Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Rahvastikuõigus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Isikut tõendavate dokumentide seadus¹

Vastu võetud 15.02.1999
RT I 1999, 25, 365
jõustumine 01.01.2000

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus kehtestab dokumendikohustuse ja reguleerib Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmist.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 1¹.   Välismaalane ja kolmanda riigi kodanik

  (1) Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) Euroopa Liidu liikmesriigi, v.a Eesti, või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik (edaspidi Euroopa Liidu kodanik);
  2) kolmanda riigi kodanik.

  (2) Kolmanda riigi kodanik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti ega Euroopa Liidu kodanik.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

§ 2.   Isikut tõendav dokument

  (1) Isikut tõendav dokument (edaspidi dokument) on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti.

  (2) Käesoleva seaduse alusel väljaantavad dokumendid on:
  1) isikutunnistus;
  1¹) digitaalne isikutunnistus;
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]
  1²) elamisloakaart;
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  2) Eesti kodaniku pass;
  3) diplomaatiline pass;
  4) meremehe teenistusraamat;
  5) välismaalase pass;
  6) ajutine reisidokument;
  7) pagulase reisidokument;
  8) meresõidutunnistus;
  9) tagasipöördumistunnistus;
  10) tagasipöördumise luba;
  11) Euroopa tagasisaatmise reisidokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1953, mis käsitleb Euroopa reisidokumendi kehtestamist riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu 30. novembri 1994. aasta soovitus (ELT L 311, 17.11.2016, lk 13−19), tähenduses;
[RT I, 21.04.2018, 1 - jõust. 01.05.2018]
  12) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus.
[RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 30.06.2022]

  (3) Dokumendi väljaandmisel arvestatakse Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt dokumendile, selle käideldavusele ja väljaandmise turvalisusele esitatavaid nõudeid.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

§ 3.   Reisidokument, siseriiklik dokument ja digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokument
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

  (1) Reisidokument on seaduses riigipiiri ületamiseks ettenähtud:
  1) Eesti dokument;
  2) välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument (edaspidi välisriigi reisidokument).
[RT I, 21.03.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]

  (2) Siseriiklik dokument on riigisiseselt isiku tõendamiseks ettenähtud dokument, mis ei ole ette nähtud riigipiiri ületamiseks, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.

  (3) Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokument (edaspidi digitaalne dokument) on elektroonilises keskkonnas isiku tõendamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ettenähtud dokument.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

§ 3¹.   Dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmise ja dokumendi väljastamisega seotud ülesande täitmine
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (1) Dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmisega, sealhulgas isikult biomeetriliste andmete võtmise ja nende andmete töötlemisega, ning dokumendi väljastamisega seotud ülesande täitmiseks võib sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmise ja dokumendi väljastamisega seotud ülesanded, mida võib üle anda, on käesoleva seaduse §-des 9², 11¹–11⁶, 12¹, 12², 20⁷, 20⁹ ja 20¹² sätestatud ülesanded.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3) Dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise pädevust ei või halduslepinguga üle anda.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 15.11.2025]

  (4) Järelevalvet halduslepingu täitmise üle teostavad Siseministeerium ja valdkonna eest vastutava ministri volitusel Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

  (5) Dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmisega ja dokumendi väljastamisega seotud ülesande täitja võib ülesande täitmise eest võtta tasu. Tasu maksmise kohustus on dokumendi väljaandmist taotleval isikul. Tasu suurus lepitakse lepingus kokku korraga vähemalt üheks aastaks. Tasu hulka võib arvestada põhjendatud kulud, mis on seotud taotluste menetlemise ja dokumentide väljastamise korraldamisega, ning mõistliku ärikasumi.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 4.   Käesolevas seaduses sätestamata dokument

  (1) Eesti kodanik või välismaalane võib oma isikut tõendada ka käesolevas seaduses sätestamata kehtiva dokumendiga, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood. Alla nelja-aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud fotot või näokujutist. Alla 15-aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud allkirja või allkirjakujutist.

  (2) Eesti Vabariigi poolt väljaantav käesolevas seaduses sätestamata dokument peab olema kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Käesolevas seaduses sätestamata dokumendi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse 3. peatükki.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

§ 4¹.   Riigilõiv

  Dokumendi väljaandmise, väljastuskoha muutmise ning selle Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele edastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

2. peatükk DOKUMENDIKOHUSTUS 

§ 5.   Eesti kodaniku dokumendikohustus

  (1) Eestis elaval Eesti kodanikul peab olema isikutunnistus.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

  (2) Isikutunnistust ei pea olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alla 15-aastasel Eesti kodanikul.

§ 6.   Eestis elava välismaalase dokumendikohustus
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

  (1) Eestis kehtiva elamisõiguse alusel elaval Euroopa Liidu kodanikul peab olema isikutunnistus.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

  (2) Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel elaval kolmanda riigi kodanikul peab olema elamisloakaart.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud isikutunnistuse või elamisloakaardi omamise kohustust ei ole alla 15-aastasel välismaalasel.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

§ 7.   Eestis ajutiselt viibiva välismaalase dokumendikohustus

  (1) Eestisse saabuval, Eestis ajutiselt viibival ja Eestist lahkuval kolmanda riigi kodanikul peab olema kehtiv välisriigi reisidokument, Eesti välismaalase reisidokument või välisriigis väljaantud tagasipöördumist lubav dokument, kui välisleping ei näe ette teisiti.

  (2) Reisidokumenti või tagasipöördumise luba ei pea olema alla 15-aastasel kolmanda riigi kodanikul, kui tema nimi, sünniaeg ja foto või näokujutis on kantud teda saatva isiku reisidokumenti. Alla seitsmeaastase kolmanda riigi kodaniku foto või näokujutis ei pea olema kantud teda saatva isiku dokumenti.

  (3) Eestisse saabuval, Eestis ajutiselt viibival ja Eestist lahkuval Euroopa Liidu kodanikul peab olema kehtiv kodakondsusjärgse riigi reisidokument, isikutunnistus või Euroopa Liidu liikmesriigi, kaasa arvatud Eesti väljastatud Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus.
[RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 30.06.2022]

§ 7¹.   Dokumendikohustuse erisus

  Vanglas kinni peetaval isikul ei pea olema isikutunnistust, elamisloakaarti ega Eesti Vabariigi poolt väljaantud reisidokumenti.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 8.   Dokumendikohustus riigipiiri ületamisel

  Dokumendikohustuse riigipiiri ületamisel sätestab riigipiiri seadus.

3. peatükk DOKUMENDI VÄLJAANDMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE NING DOKUMENTI KANTUD SERTIFIKAADI KEHTETUKS TUNNISTAMINE 
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 15.11.2025]

§ 9.   Dokumendi vorm ja dokumenti kantavad andmed

  (1) Dokumendi vormi, tehnilise kirjelduse ja dokumenti kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Dokumenti ei ole lubatud kanda andmeid, mille kandmist ei ole ette nähtud välislepingu, seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga.

  (3) Dokumenti võib dokumendi kasutaja kohta kanda järgmisi isikuandmeid:
  1) nimi;
  2) sünniaeg ja -koht;
  3) isikukood;
  4) foto või näokujutis;
  5) sugu;
  6) kodakondsus;
  7) sõrmejäljekujutised;
  8) allkiri või allkirjakujutis;
  9) silmaiirisekujutised;
  10) juuste värv;
  11) muud isikuandmed, kui see on ette nähtud välislepingu, seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga.

  (4) [Kehtetu - RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

  (4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed võib dokumenti kanda ka digitaalselt.

  (5) Dokumenti kantavate digitaalset isiku tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava informatsiooni ja andmete ning teiste asjakohaste digitaalsete andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]

  (5¹) Tehnilised nõuded andmekandja kohta, millele võib kanda digitaalse dokumendi või dokumendi digitaalsed andmed, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]

  (5²) Andmekandja vastavust käesoleva paragrahvi lõike 5¹ alusel kehtestatud nõuetele hindab Riigi Infosüsteemi Amet.
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]

  (6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada vanuse alampiiri, millest noorema isiku allkirja või allkirjakujutist dokumenti ei kanta.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 9¹.   Isikunime dokumenti kandmine

  (1) Kui isikunimes on võõrtähti, kantakse isikunimi dokumenti Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) ümberkirjutusreeglite kohaselt, säilitades võimaluse korral algupärased tähed.

  (2) Kui isiku ees- või perekonnanimi ületab 30 tähemärki, kantakse see dokumenti nii, et nime lõpust jäetakse kirjutamata tähed, mis andmeväljale ei mahu.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 15.11.2025]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel kantakse isikunimi algupärasel kujul dokumendi (välja arvatud isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart, tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus) märkustelehele.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 9².   Isikuandmete töötlemine
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul võib isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda.

  (2) Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.

  (3) Biomeetriliste andmetega dokument on käesoleva seaduse tähenduses dokument, kuhu biomeetrilised andmed on kantud ka digitaalselt.

  (4) Daktüloskopeerimine käesoleva seaduse tähenduses on sõrmejälgede võtmine.

  (5) Dokumendi kasutaja kohta dokumendi väljaandmise menetluse käigus kogutud biomeetriliste andmete töötlemine on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõige 5 ei laiene dokumendi alusel tehtavale dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimisele dokumendi kasutajalt võetud biomeetriliste andmete võrdlemisel dokumenti kantud andmetega.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

  (6¹) Kui isik taotleb Eesti kodaniku dokumenti esimest korda ning Politsei- ja Piirivalveametil tekib põhjendatud kahtlus, kas välisriigis väljaantud Eesti kodakondsust tõendav dokument on ehtne või kas selle alusandmed on õiged, võib Politsei- ja Piirivalveamet:
  1) nõuda isikult Eesti kodakondsuse tõendamiseks tasulist DNA-ekspertiisi kohtuekspertiisiseaduse § 11 lõike 5 alusel kehtestatud korras;
  2) töödelda käesoleva lõike punktis 1 nimetatud DNA-ekspertiisi andmeid.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (6²) Käesoleva paragrahvi lõike 6¹ punktis 1 nimetatud DNA-ekspertiisi tellib ja kulud kannab isik.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (6³) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus:
  1) edastada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile käesoleva paragrahvi lõike 6¹ punktis 1 nimetatud DNA-ekspertiisiga seotud isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
  2) saada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt käesoleva paragrahvi lõike 6¹ punktis 1 nimetatud DNA-ekspertiisi andmeid.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (7) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul on haldusorganil õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (7¹) Haldusorgan võib kasutada dokumendi taotluses esitatud kontaktandmeid, et saata isikule käesolevas seaduses sätestatud menetluse või selles väljaantud dokumendi kohta teade.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (8) Haldusorgan võib edastada käesoleva seaduse alusel kogutud isikuandmeid kolmandale isikule selleks, et selgitada välja ja kontrollida dokumendi väljaandmise või kehtetuks tunnistamise menetluses, sertifikaadi kehtetuks tunnistamise menetluses või e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle järelevalve menetluses tähtsust omavaid asjaolusid.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 15.11.2025]

  (8¹) Kolmas isik võib töödelda talle käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel edastatud isikuandmeid üksnes selleks, et selgitada välja menetluses tähtsust omavaid asjaolusid. Pärast asjaolude väljaselgitamist ja nendest haldusorganile teada andmist kustutab kolmas isik isikuandmed viivitamata.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (8²) Politsei- ja Piirivalveamet võib edastada riigi poolt ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagamiseks asutatud sihtasutusele (edaspidi sihtasutus) päringu peale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise menetluses kogutud ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse kohta järgmisi andmeid:
  1) e-residendi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sugu, kodakondsus ning kontaktandmed;
  2) e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamise koht, väljaandmise aeg ja kehtivusaeg;
  3) e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (8³) Sihtasutus võib töödelda käesoleva paragrahvi lõikes 8² nimetatud andmeid selleks, et:
  1) seirata riske, mis takistavad või mõjutavad muul viisil negatiivselt käesoleva seaduse § 20⁵ lõikes 2 nimetatud eesmärgi saavutamist;
  2) pakkuda vajaduse korral e-residendile tema soovil käesoleva seaduse § 20⁵ lõikes 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikke personaalseid teenuseid.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (8⁴) Sihtasutus säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 8² nimetatud andmeid viis aastat e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest arvates või kuni e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamiseni.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (9) Haldusorgan võib koguda dokumendi väljaandmise või kehtetuks tunnistamise menetluses, sertifikaadi kehtetuks tunnistamise menetluses või e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle järelevalve menetluses tähtsust omada võivate asjaolude kohta andmeid andmekogust, teiselt avalik-õiguslikke ülesandeid täitvalt asutuselt ja isikult ning eraõiguslikult isikult. Nimetatud asutused ja isikud peavad need andmed haldusorganile edastama ja haldusorgan võib neid andmeid töödelda.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 15.11.2025]

§ 9³.   Foto või näokujutise dokumenti kandmine

  (1) Dokumenti kantakse dokumendi kasutaja foto või näokujutis, mis võimaldab dokumendi kasutaja isikusamasust üheselt kontrollida. Foto peab võimaldama näokujutise kandmist dokumenti ja näokujutise töötlemist.
[RT I, 09.03.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Dokumenti kantud fotol või näokujutisel võib isik olla peakattega usulistel põhjustel tingimusel, et peakatte kandmine on usulises ühenduses kohustuslik ja on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuded.

  (3) Isiku religioossetest tõekspidamistest tuleneva peakatte kandmise kohustuslikkuse kohta annab kirjaliku arvamuse Siseministeerium. Avalduses Siseministeeriumi arvamuse saamiseks esitatakse isiku nimi, sünniaeg või isikukood ja usulise ühenduse nimetus. Siseministeerium võib nõuda usuliselt ühenduselt andmeid, mis on vajalikud isiku usulisse ühendusse kuulumise kindlakstegemiseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel esitab isik dokumendi väljaandjale koos dokumendi taotlusega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud arvamuse.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse suhtes.
[RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 30.06.2022]

§ 9⁴.   Sertifikaatide dokumenti kandmine

  (1) Dokumenti kantava digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi annab välja dokumendi väljaandja.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib dokumenti kantava digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi väljaandmiseks panna määrusega kohustusi muule Siseministeeriumi asutusele.

  (3) Dokumendi väljaandja võib dokumenti kantava sertifikaadi väljaandmiseks anda lepingu alusel üle kohustusi e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohasesse usaldusnimekirja kantud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale.
[RT I, 25.10.2016, 1 - jõust. 26.10.2016]

  (3¹) Käesoleva seaduse alusel välja antud dokumentidele kantud sertifikaadiga digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifitseerimisteenuse osutaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktis 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (4) Dokumendi väljaandja võib dokumenti kantava digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi tehnilise moodustamise anda lepingu alusel üle sellealast pädevust omavale teenuse osutajale.

  (5) Digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi dokumenti kandmisel ei kanta sertifikaati kasutusvaldkonna piirangute kirjeldust.

  (6) Digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ja digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat on seotud dokumendi kasutaja isikuandmetega ja avalikult kontrollitavad isikukoodi kaudu.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

§ 9⁵.   Sertifikaadi kehtivuse peatamine ja taastamine
[Kehtetu - RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 15.11.2025]

§ 9⁶.   Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine

  (1) Dokumendi väljaandja võib sertifikaadi kehtetuks tunnistada, kui:
  1) dokumendi kasutaja on rikkunud usaldusteenuse kasutustingimustes kehtestatud olulist kohustust;
  2) on põhjendatud alus arvata, et sertifikaati on kantud valeandmed;
  3) on põhjendatud alus arvata, et sertifikaadis nimetatud avalikule võtmele vastavat privaatvõtit on võimalik kasutada dokumendi kasutaja nõusolekuta;
  4) dokumendi kehtivusajal muutuvad käesoleva seaduse § 9 lõike 5¹ alusel kehtestatud tehnilised nõuded digitaalse dokumendi andmekandja kohta või dokument ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud selle turvaliseks kasutamiseks.

  (2) Kehtetuks tunnistatud sertifikaadi kehtivust ei taastata.

  (3) Dokumendi väljaandja teavitab sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest viivitamata dokumendi kasutajat.
[RT I, 22.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

§ 10.   Dokumendi väljaandmine

  (1) Dokument antakse välja üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel.

  (2) Kui dokumendi väljaandjal tekib põhjendatud kahtlus, et alla 15-aastasele isikule reisidokumendi andmine võib kahjustada tema huve, peab reisidokumendi väljaandmiseks olema eestkosteasutuse nõusolek.

  (3) Vähemalt 15-aastane isik võib sooritada käesolevas seaduses sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (4) Euroopa tagasisaatmise reisidokument antakse välja ilma isiku taotluseta ühekordseks Eestist lahkumiseks ja vastuvõtvasse riiki sisenemiseks, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi väljaantud tagasipöördumistunnistus.
[RT I, 21.04.2018, 1 - jõust. 01.05.2018]

§ 11.   Dokumendi väljavahetamine
[Kehtetu - RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 11¹.   Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine dokumendi väljaandmisel

  (1) Dokumendi väljaandmise taotlemisel kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS) kantud isiku tuvastamise andmete alusel.
[RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]

  (1¹) Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa taotlemisel kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete ja isiku ütluste alusel.
[RT I, 26.04.2024, 2 - jõust. 06.05.2024]

  (1²) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlemisel kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust tema kodakondsusjärgse riigi poolt kinnitatud isiku tuvastamise andmete ja isiku ütluste alusel.
[RT I, 26.04.2024, 2 - jõust. 06.05.2024]

  (1³) Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa taotleja isikusamasust võib konsulaarametnik kontrollida videosilla vahendusel.
[RT I, 26.04.2024, 2 - jõust. 06.05.2024]

  (2) Kui isikule ei ole eelnevalt välja antud käesolevas seaduses sätestatud dokumenti, tuvastab dokumendi taotleja isiku Politsei- ja Piirivalveamet. Isiku tuvastamise kohta kannab Politsei- ja Piirivalveamet isikut tõendavate dokumentide andmekogusse isiku tuvastamise andmed. Isikult võetud biomeetrilised andmed kannab Politsei- ja Piirivalveamet andmekogusse ABIS.
[RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]

  (3) Tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa või Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmisel välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele tuvastab lapse isiku Eesti konsulaarametnik lapse sünnitunnistuse ja vanema ütluste alusel.
[RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 30.06.2022]

§ 11².   Biomeetriliste andmeteta dokumendi väljaandmise taotluse esitamine
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (1) Biomeetriliste andmeteta dokumendi väljaandmiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja taotluse dokumendi väljaandmiseks pädevale asutusele.

  (2) Isik või tema seaduslik esindaja pöördub dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse käesolevas seaduses sätestatud dokumendi väljaandmise esmakordsel taotlemisel, kui isikule ei ole eelnevalt välja antud käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud dokumenti.

  (3) Isik või tema seaduslik esindaja ei pea dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduma dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse käesolevas seaduses sätestatud dokumendi väljaandmise esmakordsel taotlemisel, kui isikul on kehtiv Eesti elamisluba.

  (4) [Kehtetu - RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 30.06.2022]

  (5) [Kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.05.2025]

  (6) [Kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.05.2025]

  (7) Biomeetriliste andmeteta dokumendi taotlemisel alla 15-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule ei pea tema seaduslik esindaja taotluse esitamiseks isiklikult pöörduma dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse või Eesti konsulaarametniku poole, kui seaduslikule esindajale on välja antud käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud dokument või tal on kehtiv Eesti elamisluba.
[RT I, 21.03.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]

§ 11³.   Biomeetriliste andmeteta dokumendi väljaandmise taotluse esitamise erijuhud

  (1) Kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav, kuid Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse, võib dokumendi väljaandmise taotluse edastada dokumendi taotleja kirjalikul nõusolekul valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja pärast dokumendi taotleja isikusamasuse kontrollimist.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid peab taotleja tõendama, lisades taotlusele linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnituse, et tema terviseseisund püsivalt ei võimalda taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (3) Kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav, võib Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse edastada kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja taotleja isikusamasuse kontrollimise järel, kui taotlejal ei ole võimalik isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (4) Kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav, kuid Eesti kodanik viibib välisriigis kinnipidamisasutuses või hoolekandeasutuses või kui tema terviseseisund ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda Eesti konsulaarametniku poole, võib taotleja või tema seaduslik esindaja esitada Eesti konsulaarametnikule või Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele kirjaliku avalduse dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmiseks tema viibimis- või elukohas.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid tõendab taotleja.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

§ 11⁴.   Biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmise taotluse esitamine

  (1) Biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja taotluse dokumendi väljaandmiseks pädevale asutusele.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (2) Biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks pöördub taotleja isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (3) Dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks pöördub alla 15-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse isiklikult koos seadusliku esindajaga.
[RT I, 21.03.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]

  (4) Eesti kodanik või tema seaduslik esindaja võib isikutunnistuse väljaandmise taotluse ja Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse esitada isiklikult Eesti konsulaarametnikule, kes edastab selle taotleja isikusamasuse kontrollimise ja biomeetriliste andmete võtmise järel läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Kui alla 15-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik esitab isikutunnistuse väljaandmise taotluse või Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse Eesti konsulaarametnikule, pöördub ta taotluse esitamisel Eesti konsulaarametniku poole isiklikult koos seadusliku esindajaga.
[RT I, 21.03.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]

  (5¹) Tähtajalist elamisõigust või alalist elamisõigust omav kolmanda riigi kodanik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis, välja arvatud isik, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass, võib esitada elamisloakaardi väljaandmise taotluse isiklikult Eesti konsulaarametnikule, kes edastab selle taotleja isikusamasuse kontrollimise ja biomeetriliste andmete võtmise järel läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (5²) Tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba omav kolmanda riigi kodanik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis, välja arvatud isik, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass, võib esitada elamisloakaardi väljaandmise taotluse isiklikult Eesti konsulaarametnikule, kes edastab selle taotleja isikusamasuse kontrollimise ja biomeetriliste andmete võtmise järel läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

  (5³) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5¹ ja 5² nimetatud kolmanda riigi kodanik on alla 15-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik, pöördub ta elamisloakaardi väljaandmise taotluse esitamiseks Eesti konsulaarametniku poole isiklikult koos seadusliku esindajaga, kes esitab taotluse elamisloakaardi väljaandmiseks eelnimetatud kolmanda riigi kodaniku eest.
[RT I, 21.03.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]

  (6) Biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemiseks ei pea isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse, Välisministeeriumisse või Eesti konsulaarametniku poole pöörduma, kui taotleja elamisloa, tööloa, elamisõiguse või dokumendi väljaandmise menetluses toimunud daktüloskopeerimisel võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastamist ja vastavad valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõuetele.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 11⁵.   Biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmise taotluse esitamise erijuhud

  (1) Kui Eestis viibiva isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse pöörduda ja isiklik pöördumine on nõutav, võib Politsei- ja Piirivalveamet võtta taotluse vastu, taotleja isiku tuvastada või kontrollida taotleja isikusamasust ja võtta temalt biomeetrilised andmed tema elukohas või viibimiskohas Eestis.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid võib Politsei- ja Piirivalveamet reisidokumendi taotlemisel teha järgmistel juhtudel:
  1) reisidokumendi taotlus esitatakse koos isikutunnistuse või elamisloakaardi taotlusega;
  2) reisidokumendi taotlus on põhjendatud, isiku reisi eesmärk on ravi saamine ja dokumendi olemasolu on välisriiki reisimiseks vajalik.
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]

  (3) Isikult tema elukohas või viibimiskohas taotluse vastuvõtmiseks esitab taotleja või tema seaduslik esindaja Politsei- ja Piirivalveametile kirjaliku sooviavalduse ja lisab sellele käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja edastab Eesti vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse Politsei- ja Piirivalveametile, kontrollib tema isikusamasust ning võib võtta temalt biomeetrilised andmed, kui:
  1) taotlus on põhjendatud;
  2) isik vajab vanglas viibimise ajal dokumenti;
  3) isiklik pöördumine Politsei- ja Piirivalveametisse on nõutav, kuid isikul ei ole võimalik seda teha.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (4¹) Kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja võtab Eesti vanglas kinni peetavalt isikult käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel biomeetrilised andmed käesoleva seaduse § 15 lõike 6 alusel kehtestatud korras.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (4²) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võetud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (4³) Kui kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja ei saa tehnilisel põhjusel võtta Eesti vanglas kinni peetavalt isikult käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel biomeetrilisi andmeid, võtab need Politsei- ja Piirivalveamet vanglas.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (5) [Kehtetu - RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (6) Politsei- ja Piirivalveamet võtab Eesti vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse vastu juhul, kui kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja lisab sellele kinnituse, mis tõendab isiku põhjendatud vajadust dokumenti taotleda.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega vanuse alampiiri, millest nooremat isikut ei daktüloskopeerita isikutunnistuse, reisidokumendi, kolmanda riigi kodaniku elamisloa või elamisõiguse taotluse esitamisel ning elamisloakaardi taotlemisel ja millest noorema isiku suhtes ei kohaldata biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemisel isikliku ilmumise nõuet.
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]

  (7¹) [Kehtetu - RT I, 09.03.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (8) Biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemisel käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikule ei pea tema seaduslik esindaja taotluse esitamiseks isiklikult pöörduma dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse või Eesti konsulaarametniku poole, kui seaduslikule esindajale on välja antud käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud dokument või tal on kehtiv Eesti elamisluba.
[RT I, 09.03.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 11⁶.   Dokumendi taotlejalt biomeetriliste andmete võtmine

  (1) Dokumendi taotluse esitamisel on taotleja või tema seaduslik esindaja kohustatud võimaldama taotleja daktüloskopeerimist ja näokujutise võtmist ning nende andmete töötlemist.
[RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]

  (2) Kui isikule väljastatakse dokument isikliku taotluseta, on taotleja kohustatud võimaldama daktüloskopeerimist ja näokujutise võtmist ning nende andmete töötlemist.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (3) Dokumendi taotluse esitamisel taotleja daktüloskopeeritakse.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (4) Dokumendi taotluse esitamisel esitab taotleja oma foto, mis võimaldab tema üheselt tuvastamist. Taotleja ei pea esitama oma fotot, kui taotluse esitamisel võetakse tema näokujutis.
[RT I, 09.03.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (5) Kui isikul puuduvad kõik sõrmed või tema püsiv terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida, siis seda ei tehta. Terviseseisund, mille tõttu isikut ei ole võimalik daktüloskopeerida, peab olema isiku poolt tõendatud.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (6) Kui isikut ei ole ajutiselt võimalik tema terviseseisundi tõttu daktüloskopeerida, siis seda ei tehta. Terviseseisund, mille tõttu isikut ei ole ajutiselt võimalik daktüloskopeerida, peab olema isiku poolt tõendatud.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (7) Kui isikut ei ole ajutiselt võimalik tema terviseseisundi tõttu daktüloskopeerida ja seetõttu ei ole võimalik dokumenti sõrmejäljekujutisi kanda, ei tohi isikule väljaantava dokumendi kehtivusaeg ületada ühte aastat.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (8) [Kehtetu - RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

  (9) Dokumenti tehakse märge, millised sõrmejäljekujutised on dokumenti kantud.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (10) Kui isik on elamisloa, elamisõiguse, tööloa või dokumendi taotluse menetluses daktüloskopeeritud ning daktüloskopeerimisel võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastamist ja vastavad valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõuetele, ei pea taotlejat daktüloskopeerima.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 11⁷.   Dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamine

  (1) Dokumendi väljaandmiseks pädeva asutuse kutsel on isik kohustatud isiklikult ilmuma nimetatud asutusse dokumendi väljaandmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks.

  (2) Dokumendi taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui isik taotleb dokumendi väljaandmist, kuid keeldub selleks vajalike andmete, sealhulgas biomeetriliste andmete andmisest.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (3) Dokumendi taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui isikule ei ole tehtud Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel käesoleva seaduse § 9² lõike 6¹ punktis 1 nimetatud DNA-ekspertiisi 90 päeva jooksul.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 12.   Dokumendi väljaandmisest keeldumine

  (1) Dokumendi väljaandmisest keeldutakse, kui nimetatud toimingu sooritamiseks puudub seadusega sätestatud alus.

  (1¹) Vanglas kinni peetavale isikule keeldutakse dokumendi väljaandmisest, kui tal on samaliigiline kehtiv dokument ja dokumendi väljaandmise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud.
[RT I 2006, 12, 79 - jõust. 01.04.2006]

  (2) Eestkosteasutuse ettepanekul või käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud nõusoleku puudumisel võidakse keelduda reisidokumendi väljaandmisest alla 15-aastasele isikule, kui reisidokumendi väljaandmine võib kahjustada alla 15-aastase isiku huve.

  (3) Dokumendi väljaandmisest keeldutakse, kui dokumendi taotleja isik on ettenähtud korras tuvastamata või tema isikusamasus kontrollimata.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

  (3¹) Digitaalse dokumendi väljaandmisest keeldutakse, kui digitaalse dokumendi andmekandja ei võimalda dokumenti turvaliselt kasutada.
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]

  (4) Kui kohus on keelanud dokumendi väljaandmise täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1¹ alusel, keeldutakse dokumendi väljaandmisest kuni kohtumääruses määratud tähtaja lõppemiseni või kuni isiku suhtes jõustub täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus.
[RT I, 19.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (5) Prokuratuuri või kriminaalasjas kohtueelset menetlust läbiviiva uurimisasutuse ettepanekul keeldutakse käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 2–8 sätestatud dokumendi väljaandmisest isikule, kes on kuulutatud tagaotsitavaks või kellele on kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu või kautsjonit.
[RT I, 19.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]

§ 12¹.   Dokumendi väljastamine

  (1) Dokument väljastatakse Politsei- ja Piirivalveameti või Välisministeeriumi kaudu. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljastab Euroopa Liidu liikmesriigi, kaasa arvatud Eesti välisesindus.
[RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 30.06.2022]

  (2) Dokumendi kättesaamiseks peab isik isiklikult ilmuma dokumendi väljastaja asukohta. Dokumendi väljastamisel kontrollib dokumendi väljastaja dokumendi taotleja isikusamasust. Dokumendi kättesaamise kohta annab dokumendi taotleja allkirja.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

  (2¹) Dokumendi võib väljastada isiku esindajale, kui isik on dokumendi taotlemisel volitanud esindajat oma dokumenti kätte saama, esindajal on kehtiv käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokument ja tema isikusamasust kontrollitakse biomeetriliste isiku tuvastamise andmete abil.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2²) Dokumendi taotleja soovil võib selle väljaandja toimetada dokumendi kätte turvalise teenuse osutaja vahendusel. Turvalise teenuse osutaja määrab kindlaks dokumendi väljaandja. Turvalise teenuse kulud kannab dokumendi taotleja.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2³) Dokumendi kasutaja õiguste ja huvide kaitseks võib dokumendi väljastaja nõuda dokumendi väljastamiseks taotleja isiklikku ilmumist või dokumendi väljastamist käesoleva seaduse §-s 12² sätestatud viisil.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2⁴) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–8 sätestatud dokumenti ei või väljastada Välisministeeriumi kaudu, volitatud esindajale ega turvalise teenuse osutaja vahendusel, kui isik on kuulutatud tagaotsitavaks või talle on kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu või kautsjonit.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2⁵) Käesoleva paragrahvi lõiget 2¹ ei kohaldata tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse suhtes.
[RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 30.06.2022]

  (3) Alla 18-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik ei pea dokumendi kättesaamiseks isiklikult dokumendi väljastaja asukohta ilmuma. Dokumendi kasutaja õiguste ja huvide kaitseks võib dokumendi väljastaja nõuda selle väljastamiseks alla 18-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku isiklikku ilmumist.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (4) Dokumendi väljastamisel alla 18-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku seaduslikule esindajale kontrollib dokumendi väljastaja seadusliku esindaja isikusamasust. Alla 18-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku isikusamasust kontrollitakse tema seadusliku esindaja ütluste alusel.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (5) Alla 15-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku dokument väljastatakse dokumendi kasutaja seaduslikule esindajale. Dokumendi kättesaamise kohta annab seaduslik esindaja allkirja.
[RT I, 21.03.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]

  (6) Dokumendi kasutaja soovil võimaldab dokumendi väljaandja dokumendi kasutajal kontrollida dokumenti digitaalselt kantud biomeetriliste andmete õigsust.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (7) Välisministeeriumi kaudu väljastatava dokumendi võib konsulaarkoostöö raames väljastamiseks üle anda Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele. Dokument väljastatakse teise Euroopa Liidu liikmesriigi välisesinduse kaudu ainult selle liikmesriigi välisesinduse nõusolekul.
[RT I, 21.03.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]

  (8) Kui isikule ei ole varem välja antud käesolevas seaduses sätestatud dokumenti ning dokumendi taotluse esitamisel ei ilmunud dokumendi taotleja isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse või Eesti konsulaarametniku juurde, ei tohi dokumenti käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud viisil väljastamiseks üle anda.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (9) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus määrusega kehtestada dokumentide väljastamise kord ja tähtajad.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 12².   Dokumendi väljastamise erijuhud

  (1) Kui Eestis viibiva isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuda dokumendi väljastaja asukohta, võib dokumendi väljastaja anda dokumendi kasutaja kirjalikul nõusolekul dokumendi väljastamiseks üle valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötajale.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid peab isik tõendama, lisades oma kirjalikule nõusolekule linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnituse, et tema terviseseisund püsivalt ei võimalda dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuda dokumendi väljastaja asukohta.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

  (2) Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi võib väljastamiseks üle anda kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3) Kui Eesti kodanik viibib välisriigis kinnipidamisasutuses või hoolekandeasutuses või kui tema terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult pöörduda Eesti välisesindusse, võib isik või tema seaduslik esindaja kirjalikult taotleda Eesti välisesinduselt taotlejale dokumendi väljastamist tema viibimis- või elukohas.
[RT I, 18.12.2019, 3 - jõust. 28.12.2019]

§ 13.   Dokumendi kehtetuks tunnistamine

  (1) Dokument tunnistatakse kehtetuks:
  1) kui dokumendi andmise (omamise) alus on ära langenud;
  2) kui dokument on alusetult välja antud või välja vahetatud;
  3) kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud või ebaõiged;
  4) kui dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduv kanne loetamatuks;
  5) dokument ei ole terviklik või on rikutud;
  6) dokumendi kaotsimineku või hävimise korral;
  7) dokumendi kasutajale uue samaliigilise dokumendi väljaandmisel, välja arvatud digitaalse isikutunnistuse ning § 21 lõikes 3 ja § 22 lõikes 6 nimetatud juhul lisapassi väljaandmisel;
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]
  8) dokumendi kasutaja surma või surnuks tunnistamise korral.

  (1¹) [Kehtetu - RT I, 22.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

  (1²) Digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtetuks tunnistamine ei mõjuta isikutunnistuse ja elamisloakaardi kehtivust.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 15.11.2025]

  (1³) Digitaalsele isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtetuks tunnistamisel kaotab digitaalne isikutunnistus kehtivuse.
[RT I, 21.03.2014, 2 - jõust. 01.05.2014]

  (1⁴) Kohus tunnistab dokumendi kehtetuks täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1¹ alusel. Dokument on kehtetu kohtumääruse jõustumisest arvates.
[RT I, 19.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (1⁵) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 2–8 sätestatud dokument tunnistatakse prokuratuuri või kriminaalasjas kohtueelset menetlust läbiviiva asutuse ettepanekul kehtetuks, kui nimetatud dokumendi kasutaja on kuulutatud tagaotsitavaks või talle on kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu või kautsjonit.
[RT I, 19.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (2) Kui dokumendi väljaandja tuvastab pärast dokumendi väljaandmist, et dokumendi väljaandmise aluseks olevate asjaolude kohta esitati valeandmeid või võltsitud dokumente, on isik kohustatud dokumendi väljaandja nõudmisel dokumentaalselt tõendama dokumendi väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid. Kui isik ei ole dokumendi väljaandja määratud tähtaja jooksul esitanud nimetatud tõendeid, tunnistab dokumendi väljaandja dokumendi kehtetuks valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise tõttu.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ning lõigetes 1⁴, 1⁵ ja 2 nimetatud juhtudel teavitab dokumendi kehtetuks tunnistanud asutus dokumendi kasutajat dokumendi kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta.
[RT I, 19.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (4) Kehtetuks tunnistatud dokumendi kehtivust ei taastata.

  (5) Dokumendi väljastaja muudab kehtetuks tunnistatud dokumendi kasutamiskõlbmatuks, kui dokumendi taotleja selle uue dokumendi väljastamisel esitab.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 13¹.   Väljastamata dokumentide hävitamine

  Kui isik ei ole kuue kuu jooksul dokumendi taotluse menetlusse võtmise kuupäevast arvates dokumendi väljastamiseks pädevasse asutusse ilmunud ja isiklik pöördumine on nõutav, võib dokumendi väljaandja lugeda isiku dokumendi taotlusest loobunuks ning väljastamata dokumendi hävitada.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 14.   Dokumendi kasutaja kohustused ja dokumendi tagastamine

  (1) Kui dokumenti kantud andmed on muutunud, peab dokumendi kasutaja taotlema uue dokumendi ühe kuu jooksul andmete muutumisest arvates.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumisest, kaotsiminekust või hävimisest on dokumendi kasutaja kohustatud teatama dokumendi väljaandjale 24 tunni jooksul dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumise, kaotsimineku või hävimise või sellest teada saamise päevast arvates.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3) [Kehtetu - RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (4) Dokumendi kasutaja on kohustatud viivitamatult tagastama dokumendi selle väljaandjale, kui dokument on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktide 1–3 ja lõike 2 alusel.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (5) [Kehtetu - RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (6) E-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutaja teavitab selle väljaandjat oma kontaktandmete muutumisest.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 15.   Dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korraldamine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega dokumendi väljaandmise korra ja tähtajad, selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nõuded nendele ja taotlusele.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega isikutunnistuse, digitaalse isikutunnistuse, elamisloakaardi, Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise korra.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega diplomaatilise isikutunnistuse, tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise taotluste vormid ning välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni reisidokumendi tunnustamise korra.
[RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 30.06.2022]

  (4) Politsei- ja Piirivalveamet annab välja ja tunnistab kehtetuks:
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  1) isikutunnistuse;
  1¹) digitaalse isikutunnistuse;
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]
  1²) elamisloakaardi;
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  2) Eesti kodaniku passi;
  3) välismaalase passi;
  4) ajutise reisidokumendi;
  5) pagulase reisidokumendi;
  6) meremehe teenistusraamatu;
  7) meresõidutunnistuse;
  8) Euroopa tagasisaatmise reisidokumendi.
[RT I, 21.04.2018, 1 - jõust. 01.05.2018]

  (4¹) Kohtul on õigus tunnistada täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1¹ alusel kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–7 nimetatud dokumendid ning käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud diplomaatiline pass.
[RT I, 19.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (5) Välisministeerium:
  1) annab välja ja tunnistab kehtetuks diplomaatilise passi, tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse;
[RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 30.06.2022]
  1¹) annab välja, väljastab ja tunnistab kehtetuks diplomaatilise isikutunnistuse;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017]
  2) väljastab Eesti kodaniku passi, isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse välisriigis viibivale Eesti kodanikule;
  3) väljastab digitaalse isikutunnistuse välisriigis viibivale välismaalasele;
  4) väljastab elamisloakaardi välisriigis viibivale kolmanda riigi kodanikule, kes taotleb tähtajalist elamisluba või tähtajalist elamisõigust, välja arvatud isikule, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass;
  5) väljastab elamisloakaardi tähtajalist elamisõigust või alalist elamisõigust omavale kolmanda riigi kodanikule, välja arvatud isikule, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
  6) väljastab elamisloakaardi tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba omavale kolmanda riigi kodanikule, välja arvatud isikule, kellele on käesoleva seaduse § 27 alusel välja antud välismaalase pass.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]

  (6) Dokumendi taotlejalt biomeetriliste andmete võtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (7) Dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (8) Dokumendi väljaandja võib avalikul veebileheküljel avaldada kehtetute dokumentide numbrid ning võimaldada kontrollida dokumendi kehtivust, avaldamata seejuures dokumendi kasutaja isikuandmeid.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

§ 15¹.   Dokumendi väljaandmise, väljavahetamise ja kehtetuks tunnistamise pädevus
[Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 15².   Isikut tõendavate dokumentide andmekogu

  (1) Isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu) on Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu, mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek isiku tuvastamise ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamisega seotud andmete ja neid dokumente taotlenud isikute andmete töötlemise kaudu.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse isiku tuvastamise kohta ning käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumendi väljaandmise või kehtetuks tunnistamise ja selle dokumendi taotleja või kasutaja kohta kogutud ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:
  1) taotleja ja kasutaja üldandmed;
  2) taotleja ja kasutaja sünnikoht, rahvus ning dokumendi andmed;
  3) kasutaja sünnitunnistuse ja Eesti kodakondsust tõendava dokumendi andmed;
  4) taotleja ja kasutaja biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse kohta;
  5) taotleja ja kasutaja hariduse andmed;
  6) taotleja ja kasutaja terviseseisundi andmed;
  7) taotleja ja kasutaja vanema üldandmed ning sünnikoht;
  8) taotleja ja kasutaja esindaja üldandmed ning esindusõiguse andmed;
  9) välismaalasest taotleja elamisloa, elamisõiguse või muu Eestis viibimise loa või staatuse andmed;
  10) välismaalasest taotleja elulookirjeldus;
  11) ajutise reisidokumendi taotlemise korral riik, kuhu taotleja lahkub, ja lahkumise põhjus;
  12) välismaalasest taotleja ettevõtluse andmed;
  13) välismaalasest taotlejale mõistetud või määratud karistuse andmed;
  14) välismaalasest taotlejaga seotud ettevõtja andmed;
  15) taotlemise eesmärk ja välismaalase plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus;
  16) välismaalasest taotleja isikliku ja temaga seotud ettevõtja pangakonto ja makseasutuse konto andmed ning andmed virtuaalvääringu kasutamise kohta;
  17) andmed selle kohta, kas välismaalasest taotlejat kahtlustatakse või süüdistatakse või on kahtlustatud või süüdistatud majandus-, küber- või terrorikuriteos;
  18) taotlejale viisa andmisest keeldumise ja sissesõidukeelu kohaldamise andmed;
  19) välismaalasest taotleja ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise andmed;
  20) välismaalasest taotleja ühiskondlikusse organisatsiooni kuulumise andmed;
  21) välismaalasest taotleja terroriorganisatsiooni kuulumise andmed;
  22) taotluse esitamise põhjus ja viis ning taotlusele lisatud dokumendi ja riigilõivu andmed;
  23) Eesti välisesinduse andmed, kui taotlus esitati Eesti välisesinduses;
  24) väljaantud dokumendi andmed;
  25) taotleja kirjalik kinnitus dokumendi väljastamise kohta;
  26) menetlustoimingu ja otsuse andmed ning otsuse vaidlustamise andmed.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3¹) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel käesoleva seaduse § 15⁵ tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud andmekogusse.
[RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]

  (4) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

  (5) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:
  1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
  2) täpsem andmekoosseis;
  3) andmekogudevaheline andmevahetus;
  4) vastutava töötleja ülesanded;
  5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
  6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord;
  7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
  8) muud korralduslikud küsimused.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (5¹) Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist.
[RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]

  (5²) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse kantud andmeid säilitatakse kõige kauem 75 aastat andmekogusse kandmisest arvates. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses. Eesti kodaniku dokumendi väljaandmise esmakordse taotlemise andmeid säilitatakse tähtajatult.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (6) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena isiku tuvastamise ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise kohta.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 15³.   Diplomaatilise passi ja diplomaatilise isikutunnistuse andmekogud

  (1) Diplomaatilise passi ja diplomaatilise isikutunnistuse andmekogude põhimäärused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Diplomaatilise passi andmekogu eesmärk on välissuhtlemise tagamine ning diplomaatilise passi kasutaja isikuandmete ja biomeetriliste andmete töötlemine, mis võimaldab pidada arvestust välja antud, kehtetuks tunnistatud ja kehtivuse kaotanud diplomaatiliste passide üle.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2¹) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel käesoleva seaduse § 15⁵ tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud diplomaatilise passi andmekogusse.
[RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]

  (3) Diplomaatilise isikutunnistuse andmekogu eesmärk on välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu kaitse ning arvestuse pidamine diplomaatilise isikutunnistuse väljastamise üle, et tagada riike esindavate diplomaatiliste esinduste ülesannete tõhus täitmine.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgil võib töödelda järgmisi isikuandmeid:
  1) taotleja üldandmed, perekonnaseisuandmed, isikut tõendava dokumendi andmed ja töötamise andmed;
  2) esinduse töötaja perekonnaliikme üldandmed ja reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi andmed;
  3) andmekogu kasutaja üldandmed ja töötamise andmed.
[RT I, 07.05.2025, 1 - jõust. 01.10.2025]

  (4) Andmekogude vastutav töötleja on Välisministeerium.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmekogude põhimäärustes sätestatakse andmekogudesse kogutavate andmete koosseis ja andmekogudesse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused.
[RT I, 07.05.2025, 1 - jõust. 01.10.2025]

  (6) Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist.
[RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]

  (7) Diplomaatilise passi andmekogusse kantud diplomaatilise passi kasutaja andmeid säilitatakse 50 aastat toimingute lõppemisest arvates. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.
[RT I, 07.05.2025, 1 - jõust. 01.10.2025]

  (8) Diplomaatilise isikutunnistuse andmekogusse kantud diplomaatilise isikutunnistuse kasutaja andmeid säilitatakse kümme aastat isikuga seotud toimingute lõppemisest arvates. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.
[RT I, 07.05.2025, 1 - jõust. 01.10.2025]

§ 15⁴.   Andmekogu ABIS

  (1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on töödelda käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumentide ning diplomaatilise passi väljaandmise menetlustes võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks.

  (2) Käesolevas seaduses sätestatud menetlustes võib isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks töödelda kodakondsuse seaduse, konsulaarseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning väärteomenetluse seadustiku alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seaduste alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks üksnes juhul, kui isikut ei ole võimalik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantud andmete alusel.

  (4) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (5) Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Välisministeerium.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (6) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:
  1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
  2) täpsem andmekoosseis;
  3) andmekogudevaheline andmevahetus;
  4) vastutava töötleja ülesanded;
  5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
  6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord;
  7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
  8) muud korralduslikud küsimused.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (6¹) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid säilitatakse kõige kauem 75 aastat andmekogusse ABIS kandmisest arvates. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu ABIS põhimääruses.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (7) Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
[RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]

§ 15⁵.   Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemine

  (1) Identiteediandmed käesoleva seaduse tähenduses on isiku biomeetrilised ja biograafilised andmed, mille järgi on võimalik isik tuvastada või isikusamasust kontrollida.

  (2) Isiku tuvastamine on menetlus, mille käigus tehakse isik kindlaks.

  (3) Isikusamasuse kontrollimine on menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on.

  (4) Isiku tuvastamise käigus võrreldakse isiku identiteediandmeid mitme andmekogumiga andmekogus ABIS.

  (5) Isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse isiku identiteediandmeid andmekogusse ABIS varem tema kohta kantud identiteediandmetega.

  (6) Andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda isiku tuvastamiseks, kui see on seaduses sätestatud, järgmistel juhtudel:
  1) isik ei ole teada;
  2) isiku samasuses on kahtlusi;
  3) on alust kahtlustada, et isik kasutab mitme isiku identiteediandmeid;
  4) isikusamasuse kontrollimine käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt ebaõnnestub;
  5) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

  (7) Andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda isikusamasuse kontrollimiseks seadusest tuleneva avalik-õigusliku ülesande täitmisel ja muudel seaduses sätestatud juhtudel.
[RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]

4. peatükk DOKUMENDI KEHTIVUS JA KONTROLLIMINE 

§ 16.   Dokumendi kehtivus

  (1) Dokument on kehtiv, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
  1) dokument on välja antud ja andmed on dokumenti kantud õiguspäraselt selleks pädeva asutuse poolt;
  2) dokumendi kehtivusaeg ei ole lõppenud;
  3) dokument on kasutamiskõlblik ja võimaldab tuvastada sellesse tehtud kandeid ja nende õigsust ning kontrollida dokumendi kasutaja isikusamasust;
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]
  4) dokument on terviklik ja ei ole rikutud.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

  (2) Kui dokument ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud nõuetele dokumendi väljaandja tõttu, antakse dokumendi kasutajale välja sama kehtivusajaga uus dokument.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3) Politsei- ja Piirivalveamet võib võtta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel uue dokumendi väljaandmiseks selle kasutajalt biomeetrilised andmed, kui:
  1) olemasoleva, nõuetele mittevastava dokumendi väljaandmiseks võetud biomeetrilisi andmeid ei ole võimalik töödelda või
  2) dokumendi kasutaja soovib anda biomeetrilised andmed uuesti.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 17.   Dokumendi kontrollimiseks võtmine

  (1) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võib põhjendatud kahtluse korral võtta dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka käesolevas seaduses sätestamata dokumendi suhtes. Välismaalase dokumendi ja välisriigi reisidokumendi võib kontrollimiseks võtta ka välismaalase riigis viibimise seaduslikkuse kontrollimiseks ja sinna kantud elamisloa või viisa õigsuse kontrollimiseks.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]

  (3) Dokumendi kontrollimiseks võtnud asutus:
  1) annab kasutajale kohe tõendi dokumendi kontrollimiseks võtmise kohta;
  2) selgitab dokumendi kasutajale tema õigusi dokumendi kontrollimiseks võtmise vaidlustamiseks;
  3) kontrollib dokumendi kehtivust või edastab dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks dokumendi väljaandjale.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3¹) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui dokumendi kehtivust kontrollitakse viivituseta kohapeal.

  (3²) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud tõendit ei anta, kui dokumendi kasutaja esitab dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks dokumendi väljaandjale.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (4) Dokumendi kontrollimiseks võtmise tõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

§ 18.   Dokumendi kontrollimine

  (1) Kontrollimisel kehtivaks osutunud dokument tagastatakse selle kasutajale.

  (2) Kontrollimisel dokumendi kehtetuks tunnistamise aluse ilmnemisel dokumenti ei tagastata. Dokumendi kehtetusest teavitatakse taotlejat viivituseta.

  (3) Kui välisriigi reisidokumendi kontrollimisel ilmnevad selle kehtetuks tunnistamise alused, edastatakse dokument välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni pädevale ametiasutusele. Otsus tehakse teatavaks dokumendi kasutajale.

  (4) Kui välismaalase dokumendi kontrollimisel avastatakse sellesse mitteõiguspäraselt kantud elamisloa või viisa andmed, annulleeritakse andmed kehtestatud korras ja dokument tagastatakse kasutajale.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]

  (5) Dokument tagastatakse või tunnistatakse kehtetuks põhjendamatu viivituseta.
[RT I 2003, 15, 87 - jõust. 27.02.2003]

§ 18¹.   Dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimine

  (1) Dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimisel tehakse dokumendi kasutaja isik kindlaks dokumenti kantud andmete ning isiku võrdlemise teel. Isikusamasuse kontrollimisel võib võrrelda dokumendi kasutajalt võetud biomeetrilisi andmeid dokumenti kantud biomeetriliste andmetega.

  (1¹) Kui teenuseosutaja kontrollib dokumendi kasutaja isikusamasust tema isiklikul ilmumisel teenuseosutaja asukohta, võrreldes dokumendi kasutajat dokumendiandmetega, mis on saadud avaliku teabe seaduse § 32¹ lõikes 1 nimetatud Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendatud kontrollpäringuga isikut tõendavate dokumentide andmekogust, on see samaväärne käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase isikusamasuse kontrollimisega.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (1²) Käesoleva paragrahvi lõiget 1¹ ei kohaldata dokumendi taotlemise ja väljastamise korral.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Dokumendi kasutaja isikusamasuse digitaalne kontrollimine toimub digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kaudu.

  (3) Avalik-õigusliku teenuse elektroonilisel osutamisel on õigus nõuda käesoleva seaduse alusel välja antud isikutunnistusele elamisloakaardile või digitaalsele isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kasutamist. Kui isik keeldub digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kasutamisest, võib jätta talle avalik-õigusliku teenuse osutamata.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

5. peatükk ISIKUTUNNISTUS 

§ 19.   Isikutunnistuse väljaandmise alus

  Isikutunnistus on Eesti kodaniku ja Eestis elava või riigikaitseseaduse alusel viibiva Euroopa Liidu kodaniku siseriiklik ning digitaalne dokument. Isikutunnistus antakse välja:
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
  1) Eesti kodanikule;
  2) Eestis elavale Euroopa Liidu kodanikule, kellel on kehtiv elamisõigus;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
  3) Euroopa Liidu kodanikule, kellel on Eestis viibimiseks riigikaitseseaduse alusel antud luba;
  4) välismaalase, kellel on Eestis viibimiseks riigikaitseseaduse alusel antud luba, ülalpeetavale isikule, kui ülalpeetav isik on Euroopa Liidu kodanik ja viibib Eestis koos nimetatud välismaalasega.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2012]
  5) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017]

§ 19¹.   Isikutunnistusele kantavad digitaalsed andmed

  (1) Isikutunnistusele kantakse digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat. Isikutunnistusele kantavate muude digitaalsete andmete loetelu kinnitab valdkonna eest vastutav minister, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatut.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaadid väljastatakse sama kehtivusajaga kui isikutunnistus, millele need kantakse.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 02.01.2007]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

  (3) [Kehtetu - RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

  (4) [Kehtetu - RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

§ 20.   Isikutunnistuse kehtivusaeg

  (1) Eesti kodanikule ja Euroopa Liidu kodanikule antakse isikutunnistus välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtivusaeg ei tohi ületada talle antud elamisõiguse või riigikaitseseaduse alusel antud Eestis viibimise loa kehtivusaega või Eestis asuvas välisesinduses töötamise tähtaega.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2¹) [Kehtetu - RT I 2006, 29, 221 - jõust. 02.01.2007]

  (3) Isikutunnistuse ja sellele kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg on sama. Kui isikutunnistusele kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg lõpetatakse, ei ole see isikutunnistuse kehtivusaja lõppemise aluseks.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

5¹. peatükk DIGITAALNE ISIKUTUNNISTUS 
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

§ 20¹.   Digitaalse isikutunnistuse mõiste ja väljaandmise alus
[RT I, 29.10.2014, 1 - jõust. 01.12.2014]

  (1) Digitaalne isikutunnistus on digitaalne dokument.

  (2) [Kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.05.2025]

§ 20².   Digitaalsele isikutunnistusele kantavad digitaalsed andmed

  (1) Digitaalsele isikutunnistusele kantakse digitaalset tuvastamist võimaldav informatsioon ning digitaalset allkirjastamist võimaldav informatsioon. Digitaalsele isikutunnistusele kantavate digitaalsete andmete loetelu kinnitab valdkonna eest vastutav minister, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatut.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaadid väljastatakse sama kehtivusajaga kui digitaalne isikutunnistus, millele need kantakse.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

§ 20³.   Digitaalse isikutunnistuse kehtivusaeg

  (1) Digitaalne isikutunnistus antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
[RT I, 21.04.2018, 2 - jõust. 01.05.2018]

  (2) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
[RT I, 21.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

§ 20⁴.   Mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljaandmise ja kehtivuse kaotamise erisused
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

  (1) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus on digitaalne isikutunnistus, mille digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ja digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat on seotud mobiiltelefoni SIM-kaardiga või eSIM-kaardiga.
[RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 02.07.2022]

  (1¹) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus antakse välja Eesti kodanikule ja välismaalasele, kellel on käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–8 nimetatud kehtiv dokument.
[RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 02.07.2022]

  (2) Mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust ei saa taotleda esindaja kaudu ja seda ei väljastata esindajale. Mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust taotleb 7–17-aastane alaealine ja piiratud teovõimega isik koos seadusliku esindajaga.
[RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 02.07.2022]

  (3) Mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse kättesaamiseks ei pea isik isiklikult ilmuma dokumendi väljastaja asukohta.

  (4) [Kehtetu - RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 02.07.2022]

  (4¹) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus kaotab kehtivuse, kui isikul ei ole mobiilioperaatoriga kehtivat mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse kasutamise lepingut.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

  (5) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus loetakse mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse osas täidetuks ka juhul, kui dokumendi kasutaja teavitab dokumendi väljaandja asemel mobiilioperaatorit, kellega tal on leping mobiil-ID kasutamiseks.

  (6) [Kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.05.2025]

  (7) Mobiilioperaator on kohustatud kooskõlastama mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse tehnilise lahenduse enne selle kasutusele võtmist Riigi Infosüsteemi Ametiga, kes küsib menetluse käigus Politsei- ja Piirivalveameti ja sertifitseerimisteenuse osutaja seisukohta.
[RT I, 21.03.2014, 2 - jõust. 01.05.2014]

  (8) [Kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.05.2025]

5². peatükk E-RESIDENDI DIGITAALNE ISIKUTUNNISTUS 
[RT I, 29.10.2014, 1 - jõust. 01.12.2014]

§ 20⁵.   E-residendi digitaalne isikutunnistus

  (1) E-residendi digitaalne isikutunnistus käesoleva seaduse tähenduses on digitaalne dokument, mis antakse välja välisriigi kodanikule, kellel ei ole käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktis 1 või 1² nimetatud kehtivat dokumenti ja kes ei taotle seda e-residendi digitaalse isikutunnistusega samal ajal.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) E-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga.
[RT I, 29.10.2014, 1 - jõust. 01.12.2014]

§ 20⁶.   E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 15.11.2025]

  (1) [Kehtetu - RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

  (1¹) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesuoht või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, välja arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1² alusel kehtestatud erisusi.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud riikide loetelu ja nende kodanikele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (1³) Valdkonna eest vastutav minister kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1² nimetatud määruse eelnõu Välisministeeriumiga.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldutakse, kui:
  1) isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut;
  2) e-residendi digitaalset isikutunnistust taotletakse majandustegevuseks ning esineb majandustegevuse keelamise alus;
  3) isik ei ole tõsikindlalt tuvastatud või tema isikusamasuses on põhjust kahelda.

  (3) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest võib keelduda, kui:
  1) esineb viisa või tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise või sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu;
  2) dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 20⁵ lõikes 2 nimetatud eesmärgiga.

  (4) E-residendi digitaalse isikutunnistuse võib tunnistada kehtetuks, kui ilmneb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

  (5) [Kehtetu - RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 15.11.2025]

§ 20⁷.   E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise menetlus
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 15.11.2025]

  (1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmist taotlev isik või e-resident on kohustatud tõendama või põhistama e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid. Tõendama ja põhistama ei pea neid asjaolusid, mis on haldusorganile teada või on üldtuntud.

  (1¹) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus esitatakse isiklikult Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Isiku taotluse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks võib jätta läbi vaatamata, kui sama isiku suhtes on varem keeldutud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest ning isik ei tõenda, et asjaolud on muutunud.

  (3) Menetlusosalise ja muu isiku õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga võib piirata, kui see võib:
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 15.11.2025]
  1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist;
  2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
  3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut;
  4) ohustada avaliku korra kaitset.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse menetlusosalise ja muu isiku järgmiste õiguste kohta:
  1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;
  2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;
  3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
  4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
  5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise teates märgitakse haldusmenetluse seaduse § 55 lõikes 4 ja § 57 lõikes 1 sätestatud rekvisiidid ning käesoleva seaduse § 20⁶ lõikest 2 või 3 tulenev õiguslik alus.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 15.11.2025]

  (5) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 15.11.2025]

§ 20⁸.   Riikliku järelevalve teostamine

  (1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle teostavad riiklikku järelevalvet oma pädevuse piires:
  1) Politsei- ja Piirivalveamet;
  2) Kaitsepolitseiamet;
  3) Rahapesu Andmebüroo;
  4) Maksu- ja Tolliamet.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korrakaitseorganid on pädevad kohaldama korrakaitseseaduse §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2¹) Rahapesu Andmebüroo võib riiklikus järelevalves töödelda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise menetluses kogutud andmeid ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise andmeid, et täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3) Kui muu haldusorgan või teenuseosutaja on oma ülesannete raames kogunud teavet, mis võib olla e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise aluseks, on haldusorgan või teenuseosutaja kohustatud edastama selle teabe Politsei- ja Piirivalveametile.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 15.11.2025]

§ 20⁹.   E-residendi isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine

  E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja või e-residendi isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel kohaldatakse välismaalaste seaduse § 24–28, 270, 271 ja § 272 lõikeid 1 ja 2.
[RT I, 29.10.2014, 1 - jõust. 01.12.2014]

§ 20¹⁰.   E-residendile teenuse osutamine

  (1) Avalik-õigusliku või eraõigusliku teenuse osutaja võib otsustada e-residendile digitaalse isikutunnistusega teenuse osutamise või sellest keeldumise, piirata teenuse osutamist või kättesaadavust nii teenuse sisu, ulatuse kui ka juurdepääsuvõimalusega isikute arvu suhtes või kehtestada teenusele juurdepääsu saamiseks täiendavaid nõudeid, sealhulgas nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist või isiklikku ilmumist teenuse osutaja asukohta.

  (2) Avalik-õigusliku teenuse osutaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiranguid seada järgmistel juhtudel:
  1) e-residendi digitaalse isikutunnistuse eesmärgipärase kasutamise tagamiseks, sealhulgas õigusrikkumiste ärahoidmiseks;
  2) teenuse toimimise või turvalise kasutamise tagamiseks.

  (3) Kui avalik-õigusliku teenuse osutamine seisneb eelkõige andmekogusse andmete esitamises või andmekogu andmete töötlemises, siis kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangud andmekogu vastutav töötleja.

  (4) Kui avalik-õigusliku teenuse osutamine on laiem kui andmekogusse andmete esitamine või andmekogu andmete töötlemine, siis kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangud teenuse osutamiseks pädeva asutuse juht või tema poolt volitatud isik.
[RT I, 29.10.2014, 1 - jõust. 01.12.2014]

§ 20¹¹.   E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine kaaluka avaliku huvi korral

  (1) Kaaluka avaliku huvi korral võib Politsei- ja Piirivalveamet e-residendi digitaalse isikutunnistuse välja anda siseministri otsuse alusel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse välja anda ilma isiku taotluseta ning sellele lisatavate andmete ja dokumentideta, kui dokumenti kantavad andmed on Politsei- ja Piirivalveametile teada.

  (3) Kaaluka avaliku huvi korral välja antud e-residendi digitaalse isikutunnistuse võib Politsei- ja Piirivalveamet väljastamiseks üle anda avalik-õiguslikke ülesandeid täitvale asutusele või isikule.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjendatud otsuse kaaluka avaliku huvi tõttu isikule e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise kohta teeb siseminister käskkirjaga.
[RT I, 29.10.2014, 1 - jõust. 01.12.2014]

§ 20¹².   E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise erisused
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja ilmub isiklikult isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks isikutunnistuse väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse isikutunnistuse väljaandmise menetluses või isikutunnistuse väljastamisel.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (1¹) Kui e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja on alla 15-aastane, ilmub ta isiklikult koos seadusliku esindajaga isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks isikutunnistuse väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse isikutunnistuse väljaandmise menetluses või isikutunnistuse väljastamisel.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (2) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja võib selle väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks nõuda, et e-resident ilmuks isiklikult väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3) [Kehtetu - RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

5³. peatükk DIPLOMAATILINE ISIKUTUNNISTUS 
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017]

§ 20¹³.   Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise alus

  Diplomaatiline isikutunnistus on isikutunnistus, mis antakse välja:
  1) Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse (edaspidi käesolevas peatükis välisesindus) välisriigi kodanikust diplomaadile, haldus- ja abitöötajale ning tema välisriigi kodanikust perekonnaliikmele, välisriigi kodanikust koduabilisele ning aukonsulile, rahvusvahelise organisatsiooni esinduse ning Eestis asuva rahvusvahelise organisatsiooni ja muu rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni (edaspidi käesolevas peatükis muu asutus) välisriigi kodanikust töötajale ning tema välisriigi kodanikust perekonnaliikmele;
  2) välisesinduses või muus asutuses töötavale Eesti kodanikule või alalisele elanikule.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017]

§ 20¹⁴.   Diplomaatilisele isikutunnistusele kantavad digitaalsed andmed

  (1) Diplomaatilisele isikutunnistusele kantakse digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat. Diplomaatilisele isikutunnistusele kantavate muude digitaalsete andmete loetelu kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatut.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaadid väljastatakse sama kehtivusajaga kui diplomaatiline isikutunnistus, millele need kantakse.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017]

§ 20¹⁵.   Diplomaatilise isikutunnistuse taotluse esitamise, taotleja isikutuvastamise ja dokumendi väljastamise erisused

  (1) Diplomaatilise isikutunnistuse taotlus esitatakse välisesinduse või muu asutuse poolt diplomaatilise noodi või toetuskirjaga Välisministeeriumile.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017]

  (2) Taotleja isikusamasuse tuvastab dokumendi väljaandja dokumendi väljastamisel välisriigi poolt väljaantud kehtiva reisidokumendi või käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud kehtiva dokumendi alusel.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3) Diplomaatilise isikutunnistuse taotlejat ei daktüloskopeerita.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017]

  (4) Diplomaatilise isikutunnistuse taotleja ilmub selle väljastamiseks isiklikult selle väljaandja asukohta. Alla 15-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku diplomaatiline isikutunnistus väljastatakse tema seaduslikule esindajale. 15–17-aastase isiku diplomaatilise isikutunnistuse võib väljastada tema seaduslikule esindajale.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 20¹⁶.   Diplomaatilise isikutunnistuse kehtivusaeg

  (1) Diplomaatiline isikutunnistus antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.

  (2) Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise, kehtetuks tunnistamise ja tagastamise korra, diplomaatilise isikutunnistuse seeriad, kehtivusajad, vormi, tehnilise kirjelduse ning dokumendile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017]

6. peatükk EESTI KODANIKU REISIDOKUMENDID 

§ 21.   Eesti kodaniku pass

  (1) Eesti kodaniku pass antakse Eesti kodanikule riigipiiri ületamiseks.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

  (3) Eesti kodanikule, kes tõendab põhjendatud isikliku või teenistusliku vajaduse olemasolu, võidakse lisaks varem väljaantud kehtivale Eesti kodaniku passile anda teine Eesti kodaniku pass (lisapass).
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 21¹.   Sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku pass

  (1) Kui Eesti kodanikule on varem välja antud Eesti kodaniku pass või isikutunnistus ja ta viibib välisriigis, kus puudub Eesti välisesindus või kus taotlejal on ebaproportsionaalselt koormav Eesti välisesindusse pöörduda, võib talle välja anda sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi kehtivusajaga kuni üks aasta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse võib esitada posti teel või esindaja kaudu Politsei- ja Piirivalveametile.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel väljaantava Eesti kodaniku passi taotlemise käigus taotlejat ei daktüloskopeerita.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel võib Eesti kodaniku passi välja anda üksnes kaks korda järjest.
[RT I, 21.03.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]

§ 22.   Diplomaatiline pass

  (1) Diplomaatiline pass antakse välja:
  1) Vabariigi Presidendile;
  2) Vabariigi Presidendi perekonnaliikmele;
  3) endisele Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale või registreeritud elukaaslasele.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

  (2) Diplomaatiline pass antakse välja ametiülesannete täitmiseks välisriigis Eesti kodanikust:
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 02.01.2007]
  1) Riigikogu esimehele ja aseesimehele;
  2) Riigikogu liikmele, kui ta kuulub riikliku delegatsiooni koosseisu või esindab riiki ametiisikuna;
  2¹) Euroopa Parlamendi liikmele;
[RT I 2010, 7, 28 - jõust. 17.04.2010]
  3) Vabariigi Valitsuse liikmele;
  4) riigisekretärile;
  5) Riigikohtu esimehele;
  6) õiguskantslerile;
  7) riigikontrolörile;
  8) erialadiplomaadile;
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]
  9) karjääridiplomaadile ja põhjendatud vajaduse korral karjääridiplomaadi kandidaadile;
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]
  9¹) Välisministeeriumi mittediplomaatilisel ametikohal töötavale ametnikule ja Välisministeeriumi töötajale, kui selleks on põhjendatud vajadus;
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]
  10) Eesti Panga presidendile;
  11) kaitseväe juhatajale;
  12) diplomaatilisele kullerile diplomaatilise posti kättetoimetamiseks.
[RT I 2010, 7, 28 - jõust. 17.04.2010]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib otsustada diplomaatilise passi andmise ka muule Eesti kodanikule, kui see on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja see vastab rahvusvahelisele tavale.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

  (4) Perekonnaliige käesoleva paragrahvi tähenduses on abikaasa, registreeritud elukaaslane ja alaealine laps ning põhi- või keskharidust omandav või abi vajav töövõimetu täisealine laps.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

  (4¹) Diplomaatiline pass antakse Eesti Vabariigi välisesinduses töötava diplomaadiga või karjääridiplomaadi kandidaadiga välislähetuses kaasas olevale Eesti kodanikust perekonnaliikmele. Põhjendatud vajaduse korral võib Välisministeerium diplomaatilise passi välja anda ka diplomaadi või karjääridiplomaadi kandidaadi perekonnaliikmele, kes ei ole välislähetuses kaasas.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

  (5) Lõigetes 2, 3 ja 4¹ nimetatud isikud on kohustatud diplomaatilise passi tagastama asutusele, kelle ettepanekul diplomaatiline pass välja anti, ühe kuu jooksul selle väljaandmise aluse äralangemisest arvates.
[RT I 2010, 7, 28 - jõust. 17.04.2010]

  (5¹) [Kehtetu - RT I 2006, 26, 193 - jõust. 01.01.2007]

  (5²) [Kehtetu - RT I 2006, 26, 193 - jõust. 01.01.2007]

  (5³) [Kehtetu - RT I 2006, 26, 193 - jõust. 01.01.2007]

  (5⁴) [Kehtetu - RT I 2006, 26, 193 - jõust. 01.01.2007]

  (5⁵) [Kehtetu - RT I 2006, 26, 193 - jõust. 01.01.2007]

  (5⁶) Lõikes 5 nimetatud asutus on kohustatud viivitamata edastama diplomaatilise passi Välisministeeriumile.
[RT I 2010, 7, 28 - jõust. 17.04.2010]

  (5⁷) Kui lõigetes 2, 3 ja 4¹ nimetatud isik soovib jätta kehtetuks tunnistatud või kehtivuse kaotanud diplomaatilise passi enda valdusesse, siis muudab asutus, kellele diplomaatiline pass tagastatakse, selle eelnevalt kasutamiskõlbmatuks ja annab isikule.
[RT I 2010, 7, 28 - jõust. 17.04.2010]

  (5⁸) Kui kasutamiskõlbmatuks muudetud diplomaatiline pass on jäetud isiku taotlusel tema valdusesse, siis koostab asutus, kellele dokument tagastati, teatise ja edastab selle Välisministeeriumile. Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega diplomaatilise passi kasutamiskõlbmatuks muutmise ja sellest Välisministeeriumi teavitamise korra ning diplomaatilise passi isiku valdusesse andmise teatises esitatavate andmete loetelu ja teatise vormi.
[RT I 2010, 7, 28 - jõust. 17.04.2010]

  (5⁹) Kui lõigetes 2, 3 või 4¹ nimetatud isik ei tagasta diplomaatilist passi ühe kuu jooksul selle väljaandmise aluse äralangemise päevast arvates, siis on asutus, kelle ettepanekul diplomaatiline pass välja anti, kohustatud järgmisel tööpäeval teavitama sellest kirjalikult Välisministeeriumi.
[RT I 2010, 7, 28 - jõust. 17.04.2010]

  (5¹⁰) Lõikes 5⁹ nimetatud teate saamisel tunnistab Välisministeerium diplomaatilise passi viivitamata kehtetuks.
[RT I 2010, 7, 28 - jõust. 17.04.2010]

  (5¹¹) Lõikes 5 nimetatud asutus on kohustatud tagama diplomaatilise passi sihipärase kasutamise.
[RT I 2010, 7, 28 - jõust. 17.04.2010]

  (6) Vajaduse korral võib Välisministeerium välja anda diplomaatilise lisapassi.

§ 23.   Meremehe teenistusraamat

  Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni «Meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta» nõuetele vastav meremehe teenistusraamat antakse Eesti kodanikust meremehele.

§ 24.   Eesti kodaniku reisidokumendi kehtivusaeg

  (1) Eesti kodaniku pass antakse välja kehtivusajaga kuni kümme aastat.
[RT I, 09.03.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (2) [Kehtetu - RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (2¹) Alla 15-aastasele Eesti kodanikule antakse Eesti kodaniku pass välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
[RT I, 09.03.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Lisapass antakse kehtivusajaga kuni kümme aastat, kuid mitte kauemaks kui varem väljaantud Eesti kodaniku passi kehtivusajaks.
[RT I, 09.03.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (4) Diplomaatiline pass antakse kehtivusajaga kuni:
  1) kümme aastat Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale või registreeritud elukaaslasele;
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
  2) viis aastat Vabariigi Presidendi alaealisele lapsele, kuid mitte kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni;
  3) kümme aastat endisele Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale või registreeritud elukaaslasele;
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
  4) neli aastat ja kuus kuud Riigikogu liikmele, Vabariigi Valitsuse liikmele ja riigisekretärile, kusjuures diplomaatilise passi kehtivusaeg ei tohi ületada kuut kuud tema ametivolituste lõppemise päevast arvates;
[RT I 2010, 7, 28 - jõust. 17.04.2010]
  4¹) viis aastat ja kuus kuud Euroopa Parlamendi liikmele, kuid mitte kauemaks kui kuus kuud tema ametivolituste lõppemise päevast arvates;
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]
  5) kümme aastat Riigikohtu esimehele, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]
  6) seitse aastat õiguskantslerile, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
[RT I, 09.03.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  7) viis aastat riigikontrolörile, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
  8) kümme aastat diplomaadile;
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]
  9) viis aastat Eesti Panga presidendile, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
  10) viis aastat kaitseväe juhatajale, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni;
  11) viis aastat käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud isikule;
[RT I, 09.03.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  12) viis aastat Välisministeeriumi koosseisuvälisele teenistujale ja temaga välislähetuses kaasas viibivale perekonnaliikmele, kuid mitte kauemaks kui kuus kuud pärast koosseisuvälise teenistuja välislähetuse lõppemist;
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]
  13) viis aastat välislähetuses viibiva diplomaadi perekonnaliikmele, kuid mitte kauemaks kui kuus kuud pärast diplomaadi välislähetuse lõppemist;
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]
  14) viis aastat diplomaatilisele kullerile;
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]
  15) viis aastat käesoleva seaduse § 22 lõike 2 punktis 9¹ nimetatud isikule.
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]

  (4¹) Diplomaatiline lisapass antakse kehtivusajaga kuni kümme aastat, kuid mitte kauemaks kui varem väljaantud diplomaatilise passi kehtivusajaks.
[RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]

  (5) Meremehe teenistusraamat antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

§ 25.   Reisidokumendi kehtivusala

  (1) Eesti kodaniku või välismaalase reisidokumendi kehtivusala on piiramatu.

  (2) Reisidokumendi kehtivusala võib dokumendi väljaandja piirata prokuröri ettepanekul, kui dokumendi kasutajale on kriminaalasjas kohaldatud tõkendina allkirja võtmist elukohast mittelahkumise kohta või isiklikku käendust või kautsjoni.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (3) Välislepingus ettenähtud juhtudel võib reisidokumendi kehtivusala piirata.

  (4) Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud välismaalasele Eesti Vabariigi poolt väljaantud reisidokument ei kehti tema kodakondsusjärgses riigis või tema alalises asukohariigis.

  (5) Reisidokumendi kehtivusala piiramisel tehakse vastav märge reisidokumenti.
[RT I 2006, 2, 3 - jõust. 01.07.2006]

7. peatükk VÄLISMAALASE DOKUMENDID 

§ 26.   Välismaalase passi staatus

  (1) Välismaalase pass on välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Välismaalase pass ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 27.   Välismaalase passi väljaandmise alus

  (1) Välismaalase pass antakse välja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

  (3) Välisriigi kodanikule välismaalase passi väljaandmiseks peab välismaalane esitama oma kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusoleku talle välismaalase passi väljaandmiseks.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusolekut ei pea esitama välisriigi kodanik, kes on täiendava kaitse saaja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 4 lõike 3 tähenduses.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

§ 28.   Välismaalase passi kehtivusaeg
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (1) Välismaalase pass antakse välja kehtivusajaga kuni kümme aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalasele antud elamisloa või elamisõiguse kehtivusaega.
[RT I, 09.03.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (2) [Kehtetu - RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

§ 29.   Ajutise reisidokumendi staatus ja andmise alus

  (1) Ajutine reisidokument on Eestis viibivale välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument Eestist lahkumiseks ja Eestisse tagasipöördumiseks.

  (2) Ajutine reisidokument võidakse anda tagasipöördumise õiguseta Eestist lahkuvale või väljasõiduks kohustatud välismaalasele, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi poolt väljaantud tagasipöördumistunnistus.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

  (3) Ajutine reisidokument võidakse Eestis seaduslikult elavale välismaalasele anda ühekordseks Eestist lahkumiseks ja siia tagasipöördumiseks, kui tal puudub kehtiv reisidokument ja tal ei ole õigust saada välismaalase passi.

  (4) Ajutine reisidokument ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 30.   Ajutise reisidokumendi kehtivusaeg

  Ajutine reisidokument antakse kehtivusajaga kuni kaks aastat.

§ 31.   Pagulase reisidokumendi staatus ja andmise alus

  (1) Pagulase reisidokument on välismaalasele, kellele on antud Eestis pagulasstaatus, Eesti Vabariigi antav reisidokument.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

  (2) Pagulase reisidokument ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.

  (3) Pagulase reisidokument peab vastama ÜRO pagulasseisundi konventsiooni nõuetele, arvestades tänapäevaste reisidokumentide käideldavuse ja turvalisuse nõuetega.

  (4) Pagulase reisidokument antakse välismaalasele, kellel on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 38 lõikes 1 nimetatud elamisluba.
[RT I 2006, 2, 3 - jõust. 01.07.2006]

§ 32.   Pagulase reisidokumendi kehtivusaeg
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (1) Pagulase reisidokument antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada pagulasele antud elamisloa kehtivusaega.

  (2) [Kehtetu - RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

§ 33.   Meresõidutunnistuse staatus ja andmise alus

  (1) Meresõidutunnistus on välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (2) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni «Meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta» nõuetele vastav meresõidutunnistus antakse Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasest meremehele tema taotluse alusel.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

§ 34.   Meresõidutunnistuse kehtivusaeg

  Meresõidutunnistus antakse kehtivusajaga kuni viis aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalasele antud elamisloa kehtivusaega.

§ 34¹.   Elamisloakaardi väljaandmise alus

  (1) Elamisloakaart on Eestis elava või riigikaitseseaduse alusel viibiva kolmanda riigi kodaniku siseriiklik ja digitaalne dokument. Elamisloakaart antakse välja:
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
  1) Eestis elavale kolmanda riigi kodanikule, kellel on kehtiv elamisluba või elamisõigus;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
  2) kolmanda riigi kodanikule, kellel on Eestis viibimiseks riigikaitseseaduse alusel antud luba;
  3) välismaalase, kellel on Eestis viibimiseks riigikaitseseaduse alusel antud luba, ülalpeetavale isikule, kui ülalpeetav isik on kolmanda riigi kodanik ja viibib Eestis koos nimetatud välismaalasega.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2012]
  4) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017]

  (2) Teised käesoleva seadusega sätestatud dokumendid antakse välja elamisloakaardi andmete alusel. Käesolev lõige ei laiene isikutele, kellel käesoleva seaduse alusel ei pea olema elamisloakaarti.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 34².   Elamisloakaardile kantavad digitaalsed andmed

  (1) Elamisloakaardile kantakse digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat. Elamisloakaardile kantavate muude digitaalsete andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatut.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaadid väljastatakse sama kehtivusajaga kui elamisloakaart, millele need kantakse.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 34³.   Elamisloakaardi kehtivusaeg

  (1) Elamisloakaart antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.

  (2) Elamisloakaardi kehtivusaeg ei tohi ületada isikule antud elamisloa, elamisõiguse või riigikaitseseaduse alusel antud Eestis viibimise loa kehtivusaega või Eestis asuvas välisesinduses töötamise tähtaega.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (3) Elamisloakaardi ja sellele kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg on sama. Kui elamisloakaardile kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg lõpetatakse, ei ole see elamisloakaardi kehtivusaja lõppemise aluseks.
[RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

8. peatükk TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUS JA TAGASIPÖÖRDUMISE LUBA 

§ 35.   Tagasipöördumistunnistuse andmise alus

  (1) Tagasipöördumistunnistus antakse välisriigis viibivale Eesti kodanikule, kelle reisidokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud, kehtivuse kaotanud või kaotsi läinud.
[RT I, 31.12.2019, 1 - jõust. 06.01.2020]

  (2) Eesti kodaniku välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele antakse tagasipöördumistunnistus sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel.

  (3) Eesti kodanikule, kellel ei ole kehtivat Eesti dokumenti, võib tagasipöördumistunnistuse väljastada, kui dokumendi väljastamine on avalikes huvides.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei pea dokumendi väljastamiseks olema isiku taotlust.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

§ 36.   Tagasipöördumistunnistuse kehtivus

  (1) Tagasipöördumistunnistus antakse kehtivusajaga kuni kaksteist kuud.

  (2) Tagasipöördumistunnistus tagastatakse Eestisse sissesõitmisel Politsei- ja Piirivalveametile, kes edastab selle Välisministeeriumile.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 36¹.   Tagasipöördumise loa andmise alus

  (1) Tagasipöördumise loa võib anda Eestisse tagasipöördumiseks välismaalasele:
  1) kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele väljaantud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument on välisriigis viibides muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud, kehtivuse kaotanud või kaotsi läinud;
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]
  2) kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi.

  (2) Eesti Vabariigis elamisloa alusel elava välismaalase välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele võib anda tagasipöördumise loa sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel.
[RT I 2004, 2, 4 - jõust. 16.01.2004]

§ 36².   Tagasipöördumise loa kehtivus

  (1) Tagasipöördumise luba antakse kehtivusajaga kuni kaksteist kuud.

  (1¹) Käesoleva seaduse § 36¹ lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel antud tagasipöördumise loa kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalase elamisloa kehtivusaega.

  (2) Tagasipöördumise luba tagastatakse Eestisse sissesõitmisel Politsei- ja Piirivalveametile, kes edastab selle Välisministeeriumile.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

8¹. peatükk VASTUTUS 
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 36³.   Isikut tõendavate dokumentide seaduse nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

8². peatükk EUROOPA LIIDU TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUS 
[RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 30.06.2022]

§ 36⁴.   Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmise alus

  (1) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus antakse Euroopa Liidu liikmesriigi, kaasa arvatud Eesti esindamata kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või see ei ole ajutiselt kättesaadav.

  (2) Esindamata on Euroopa Liidu liikmesriigi, kaasa arvatud Eesti kodanik juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või Euroopa Liidus välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik konkreetsel juhul tagasipöördumisdokumenti anda.
[RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 30.06.2022]

§ 36⁵.   Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kehtivus

  (1) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg määratakse arvestusega, et Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus peab kehtima kauem, kui kulub aega tagasipöördumisele, samuti tuleb arvesse võtta tagasipöördumisel ööbimiseks ja ümberistumisteks kuluvat aega.

  (2) Kui tagasipöördumise sihtkohaks on Eesti, tagastatakse Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus Eestisse sissesõitmisel Politsei- ja Piirivalveametile, kes edastab selle Välisministeeriumile.
[RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 30.06.2022]

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 37.   Andmed käesoleva seaduse alusel väljaantavate dokumentide kohta

  Andmed käesoleva seaduse alusel väljaantavate dokumentide kohta kantakse rahvastikuregistrisse vastavalt rahvastikuregistri seadusele. Andmeid Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase dokumentide kohta töödeldakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega sätestatud korras.
[RT I, 21.04.2018, 1 - jõust. 01.05.2018]

§ 38.   Varem väljaantud dokumentide kehtivus

  (1) Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse alusel väljaantud Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass ja meremehe teenistusraamat kehtivad kuni dokumendi kehtivusaja lõpuni ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

  (2) Välismaalaste seaduse alusel väljaantud välismaalase pass kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni ja selle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

  (3) Ajutise reisidokumendi seaduse alusel väljaantud ajutine reisidokument kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni ja selle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

  (4) Dokumendi kehtivus ei sõltu dokumendi vormi, tehnilise kirjelduse ja dokumenti kantavate andmete loetelu muutumisest, kui seaduse või selle alusel antud õigustloova aktiga ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2002, 90, 516 - jõust. 01.12.2002]

§ 39.   Käesoleva seaduse §-de 5 ja 6 rakendamine

  Käesoleva seaduse paragrahvisid 5 ja 6 rakendatakse alates 2002. aasta 1. jaanuarist.

§ 40.   Isikutunnistuse ja pagulase reisidokumendi väljaandmise alustamine

  Isikutunnistuse ja pagulase reisidokumendi väljaandmise alustamise aja määrab Vabariigi Valitsus, arvestades käesoleva seaduse §-s 39 sätestatut, ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

§ 40¹.   Biomeetriliste andmete dokumentides kasutuselevõtmise tähtpäevad

  (1) Isikut tõendavates dokumentides sõrmejäljekujutiste kasutuselevõtmise tähtpäeva otsustab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (2) Käesoleva seaduse § 11⁴ lõigetes 2–5 sätestatud isikliku ilmumise nõude rakendamise tähtpäeva otsustab Vabariigi Valitsus määrusega. Kuni nimetatud tähtpäevani on dokumendi taotleja isiklik ilmumine dokumendi taotluse esitamiseks kohustuslik üksnes juhul, kui talle ei ole eelnevalt käesolevas seaduses sätestatud dokumenti välja antud. Kuni vastava tähtpäevani ei rakendata isikut tõendavate dokumentide väljaandmise menetluses daktüloskopeerimist.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (3) [Kehtetu - RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

  (4) Käesoleva seaduse § 11⁵ rakendamise tähtpäeva otsustab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

§ 40².   Biomeetriliste andmetega dokumentide kasutuselevõtmise erisused
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (1) Kuni dokumendi taotleja daktüloskopeerimise alustamiseni võib dokumendi väljaandmise taotluse edastada taotleja kirjalikul nõusolekul valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja pärast dokumendi taotleja isikusamasuse kontrollimist, kui Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda pädevasse asutusse.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid peab taotleja tõendama. Taotlusele lisatakse linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnitus, et isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse.
[RT I 2006, 29, 221 - jõust. 28.08.2006]

  (3) Kuni dokumendi taotleja daktüloskopeerimise alustamiseni võib Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse edastada vangla direktori volitatud vanglatöötaja dokumendi taotleja isikusamasuse kontrollimise järel juhul, kui taotlus on põhjendatud, isik vajab vanglas viibimise ajal dokumenti ja isikul ei ole võimalik isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

  (4) Kuni dokumendi taotleja daktüloskopeerimise alustamiseni ei pea alla 15-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik biomeetriliste andmetega dokumendi taotluse esitamiseks isiklikult pöörduma dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse või Eesti konsulaarametniku poole, kui tema seaduslikule esindajale on välja antud käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokument.
[RT I, 21.03.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]

  (5) Kuni dokumendi taotleja daktüloskopeerimise alustamiseni ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikule biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemisel tema seaduslik esindaja dokumendi taotluse esitamiseks isiklikult pöörduma dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse või Eesti konsulaarametniku poole, kui seaduslikule esindajale on välja antud käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud dokument või tal on kehtiv Eesti elamisluba.
[RT I 2009, 27, 166 - jõust. 30.07.2009]

§ 40³.   Digitaalse isikutunnistuse väljaandmise alustamine

  Digitaalse isikutunnistuse väljaandmise alustamise aja määrab Vabariigi Valitsus, arvestades, et digitaalse isikutunnistuse väljaandmist alustatakse hiljemalt 2010. aasta 1. oktoobril.
[RT I 2010, 7, 28 - jõust. 17.04.2010]

§ 40⁴.   Elamisloakaardi väljaandmise alustamine

  (1) Elamisloakaardi väljaandmist alustatakse 2011. aasta 1. jaanuarist.

  (2) Enne 2011. aasta 1. jaanuari kolmanda riigi kodanikule väljaantud isikutunnistus kehtib kuni dokumendi kehtivusaja lõpuni ning selle suhtes kohaldatakse elamisloakaardi kohta käivaid sätteid.

  (3) Kui kolmanda riigi kodanik esitab isikutunnistuse väljaandmise taotluse enne 2011. aasta 1. jaanuari, kuid otsus dokumendi väljaandmise kohta tehakse nimetatud tähtajast hiljem, võib nimetatud taotluse alusel kuni 2012. aasta 20. maini anda kolmanda riigi kodanikule elamisloakaardi välja sõrmejäljekujutisteta.

  (4) Elamisloakaardi väljaandmisel tunnistatakse kolmanda riigi kodanikule varem väljaantud isikutunnistus kehtetuks. Dokumendi kasutaja on kohustatud elamisloakaardi väljastamisel esitama varem väljaantud kehtiva isikutunnistuse, välja arvatud juhul, kui dokument on kaotsi läinud või hävinud.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 40⁵.   Kokkulepete sõlmimise pädevus

  Vabariigi Valitsus võib välisriikidega sõlmida isikusamasuse kontrollimist ja riigipiiri ületamist võimaldavate dokumentide väljaandmisega seotud kokkuleppeid.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 40⁶.   Erisused mobiil-ID vormis väljaantava digitaalse isikutunnistuse taotluse läbivaatamise eest võetava riigilõivu tasumisel
[Kehtetu - RT I, 20.06.2022, 5 - jõust. 02.07.2022]

§ 40⁷.   Enne 2018. aasta 1. maid väljaantud digitaalse isikutunnistuse kehtivusaeg

  Enne 2018. aasta 1. maid väljaantud kehtiva digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks loetakse viis aastat dokumendi väljaandmise kuupäevast arvates.
[RT I, 21.04.2018, 2 - jõust. 01.11.2018]

§ 40⁸.   Erisused Ühendkuningriigi kodanikule isikutunnistuse väljaandmisel

  (1) 2020. aasta 31. detsembrini võib kehtiva elamisõiguse alusel Eestis elavale Ühendkuningriigi kodanikule välja anda isikutunnistuse.

  (2) Enne 2020. aasta 31. detsembrit Ühendkuningriigi kodanikule väljaantud isikutunnistus kehtib kuni dokumendi kehtivusaja lõpuni.

  (3) Ühendkuningriigi kodanikule elamisloakaardi väljaandmisel tunnistatakse varem väljaantud isikutunnistus kehtetuks.
[RT I, 19.03.2019, 9 - jõust. 01.02.2020]

§ 40⁹.   Enne 2022. aasta 1. juulit võetud biomeetriliste andmete töötlemine

  (1) Isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud fotod, näokujutised ja sõrmejäljekujutised kantakse andmekogusse ABIS hiljemalt 2022. aasta 30. juunil.

  (2) Enne 2022. aasta 1. juulit isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud fotosid, näokujutisi ja sõrmejäljekujutisi võib säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid kõige kauem 2025. aasta 30. juunini.

  (3) Pärast andmekogu ABIS loomist kuni andmekogu ABIS üleminekusätete rakendumise lõpptähtpäevani võib töödelda fotosid, näokujutisi ja sõrmejäljekujutisi isikut tõendavate dokumentide andmekogus.
[RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]

§ 41.   Muudatused varasemates õigusaktides

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 42.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 43.   Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril.

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 444/2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT L 142, 06.06.2009, lk 1–4).
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 12.07.2013]