Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Maa enampakkumisega erastamise korra kinnitamine

Vastu võetud 06.11.1996 nr 268
RT I 1996, 78, 1385
jõustumine 15.11.1996

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Maareformi seaduse paragrahvi 22¹ lõike 6, paragrahvi 22³ lõigete 9 ja 10 ning paragrahvi 23 lõigete 5 ja 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]

1. Kinnitada «Maa enampakkumisega erastamise kord» (juurde lisatud).

2. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 268

  Maa enampakkumisega erastamise kord 

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev kord reguleerib maa enampakkumisega erastamist maareformi seaduse alusel.

2. Õigusvastaselt võõrandatud maad, mille kohta on esitatud tagastamise või kompenseerimise taotlus, võib käesoleva korra alusel erastada üksnes pärast seda, kui kohalik omavalitsus on vastu võtnud otsuse maa kompenseerimise kohta ning õigustatud subjekt ei ole seda seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Maad, mis jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 1 sätestatud alustel või antakse munitsipaalomandisse maareformi seaduse paragrahvi 28 lõikes 1 sätestatud alustel, käesoleva korra alusel ei erastata. Maad, millele munitsipaliseerimise taotlus on esitatud maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 2 alusel, võib käesoleva korra alusel erastada pärast nimetatud taotluse suhtes otsuse langetamist.

3. Maa, millele ei ole esitatud ostueesõigusega erastamise taotlusi ja mida ei ole erastatud ega antud kasutusvaldusse maareformi seaduse paragrahvide 23¹ ja 23² alusel, erastatakse maareformi seaduse paragrahvi 22 lõikes 4 nimetatud isikute olemasolu korral piiratud enampakkumisel. Maa, mis jääb maareformi seaduse paragrahvide 23¹ ja 23² alusel või piiratud enampakkumisel erastamata ja rendile või kasutusvaldusesse andmata, erastatakse avalikul enampakkumisel. Avaliku enampakkumise maatulundusmaale, mis jääb piiratud enampakkumisel erastamata, võib välja kuulutada pärast 45 päeva möödumist piiratud enampakkumise läbiviimise päevast.

4. Maa enampakkumisega erastamist korraldavad maavanemad (edaspidi erastamise korraldaja).

5. Enampakkumisega erastatava maa asukohajärgne kohalik omavalitsus teeb maa enampakkumisega erastamisel maareformi seaduses ja käesolevas korras sätestatud erastamise eeltoiminguid.

6. Maa enampakkumisega erastamise korraldajal on õigus sõlmida füüsiliste ja/või juriidiliste isikutega lepinguid maa enampakkumisega erastamisega seotud toimingute tegemiseks.

II. MAA ENAMPAKKUMISEGA ERASTAMISE ÕIGUSTATUD SUBJEKTID

7. Piiratud enampakkumisel saavad osta:
1) maad isikud, kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil õigusvastaselt võõrandatud maad osaliselt või tervikuna maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud alustel ja nimetatud maa osas on kohalik omavalitsus vastu võtnud otsuse maa osalise või täieliku kompenseerimise kohta , kui enampakkumine on algatatud enne 22. märtsi 1999. a. Pärast 22. märtsi 1999. a algatatud enampakkumisel võivad nimetatud isikud osta elamu- ja sihtotstarbeta maad;
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]
2) põllumajandus-, metsa-, elamu- ja sihtotstarbeta maad isikud, kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuva kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis asuvat maad või kellele tagastatud maa asub kas osaliselt või tervikuna erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuva kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis;
3) elamumaad erastatava maa asukohajärgses maakonnas elavad abikaasad, kelle keskmine vanus ei ületa 30 aastat, samuti perekond või üksikisik, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt kolm alaealist last;
4) elamumaad erastatava maa asukohajärgses maakonnas elav tagastatava eluruumi üürnik, kui üürileping oli sõlmitud enne Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse jõustumist 20. juunil 1991. a;
5) põllumajandus-, metsa- ja sihtotstarbeta maad äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, kui enampakkumine on algatatud enne 22. märtsi 1999. a;
6) põllumajandusmaad, maakorraldusnõuetest tulenevalt ka metsa- ja sihtotstarbeta maad erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil tegutsevad äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslikust juriidilisest isikust ettevõtjad, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine ja kelle omandis on vastava kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuv põllumajandusliku sihtotstarbega ehitis, kui enampakkumine on algatatud enne 22. märtsi 1999. a;
7) maad Põlvamaal või Võrumaal maa tagastamise õigustatud subjektid, kellele tagastamisele kuuluv maa asub Ida-Petserimaal, ning maad Ida-Virumaal maa tagastamise õigustatud subjektid, kellele tagastamisele kuuluv maa asub Narva jõe tagusel Virumaal.

8. Avalikul enampakkumisel saavad maad erastada Eesti kodanikud ja maareformi seaduse paragrahvi 21 lõikes 4 nimetatud isikud.

9. Maa enampakkumisega erastamisel ei või osaleda välismaalane, välisriik, välismaa juriidiline isik, kohalik omavalitsus ja avalik-õiguslik juriidiline isik.

Samuti ei või maa enampakkumisega erastamisel osaleda eraõiguslik juriidiline isik, kelle aktsiatest või osadest vähemalt üks kolmandik kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele.

10. Kui Vabariigi Valitsuse poolt maareformi seaduse paragrahvi 21 lõike 5 alusel kehtestatud kohalike omavalitsuste ja maa-alade loetelus nimetatud kohaliku omavalitsusüksuse või maa-ala territooriumil maa enampakkumisega erastamisel on võitjaks tunnistatud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, korraldab maa erastamiseks loa andmise menetluse läbiviimise maavanem. Loa andmise küsimuse otsustamiseks pöördub maavanem vastava kirjaliku taotlusega erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole. Viimane on kohustatud hiljemalt ühe kuu jooksul vastava taotluse saamise päevast arvates esitama maavanemale oma motiveeritud seisukoha maa erastamise küsimuses. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohalik omavalitsus oma seisukohta ei esita, siis loetakse ta erastamisega nõustunuks.

Kui kohaliku omavalitsuse seisukoht on eitav, maavanem aga soovib anda luba, esitab maavanem maa erastamiseks Vabariigi Valitsuse loa andmise otsustamiseks maa erastamise materjalid, kohaliku omavalitsuse seisukoha ning oma seisukoha Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium valmistab ette Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja oma seletuskirja ning esitab materjalid koos oma seisukohaga Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Vabariigi Valitsuse otsus maa erastamiseks loa andmise küsimuses vormistatakse korraldusena. Isiku kasuks, kellele on keeldutud maa erastamiseks loa andmisest, seatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega hoonestusõigus või kasutusvaldus.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

III. ERASTAMISE ETTEVALMISTAMINE

11. Maa erastamise piiratud või avaliku enampakkumisega võib erastamise korraldaja algatada erastamise õigustatud subjekti või kohaliku omavalitsuse kirjaliku avalduse alusel või omal initsiatiivil. Enampakkumisega erastamise algatamiseks loetakse erastamise korraldaja pöördumist vastava avaldusega katastriüksuse moodustamiseks pädeva organi või isiku poole.

12. Maa erastamise algatamiseks pöördub erastamise korraldaja kohaliku omavalitsuse poole kirjaliku avaldusega. Avaldus peab sisaldama:
1) andmeid avalduse esitaja kohta;
2) andmeid taotletava maa asukoha (linn, tänav, vald, küla vms), ligikaudse suuruse ja taotletava maakasutuse otstarbe kohta;
3) avaldajale teadaolevaid andmeid senise maakasutuse (suurus ja õiguslik alus viitega maakasutusõiguse aluseks olevale pädeva organi otsusele või lepingule) või selle puudumise kohta.

Avaldusele lisatakse avaldaja valduses olevad senist maakasutusõigust puudutavad dokumendid (maa kasutamiseks andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, krundi plaan vms) ja erastatava maa asendiplaan (linnades ja nendega võrdsustatud aladel mõõtkavas 1:2000 või suuremas, väljaspool linna mõõtkavas 1:10 000 või suuremas).

13. Maa erastamise algatamiseks pöördub kohalik omavalitsus vastava avaldusega erastamise korraldaja poole. Kohaliku omavalitsuse avaldus peab põhinema volikogu vastaval otsusel ning sisaldama käesoleva korra punktis 12 nimetatud andmeid ja punktis 15 nimetatud dokumente.

14. Maa erastamise algatamiseks pöördub erastamise õigustatud subjekt vastava avaldusega erastatava maa asukohajärgse erastamise korraldaja poole, märkides avalduses käesoleva korra punktis 12 nimetatud andmed, maa erastamise taotlemise õigusliku aluse viitega maareformi seaduse paragrahvi 22 vastavale sättele ning lisades nõutud dokumendid. Avaldaja peab enda kohta esitama järgmised andmed:
1) füüsilise isiku puhul avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht;
juriidilise isiku puhul nimi, asukoht, äriregistri registrikood, erastamisprotsessis juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi, aadressid ja sidevahendite numbrid;
2) andmed aktsionäride või osanike ning nende osaluse suuruse kohta avalduse esitamise kuupäeva seisuga.

Juhul kui erastamise korraldaja valduses olevatel andmetel maa ei kuulu enampakkumisega erastamisele, informeerib ta sellest avalduse esitajat, muudel juhtudel edastab avalduse koos oma seisukohaga kohalikule omavalitsusele.

15. Käesoleva korra punkti 12 või 14 alusel kohalik omavalitsus:
1) avab maa enampakkumisega erastamise toimiku;
2) määrab erastatava maa piirid ja ligikaudse suuruse, koostades selleks võimalikult kaasaegse situatsiooniga plaanil (kaardil) piiride kulgemise ettepaneku. Erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramisel lähtutakse planeeringu ja maakorralduse nõuetest ning maareformi seaduse paragrahvi 22¹ lõikes 3 sätestatud erastamise ulatuse piirsuurustest;
3) määrab oma otsusega erastatava maa sihtotstarbe kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrusega nr 155 kinnitatud «Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise korraga»;
[RT I 2008, 46, 260 - jõust. 01.11.2008]
4) selgitab välja ja fikseerib oma otsuses erastatava maaga seonduvad seadusjärgsed kitsendused, pöördudes kitsenduste väljaselgitamiseks vajadusel teiste asutuste poole. Asutus, kelle poole pöördutakse, on kohustatud vastama 15 päeva jooksul, kusjuures vastuse sisuks peab olema taotlus seaduses sätestatud kitsenduse seadmiseks erastatavale maale. Käesolevas alapunktis sätestatust hilisemaid vastuseid arvesse ei võeta;
5) [kehtetu - RT I 2000, 17, 110 - jõust. 09.03.2000]
6) esitab käesolevas punktis nimetatud dokumendid koos oma arvamusega piiratud enampakkumisele kutsutavate isikute ringi kohta erastamise korraldajale.

Kui maa enampakkumisega erastamise algatajaks on kohalik omavalitsus, teostatakse käesolevas punktis nimetatud toimingud enne käesoleva korra punktis 13 nimetatud avalduse esitamist erastamise korraldajale.

15¹. Käesoleva korra punktis 15 sätestatud toimingud teostab kohalik omavalitsus ühe kuu jooksul erastamise korraldajalt käesoleva korra punktides 12 ja 14 nimetatud dokumentide saamise päevast arvates.

16. Erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik algatab maa  enampakkumisega erastamise, pöördudes selleks katastriüksuse moodustamiseks pädeva organi või isiku poole, või keeldub enampakkumisega erastamise algatamisest, kui selgub, et maa ei kuulu enampakkumisega erastamisele. Erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik korraldab katastriüksuse registreerimise riigi maakatastris.

17. Pärast katastriüksuse registreerimist riigi maakatastris saadab erastamise korraldaja kohalikule omavalitsusele maa maksustamishinna määramiseks vajalikud dokumendid ja tellib kasvava metsa maksumuse määramise. Maa maksustamishinna määramise akti ja metsa maksumuse määramise akti saamise järel määrab erastamise korraldaja oma otsusega maa enampakkumisel erastamise viisi (piiratud või avalik enampakkumine) ja vormi (suuline või kirjalik enampakkumine) ning tingimused. Kui maa erastatakse piiratud enampakkumisel, määrab erastamise korraldaja piiratud enampakkumisele kutsutavate isikute ringi. Vastavalt piiratud enampakkumisel erastatava maa sihtotstarbele võib maa erastamiseks korraldatavale piiratud enampakkumisele kutsuda korraga kas ühe või mitu maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punktides 1–4 ja Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 lõikes 5 nimetatud isikute ringi või enne 22. märtsi 1999. a algatatud piiratud enampakkumiste korral kas ühe või mitu maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punktides 1–6 (21. märtsi 1999. a redaktsioonis) ja Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 lõikes 5 nimetatud isikute ringi.

Enampakkumise tingimuste määramisel peab erastamise korraldaja lähtuma järgmisest:
1) maa enampakkumisega erastamisel on alghinnaks maa erastamise avalduse esitamise ajal kehtinud maa maksustamishind, arvestamata maksustamisega seotud soodustusi. Metsamaa erastamisel lisatakse enampakkumisel erastatava maa alghinnale kasvava metsa maksumus;
2) maa enampakkumisega erastamisel on erastamise korraldajal õigus kehtestada osavõtutasu suuruseks kuni 64 eurot ja tagatisraha suuruseks kuni 10 protsenti enampakkumisega erastatava maa alghinnast. Osavõtutasu ja tagatisraha tasutakse rahas maa enampakkumisega erastamise teates erastamise korraldaja poolt näidatud arvele. Kui enampakkumises osalejal on õigus kogu ostuhind tasuda erastamisväärtpaberites, reserveerib ta vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 1997. a määrusega nr 82 kinnitatud «Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise korra» punktile 32 tasumiseks kasutataval erastamisväärtpaberiarvel tagatisraha summaga võrdse summa;
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]
3) enampakkumine korraldatakse iga katastriüksuse osas eraldi;
4) erastaja poolt enne maa ostu-müügilepingu sõlmimist tasumisele kuuluvateks erastamise kuludeks on erastatava katastriüksuse moodustamise, piirisihtide rajamise ning piirimärkide paigaldamise kulud ja kasvava metsa maksumuse määramise kulud. Kulude suurus määratakse eelmises lauses nimetatud tööde tegeliku maksumuse alusel. Lisaks tasub enampakkumise võitja erastatava maa kinnistamisel riigilõivu ning juhul, kui maa müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping sõlmitakse notariaalses vormis, siis ka notaritasu.
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]

18. Käesoleva korra punktis 17 nimetatud otsus peab sisaldama järgmist:
1) erastatava maa asukoht (katastritunnus), suurus ja sihtotstarve;
2) piiratud enampakkumise korral piiratud enampakkumisele kutsutavate isikute ring;
3) enampakkumise läbiviimise viis (piiratud või avalik enampakkumine) ja vorm (suuline või kirjalik enampakkumine);
4) enampakkumise alghind (erastatava maa hind, millele on liidetud erastataval maal kasvava metsa maksumus);
5) suulise enampakkumise korral enampakkumise toimumise aeg ja koht ning enampakkumisel osalemise avalduste esitamise kord ja tähtaeg, kirjaliku enampakkumise korral pakkumise esitamise tähtaeg (kellaajalise täpsusega) ja kord;
6) osavõtutasu ja tagatisraha suurus, tasumise kord ja tähtajad;
7) millal ja kus saab enampakkumise kohta täiendavat informatsiooni (sealhulgas tutvuda erastatava katastriüksuse plaaniga jms);
8) enampakkumise võitja poolt müügihinnale lisaks tasumisele kuuluvate, käesoleva korra punkti 17 alapunkti 4 esimeses lauses nimetatud kulude suurus.
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]

19. Maa enampakkumisega erastamise kohta avaldatakse teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja maakonnalehes. Teated avaldatakse vähemalt üks kuu enne suulisel enampakkumisel osalemise avalduste esitamise tähtaega või kirjalikul enampakkumisel pakkumiste esitamise tähtaega. Teates peab sisalduma erastamise korraldaja nimi ning käesoleva korra punktis 18 sätestatu.

20. 15 päeva jooksul maa enampakkumisega erastamise teate ilmumise päevast arvates on kõigil isikutel õigus esitada erastamise korraldajale oma motiveeritud vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta.

21. Erastamise korraldaja vaatab vastuväited läbi ja teatab vastuväite esitajale oma otsuse kirjalikult viie päeva jooksul vastuväite saamise päevast arvates.

22. Enampakkumise ärajäämisel avaldatakse vastav teade samades ajalehtedes, kus avaldati teade pakkumiste toimumise kohta.

23. Maa enampakkumisega erastamisel osalemiseks esitab erastamise õigustatud subjekt kehtestatud tähtajaks erastamise korraldajale vastava avalduse. Kirjaliku enampakkumise korral esitatakse avaldus koos pakkumisega.

24. Avalduses näidatakse ära:
1) füüsilisest isikust taotleja puhul ees- ja perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja passiandmed) ja elukoht;
juriidilisest isikust taotleja puhul nimi, asukoht, äriregistri registrikood, erastamisprotsessis juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi, aadressid ja sidevahendite numbrid; andmed aktsionäride või osanike ning nende osaluse suuruse kohta avalduse esitamise kuupäeva seisuga; avaldusele lisatakse õiend Eesti äriregistri pidaja poolt peetavas registris registreerimise kohta;
2) maa enampakkumisega erastamisel osalemise õiguslik alus viitega maareformi seaduse paragrahvi 22 vastavale sättele või Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse vastavale sättele;
3) taotletava maa asukoht (linn, tänav või maakond, vald, küla vms);
4) millist osa müügihinnast soovitakse tasuda erastamisväärtpaberitega, kas ja millises ulatuses taotletakse järelmaksu rakendamist;
5) kas avaldaja soovib ostu-müügilepingu notariaalset tõestamist või mitte.

25. Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) [kehtetu - RT III 2001, 9, 98 - jõust. 22.03.2001]
2) maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 2 alusel – kaitseala administratsiooni õiend selle kohta, et tagastamata jäetud maa asub kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis, või selle kohta, et tagastatud maa asub osaliselt või tervikuna kaitseala sihtkaitsevööndis;
3) maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 3 alusel – kinnitatud koopia passi isikuandmeid sisaldavatest lehekülgedest ja kohaliku omavalitsuse õiend alalise elukoha kohta ja/või dokumendid, millest nähtub vähemalt kolme ülalpeetava alaealise lapse olemasolu;
4) maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 4 alusel – üürilepingu ärakiri ja tõend selle kohta, et üürilepingu alusel kasutatav eluruum kuulub tagastamisele või on tagastatud;
5) maa taotlemisel maareformi seaduse 21. märtsil 1999. a kehtinud redaktsiooni paragrahvi 22 lõike 4 punkti 5 alusel – õiend füüsilisest isikust ettevõtja registreerimise kohta Eesti äriregistri pidaja poolt peetavas registris;
6) maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 6 (21. märtsi 1999. a redaktsioonis) alusel – dokument eraõiguslikust juriidilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmise kohta, juriidilise isiku volitatud esindaja kirjalik kinnitus, et juriidilise isiku põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine, ning dokument, mis tõendab, et juriidilise isiku omandis on vastava kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil asuv põllumajandusliku sihtotstarbega ehitis;
6¹) maa taotlemisel Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 lõike 5 alusel – kinnitatud koopia õigustatud subjektiks tunnistamise otsusest või maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingust või maa tagastamise nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistusest ja kohaliku omavalitsuse õiend selle kohta, et õigusvastaselt võõrandatud maa asub kas osaliselt või tervikuna Ida-Petserimaal või Narva jõe tagusel Virumaal;
7) füüsilistel isikutel kinnitatud koopia passi isikuandmeid sisaldavatest lehekülgedest;
8) koopia maksekorraldusest osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta.
Kui taotlejal on õigus tasuda kogu ostuhind erastamisväärtpaberites, lisatakse avaldusele tagatisraha tasumist tõendava maksekorralduse koopia asemel käesoleva korra punktis 17 nimetatud reserveerimistõend;
9) isikud, kes soovivad osaleda piiratud enampakkumisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punktide 1–4 või 6 alusel, lisavad allkirjastatud kinnituse selle kohta, et nad ei ole varem piiratud enampakkumisel maad omandanud. Isikud, kes soovivad osaleda piiratud enampakkumisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 5 alusel ja isikud, kes soovivad osaleda avalikul enampakkumisel, lisavad allkirjastatud kinnituse selle kohta, et sellel pakkumisel maad omandades ei ületa nad maareformi seaduse paragrahvi 22¹ lõikes 3 sätestatud piirmäärasid;
10) kui avalduse (kirjalikul enampakkumisel ka pakkumise) esitab esindaja, siis lisatakse ka esindaja volitusi tõendav dokument.
[RT III 2001, 9, 98 - jõust. 22.03.2001]

IV. ENAMPAKKUMISEGA ERASTAMISE LÄBIVIIMINE

26. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab erastamise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab komisjoni esimehe. Komisjoni kuulub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja.

27. Enampakkumine on suuline või kirjalik. Suuline enampakkumine viiakse läbi käesoleva korra punktides 28–37 sätestatud korras ning kirjalik enampakkumine punktides 38–44 sätestatud korras. Erastamise korraldajal ei ole enampakkumise läbiviimisel õigust kehtestada täiendavaid nõudeid käesolevas korras sätestatuga võrreldes.

Suuline enampakkumine

28. Erastamise korraldaja on kohustatud temale esitatud avalduse ning sellele lisatud dokumentide, samuti muude erastamise korraldaja poolt kogutud dokumentide alusel kontrollima enampakkumisel osaleda soovivate isikute õigust enampakkumisel osaleda. Erastamise korraldajal või tema volitatud isikul on õigus nõuda põllumajandusliku tootmisega tegelejana piiratud enampakkumisel osaleda soovivalt isikult täiendavalt põllumajanduslikku tootmist tõendavat väljavõtet tuludeklaratsioonist. Vastav nõue peab sisalduma korra punktis 19 nimetatud teates.
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]

29. Enne enampakkumise algust enampakkumisel osaleda soovijad registreeritakse ja neile antakse registreerimisnumber, mille all nad teevad pakkumisi enampakkumise lõpuni. Enampakkumisel osalemiseks registreeritakse üksnes isikud, kes on tähtaegselt esitanud käesoleva korra punktis 23 nimetatud avalduse ning lisanud nõutavad dokumendid ja vastavad enampakkumisel osalemiseks esitatud tingimustele. Kui enampakkumisel osaleb esindaja, esitatakse komisjonile esindaja volitusi tõendav originaaldokument. Enampakkumisest osavõtuks registreerunud isik loetakse enampakkumisest osavõtnuks.
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]

30. Enampakkumise alguses tutvustab komisjoni esimees komisjoni koosseisu ja komisjoni poolt määratud enampakkumise läbiviijat. Kui enampakkumise läbiviija osas on osalejatel taandusi, otsustab komisjon taanduse põhjendatuse ja enampakkumise jätkamise võimaluse. Enampakkumise läbiviija taandamise korral ja kõigi osalejate nõusolekul võib üks komisjoni liikmetest täita enampakkumise läbiviija kohuseid.

Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda.

31. Pakkumise sammu otsustab komisjon. Minimaalne pakkumise samm sõltub erastatava maa alghinnast (arvestus koos kasvava metsa maksumusega) ning on järgmine:

Alghind	Pakkumise samm
kuni 640 eurot	30 eurot
640,01 kuni 6390 eurot	60 eurot
üle 6390 euro	300 eurot

[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

Komisjonil on õigus suurendada pakkumise sammu kõigi osalejate nõusolekul. Sammu suurendamise ettepaneku võib teha enampakkumise läbiviija või enampakkumisel osaleja. Maksimaalseks pakkumise sammuks on kahekümnekordne minimaalsamm.

32. Enampakkumine algab pärast käesoleva korra punktides 28–31 nimetatud toiminguid alghinna teatavaks tegemisega enampakkumise läbiviija poolt ja tema haamrilöögiga. Enampakkumisel osaleja annab oma soovist suurendada pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel.

33. Kõik registreeritud osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviija tutvustab osalejatele enampakkumise läbiviimise korda ja teatab osalejad ning nende registreerimisnumbrid.

34. Enampakkumise läbiviijal on õigus:
1) teha osalejale või muule kohalviibijale märkus enampakkumise korra esmakordsel rikkumisel;
2) nõuda osaleja või muu kohalviibija lahkumist enampakkumise ruumist enampakkumise korra teistkordsel rikkumisel;
3) peatada enampakkumine, kui osaleja või muu kohalviibija segab või takistab selle läbiviimist;
4) jätkata enampakkumist pärast korrarikkujate lahkumist või teha komisjonile ettepanek enampakkumise nurjunuks tunnistamise kohta.

35. Enampakkumine lõpeb enampakkumise läbiviija haamrilöögiga pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks loetakse kõige kõrgema pakkumise teinud osaleja.

36. Enampakkumise võitja annab enampakkumise protokollis allkirja selle kohta, et enampakkumise tulemuste kinnitamise korral maksab ta tema poolt pakutud hinna ning tasub muud maa erastamisega seotud kulud ja sõlmib maa ostu-müügilepingu hiljemalt kolme kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Kui enampakkumise võitja keeldub allkirja andmast, kaotab ta ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse, tema poolt makstud tagatisraha ei tagastata ning komisjon kuulutab oma otsusega enampakkumise nurjunuks.
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]

37. Komisjon tagab enampakkumise protokollimise. Komisjoni liikmed ja enampakkumise läbiviija kirjutavad protokollile alla vahetult pärast enampakkumise lõppu. Protokollile lisatakse pakkumiste leht. Pakkumiste lehele kirjutavad alla enampakkumise läbiviija ja protokollija. Enampakkumise protokoll koostatakse ka siis, kui pakkumisel osales ainult üks isik.

Kirjalik enampakkumine

38. Kirjalikul enampakkumisel esitatakse pakkumine kinnises ümbrikus märkega «Pakkumine» vahetult erastamise korraldajale või saadetakse see talle posti teel. Ümbrikule peab olema kirjutatud, millise katastriüksuse kohta pakkumine esitatakse. Kirjalikud pakkumised esitatakse vastavalt pakkumise tingimustele. Erastamise korraldaja peab suletud ümbriku saamise registreerima.

39. Käesoleva korra punktis 38 sätestatud nõuete kohaselt vormistatud ümbrikus sisalduv pakkumine koosneb:
1) käesoleva korra nõuetele vastavast enampakkumisel osalemise avaldusest, kus on kinnitus enampakkumise tingimustega nõustumise kohta, ja lisadest;
2) eraldi lehel allkirjastatuna hinnapakkumisest täiseurodes (maa hind ja kasvava metsa maksumus summeerituna) numbrite ja sõnadega.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

40. Ümbrikud avab käesoleva korra punkti 26 kohaselt moodustatud komisjon üks tund pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrikute avamine on avalik ja sellel võivad osaleda kõik soovijad.

41. Pakkumised, mis ei ole saabunud tähtajaks või mis ei vasta kehtestatud nõuetele või enampakkumise teates esitatud tingimustele, enampakkumises ei osale. Tähtajaks esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge selles mitteosalemise põhjuste kohta.

42. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtki pakkumist või kui esitatud pakkumised ei vasta kehtestatud nõuetele, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.

43. Enampakkumise võitja on enampakkumisel osaleja, kes tegi kõige kõrgema hinnapakkumise. Kõrgeimast hinnapakkumisest vähem kui 6 euro võrra erinevad hinnapakkumised loetakse võrdseks kõrgeima hinnapakkumisega. Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima hinnapakkumise, palub komisjon neil teha kümne päeva jooksul enampakkumise teise ringi kirjaliku pakkumise. Teise ringi alghinnaks on enampakkumise esimeses ringis tehtud kõrgeim hinnapakkumine. Teises ringis kõrgeima pakkumise teinud osaleja kuulutatakse enampakkumise võitjaks. Kui teises ringis teevad kaks või enam osavõtjat täpselt ühesuuruse pakkumise, otsustab komisjon enampakkumise võitja liisuga.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

Võrdsete kõrgeimate pakkumiste korral antakse kõrgeimad pakkumised teinud osavõtjatele võimalus pakkumise suurendamiseks. Teise ringi kirjaliku enampakkumise alghinnaks määratakse esimese pakkumise kõrgeim pakkumine. Teises ringis tehtud pakkumiste põhjal kuulutatakse enampakkumise võitjaks suurima pakkumise tegija.

44. Pakkumised protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja tema poolt määratud protokollija. Pakkumiste protokolli juurde lisatakse pakkumiste leht. Pakkumise tulemustest teatab erastamise korraldaja või tema volitatud isik viivitamata kirjalikult kõigile osavõtjatele.

V. ENAMPAKKUMISE TULEMUSTE KINNITAMINE JA MAA OSTU-MÜÜGILEPINGU SÕLMIMINE

45. Otsuse enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta teeb erastamise korraldaja mitte varem kui viis päeva ja mitte hiljem kui viisteist päeva pärast enampakkumise toimumist.

46. Enampakkumise läbiviimise kohta võib erastamise korraldajale esitada kirjaliku protesti hiljemalt kolme päeva jooksul pärast suulise enampakkumise toimumist või kirjaliku enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist. Protesti võivad esitada komisjoni liikmed ja pakkumisel osalejad. Protesti läbivaatamiseks esitab komisjon erastamise korraldajale kolme päeva jooksul oma arvamuse esitatud protesti kohta. Erastamise korraldaja teeb viie päeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

47. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui on rikutud enampakkumise korda või erastamise korraldaja võtab käesoleva korra punkti 46 alusel vastu otsuse protesti rahuldamise kohta. Erastamise korraldaja peab enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmist kirjalikult põhjendama. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel korraldatakse uus enampakkumine.
[RT III 2003, 5, 48 - jõust. 17.02.2003 - kolmas lause kehtetu osas, milles see kohustab, et enampakkumiste tulemuste kinnitamata jätmisel tuleb igal juhul korraldada uus enampakkumine]

48. Komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks, kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubatud enampakkumisest osa võtta või ei esitatud ühtegi enampakkumise tingimustele vastavat pakkumist või enampakkumise võitja keeldub korra punktis 36 sätestatud allkirja andmisest.
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]

49. Osavõtutasu enampakkumisest osavõtnutele ei tagastata. Osavõtutasu võib kasutada nii käesoleva kui ka teiste katastriüksuste erastamise ettevalmistamise ja enampakkumise läbiviimise kulude katteks. Kohaliku omavalitsuse kulud maa erastamise ettevalmistamisel katab erastamise korraldaja kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]

50. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise korral ostu-müügilepingut ei sõlmita ning isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. Tagastamisele mittekuuluvat tagatisraha kasutatakse käesoleva korra punktis 49 sätestatud otstarbel. Kui tagatisraha reserveeritakse erastamisväärtpaberiarvel, kantakse vastav reserveeritud summa erastamise korraldaja erastamisväärtpaberiarvele kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 1997. a määrusega nr 82 kinnitatud «Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise korra» sätetega.
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]

51. Kui enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise tingis enampakkumise protseduurireeglite või õigusaktide sätete rikkumine enampakkumise komisjoni poolt, tagastatakse osavõtutasu ning tagatisraha kõigile enampakkumisest osavõtnutele.
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]

52. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel võetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha või erastamisväärtpaberiarvel reserveeritud summa arvesse müügihinna tasumisel. Teistele enampakkumisest osavõtjatele tagastab erastamise korraldaja nende makstud tagatisraha täies ulatuses või lõpetab vastava summa reserveerimise erastamisväärtpaberiarvel hiljemalt 20 päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. Kui erastamise korraldaja ei tagasta tagatisraha või ei lõpeta summa reserveerimist tähtaegselt, maksab ta osavõtjale viivist 0,5 protsenti päevas tagatisraha summast.

52¹. Kui enampakkumise võitja mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu-müügilepingut kolme kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates, kaotab ta enampakkumisel olnud maa erastamise õiguse ning erastamise korraldajal on õigus korraldada uus enampakkumine. Käesolevas punktis nimetatud juhul tagatisraha enampakkumise võitjale ei tagastata.
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]

53. Erastamise korraldaja sõlmib riigi nimel maa ostu-müügilepingu. Kui leping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis, on riigi nimel lepingule allakirjutaja kohustatud kontrollima ostja nimel lepingule allakirjutava isiku isikusamasust ning vastavate volituste olemasolu.

54. Maa ostu-müügileping peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) isiku, kellele maa erastatakse, nimi, elukoht/asukoht, isikukood/registrikood;
2) maa asukoht, katastriüksuse nimi ja number;
3) pindala;
4) maa sihtotstarve;
5) müügihind;
6) müügihinna tasumise kord, tähtajad, järelmaksu tingimused jms;
7) maareformi seaduse paragrahvi 23 lõike 5¹ punktides 1–5 sätestatud kohustuslikud tingimused;
8) pangaasutuse nimi, kus on avatud maa erastamise korraldaja erastamise eriarve ja erastamisväärtpaberiarve ning nende arvete numbrid;
9) muud erastamise tingimused ja sanktsioonid lepingu kohase täitmise tagamiseks.
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]

55. Maa ostu-müügileping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid maa ja maaga seotud asjaõiguste kinnistamiseks. Müügihinna järelmaksuga tasumise korral peab ostu-müügileping või selle lisa sisaldama maksegraafikut ning ostu-müügileping ja asjaõigusleping peavad sisaldama poolte kokkulepet ostetud maa riigile pantimise kohta. Vastav võlakohustus kantakse kinnistusraamatusse esimesel järjekohal asuva hüpoteegina.
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]

56. Erastatava maa registreerimiseks kinnistusraamatus esitab nõutavad dokumendid kinnistusametile erastamise korraldaja. Poolte kokkuleppel võib vastavad dokumendid esitada ka ostja või notar.

56¹. Maa enampakkumisega erastamise toimikut säilitatakse alaliselt erastamise korraldaja juures.

VI. ERASTATAVA MAA EEST TASUMINE

57. Järelevalvet järelmaksu tasumise üle teostab maa erastamise korraldaja. Järelmaksu tasumine algab mitte hiljem kui kuus kuud pärast ostu-müügilepingu sõlmimist ning tasuma peab kaks korda aastas võrdsete osadena maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks. Maaomanik võib väljaostuvõla täielikult või osaliselt tasuda enne graafikujärgset maksetähtaega. Ennetähtaegselt tasutud summalt intresse ei arvutata. Osalise ennetähtaegse tasumise korral jätkatakse edaspidi tasumist vastavalt maksegraafikule ning aastas tasumisele tulevat summat ümber ei arvutata.

58. [Kehtetu - RT I 2000, 17, 110 - jõust. 09.03.2000]

59. Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõike 9 alusel saavad maa väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist taotleda füüsilised isikud, kellel pärast 7. juunit 1996. a on sündinud laps, sõltumata maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajast. Maa väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust saab kasutada üks lapsevanematest. Maaomanikul on õigus maa väljaostuvõla kustutussummat kasutada mitme maatüki ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel erastamisega tekkinud väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks.

60. Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõike 9 alusel väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks esitab vastavat õigust omav isik maa erastamise korraldajale avalduse, milles näidatakse ära, millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses taotletakse ning kinnitatakse, et kumbki vanematest ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust selle lapse eest. Taotlusele lisatakse lapse sünnitunnistuse kinnitatud koopia. Kui avalduse esitaja või teine lapsevanem on osaliselt kasutanud lapse sünnist tulenevat väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust, peab avaldaja oma avalduses näitama, millise maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud või millise maatüki müügihinda on vähendatud, ning avaldusele tuleb lisada väljaostuvõla kustutamise otsuse või vastava lepingu kinnitatud koopia.

61. Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõikes 9 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul, kui enampakkumisel erastatava maa omandamiseks on sõlmitud ostu-müügileping, langetab maa erastamise korraldaja esitatud dokumentide põhjal otsuse maa väljaostuvõla kustutamise kohta. Otsus sisaldab viite lepingule (sõlmimise kuupäev, ostja nimi, väljaostuvõla suurus jms), mille alusel väljaostuvõlg tekkis, ja väljaostuvõla kustutamise põhimõtted (millises ulatuses, milliste maksetähtaegade osas jne). Kui väljaostuvõlg on väiksem kui 1600 eurot, näidatakse otsuses ära ka kustutussumma kasutamata osa. Väljaostuvõla kustutamist alustatakse järelmaksu graafikus fikseeritud viimasest maksetähtajast. Otsuse üks eksemplar saadetakse väljaostuvõla kustutamist taotlenud isikule ning teine lisatakse maa erastamist käsitlevatele dokumentidele.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

62. Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõikes 9 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul, kui enampakkumisel erastatava maa omandamiseks on ostu-müügileping sõlmimata, langetab maa erastamise korraldaja otsuse maa müügihinna vähendamise kohta. Otsus sisaldab andmeid müügihinna vähendamist taotlenud isiku ja ostu-müügilepingu objekti kohta ning viidet müügihinna vähendamise alusele, müügihinna vähendamise põhimõtteid ja vähendatud müügihinna suurust. Kui enampakkumisega erastatava maa ja sellel kasvava metsa summaarne maksumus on 1600 eurot või väiksem, loetakse kogu müügihind tasutuks ja vastav märge tehakse otsusesse.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

63. Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõike 10 alusel saavad maa väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist kuni 1600 euro ulatuses taotleda füüsilised isikud, kelle kasvatada ja ülalpidada on vähemalt neli alla 18-aastast last. Enne 30. novembrit 1997. a sõlmitud maa ostu-müügilepingu korral võib müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada, kui maaomaniku kasvatada ja ülalpidada oli nimetatud kuupäeval vähemalt neli alla 18-aastast last. Pärast 30. novembrit 1997. a võib maa väljaostuvõlga kustutada või müügihinda vähendada, kui nimetatud lapsed olid maaomaniku kasvatada ja ülalpidada maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

64. Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõike 10 alusel väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks esitab vastavat õigust omav isik maa erastamise korraldajale avalduse, milles näidatakse ära, millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses taotletakse ning kinnitatakse, et teine neid lapsi kasvatav ja ülalpidav isik ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust nende laste eest. Taotlusele lisatakse laste sünnitunnistuste kinnitatud koopiad või lapsendamist tõendavad dokumendid. Kui avalduse esitaja või teine samade laste kasvatamise ja ülalpidamisega tegelev isik on osaliselt kasutanud laste kasvatamisest ja ülalpidamisest tulenevat väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust, peab avaldaja oma avalduses näitama, millise maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud või millise maatüki müügihinda on vähendatud, ning avaldusele tuleb lisada väljaostuvõla kustutamise otsuse või vastava lepingu kinnitatud koopia.

65. Kui maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõike 10 alusel väljaostuvõla kustutamise õigust omav isik on sõlminud maa enampakkumisel erastamise lepingu müügihinna järelmaksuga tasumise tingimusega, toimub väljaostuvõla kustutamine käesoleva korra punktis 61 sätestatud korras. Kui maa ostu-müügileping on sõlmimata, toimub müügihinna vähendamine käesoleva korra punktis 62 sätestatud korras.

66. Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõigetes 9 ja 10 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul, kui müügihind on täielikult tasutud, tagastatakse maaomanikule seadusest tulenev kustutussumma. Kui müügihind on väiksem kui seadusest tulenev kustutussumma, tagastatakse ainult maa müügihinnale vastav summa. Enammakstud summa tagastamiseks esitab isik vastava avalduse erastamise korraldajale. Avalduses näidatakse ära, millise maatüki eest enammakstud summa tagastamist soovitakse. Lisaks peab avaldus sisaldama käesoleva korra punktides 60 või 64 nimetatud andmeid ja avaldusele peavad olema lisatud nimetatud sätetes märgitud dokumendid. Kustutussumma tagastamiseks maaomanikule esitab erastamise korraldaja kooskõlas erastamisseaduse alusel kehtestatud «Erastamisväärtpaberitega arveldamise juhendi» punktidega 48 ja 49 taotluse erastamise korraldaja erastamisväärtpaberiarvele (kustutusarvele) laekunud erastamisväärtpaberi nimiväärtuse tagasikandmiseks.

67. Aruandeid maa väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise kohta esitab maa erastamise korraldaja vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvi 10 lõikele 9.

VII. HÜPOTEEGIGA KOORMATUD KINNISASJA VÄÄRTUSE SÄILIMISE TAGAMINE JA VÕLA ÜLEKANDMINE

68. Maa enampakkumisega erastamisel tekkinud nõuete täitmise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi osas täidab hüpoteegipidaja ülesandeid erastamise korraldaja või tema volitatud esindaja.

69. Hüpoteegipidajal on õigus keelduda loa andmisest kasvava metsa raiumiseks maal, millele erastamisel tekkinud nõuete täitmise tagamiseks on seatud Eesti Vabariigi kasuks hüpoteek, kui raie tulemusena langeks kinnisasja väärtus alla 1,2-kordse hüpoteegiga tagatud nõude määra. Hüpoteegipidaja on kohustatud rakendama ka eelmises lauses nimetamata juhtudel kõiki seaduses sätestatud meetmeid takistamaks hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist alla 1,2-kordse hüpoteegiga tagatud nõude määra.
[RT I 2001, 49, 273 - jõust. 28.05.2001]

70. Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik soovib kinnisasja jagada, peab hüpoteegipidaja kokkuleppel kinnisasja omanikuga nimetama jagamise tulemusena tekkivate osade väärtuse määramiseks hindaja(d). Kui hindamise tulemusel selgub, et jagamise tulemusena langeb osade väärtus alla määra, mis tagab hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise, peab hüpoteegipidaja asjaõigusseaduse paragrahvi 356 lõike 2 alusel keelama kinnisasja jagamise. Kui hindamise tulemusel selgub, et hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ei ole vajalik kõigi kinnisasja jagamisel tekkivate osade koormamine hüpoteegiga, koormatakse hüpoteegiga osad, mille väärtus tagab kõigi hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamise. Kõik hindamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik.

71. Hüpoteegipidajal on õigus vähendada kuni kahel korral kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisummat vastavalt kinnisasja omaniku poolt väljaostuvõla tasumisele, kuid mitte varem, kui kinnisasja omanik on tasunud väljaostuvõlast vähemalt 30%. Kõik hüpoteegisumma vähendamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik.

72. Pärast maa väljaostuvõla ja sellega liidetud muude võlakohustuste ning kõrvalnõuete (hüpoteegiga tagatud nõuete) täielikku rahuldamist korraldab hüpoteegipidaja või tema volitatud isik asjaõigusseaduses sätestatud korras hüpoteegi kustutamise või koormatud kinnisasja omaniku vastava taotluse korral hüpoteegi loovutamise koormatud kinnisasja omanikule. Kõik hüpoteegi kustutamise või loovutamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik.

73. Kinnisasja võõrandamisel, millele enampakkumisega erastamise käigus tekkinud nõuete täitmise tagamiseks on Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek, on erastamise korraldajal õigus anda nõusolek maa enampakkumisega erastamisel tekkinud väljaostuvõla ülekandmiseks kinnisasja omandajale. Erastamise korraldajal on õigus keelduda sellise nõusoleku andmisest juhul, kui on alust eeldada, et kinnisasja omandaja ei ole võimeline võlakohustust täitma. Erastamise korraldajal on võla ülekandmise nõusoleku andmiseks õigus nõuda kinnisasja omandajalt eelmise majandusaasta tuludeklaratsiooni, Maksuameti õiendit maksuvõlgade puudumise kohta või teisi maksevõimet tõendavaid dokumente.

74. Korra punktis 73 nimetatud võla ülekandmisega nõustumine vormistatakse notariaalses vormis sõlmitava lepinguna. Lepingule kirjutavad alla erastamise korraldaja või tema volitatud isik, isik, kes loovutab võla ning isik, kellele võlg üle kantakse. Lepingu notariaalse tõestamisega seotud kulud kannavad isikud, kes võla üle kannavad.