Teksti suurus:

Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes antava toetuse andmise tingimused ja kord

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.06.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 26.06.2020, 18

Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes antava toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 22.06.2020 nr 36

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala ja meetme eesmärk

  (1) Määrusega kehtestatakse jäätmete kohalikus omavalitsuses liigiti kogumiseks ja biojäätmete käitlemiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.

  (2) Meetme eesmärk on suurendada teisese toorme kasutamist jäätmete liigiti kogumise võimekuse tõhustamise kaudu ja seeläbi vähendada jäätmete ladestamist. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse kohalikule omavalitsusele toetust jäätmete liigiti kogumise taristu rajamiseks ja laiendamiseks, biojäätmete käitlemiseks ning vajaliku inventari soetamiseks.

§ 2.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud;
  2) alaline elukoht on elukoht, kus isik veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast;
  3) aruanne on Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtajaksesitatav projekti lõpparuanne, mis sisaldab üksikasjalikku ülevaadet tegevuste ja saavutatud tulemuste kohta;
  4) järelevalve on KIK-i tehtav projekti tegevuste abikõlblikkuse ja projekti tulemuste kontroll;
  5) jäätmejaam on detailplaneeringu, kui see on nõutav, ja ehitusprojekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
  6) jäätmemaja on tugevale pinnasele rajatud seinte ja katusega lukustatav ehitis, mis on kaitstud lindude ja loomade sissepääsu ning jäätmete välja kandumise eest;
  7) jäätmete liigiti kogumine on tegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse tekkekohal liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, eelkõige korduskasutuse ettevalmistamiseks ja ringlusse võtuks;
  8) kuludokument on majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab raamatupidamise seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele;
  9) kodukomposter on kodumajapidamises tekkinud biojäätmete tekkekohas mikro- ja makroorganismide kaasabil aeroobseks lagundamiseks ettenähtud kuni 420-liitrine komposter, kuhu on takistatud lindude ja loomade juurdepääs;
  10) omafinantseering on toetuse saaja osa abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei hüvitata;
  11) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või omavahel seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
  12) projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, mille kestel projekti tegevused algavad ja lõpevad ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud;
  13) projekti tulemus on olukord, mida soovitakse saavutada taotluses planeeritud tegevustega projekti lõpuks;
  14) riigihanke alusdokumendid on hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid;
  15) taotlus on E-toetuse keskkonnas esitatav täidetud taotlusvorm koos asjakohaste lisadega;
  16) taotluse rahuldamise otsus on KIK-i tehtav haldusakt toetuse andmise ja kasutamise kohta;
  17) tasumist tõendav dokument on kontoväljavõte või maksekorralduse koopia;
  18) tegevuste kestvuse nõue on toetuse saaja kohustus tagada projekti tegevuste mõju jätkumine toetuse andmise otsuses määratud aja jooksul sellise muutuseta taristuüksuse omandisuhetes, mis annaks toetuse saajale põhjendamatu majandusliku eelise ning ilma olulise muutuseta projekti raames alustatud tegevuste iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks toetuse andmise algseid eesmärke;
  19) terviklik kogumissüsteem on jäätmete liigiti kogumise süsteem, mis võimaldab valdaval osal kohaliku omavalitsuse territooriumil koguda liigiti vähemalt bio-, pakendi-, tekstiili-, paberi ja kartongi, patareide ja väikeelektroonika jäätmeid;
  20) toetuse saaja on isik, kelle taotlus on rahuldatud käesolevas määruses sätestatud korras;
  21) sõiduk on N1 kategooria sõiduk, millega transporditakse jäätmeid, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga;
  22) valdav osa on kohaliku omavalitsuse territooriumi osa, mis hõlmab üle poole kohaliku omavalitsuse jäätmevaldajatest või vähemalt ühte omavalitsuse piireesse jäävat jäätmeveopiirkonda.

§ 3.  Meetme elluviijad

  (1) Toetuse andmist korraldab Keskkonnaministeerium, kes on toetusvahendite kasutaja (edaspidi ministeerium).

  (2) Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise otsustab, toetatavatele projektidele väljamakseid ja projektide üle järelevalvet teeb KIK.

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 4.  Toetatavad tegevused

  (1) Meetme raames antakse toetust investeeringuteks järgmistesse tegevustesse:
  1) jäätmejaamade rajamine, laiendamine ning inventari, sõidukite ja biojäätmete ringlusse võtuks vajalike vahendite soetamine;
  2) jäätmemajade rajamine ja inventari soetamine, tervikliku kogumissüsteemi ning kodukompostrite ja kodumajapidamises vajalike liigiti kogutud jäätmete konteinerite soetamine.

  (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.

  (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud konteinerite soetamisel peab lähtuma järgnevatest värvidest:
  1) kollane – plast-, metall- ja segapakendijäätmed;
  2) sinine – paber- ja papp-pakendijäätmed ning paber ja kartong;
  3) roheline – klaaspakend;
  4) pruun – biojäätmed.

§ 5.  Projekti abikõlblikkuse ja elluviimise periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuses.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse kuupäev ning lõpp ei või olla hilisem kui 30. september 2022.

  (3) Toetuse saaja peab projekti tegevustega alustama hiljemalt kolme kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest.

  (4) KIK võib toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 30. septembrini 2022 käesoleva määruse §-s 25 sätestatud korras, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud ja taotluse esitamisel ettenägematud asjaolud.

§ 6.  Taotlusvooru eelarve ning toetuse ja omafinantseeringu tingimused ja piirmäärad

  (1) Keskkonnaminister kinnitab käskkirjaga meetme eelarve ja avatud taotlusvooru eelarve suuruse.

  (2) Toetus koos omafinantseeringuga peab katma projekti abikõlblikud kulud.

  (3) Abikõlblike kulude tegemisel kasutatakse toetust ja omafinantseeringut proportsionaalselt.

  (4) Toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot.

  (5) Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest.

  (6) Mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja.

§ 7.  Vähese tähtsusega abi reeglid

  (1) Kui projektile antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud tingimusi.

  (2) Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.

  (3) Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

  (5) Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

§ 8.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikud kulud on:
  1) projekti eesmärgiga seotud ehitustööde, inventari, nagu hakkuri, pressi, kompostisegaja, autokaalu, valveseadmete jms, ja sõidukite hankimise ning koolituste kulud;
  2) projektiga seotud trükiste ja digitaalsete materjalide väljaandmise kulud;
  3) projektiga seotud teavitustegevuse kulud.

  (2) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui on võimalik tõendada, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel käibemaksu reguleerivate õigusaktide kohaselt ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning kellele käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

  (3) Mitteabikõlblikud kulud on:
  1) toetuse saaja personali- ja üldkulud, sh opereerimiskulud;
  2) trahv, viivis, leppetrahv, kahju hüvitamine, kohtukulud ja muu analoogne kulu;
  3) kulu, mis on hüvitatud eelneval viiel kalendriaastal taotluse esitamisest arvates riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisvahenditest;
  4) kinnisasja ostuhind koos ostmisega seotud muude kuludega;
  5) projekti ettevalmistamise kulud, sealhulgas detailplaneeringutele, teostatavus- ja tasuvusuuringutele, arengukavadele ja keskkonnamõju hindamisele tehtud kulud;
  6) projektijuhtimise kulu;
  7) segaolmejäätmete konteinerite soetamiskulu.

  (4) Kõik projektiga seotud tegevused ja kulud peavad olema tehtud abikõlblikkuse perioodil.

3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ning taotlusvooru väljakuulutamine 

§ 9.  Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Toetust võib taotleda kohaliku omavalitsuse üksus.

  (2) Taotlejale esitatavad nõuded:
  1) taotleja ei ole eelneval viiel kalendriaastal sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetust saanud;
  2) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud tagasimaksmisele kuulunud toetuse tähtajaks ja nõutud summas tagasi maksnud;
  3) taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vahendid, sh omafinantseering;
  4) kui toetus on vähese tähtsusega abi, peab taotlejale varem antud vähese tähtsusega abi jääk võimaldama toetust anda.

  (3) Kui toetust taotletakse jäätmejaama või -maja jaoks, peab taotleja esitama projekti elluviimiseks vajaliku kinnistu või hoone omaniku nõusoleku kinnistu või hoone kasutamiseks, kui need ei kuulu taotlejale.

  (4) Taotlejal peab olema kehtiv jäätmehoolduseeskiri ja kehtiv või algatatud jäätmekava.

  (5) Taotlejal peab olema asutatud jäätmevaldajate register.

§ 10.  Taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotlus on nõuetekohane, kui:
  1) taotlusvormis on kõik kohalduvad lahtrid täidetud, taotlus ja selle lisad on omavahel kooskõlas;
  2) projekti eesmärk ja tegevused on kooskõlas määruses esitatud tingimustega;
  3) taotletav toetussumma ei ületa ette nähtud maksimaalset toetussummat projekti kohta;
  4) projektile või üksikutele projektitegevustele samal ajal muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisvahenditest toetuse või omafinantseeringu katmise taotlemise korral on esitatud sellekohane teave;
  5) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  6) taotlusvorm sisaldab kinnitust omafinantseeringu olemasolu kohta;
  7) toetuse kasutamise ajakava on reaalselt elluviidav projekti abikõlblikkuse perioodil;
  8) taotluse on allkirjastatud taotleja esindusõiguslik isik;
  9) projekti eesmärk on põhjendatud, kavandatud tegevused on tehtavad ja tegevuste eelarve on põhjendatud ning esitatud kululiikide kaupa;
  10) taotlus ei sisaldada pooleliolevaid või juba tehtud töid;
  11) projektis ei teenita tulu vahendite elanikele jagamisega.

  (2) Kui inventar (komposter, konteiner) antakse elanikule tasuta, jääb selle omand kohalikule omavalitsusele, kui elanik on pidanud selle eest tasuma taotleja poolt tasutud omaosalust katva summa, saab ta konteineri omanikuks. Mõlemal nimetatud juhul, tuleb kohalikul omavalitsusel elanikuga sõlmida leping, milles sätestatakse mõlema poole õigused ja kohustused.

  (3) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:
  1) projekti kirjeldus, oodatavad tulemused ja põhjendus projektis kogutavate või töödeldavate jäätmete koguste osas;
  2) selliste teenuste, asjade või tööde, mille eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, võrdlevad hinnapakkumused koos lähteülesandega või turuhinna analüüs, millest on näha teenuse, asja, töö või õiguse eeldatav maksumus ning mis selgitavad projekti eelarve kujunemist;
  3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  4) dokumendid, mis tõendavad projekti tegevusega seotud kinnistu, maatüki või ehitise või nende osa omandit või eelnimetatute kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ja sõltuvalt toetatavast tegevusest vähemalt kolm või viis aastat projekti lõppemisest arvates;
  5) kinnitus, et taotleja kohustub projektis soetatut kasutama eesmärgipäraselt sõltuvalt toetatavast tegevusest vähemalt kolm või viis aastat projekti lõppemisest arvates.

  (4) Kui taotletakse toetust käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 1 toodud jäätmejaama rajamiseks, laiendamiseks või inventari soetamiseks, peab jäätmejaama tehnilise varustatuse loend sisaldama kogumiskonteinereid vähemalt järgmiste jäätmeliikide vastuvõtmiseks:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (17 02 03, 20 01 39);
  3) metallid (17 04, 20 01 40);
  4) klaas (17 02 02, 20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  6) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  7) pakendid (15 01), sh paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), segapakendid (15 01 06), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09);
  8) puit (17 02 01, 20 01 38);
  9) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  10) suurjäätmed (20 03 07);
  11) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 33*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  12) vanarehvid (16 01 03);
  13) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid (17 06 05*);
  14) ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* (17 09 04);
  15) käesolevas lõikes nimetamata jäätmenimistu alajaotises 20 01 „*” tähistatud jäätmed ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

  (5) Kui taotletakse toetust käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 2 toodud jäätmemaja rajamiseks või inventari soetamiseks, siis peab jäätmemaja olema lukustatav ja jäätmemaja tehnilise varustatuse loend sisaldama kogumiskonteinereid vähemalt järgmistele jäätmeliikidele:
  1) biolagunevad jäätmed (20 01 08) − kohustuslik ainult tiheasustusaladel;
  2) pakendid (15 01), sh paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), segapakendid (15 01 06), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09);
  3) paber ja kartong (20 01 01);
  4) patareid (20 01 33*, 20 01 34);
  5) väikeelektroonika (20 01 35*, 20 01 36);
  6) tekstiil (20 01 10, 20 01 11).

  (6) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud jäätmeliigid peavad vastama keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määrusele nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu”.

  (7) Kui taotletakse toetust käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 1−2 toodud tegevusteks, välja arvatud jäätmejaama või -maja rajamiseks või laiendamiseks või inventari soetamiseks, peab taotlus sisaldama:
  1) ülevaadet, kuidas kavandatud vahendite kasutuselevõtt aitab kaasa jäätmete liigiti kogumisele ja olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele;
  2) terviklikku plaani jäätmete liigiti kogumise teadlikkuse suurendamiseks, sh kirjeldust jäätmete liigiti kogumise ja kodus kompostimise teadlikkuse suurendamise plaanist.

  (8) Lõikes 1 toodud nõuetele vastavas taotluses sisalduvat projekti hinnatakse käesoleva määruse §-s 16 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.

  (9) KIK-il on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.

§ 11.  Taotlusvooru väljakuulutamine

  (1) KIK kuulutab taotlusvooru välja taotluskutse avaldamisega vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

  (2) Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt kaks kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 12.  Taotluse esitamine ja taotleja kohustused

  (1) Taotlus esitatakse KIK-ile hiljemalt taotluse esitamise tähtpäeval E-toetuse keskkonna vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga ja sellele lisatakse käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud dokumendid. Taotluse esitamisel lähtutakse registri andmeväljadest.

  (2) Toetuse taotlemine ning toetuse kasutamisega seotud teabe ja dokumentide esitamine toimub E-toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna vahendusel edastatud dokumendid loetakse kättetoimetatuks.

  (3) Taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada ühe taotluse.

  (4) Taotleja on kohustatud:
  1) esitama KIK-i nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet etteantud vormis ja tähtajaks;
  2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele;
  3) viivitamata teatama kirjalikult KIK-ile taotluses esitatud andmete muutumisest või pärast taotluse esitamist ilmnenud asjaoludest, mis võivad olla olulised taotluse rahuldamise otsustamisel;
  4) tõendama omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
  5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama KIK-ile teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 13.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:
  1) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine ning vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
  2) nõuetele vastava taotluse hindamine;
  3) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

  (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 120 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevale järgnevast tööpäevast arvates. KIK võib põhjendatud juhul pikendada taotluse menetlemise tähtaega.

  (3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb KIK hiljemalt 120 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. KIK võib põhjendatud juhul pikendada otsuse tegemise aega kuni 20 kalendripäeva.

  (4) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

§ 14.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

  (1) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib KIK taotleja ja taotluse vastavust käesoleva määruse §-des 9 ja 10 sätestatud nõuetele.

  (2) Kui KIK avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab ta sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 14 kalendripäeva.

  (3) Taotleja ja taotlus tunnistatakse vastavaks, kui on täidetud käesoleva määruse §-des 9 ja 10 sätestatud nõuded.

  (4) Taotleja või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui taotleja ei vasta §-s 9 esitatud või taotlus ei vasta §-s 10 esitatud tingimustele või kui:
  1) taotleja ei ole kõrvaldanud taotluses puudusi käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt määratud tähtaja jooksul;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele;
  4) taotleja vähese tähtsusega abi jääk ei võimalda toetuse andmist taotletud mahus.

  (5) Nõuetele mittevastavale taotlusele tehakse taotluse mitterahuldamise otsus käesoleva määruse §-s 18 sätestatud korras.

  (6) KIK moodustab taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon), kuhu kaasab ministeeriumi töötajaid ja vajadusel eksperte.

  (7) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, mille alusel teeb KIK taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse.

§ 15.  Taotluse hindamine

  (1) KIK hindab käesoleva määruse § 14 nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi käesoleva määruse §-s 16 esitatud hindamiskriteeriumide alusel.

  (2) Hindamiskriteeriumide alusel taotlusele antud hindepunktid summeeritakse ning saadud punktisummade alusel koostatakse taotluste paremusjärjestus, kus kõrgema hindepunktide summa saanud taotlus asetseb eespool.

  (3) Võrdsete hindepunktidega taotluste korral paigutatakse omafinantseeringu valikukriteeriumi alusel rohkem punkte saanud taotlus paremusjärjestuses ettepoole. Kui ka see on võrdne, saab paremusjärjestuses ettepoole biojäätmete kogumises ja/või käitluses rohkem punkte saanud taotlus.

  (4) Juhul kui nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks vajamineva toetuse maht on väiksem kui taotlusvooru eelarve, rahuldatakse kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused neile hindepunkte andmata.

§ 16.  Taotluse hindamiskriteeriumid

  (1) Taotluse valikukriteeriumid ning nende eest saadavad hindepunktid on järgmised:
  1) projekti tegevuse olulisus jäätmekäitluse korraldamisel – 50% koondhindest;
  2) toetuse saaja omafinantseeringu osakaal – 30% koondhindest;
  3) biojäätmete kogumine ja/või käitlus – 20% koondhindest.

  (2) Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete summast.

  (3) Hindamine viiakse läbi ministeeriumi kehtestatud hindamisjuhendi järgi. Hindamisjuhendi koostamisel lähtutakse lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumidest. KIK avalikustab hindamisjuhendi oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise kuupäeval.

§ 17.  Taotluse rahuldamise otsus

  (1) Taotluse rahuldamise otsuse teeb KIK ja otsus tehakse taotlejale teatavaks E-toetuse keskkonna vahendusel.

  (2) KIK võib vajadusel sätestada taotluse rahuldamise otsuses projekti nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikke lisatingimusi.

  (3) Kui taotleja ja taotlus vastab nõuetele, teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse käesoleva määruse §-s 15 nimetatud pingerea alusel kuni taotlusvooru rahaliste vahendite ammendumiseni.

§ 18.  Taotluste rahuldamata jätmise otsus

  (1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele või taotlusekohane projekt ei mahu pärast hindamiskriteeriumide alusel hindamist ja pingerea koostamist projektide rahastamise eelarvesse.

  (2) Otsus tehakse taotlejale teatavaks E-toetuse keskkonna vahendusel.

5. peatükk Toetuse kasutamine 

§ 19.  Toetuse kasutamisega seotud hangete tegemine

  (1) Toetuse saaja peab hangete tegemisel järgima riigihangete seaduse nõudeid.

  (2) Projekti hanketeadet ei või avaldada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kui hange viiakse läbi riigihangete registris.

  (3) Toetuse saaja esitab enne hanke väljakuulutamist KIK-ile üle vaatamiseks riigihanke alusdokumentide eelnõud, kui see nõue on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses.

  (4) Kui hanget ei viida läbi riigihangete registris, esitab toetuse saaja lähteülesande kirjelduse ja võtab pakkujatelt vähemalt kolm hinnapakkumist, kui toetuse saaja ostab projekti elluviimiseks teenuseid, asju või õigusi suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta. Võrreldavad hinnapakkumised peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kolme hinnapakkumist ei ole võimalik saada, tuleb aruandes esitada asjakohane põhjendus.

§ 20.  Toetuse maksmine

  (1) KIK teeb toetuse saajale toetuse makseid kooskõlas käesoleva määruse ja taotluse rahuldamise otsusega E-toetuse keskkonna kaudu.

  (2) Toetus makstakse väljamaksetaotluse esitamisel ja tasutud kuludokumentide alusel.

§ 21.  Nõuded kuludokumentidele

  (1) Koos väljamaksetaotlusega esitab toetuse saaja E-toetuse keskkonna kaudu KIK-ile järgmised dokumendid toetuse saaja tehtud abikõlblike kulude kohta:
  1) hanke läbiviimist tõendavad dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist;
  2) kui hange ei ole tehtud riigihangete registri kaudu, siis võrdlevad hinnapakkumised koos nende küsimiseks esitatud lähteülesandega või asjakohane põhjendus vastavalt käesoleva määruse § 19 lõikele 4;
  3) leping, mille alusel on kohustus võetud;
  4) asja, teenuse või õiguste kohta väljastatud arvete koopiad, millele lisatakse asja, teenuse või töö üleandmist ja vastuvõtmist tõendavate dokumentide koopiad;
  5) punktis 4 nimetatud arvete tasumist tõendavate dokumentide koopiad;
  6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendavad dokumendid;
  7) aruandlusperioodil projektiga seoses koostatud dokumendid.

  (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud lepingut ei lisata, kui see on eelnevalt KIK-ile esitatud ja seda ei ole muudetud või hankeleping on leitav riigihangete registrist.

§ 22.  Maksetaotluse ning lõpparuande esitamine ja menetlemine

  (1) Toetuse saaja esitab KIK-ile projekti lõpparuande ja väljamaksetaotluse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajal E-toetuse keskkonna vahendusel ning aruande ja maksetaotluse menetlemise aeg on kuni 30 kalendripäeva.

  (2) KIK kontrollib väljamaksetaotluse saamisel, kas:
  1) toetuse saaja tegevus ja selle tulemus vastab taotlusele ja taotluse rahuldamise otsusele;
  2) kuludokumendid vastavad nõuetele;
  3) kuludokumentides esitatud andmed on kooskõlas taotluse rahuldamise otsusega;
  4) kulud on abikõlblikud.

  (3) Kui maksetaotluse või lõpparuande kontrollimisel ilmneb puudusi, määrab KIK puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mille võrra pikeneb väljamaksetaotluse või aruande menetlemise aeg.

  (4) KIK võib väljamaksetaotluse ning lõpparuande menetlemise käigus küsida toetuse saajalt projekti elluviimist puudutavaid lisaandmeid või -dokumente või põhjendusi kulude tegemise kohta. Vastamise aja võrra pikeneb menetlemise tähtaeg.

  (5) Väljamaksetaotlust ei kinnitata ja väljamakset ei tehta, kui:
  1) kulud ei ole abikõlblikud;
  2) kuludokumentide kontrollimisel selgub, et kuludokumendid ei vasta käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele;
  3) kuludokumendid ei vasta projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele või eesmärgile;
  4) toetuse saaja ei ole projekti ellu viinud või teinud kulusid taotluse või taotluse rahuldamise otsuse kohaselt või toetuse saaja näidatud tegevuste toimumine ei ole tõendatud;
  5) toetuse saaja ei ole taotlenud projekti muutmist, kuigi see on käesoleva määruse § 25 lõike 1 kohaselt nõutav;
  6) toetuse saaja ei ole käesoleva paragrahvi lõigete 3 või 4 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;
  7) tegemist on lõppmaksega ning projekti lõpparuannet ei ole kinnitatud.

  (6) Toetuse saaja esitab lõpparuande koos viimase väljamaksetaotlusega hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (7) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist E-toetuse keskkonnas.

§ 23.  Toetuse saaja õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saajal on õigus:
  1) muuta projekti eelarvet ja tegevusi juhul, kui muudetakse projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ette nähtud eelarveridade mahtu teiste eelarveridade mahu arvelt tingimusel, et projekti eesmärk ei muutu ja toetussumma ei suurene, kooskõlastades muudatused eelnevalt KIK-iga;
  2) esitada käesoleva määruse § 25 lõike 1 kohane avaldus projekti muutmiseks;
  3) saada KIK-ilt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses nimetatud toetuse saaja kohustuste täitmisega.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud:
  1) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud tähtaegadel ja tingimustel;
  2) sõlmima projekti elluviimiseks vajalikud lepingud teenuse osutaja või asjade tarnijaga kirjalikus vormis;
  3) võimaldama KIK-il teha ekspertiise või järelevalvetoiminguid projekti elluviimise ajal ja käesoleva lõike punktis 10 toodud kestvuse nõude jooksul pärast projekti tegevuste lõppu;
  4) andma audiitori või järelevalvet tegeva isiku kasutusse kõik projekti elluviimisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul arvates audiitori või järelevalvet tegeva isiku sellekohasest E-toetuse keskkonna kaudu esitatud nõudmisest;
  5) teavitama avalikkust saadud toetusest ja selle abil ellu viidud tegevustest kohaliku omavalitsuse kodulehel, sealhulgas näitama projekti kaasrahastajana Eesti riiki ja KIK-i ning ehitustööde korral paigaldama tööde tegemise ajaks infotahvli;
  6) eristama oma raamatupidamises projektiga seotud kulud muudest kuludest;
  7) teavitama viivitamata KIK-i kõigist toetuse saaja andmete muutumistest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või projekti tulemuste saavutamist, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest;
  8) esitama KIK-ile projektiga seotud oluline informatsioon E-toetuse keskkonna kaudu;
  9) alustama projekti elluviimist kolme kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates;
  10) tagama kestvuse nõude käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 1 toodud tegevuste jaoks viie aasta jooksul ja käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 2 toodud tegevuste jaoks kolme aasta jooksul toetuse saajale lõppmakse tegemisest;
  11) esitama jäätmejaama rajamise, laiendamise ja inventari soetamise tegevuse korral KIK-le, kord aastas alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest viie aasta jooksul aruande infoga, kus on toodud iga jäätmeliigi kohta kogutud kogus (tonnides) ja ringlussevõtuks suunatud kogus (tonnides);
  12) tõendama jäätmejaama rajamise, laiendamise ja inventari soetamise tegevuse korral projekti lõpparuandes, et jäätmejaama avalikuks kasutamiseks lahtiolekuajad tagavad elanikkonnale võimaluse sorditud ja liigiti kogutud jäätmed sobival ajal üle anda vähemalt 30 tunni jooksul nädalas, sh vähemalt 8 tundi ühel puhkepäeval ja et toetuse saaja on koostanud kirjaliku juhise jäätmejaama opereerimiseks;
  13) veenduma, et kinnistul, kuhu vahendeid antakse, on nende kasutamine nõuetekohaselt võimalik ning tagatud vastav koolitus ja juhendamine;
  14) kandma kõik liigiti kogumiseks mõeldud inventarid, mis on majapidamistele eraldatud, jäätmevaldajate registrisse või teise sarnasesse süsteemi;
  15) eraldama kodumajapidamises kasutatavat liigiti kogumiseks mõeldud inventari vaid isikule, kes on liitunud korraldatud jäätmeveoga ning kelle alaline elukoht ja rahvastikuregistri andmete kohane elukoht on vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist majapidamine, kuhu liigiti kogumiseks mõeldud inventari soovitakse;
  16) eraldama jäätmemaja ja seal kasutatavat liigiti kogumiseks mõeldud inventari vaid isikule, kes on liitunud korraldatud jäätmeveoga;
  17) kasutama käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse jaoks toetust vaid mittemajandustegevuseks;
  18) tagama inventari jagamisel elanikele neile ka vastavasisuline jäätmekäitlusalane teavitus.

  (3) Toetuse saaja peab viitama projekti toetajale järgmiselt: „Projekti rahastab Keskkonnaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest”. Kasutada tuleb Keskkonnaministeeriumi kolme lõviga logo, mis on leitav Vabariigi Valitsuse kodulehelt: https://www.valitsus.ee/et/logofailid/grupid?tid_i18n=148 ja KIK logo, mis on leitav KIK kodulehelt: https://www.kik.ee/et/kik#stiiliraamat-ja-logod.

§ 24.  KIK-i õigused ja kohustused

  (1) KIK-il on õigus:
  1) teha või korraldada projekti kohta ekspertiise või järelevalvetoiminguid;
  2) kontrollida toetuse kasutamist;
  3) nõuda projekti kestvuse, tegevuste, eesmärgi ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) peatada toetuse väljamaksmine rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi;
  5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisega;
  6) nõuda toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks toetuse saajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva kolme või viie aasta jooksul vastavalt toetatavale tegevusele;
  7) tühistada taotluse rahuldamise otsus kui taotleja ei ole alustanud projekti elluviimist kolme kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, v.a kui alustamise viibimise põhjused ei sõltu taotlejast.

  (2) KIK on kohustatud:
  1) kui toetus on vähese tähtsusega abi, kandma toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi;
  2) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates päevast, mil käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi.

§ 25.  Projekti muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib KIK muuta põhjendatud juhul ja toetuse saaja esitatud taotluse alusel.

  (2) Kui toetuse saaja taotleb projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ette nähtud eelarveridade mahu muutmist teiste eelarveridade mahu arvelt võrreldes algse eelarvereaga või projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist vähem kui kahe kuu võrra, esitatakse sellekohane teave koos põhjendusega E-toetuse keskkonna kaudu. Sel juhul taotluse rahuldamise otsust ei muudeta.

  (3) Projekti muutmise avalduse põhjendatust hindab KIK 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest arvates.

  (4) Avaldust ei rahuldata, kui soovitav muudatus ei ole piisavalt põhjendatud või kui muudatus seab kahtluse alla projekti eesmärgi saavutamise.

  (5) Kui avalduse hindamiseks on toetuse saajal vaja esitada lisaandmeid või tuleb KIK-il tellida ekspertiis, pikendatakse avalduse menetlemise aega lisadokumentide esitamiseks või ekspertiisiks vajaliku aja võrra.

  (6) Projekti muutmise avalduse rahuldamisel tehakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus.

§ 26.  Toetuse tagasinõudmine

  (1) Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, on KIK-il õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1821 sätestatud korras.

  (2) KIK võib muuta taotluse rahuldamise otsust ja teha toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuse sõltuvalt asjaoludest, kui:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) ilmneb, et projekti eesmärki ei ole võimalik saavutada või ei ole järgitud projekti tegevuste tähtaegu;
  3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
  4) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;
  5) toetuse saaja on rikkunud riigihangete seadust ja sellega võis kaasneda mõju hankelepingu maksumusele.

  (3) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse.

  (4) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu väljamakstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus tagasi proportsionaalselt.

  (5) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul sellekohase nõude saamisest E-toetuse keskkonna vahendusel, vastasel korral antakse toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmisele. Tähtaegselt tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist.

  (6) KIK-il on õigus toetus tagasi nõuda pärast projekti lõppu:
  1) kolme aasta jooksul, kui toetust taotleti käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste jaoks;
  2) viie aasta jooksul, kui toetust taotleti käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste jaoks.

§ 27.  Vaide esitamine

  Enne KIK-i toimingu või otsuse peale halduskohtusse kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus, esitades vaide KIK-ile. KIK vaatab vaide läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Rene Kokk
Minister

Meelis Münt
Kantsler

/otsingu_soovitused.json