Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 29.08.2014
Avaldamismärge: RT I, 26.08.2014, 7

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ muutmine

Vastu võetud 21.08.2014 nr 135


Määrus kehtestatakse perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 5 ja § 28^1  lõike 2, perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6 ja § 32 lõike 2, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi rakendamist käsitlevate vastastikuse mõistmise memorandumite ratifitseerimise seaduse § 2 lõike 1 ja välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 5 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 

1) paragrahvi 1 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Määrus kehtib struktuurifondide, sealhulgas Euroopa Liidu algatuste „Equal“, „Interreg“ ja „Urban“, Euroopa territoriaalse koostöö, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (edaspidi ENPI), üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames asutatud Välispiirifondi, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Euroopa Tagasipöördumisfondi ja Euroopa Pagulasfondi (edaspidi solidaarsusprogrammi fondid), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide, Norra finantsmehhanismide, Schengen Facility, Eesti–Šveitsi koostööprogrammi ja Transition Facility raames antava toetuse suhtes.


(3) Transition Facility, Eesti–Šveitsi koostööprogrammi, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide ja Norra finantsmehhanismide raames rakendatakse määrust toetuse saajalt toetuse tagasinõudmisel ainult juhul, kui toetuse saaja on riigiasutus.“;


2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: 

 „8) riiklik kontaktasutus „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009–2014 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi“ ja „Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009–2014 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi“ tähenduses.“;


3) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

 „8) riiklik kontaktasutus „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009–2014 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi“ ja „Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009–2014 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi“ tähenduses.“;


4) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

 „6) programmioperaator „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009–2014 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi“ ja „Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009–2014 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi“ tähenduses.“;


5) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

 „6) kellele on delegeeritud või määratud ülesannete täitmine Vabariigi Valitsuse 23. mai 2013. a määruse nr 78 „Aastatel 2009–2014 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 4 lõike 2 alusel. Kui ülesannete täitmist delegeeritud või määratud ei ole, täidab rakendusüksuse ülesandeid rakendusasutus.“;


6) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt:

 㤠5. Toetuse saaja

 Toetuse saaja on isik või asutus, kellele on toetust antud, sealhulgas toetuse saaja perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse tähenduses, vahendusasutus ja tehnilist abi kasutav asutus siseministri 27. augusti 2004. a määruse nr 52 „Schengen Facility vahendite kasutamise kord“ tähenduses ning välisabi saaja välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 alusel kehtestatud korra ja Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruse nr 137 „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord“ tähenduses ning projekti elluviija ja muu toetust saav asutus Vabariigi Valitsuse 23. mai 2013. a määruse nr 78 „Aastatel 2009–2014 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ tähenduses.“;


7) paragrahvi 7 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

 „(6) Eesti–Šveitsi koostööprogrammi raames on otsustajaks rakendusasutus. Kui rakendusasutus on toetuse saaja, on otsustajaks korraldusasutus. Kui korraldusasutus on toetuse saaja, on otsustajaks makseasutus.“;


8) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

 „(8) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009–2014 raames on otsustajaks rakendusasutus. Rakendusasutus ja rakendusüksus võivad kokku leppida, et otsustajaks on rakendusüksus. Kui rakendusasutus on toetuse saaja, on otsustajaks korraldusasutus. Kui korraldusasutus on toetuse saaja, on otsustajaks makseasutus.“;


9) paragrahvi 9 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

 „5) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2004–2009 ja Norra finantsmehhanismi 2004–2009 puhul kuni Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruses nr 137 „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord“ nimetatud toetuslepingus sätestatud tähtpäevani;“;


10) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

 „8) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009–2014 puhul vähemalt kuni Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 rakendamise määruses või Norra finantsmehhanismi 2009–2014 rakendamise määruses nimetatud projektilepingus või programmilepingus sätestatud tähtpäevani, lähtudes sellest, kumb on hilisem.“;


11) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

 „3) toetuse saaja suhtes on kohus välja andnud pankrotiseaduse § 31 lõike 6 kohase määruse või likvideerimismenetluses on äriregistrisse kantud likvideerija;“;


12) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

 „(7) Kui Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009–2014 raames on ilmnenud Vabariigi Valitsuse 23. mai 2013. a määruse nr 78 „Aastatel 2009–2014 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 8 lõikes 2 toodud asjaolud, võib otsustaja nõuda vastavalt sama määruse § 8 lõikele 3 toetuse osaliselt või täielikult toetuse saajalt tagasi.


(8) Eesti–Šveitsi koostööprogrammi puhul võib otsustaja toetuse osaliselt või täielikult toetuse saajalt tagasi nõuda, kui riigile toetust andnud isik  nõuab toetuse tagastamist.“;


13) paragrahvi 11 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;


14) paragrahvi 11 lõiked 4−7 sõnastatakse järgmiselt:

 „(4) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2004–2009 ja Norra finantsmehhanismi 2004–2009 puhul teeb otsustaja vajadusel tagasinõudmise otsuse pärast makseasutuse sellekohast kirjalikku nõusolekut.


(5) Tagasinõudmise otsus saadetakse toetuse saajale väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt ning salvestatakse kümne tööpäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 4 ja perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse §-s 9 nimetatud registrisse (edaspidi register). Registris salvestatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009–2014 raames tehtud tagasinõudmise otsused. Toetuste puhul, mida ei kajastata registris, esitatakse koopia tagasinõudmise otsusest Rahandusministeeriumile ja asutustevaheliste suhete järjekorras otsustajast järgmisele asutusele kümne tööpäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.


(6) Projekti eelarve väheneb tagasinõutava toetuse ja mitteabikõlblikuks muutunud omafinantseeringu kulude ulatuses vastavalt projekti kehtiva eelarve proportsioonile. Seda sätet ei rakendata Schengen Facility ja ENPI puhul ning Eesti–Šveitsi koostööprogrammi puhul, kui riigile toetust andnud isik nii otsustab.


(7) Tagasinõudmise otsuse võib teha §-s 9 nimetatud dokumentide säilitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse raames võib tagasinõudmise otsuse teha vastavalt selle seaduse § 26 lõikele 6 viie aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009–2014 raames võib tagasinõudmise otsuse teha kolme aasta jooksul vastava programmi lõpparuande toetuse andja heakskiitmisest arvates, kui Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 rakendamise määruses või Norra finantsmehhanismi 2009–2014 rakendamise määruses või toetuse saajaga sõlmitavas lepingus ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.“;


15) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

 „(8) Tagasinõudmise otsus loetakse toetuse saajale kättetoimetatuks, kui see on saadetud otsustajale teadaolevale viimasele toetuse saaja aadressile või elektronpostiaadressile.“;


16) paragrahv 111 sõnastatakse järgmiselt:

 „§ 111. Protsendi alusel tagasinõudmine 

 (1) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle kahju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa kahju, siis nõutakse toetus tagasi sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest, sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. 


(2) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, nõutakse tagasi 5 protsenti tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest.


(3) Kui toetust on makstud ühtse määra alusel ja tagasinõue tehakse otseste tegelike personalikulude kohta, siis proportsionaalselt nõutakse tagasi ka ühtse määra alusel makstud toetus.“;


17) määrust täiendatakse §-ga 112 järgmises sõnastuses:

 „§ 112. Protsendi alusel tagasinõudmine seoses hangetega

 (1) Kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõutakse toetus tagasi vastavalt lõigetes 2–21 sätestatule.


(2) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 106 nimetatud hanketeadet ei ole Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks esitatud. Kohaldada võib 25-protsendilist tagasinõudmise määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.


(3) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingutele eraldatud toetusest, kui ilmneb, et on rikutud riigihangete seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud keeldu ja hankelepingud kokku ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära. Kohaldada võib 25-protsendilist tagasinõudmise määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.


(4) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse 51. peatüki alusel on kasutatud võistlevat dialoogi või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 1035 lõikega 2 ja §-ga 1036. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 5-, 10- või 25-protsendilist tagasinõude määra.


(5) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel esines huvide konflikt.


(6) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, mille ulatuses on hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmise mahtu vähendatud, ilma hankelepingu hinda vähendamata. Lisaks nõutakse tagasi 25 protsenti hankelepingu lõplikust toetusest rahastatavast summast, kui hankelepingu täitmise mahu vähenemine on olnud oluline.


(7) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti täiendavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ei ole järgitud riigihangete seaduse § 28 lõike 2 punkti 3 või § 28 lõike 5 punkti 1 ja kui täiendav hankeleping on võrreldes esialgse hankelepinguga oluline. Kui täiendava hankelepingu või täiendavate hankelepingute maksumus ei ületa 20 protsenti esialgse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse 25-protsendilist tagasinõude määra.


(8) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingule või hankelepingutele eraldatud toetusest, mille ulatuses ületab sõlmitud hankeleping või hankelepingud riigihangete seaduse § 28 lõike 5 punktis 1 nimetatud 20 protsendi piirangut.


(9) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegu ja tähtaegade vähendamine on olnud:

 1) suurem kui 50 protsenti riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegadest,  nõutakse tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest; 

 2) suurem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegadest, nõutakse tagasi 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest; 

 3) väiksem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegadest, nõutakse tagasi 5 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 2-protsendilist tagasinõude määra.


(10) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel on jäetud liiga vähe aega hankedokumentide väljastamiseks ning väljastamise periood moodustab hankija poolt nimetatud pakkumuste esitamise tähtajast vähem kui: 

 1) 50 protsenti, nõutakse tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;

 2) 60 protsenti, nõutakse tagasi 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest; 

 3) 80 protsenti, nõutakse tagasi 5 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest. 


(11) Otsustaja nõuab tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest järgmistel juhtudel:

 1) riigihanke piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 29 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav kohustus tulenes riigihangete seadusest, struktuuritoetuse seadusest või nende rakendusaktidest;

 2) hankelepingutes, mille  maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära, on rikutud riigihangete seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud keeldu;

 3) rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel on kasutatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlust vastuolus riigihangete seaduse § 27 lõikega 2;

 4) hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse § 31 lõigetes 3 ja 4 nimetatud põhimõtteid;

 5) hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteeriumi, mis on vastuolus riigihangete seadusega; 

 6) riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega;

 7) hankemenetluse korraldamiseks koostatud tehniline kirjeldus välistab või piirab põhjendamatult konkurentsi või tekitab ebavõrdset kohtlemist. Kui rikkumise ulatus on rahaliselt hinnatav, rakendatakse käesolevas sättes nimetatud tagasinõude määra rahaliselt hinnatava osa kohta hankelepingust;

 8) hankemenetluse korraldamisel ei ole seatud kvalifitseerimise tingimusi järgitud ning kvalifitseeriti pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele; 

 9) riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimusi ei järgitud ning jäeti kvalifitseerimata pakkuja, kes vastas kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele;

 10) hankemenetluse korraldamisel on kvalifitseerimise tingimusi kasutatud vastavaks tunnistamise tingimustena;

 11) hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise või hindamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele tingimustele;

 12) hankemenetluse korraldamisel ei järgitud vastavaks tunnistamise või hindamise kriteeriume ning jäeti edukaks tunnistamata pakkuja, kes vastas kehtivatele tingimustele; 

 13) hankemenetluse korraldamisel puudub pakkumuste hindamise kontrolljälg või pole see piisav, et kindlaks teha saadud tulemuse õiguspärasus; 

 14) hankemenetluse korraldamisel on pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist võimaldatud pakkujal muuta pakkumust;

 15) avatud või piiratud hankemenetluses on peetud läbirääkimisi, millega on kahjustatud riigihanke korraldamise üldisi põhimõtteid;

 16) väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses on muudetud esialgselt kirjeldatud tingimusi;

 17) riigihankes on jäetud kohaldamata riigihangete seaduse § 48 lõike 1 esimeses lauses nimetatud kohustus;

 18) hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingut on muudetud vastuolus riigihangete seaduse § 69 lõigetega 3 ja 4 ning hankelepingu muutmine on olnud oluline. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel nõuda toetus tagasi 100 protsenti suurenenud summast;

 19) hankija ei ole hankemenetluse korraldamisel teavitanud hanketeate või hankedokumentide muutmisest kõiki huvitatud isikuid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt rikkunud riigihangete seaduse §-s 56 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud huvitatud isikutel, pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust või kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente. 

  

 (12) Lõike 11 punktides 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist tagasinõude määra. 


(13) Otsustaja nõuab sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 5 või 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et: 

 1) hankemenetluse korraldamisel on taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole hanketeate, pakkumuse esitamise ettepaneku või hankedokumentide muudatusena kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele avaldatud; 

 2) hankemenetluse korraldamisel ei ole riigihanke eset piisava täpsusega kirjeldatud. 


(14) Otsustaja nõuab tagasi kuni 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–13 nimetatud või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist lihtsustatud korras teenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist tagasinõude määra.


(15) Otsustaja nõuab tagasi 10 protsenti lepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on rikkunud seadusest või muudest toetuse taotluse andmise tingimustest tulenevaid nõudeid. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist tagasinõude määra.


(16) Kui projekti ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat tagasinõude määra.“;


18) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

 „(2) Otsustaja kannab tagasimaksete tulukontole laekunud toetuse, intressid ja viivise edasi kümne tööpäeva jooksul nende summade laekumisest arvates.“;


19) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

 „(3) Kui rakendusüksuse vead toetuse andmise ja kasutamise korraldamisel on tingitud asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemi puudustest, mis viivad või võivad viia lõikes 1 nimetatud olukordadeni, otsustab Vabariigi Valitsus korraldusasutuse ettepanekul vastavalt konkreetsetele toetuse andmist ja kasutamist reguleerivatele õigusaktidele isiku või asutuse volituste peatamise, jätkamise või lõpetamise ning rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise. Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009–2014 puhul antud säte ei kohaldu ja lähtutakse Vabariigi Valitsuse 23. mai 2013. a määruse nr 78 „Aastatel 2009–2014 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 9 lõikes 4 sätestatust.“;


20) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt:

 㤠17. Teavitamine toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest


(1) Otsustaja esitab Rahandusministeeriumile kümne tööpäeva jooksul pärast punktides 1–4 nimetatud asjaolude ilmnemist rikkumise aruande (edaspidi rikkumiste aruanne) lisas 2 kehtestatud vormil järgmistel juhtudel:

 1) ilmnenud on mõni §-s 10 nimetatud toetuse tagasinõudmise alustest;

 2) tekkinud on põhjendatud kahtlus, et projekti rakendamisel on toime pandud süütegu;

 3) õigusaktides esineb reguleerimata või puudulikult reguleeritud küsimusi, mis võimaldavad toetuse mittesihipärast andmist või kasutamist;

 4) auditi lõpparuandes on toetuse tagasinõudmise soovitus.


 (11) Rikkumiste aruande vorm ei kehti struktuurifondidele, perioodi 2007–2013 Ühtekuuluvusfondile, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismile 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismile 2009–2014, välja arvatud aruanded, mida ei ole võimalik registris kindla projektiga seostada.


 (2) Vajaduse korral teavitab Rahandusministeerium rikkumiste aruande alusel ettevõetavatest tegevustest otsustajat ja asutustevaheliste suhete järjekorras otsustajast järgmist asutust kümne tööpäeva jooksul aruande kinnitamise päevast arvates.


(3) Euroopa territoriaalse koostöö raames esitab Siseministeerium Eesti-poolsete partnerite kohta Rahandusministeeriumile rikkumiste aruande kümne tööpäeva jooksul lõike 1 punktides 1–4 nimetatud asjaolude ilmnemise päevast arvates.


(4) Solidaarsusprogrammi fondide puhul esitab Rahandusministeeriumile rikkumiste aruande korraldusasutus.“;


21) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt:

 㤠17. Teavitamine toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest


(1) Otsustaja esitab Rahandusministeeriumile kümne tööpäeva jooksul pärast punktides 1–5 nimetatud asjaolude ilmnemist rikkumise aruande (edaspidi rikkumiste aruanne) lisas 2 kehtestatud vormil järgmistel juhtudel:

 1) ilmnenud on mõni §-s 10 nimetatud toetuse tagasinõudmise alustest;

 2) tekkinud on põhjendatud kahtlus, et projekti rakendamisel on toime pandud süütegu;

 3) õigusaktides esineb reguleerimata või puudulikult reguleeritud küsimusi, mis võimaldavad toetuse mittesihipärast andmist või kasutamist;

 4) auditi lõpparuandes on toetuse tagasinõudmise soovitus;

 5) punktides 1–4 nimetatud teave täieneb või muutub. 


(11) Rikkumiste aruande vorm ei kehti struktuurifondidele, perioodi 2007–2013 Ühtekuuluvusfondile, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismile 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismile 2009–2014, välja arvatud aruanded, mida ei ole võimalik registris kindla projektiga seostada.


 (2) Vajaduse korral teavitab Rahandusministeerium rikkumiste aruande alusel ettevõetavatest tegevustest otsustajat ja asutustevaheliste suhete järjekorras otsustajast järgmist asutust kümne tööpäeva jooksul aruande kinnitamise päevast arvates.


(3) Euroopa territoriaalse koostöö raames esitab Siseministeerium Eesti-poolsete partnerite kohta Rahandusministeeriumile rikkumiste aruande kümne tööpäeva jooksul lõike 1 punktides 1–5 nimetatud asjaolude ilmnemise päevast arvates.


(4) Solidaarsusprogrammi fondide puhul esitab Rahandusministeeriumile rikkumiste aruande korraldusasutus.“;


22) paragrahvi 18 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

 „(1) Otsustaja esitab Rahandusministeeriumile toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumise kohta rikkumiste aruande kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks.“;


23) paragrahvi 18 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

 „(4) Euroopa territoriaalse koostöö raames esitab Siseministeerium Eesti-poolsete partnerite kohta Rahandusministeeriumile rikkumiste aruande kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks.


(5) Solidaarsusprogrammi fondide puhul esitab Rahandusministeeriumile rikkumiste aruande korraldusasutus kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks.“;


24) paragrahvi 18 lõiked 2, 3 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;


25) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks;


26) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt:

 „§ 19. Aruannete esitamise piirmäär

 Rikkumiste aruannet ei ole vaja esitada, kui § 17 lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel jääb kogu rikkumisega seotud toetuse summa alla 3000 euro. Nimetatud piirmääras võetakse arvesse rikkumisega seotud nii välja makstud kui ka välja maksmata toetuse summa. Kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et projekti rakendamisel on toime pandud süütegu, siis eespool nimetatud piirmäära ei rakendata ja teavitatakse Rahandusministeeriumi kõikidest rikkumistest. Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014, Norra finantsmehhanismi 2009–2014 ja Eesti–Šveitsi koostööprogrammi puhul antud piirmäär ei kehti.“;


27) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

 „(1) Rikkumiste aruanne esitatakse Rahandusministeeriumile paberkandjal või elektrooniliselt, välja arvatud § 17 lõikes 11 nimetud juhul. Aruande kinnitab §-s 4 nimetatud isik või asutuse juhtorgan või juht või tema poolt volitatud isik.“;


28) paragrahvi 21 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;


29) paragrahvi 22 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

 „(11) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse, programmi või halduslepingu raames antud toetuse tagasinõudmisel lähtutakse tagasinõude menetlemise või auditi või kontrolli lõpparuande projekti toetuse saajale esitamise ajal, sõltuvalt sellest, milline on varasem, kehtinud õigusaktides sätestatust.“;


30) määruse lisad 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;


31) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määruse § 1 punktid 21 ja 25 jõustuvad 1. jaanuaril 2015. a.

Taavi Rõivas
Peaminister

Jürgen Ligi
Rahandusminister

Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa 2 Rikkumistest teavitamise aruanne