingu alusel;
  3) suudab määrata või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (nt äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest; või
  4) suudab määrata tegevjuhtkonna ja avaldada olulist mõju kõrgema juhtorgani koosolekute otsustele.

  (2) Sidusettevõtja on ettevõtja, millele emaettevõtjal on oluline mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20% osaluse korral.

  Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:
  1) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis;
  2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel;
  3) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel;
  4) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine;
  5) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.

§ 14.   Laenutagatiste kohta kasutatud mõisted

  (1) Tagatis on vara või õigus, mille arvel tagatakse võlgniku makseraskuste korral laenu põhiosa ja intressimaksete laekumine.

  (2) I järjekoha hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva asjaõigusseaduse § 15 kohaselt, millega tagatud krediidiasutuse nõue rahuldatakse panditud kinnisasja arvel esimeses järjekorras.

  (3) Muu hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva asjaõigusseaduse § 15 kohaselt, millega tagatud krediidiasutuse nõue rahuldatakse panditud kinnisasja arvel vastavalt järjekohale pärast I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist.

  (4) Registerpant on avalikku registrisse, mille pidamine on reguleeritud õigusaktidega sätestatud korras, kantud esemele seatud pant asjaõigusseaduse § 297 kohaselt, millega tagatud krediidiasutuse nõue rahuldatakse panditud eseme arvel. Registerpant on väärtpaberile väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 mõistes, ehitisele, sõiduautole, ärilistel eesmärkidel kasutatavale kommertssõidukile ja muule vallasasjale seatud pant ning äriregistrisse kantud ettevõtja vallasvarale seatud kommertspant kommertspandiseaduse § 1 kohaselt.

  (5) Käendus, garantii on käendaja või garantii andja käenduslepingust või garantiist tulenev kohustus krediidiasutuse ees võlaõigusseaduse §-de 142, 143 ja 155 kohaselt.

  (6) Samas krediidiasutuses asuv hoius on krediidiasutuse nõude rahuldamiseks määratud hoius, mis on avatud nõuet omavas krediidiasutuses ja millel paiknevaid rahalisi vahendeid ei ole hoiustajal enne tagatava nõude rahuldamist õigus kasutada ja käsutada.

  (7) Muu tagatis on asi või õigus, mida ei saa identifitseerida kui I järjekoha hüpoteeki, muud hüpoteeki, registerpanti, käendust, garantiid ja samas krediidiasutuses asuvat hoiust.

§ 15.   Laenu eesmärkide kohta kasutatud mõisted

  (1) Eluaseme soetamine/renoveerimine on eluasemena kasutatava kinnisvara ostmine/renoveerimine või mitteeluasemena kasutatava kinnisvara ostmine/renoveerimine, kui on kavandatud selle kohandamine eluasemeks. Eluaseme soetamisena käsitatakse ka maa (nt krundi) ostmist, kui ostu eesmärk on sellele eluase ehitada.

  (2) Kinnisvara soetamine oma tarbeks on mitteeluasemena kasutatava kinnisvara soetamine/renoveerimine, mida ei ole kavas ka tulevikus eluasemeks kohandada. Kinnisvara soetamine oma tarbeks on eraisiku puhul näiteks suvila, garaaži ja maa, millele ei ehitata eluaset, vms ost. Äriühingu puhul on kinnisvara soetamine oma tarbeks näiteks tootmis- ja kontorihoone/-ruumide (sh sama laenulepingu raames soetatav sisustus) ost, mida soovitakse ise kasutada ja mitte edasi müüa.

  (3) Kommertskinnisvara on äriotstarbeline kinnisvaraprojekt eesmärgiga ehitada ja/või renoveerida kinnisvara, mille edasimüügist või rendist plaanitakse tulevikus tulu teenida. Kommertskinnisvara on eluasemete arendusprojektid (nt korterelamud ja elukondlikud maa-arendusprojektid), kaubanduspinnad (nt jaekauplused ja kaubanduskeskused), büroopinnad (nt kontorihooned), lao- ja tootmispinnad (nt tehased, tehnopargid, kaubalaod, hulgibaasid, töökojad) ja muu kommertskinnisvara (nt meditsiinikeskused, hotellid, restoranid jms üldiseks kasutamiseks mõeldud ehitised, mis ei ole kaubanduspinnad).

  (4) Muu põhivara soetamine on muu põhivara, mis ei ole kinnisvara, ost ja/või renoveerimine. Muu põhivara on näiteks tehase tootmisseadmed ja masinad, töökodade seadmed ja varustus, mootorsõidukid ning kaupluste, restoranide ja kontorite sisustus.

  (5) Väärtpaberite soetamine on väärtpaberituru seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud varalise õiguse või lepingu ost.

  (6) Muu käibevara soetamine on tooraine, materjalide, kaubavarude ost ning muude käibekulude finantseerimine.

  (7) Äriühingu tegevuse alustamine on laenu andmine uuele äritegevust alustavale äriühingule, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või ei ole laenu konkreetset eesmärki võimalik eristada.

  (8) Äriühingu tegevuse laiendamine on juba tegutseva äriühingu tegevuse laiendamine, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või ei ole laenu konkreetset eesmärki võimalik eristada.

  (9) Müügitegevuse finantseerimine on kaupade, toodete ja teenuste müügi finantseerimise erivormidest (pangagarantii, faktooring, akreditiiv jms) tulenev kliendi rahastamine.

  (10) Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) on igapäevaseks tarbeks (mitte edasimüügiks) mõeldud kaupade ja teenuste ost.

  (11) Hariduse omandamise finantseerimine on laenamine õppemaksu ja hariduse omandamise ajal igakuiste elamiskulude tasumiseks. Siia kuuluvad nii hariduse omandajate kui ka nende jaoks teiste isikute (nt vanemad) poolt õpingute rahastamiseks võetud laenud.

§ 16.   Laenuklasside kohta kasutatud mõisted

  (1) Madala riskiga on laen, mille puhul ei ole teada ühtegi asjaolu, mis võiks põhjustada laenulepingust tuleneva maksekohustuse täitmata jätmise.

  (2) Mõõduka riskiga on laen, mille puhul on ilmnenud asjaolud, mis võivad kahjustada kliendi maksevõimet ning põhjustada laenulepingust tuleneva maksekohustuse täitmata jätmise (nt riski suurenemine kliendi tegevusvaldkonnas, kliendi finantsnäitajate halvenemine).

  (3) Keskmise riskiga on laen, mille puhul kliendi maksevõime on halvenenud, on ilmnenud juhuslikku laadi makseraskused ning mille puhul krediidiasutusel on alust arvata, et laenu täielik tagasimaksmine lepingutingimuste kohaselt ei ole tõenäoline.

  (4) Kõrge riskiga on laen, mille puhul kliendi maksevõime on märkimisväärselt halvenenud, kliendil on pidevad makseraskused ning laenu tagastamine lepingutingimuste kohaselt või selle kustutamine tagatise arvel kogu ulatuses on ebatõenäoline.

  (5) Lootusetu on laen, mille puhul kliendil on tõenäoliselt püsivad makseraskused ning krediidiasutusel ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas rakendada meetmeid laenu tagasisaamiseks.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 17.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 18.   Määruse jõustumine ja kohaldamine

  (1) Määrus jõustub 1. detsembril 2014. aastal.

  (2) Määrust kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 31. detsembril 2014 või hiljem.

Lisa 1 Ressursside käivete aruanne
[RT I, 02.08.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

Lisa 2 Ressursside jääkide aruanne
[RT I, 02.08.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

Lisa 3 Laenude käivete aruanne
[RT I, 19.06.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

Lisa 4 Laenude jääkide aruanne
[RT I, 19.06.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

Lisa 5 Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne
[RT I, 02.08.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

Lisa 6 Hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruanne

Lisa 7 Väärtpaberite aruanne
[RT I, 02.08.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

Lisa 8 Väärtpaberikohustuste käivete aruanne
[RT I, 26.06.2019, 10 - jõust. 01.12.2019]

Lisa 9 Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne
[RT I, 26.06.2019, 10 - jõust. 01.12.2019]

Lisa 10 Immateriaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse aruanne

Lisa 11 Laenujääkide täiendav aruanne
[RT I, 02.08.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

Lisa 12 Laekumiste ja väljamaksete aruanne
[RT I, 26.06.2019, 10 - jõust. 01.12.2019]

Lisa 13 Eluasemelaenude aruanne
[RT I, 19.06.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

/otsingu_soovitused.json