Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 19.09.2016
Avaldamismärge: RT I, 26.08.2015, 28

Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord

Vastu võetud 28.05.2009 nr 82
RT I 2009, 27, 168
jõustumine 01.06.2009

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
23.08.2010 - RT I 2010, 60, 407 - 01.01.2011
25.03.2013 - RT I, 28.03.2013, 12 - 01.04.2013
09.03.2015 - RT I, 13.03.2015, 6 - 16.03.2015
13.08.2015 - RT I, 26.08.2015, 1 - 01.09.2015

Määrus kehtestatakse hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala ja programmi eesmärk

(1) Määrus reguleerib regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi (edaspidi programm) vahenditest toetuse (edaspidi toetus) taotlemist, andmist, kasutamist ning tagasinõudmist.

(2) Programmi eesmärgiks on kvaliteetsema kohaliku elukeskkonna loomiseks ja arendamiseks toetada regionaalseid investeeringuid laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste (edaspidi sihtgrupp) jaoks hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks, et tõsta toetuse sihtgrupile avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

(3) Toetust antakse esitatud taotluse (edaspidi taotlus) alusel ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttöödeks hoonetes või rajatistes (edaspidi investeeringu objekt), kus osutatakse sihtgrupile programmi eesmärgile vastavat avalikku teenust. Projekti lõppedes peab investeeringu objekt olema kasutusele võetav ning teenuse kättesaadavus ja kvaliteet paranenud.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(4) Toetust taotletakse, antakse ja kasutatakse projektipõhiselt. Projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse.

§ 2. Taotluse esitamine toetuse saamiseks

(1) Taotlusi esitatakse kaks korda aastas. Taotluse esitamise tähtpäevad on:
1) 15. veebruar (I voor);
2) 15. september (II voor).

(2) Taotlus esitatakse lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS). Taotluse võib esitada:
1) paberkandjal ühes eksemplaris posti teel või käsipostiga;
2) digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt;
3) EASi e-teeninduse kaudu.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(3) Taotlused ja selle lisad tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

(4) Taotlus koosneb EASi veebilehel avaldatud vormi kohasest ankeedist ja järgmistest lisadest:
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 
1) EASi veebilehel avaldatud vormi kohane eelarvetabel „Projekti eelarve ja finantseerijad”;
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 
2) oma- või kaasfinantseeringut või oma- ja kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid;
3) rekonstrueeritava või remonditava investeeringu objekti omandiõigust tõendava dokumendi koopia ja kinnistu omandiõigust tõendava dokumendi koopia või kinnistu registriosa number ning kui taotleja ei ole objekti omanik, siis ka kasutuslepingu koopia;
4) olenevalt tööde ulatusest ja iseloomust eelprojekt või põhiprojekt vastavalt ehitusseadusele ja standardile EVS 811:2012 „Hoone projekt”, mänguväljakute ehitamise korral projekt vastavalt standarditele EVS-EN 1176 „Mänguväljaku seadmed ja aluspind” ja EVS-EN 1177 „Lööke summutav mänguväljaku kate”;
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 
5) „Ehitusseadusele” vastava ehitusloa koopia või kirjaliku nõusoleku koopia ning muud projekti elluviimiseks vajalikud load, kooskõlastused ja ettekirjutused;
6) lähteülesanne hinnakalkulatsiooni koostamiseks;
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 
7) majandustegevuse registris registreeritud ettevõtja koostatud hinnakalkulatsioon, kus peab käibemaksu näitama eraldi;
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 
8) [kehtetu -  RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 
9) kui taotleja ei ole investeeringu objekti omanik ning omanikuga sõlmitud kasutusleping ei sätesta kasutaja õigust hoonet või rajatist rekonstrueerida või remontida, investeeringu objekti omaniku kirjalik nõusolek taotluse esitamise kohta ning kavandatud tööde teostamiseks;
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 
10) kui taotleja on mittetulundusühing või sihtasutus, investeeringu objekti asukohajärgse valla- või linnavalitsuse kaaskiri, et kohaliku omavalitsuse üksus on teadlik taotlusest ja peab selle esitamist põhjendatuks;
11) kui taotleja on mittetulundusühing või sihtasutus, taustinformatsioon taotleja kohta (mittetulundusühingu liikmete või sihtasutuse asutajate nimekiri).

(4^1) Lõike 4 sissejuhatavas lauseosas nimetatud ankeedi vormi ja lõike 4 punktis 1 nimetatud eelarve vormi koostab EAS kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

(5) Taotlus peab olema suunatud § 1 lõikes 2 sätestatud eesmärkide elluviimiseks sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevuste kaudu.

(6) Lõike 4 punktis 5 nimetatud dokumendid peab taotleja esitama kolme kuu jooksul taotluse kohta § 9 lõike 6 punktis 3 nimetatud tingimusliku otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(7) Lõike 4 punktides 6 ja 7 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui taotleja on läbi viinud riigihanke (edaspidi hange) vastavalt riigihangete seadusele. Sellisel juhul peab esitama hankedokumendid ja muud hankega seotud dokumendid.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

§ 3. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetust võivad taotleda ja taotluse esitada (edaspidi taotleja):
1) valitsusasutuse hallatav riigiasutus;
2) kohaliku omavalitsuse üksus, välja arvatud Tallinna linn. Kohaliku omavalitsuse üksuse hallatava asutuse puhul on taotlejaks vald või linn;
3) mittetulundusühing või sihtasutus.

(2) Taotlejal ei tohi olla ajatamata maksuvõlga.

(3) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, peab tal olema kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37^2  kohane arengukava.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(4) Toetust ei saa mittetulundusühing või sihtasutus taotleda Tallinna linna territooriumil asuvale investeeringu objektile, välja arvatud juhul, kui investeeringu objekt on mittetulundusühingu või sihtasutuse omandis ja taotleja pakub üleriigilise tähtsusega avalikku teenust.

(5) Taotlust ei või esitada füüsiline isik, äriühing, ettevõtjate ühendus, korteri-, hoone-, elamu-, suvila- ega garaažiühistu.

§ 4. Nõuded investeeringu objektile

(1) Taotleja peab tagama investeeringu objekti sama sihtotstarbe säilimise vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates.

(2) Investeeringu objekt peab olema mittetulundusühingu, sihtasutuse, riigi, avalik-õigusliku ülikooli või tema asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis, välja arvatud Tallinna linna omandis. Investeeringu objekt ei tohi olla äriühingu valduses, välja arvatud juhul, kui investeeringu objekti valdajaks on kasutus- või kontsessioonilepingu alusel esmatasandi tervishoiuteenuste osutaja.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(3) Taotleja peab olema projekti raames loodava, parendatava või soetatava eseme omanik või valdaja või üks omanikest või valdajatest.

(3^1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib taotleda toetust investeeringu objektile, mis ei ole tema omandis, kuid mis on antud tema valdusesse kasutuslepinguga ja kuulub riigile või avalikes huvides tegutsevale mittetulundusühingule või sihtasutusele. Taotlusele peab sel juhul lisama investeeringu objekti omaniku kirjaliku nõusoleku toetuse taotlemise lubamise kohta.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(4) Mittetulundusühing või sihtasutus võib toetust taotleda ka investeeringu objektile, mis ei ole tema omandis, kui objekt on antud tema valdusesse kasutuslepinguga ja kuulub riigile, avalik-õiguslikule ülikoolile või tema asutusele või kohaliku omavalitsuse üksusele, välja arvatud Tallinna linnale. Taotlusele peab sel juhul lisama investeeringu objekti omaniku kirjaliku nõusoleku toetuse taotlemise lubamise kohta.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(4^1) Mittetulundusühing või sihtasutus ei või toetust taotleda investeeringu objektile, mis on teise mittetulundusühingu või sihtasutuse omandis.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(5) Kui taotleja taotleb toetust talle mittekuuluva investeeringu objekti rekonstrueerimiseks, peab kasutusleping kehtima vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates.

(6) Taotlust ei toetata, kui investeeringu objekt:
1) on füüsilise isiku, korteri-, hoone-, elamu-, suvila- ja garaažiühistu, ettevõtjate ühenduse, äriühingu (sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi osalusega äriühingu) või Tallinna linna omandis;
2) ei ole projekti lõppedes parandatud kvaliteedis kasutusele võetav;
3) asub Tallinna linna territooriumil ja mittetulundusühing või sihtasutus, kelle omandis on investeeringu objekt, ei paku üleriigilise tähtsusega avalikku teenust.

(7) Taotlust ei toetata, kui taotleja on saanud programmi eelnevates taotlusvoorudes toetust sama investeeringu objekti jaoks ning § 2 lõikes 1 sätestatud taotlusvooru tähtpäeva seisuga ei ole toetust saanud projekt täies ulatuses ellu viidud ja taotleja ei ole EASile esitanud § 15 lõikes 1 sätestatud aruannet.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(8) Ühe taotlusega ei saa toetust taotleda erinevates asukohtades asuvatele investeeringu objektidele.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

§ 5. Taotlussumma ning oma- ja kaasfinantseerimine

(1) Taotluse piirsumma ühe taotleja kohta on 32 000 eurot.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(2) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, mis on ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse kohaselt, on taotluse piirsummaks ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta 32 000 eurot ja lisaks 6400 eurot iga ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(3) Taotleja võib ühes voorus esitada ühe või mitu taotlust, kui taotletav summa kokku ei ületa lõikes 1 või 2 sätestatud taotluse piirsummat.

(4) Taotleja omafinantseering või partnerite kaasfinantseering või taotleja omafinantseering ja partnerite kaasfinantseering kokku peab moodustama vähemalt 15% taotluse kogumaksumusest ning see peab olema kaetud rahaliste vahenditega.

(5) Oma- või kaasfinantseeringu või oma- ja kaasfinantseeringu vahenditena ei või esitada teisi EASi kaudu saadud toetusvahendeid.

(6) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv mittetulundusühing või sihtasutus või nad panustavad teise projekti omafinantseeringusse, peavad investeeringutoetuse saamiseks olema täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 34^1  toodud nõuded. EAS küsib taotluste menetlemise ajal Rahandusministeeriumilt infot, kas kohaliku omavalitsuse üksusel on omafinantseeringu või kaasfinantseeringu katmise kohustuse korral kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34^1  tingimused täidetud.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

§ 6. Abikõlblikud tegevused ja kulud

(1) Käesoleva määruse tähenduses on abikõlblikud need kulud ja tegevused, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Programmist toetatakse programmi eesmärgile vastavaid investeeringuid:
1) õppimistingimuste parandamiseks, eelkõige koolieelsetes lasteasutustes, üldhariduskoolides, õpilaskodudes, erikoolides;
2) sportimistingimuste parandamiseks, eelkõige spordihoonetes, võimlates, spordiväljakutel;
3) vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks, eelkõige kultuurimajades, rahvamajades, raamatukogudes, huvikeskustes, noortekeskustes;
4) hoolekande tingimuste parandamiseks, eelkõige lastekodudes, päevakeskustes, hooldekodudes, sotsiaalelamutes.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(2) Elluviidud tegevused peavad tagama investeeringu objekti kasutuselevõtu projekti lõppedes parandatud kvaliteedis.

(3) Toetusest ning oma- või kaasfinantseeringust või oma- ja kaasfinantseeringust on abikõlblikud järgmised tegevused:
1) olemasolevate hoonete ja ruumide rekonstrueerimine ning remont;
2) nõrkvoolutöö, välja arvatud nõrkvoolutöö projekteerimine;
3) hoone tehnosüsteemi või selle osa ehitamine või rekonstrueerimine;
4) uue rajatise ehitamine ja olemasoleva rajatise rekonstrueerimine;
5) vabaõhulava, tantsuplatsi ja püsivalt paigaldatud istepingi ehitamine koos selle juurde kuuluva hoone või rajatisega;
6) kaldtee ehitamine ja tõstuki paigaldamine avalikuks kasutamiseks mõeldud hoonele või rajatisele ligipääsetavuse parandamiseks;
7) püsivaks paigaldamiseks ettenähtud mööbli või seadmete soetamine koos rekonstrueerimis- või remonttöödega;
8) spordisaali ja -väljaku püsivaks paigaldamiseks ettenähtud sisustuse soetamine koos rekonstrueerimis- või remonttöödega;
9) püsivaks paigaldamiseks ettenähtud suurköögiseadmete ja -mööbli soetamine koos rekonstrueerimis- või remonttöödega.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(4) Toetusest ning oma- või kaasfinantseeringust või oma- ja kaasfinantseeringust toetatakse järgmiste kulude katmist:
1) ehitus-, rekonstrueerimis- või remonttöö eest töö tegijale makstav tasu;
2) ehitusmaterjali kulu;
3) ehitusmaterjali või ehitustöölise transpordikulu investeeringu objekti asukohta;
4) mööbli ja seadmete maksumus ja nende paigaldamise maksumus;
5) omanikujärelevalve eest makstav tasu juhul, kui kasutatakse tasulist teenust;
6) programmist toetuse saamisest teavitamisega seotud kulud vastavalt riigisisestest regionaalarengu programmidest teavitamise juhendile, mis on kättesaadav EASi veebilehel.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(5) Käibemaks on abikõlblik, kui on tõendatud, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning talle ei hüvitata käibemaksu muul moel.

(6) Oma- või kaasfinantseeringu või oma- ja kaasfinantseeringu summadest võib teha kulutusi alates projekti alguskuupäevast, kuid mitte varem kui § 2 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamise tähtpäevast.

(7) Toetust võib taotleda ja kasutada nende tegevuste ja kulude korral, mida tehakse pärast toetuslepingu sõlmimist.

(8) Toetust võib taotleda määruses sätestatud tegevuste ja kulude kohta, kui taotleja ei ole saanud ega taotle toetust sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi.

(9) Tegevused on abikõlblikud, kui need on tehtud projekti perioodi jooksul.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(10) Kulud on abikõlblikud, kui kuludokumendid on väljastatud projekti perioodi või sellele järgneva 20 tööpäeva jooksul.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

§ 7. Mitteabikõlblikud tegevused ja kulud

(1) Toetuse vahenditest ning oma- või kaasfinantseeringust või oma- ja kaasfinantseeringust ei rahastata järgmisi tegevusi ja kulusid:
1) projektijuhtimisega seotud kulud;
2) hanke läbiviimisega seotud kulud, töö tegijaga peetavad läbirääkimised, töö üleandmine ja vastuvõtmine, objekti avamine;
3) infotehnoloogiaseadmete soetamine ja installeerimine;
4) kodumasina soetamine;
5) tööõpetusklassi tööpingi ja masina ning õppeklassi sisustuse, käsitöö, tööõpetuse ja teiste ainete õppematerjali ning töövahendi soetamine;
6) spordivarustuse ja spordivahendi soetamine;
7) helitehnika soetamine;
8) kontori- ja konverentsitehnika soetamine;
9) transpordivahendi soetamine ja ehitamine;
10) tekstiiltoote soetamine;
11) pisiinventari soetamine;
12) mööbli soetamine;
13) ehitise üürimine ja maa rentimine;
14) maa ja ehitise soetamine;
15) projekteerimine, sh nõrkvoolutöö projekteerimine;
16) füüsilisele isikule, äriühingule, korteri-, suvila- või garaažiühistule või ettevõtjate ühendusele kuuluva investeeringu objekti rekonstrueerimine või ehitamine;
17) tervise-, spordi-, suusa-, matka-, õppe- ja loodusraja rajamine ning nende juurde kuuluva väikerajatise, viida, pingi, infostendi soetamine, paigaldamine ja hooldamine;
18) parkimisplatsi ja tee, sh kergliiklustee, rajamine, ehitamine või rekonstrueerimine koos nende juurde kuuluva valgustuse ja muu infrastruktuuriga;
19) ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttööd usulise ühenduse pühakojas;
20) turvakaamera ja muu jälgimisseadme soetamine;
21) investeeringud objekti, mis täidab ettevõtluskeskkonna või külastuskeskkonna, sh muuseumihoone ja -rajatise, funktsioone.

(2) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tulenevad tehingust „Tulumaksuseaduse” tähenduses seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui selline tehing on vältimatu projekti elluviimiseks.

§ 8. Laekumised projektide toetamiseks ja vahendite arvestuslik jaotus

(1) „Hasartmängumaksu seaduse” § 7 lõike 2 punkti 3 alusel laekuvad riigieelarve vahendid projektide toetamiseks jaotatakse kahe vooru vahel.

(2) Vahendite arvestuslik jaotus igas voorus on järgmine:
1) kuni 10% vahenditest suunatakse regionaalselt oluliste üleriigilise tähtsusega investeeringu projektide toetamiseks (edaspidi üleriigilise tähtsusega projektid);
2) 90% või rohkem vahenditest suunatakse regionaalselt oluliste kohaliku ja maakondliku tähtsusega projektide toetamiseks (edaspidi kohaliku tähtsusega projektid).
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(3) Üleriigilise tähtsusega projektide toetamiseks arvestatud vahenditest võib toetada:
1) püsiasustusega väikesaartel asuvaid regionaalselt olulisi investeeringu objekte;
2) mittetulundusühingu, sihtasutuse või avalik-õigusliku ülikooli või tema asutuse omandis olevaid investeeringu objekte maakondades, kui mittetulundusühing või sihtasutus pakub üleriigilist teenust;
3) mittetulundusühingu või sihtasutuse omandis olevaid investeeringu objekte Tallinnas, kui mittetulundusühing või sihtasutus pakub üleriigilist teenust.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(4) Kui üleriigilise tähtsusega projekte toetatakse väiksemas mahus kui 10% vooru vahenditest, suunatakse kasutamata jäänud vahendid sama vooru kohaliku tähtsusega projektide toetamiseks.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(5) Kohaliku tähtsusega projektide toetamiseks arvestatud vahendid jagatakse maakondade vahel järgmiselt:
1) 50% vahenditest 15 maakonnale võrdselt;
2) 50% vahenditest 15 maakonnale rahvastikuregistri jooksva aasta 1. jaanuari seisuga elanike arvu osatähtsuse alusel, kusjuures Harju maakonna elanike osatähtsuse määramisel ei arvestata Tallinna elanike arvu.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(6) Vahendite vastava arvestuse alusel leitakse maakondade lõikes indikatiivsed summad toetussummade jaotuseks (edaspidi jaotussummad), millele lisaks arvestatakse reservina iga maakonna jaoks kuni 50% jaotussummast (edaspidi reservsummad).

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud projektide toetamiseks arvestatud vahendite jaotus koostatakse iga vooru kohta ja esitatakse Rahandusministeeriumi juurde moodustatud alalisele regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjonile (edaspidi komisjon) otsuste tegemiseks.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

(8) Kui kohaliku tähtsusega projektide jaotussumma maakonna kohta ühes voorus osutub väiksemaks kui § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud taotluse piirsumma, siis on komisjonil õigus teha § 9 lõike 6 punktis 2 sätestatud toetuse osalise andmise otsus.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

§ 9. Taotluste menetlemise etapid ja otsuste tegemine

(1) Taotlusi menetletakse igas voorus kahes etapis ja mõlema etapi lõpus teeb otsused komisjon.

(2) Komisjon moodustatakse regionaalvaldkonna eest vastutava ministri käskkirjaga ning sellesse kuuluvad Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja EASi esindajad.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

(3) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool selle liikmetest. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik komisjoni liikmete lihthäälteenamus, häälte võrdse jagunemise korral on otsustav koosoleku juhataja hääl.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(4) Komisjoni koosolekud protokollitakse. Komisjoni teenindavad Rahandusministeerium ja EAS.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

(5) Esimese etapi lõpus teeb komisjon jaotus- ja reservsummasid arvestades järgmised otsused:
1) taotluse suunamine edasiseks menetlemiseks teise etappi;
2) taotluse menetlemise lõpetamine.

(6) Teise etapi lõpus teeb komisjon laekunud vahendite summasid arvestades järgmised otsused:
1) toetuse andmine;
2) toetuse osaline andmine;
3) toetuse tingimuslik andmine;
4) toetuse andmisest keeldumine.

(7) Lõigetes 5 ja 6 nimetatud otsused avalikustatakse Rahandusministeeriumi ja EASi veebilehel.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

(8) Peale lõigetes 5 ja 6 nimetatud otsuste teeb komisjon otsuseid muudes oma tööga seotud küsimustes.

(9) Toetuse andmise otsuses sätestatakse muu hulgas toetuse saaja, projekti nimetus ja toetuse suurus eurodes ning vajaduse korral kehtestatakse lisatingimusi.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011] 

(10) Lõike 6 punktis 2 nimetatud otsus jõustub taotleja nõusoleku saamisel ning tingimusel, et projekti eesmärk on toetuse osalise andmise korral saavutatav. Kui taotleja ei nõustu toetuse vähendamisega ja tegevuste muutmisega, tunnistatakse toetuse osalise andmise otsus kehtetuks ning vahendid liidetakse järgmise vooru toetussummadele.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(11) Lõike 6 punktis 3 nimetatud otsuse tegemisel määratakse tingimuse täitmise tähtpäev. Kui taotleja ei täida tingimust määratud tähtpäevaks, tunnistatakse toetuse tingimusliku andmise otsus kehtetuks ning vahendid liidetakse järgmise vooru toetussummadele.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(12) Lõike 6 punktides 2 ja 4 nimetatud otsuse tegemisel märgitakse taotluse menetlemise lõpetamise ja toetuse andmisest keeldumise põhjus.

§ 10. Taotluste menetlemine esimeses etapis

(1) EAS registreerib § 2 lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks esitatud taotlused oma dokumendiregistris.

(2) EAS korraldab taotluse vastuvõtmise ja kontrollib taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatavate tegevuste vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(3) Kui taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.

(4) EAS saadab 15. märtsiks ja 15. oktoobriks investeeringu objektide asukohajärgsetele maavalitsustele elektrooniliselt koopiad taotluste ankeetidest ja nende lisast 1 (tabel „Projekti eelarve ja finantseerijad”), millele lisatakse informatsioon taotluse nõuetele vastavuse kohta tulenevalt lõikest 2.

(5) Lõikes 4 nimetatud teabe taotluste nõuetele vastavuse kohta võib EAS tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

§ 11. Taotluste prioriteetsuse hindamine esimeses etapis

(1) Maavanem moodustab EASist maavalitsusse esitatud taotluste menetlemiseks vähemalt viieliikmelise komisjoni (edaspidi maakondlik komisjon).

(2) Maakondliku komisjoni koosseisu peavad kuuluma lisaks maavalitsuse ametnikele ja töötajatele ka maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu nimetatud esindaja ja mittetulundusühenduste esindaja.
[RT I, 28.03.2013, 12 - jõust. 01.04.2013] 

(3) Maavalitsus korraldab taotluste prioriteetsuse hindamist. Maakondlik komisjon võib küsida EASilt ja taotlejatelt lisainformatsiooni taotluse kohta ning külastada investeeringu objekte.

(4) Maakondlik komisjon hindab taotluste prioriteetsust, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:
1) objekti prioriteetsus kohaliku omavalitsuse arengukavas, kuni 25% maksimaalsest koondhindest;
2) objekti prioriteetsus maakondlikul tasandil, kuni 15% maksimaalsest koondhindest;
3) projekti mõju avaliku teenuse kvaliteedi parandamisele, kuni 20% maksimaalsest koondhindest;
4) projekti jätkusuutlikkus ehk kasutajate olemasolu ja püsikulude katmine, kuni 20% maksimaalsest koondhindest;
5) investeeringutoetuste piirkondlikult tasakaalustatud jaotus maakonnas, kuni 20% maksimaalsest koondhindest.

(5) Iga kriteeriumi kohta annavad komisjoni liikmed hinded skaalal 0–4.

(6) Maakondliku komisjoni hinne taotluse kohta leitakse aritmeetilise keskmisena, mis korrutatakse läbi kriteeriumi osakaaluga, ning saadud tulemused summeeritakse koondhindeks.

(7) Kui taotlejaks on § 5 lõikes 2 nimetatud ühinenud kohaliku omavalitsuse üksus, siis lisatakse koondhindele täiendavalt 0,3 punkti.

(8) Taotluste prioriteetsuse hindamise juhendi ja vormid kinnitab regionaalvaldkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(9) Maavanem esitab 25. märtsiks ja 25. oktoobriks Rahandusministeeriumile ja EASile ülevaate maakondliku komisjoni koosolekust, taotluste prioriteetsuse hindamisest ja hinnetest ning maakondliku komisjoni ettepanekutest taotluste prioriteetsuse kohta. Ülevaatedokumendid tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

§ 12. Otsuste tegemine esimeses etapis

(1) Rahandusministeeriumi juurde moodustatud komisjon lähtub esimese etapi otsuste tegemisel EASi tehtud taotluste nõuetele vastavuse kontrollist, vooru vahendite prognoosist vastavalt §-le 8 ja § 11 lõikes 9 nimetatud dokumentidest. Komisjonil on õigus põhjendatud juhul muuta maakondlikus komisjonis taotluste prioriteetsuse kohta tehtud ettepanekuid.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

(2) Komisjon teeb esimese etapi lõppedes järgmised otsused:
1) prioriteetsete ja nõuetele vastavate taotluste suunamine edasiseks menetlemiseks, arvestades § 8 lõikes 6 sätestatud jaotus- ja reservsummasid;
2) nõuetele mittevastavate taotluste menetlemise lõpetamine;
3) nõuetele vastavate ja väiksema prioriteetsusega taotluste menetlemise lõpetamine, arvestades jaotus- ja reservsummasid.

(3) Komisjoni otsused taotluste menetlemise kohta esimeses etapis tehakse teatavaks 25. aprilliks ja 25. novembriks ning saadetakse elektrooniliselt maavalitsustele ja avalikustatakse Rahandusministeeriumi ja EASi veebilehel.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

(4) EAS teavitab komisjoni otsustest kirjalikult taotlejaid, kelle taotluse kohta tehti lõike 2 punktis 2 või 3 nimetatud otsus.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

§ 13. Taotluste menetlemine ja otsuste tegemine teises etapis

(1) Teises etapis jätkab taotluste menetlemist EAS, kes korraldab komisjoni otsuste alusel teise etappi edastatud taotluste kontrollimise ja objektide külastuse.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(2) EASil on õigus küsida taotlejatelt, maavalitsustelt ja hinnapakkujatelt lisateavet ning külastada investeeringu objekte ja kontrollida kohapeal taotluste vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Kui taotluse kontrollimisel ja objekti külastamisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva teavitamisest arvates.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(3) EAS teavitab objekti külastamisest eelnevalt taotlejat, Rahandusministeeriumi ja maavalitsust ning nende esindajatel on õigus olla külastuse juures.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

(4) EAS koostab teises etapis menetletud taotluste ja külastatud objektide kohta eksperdihinnangud.

(5) Komisjonile esitatakse otsuste tegemiseks EASi koostatud eksperdihinnangud ja Rahandusministeeriumi programmi vahendite tegelike laekumiste põhjal koostatud vahendite jaotused üleriigiliste ja kohaliku tähtsusega projektide lõikes ning kohaliku tähtsusega projektide jaotus- ja reservsummad.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

(6) Komisjon teeb teises etapis järgmised otsused:
1) toetuse andmine selle vooru vahenditest;
2) toetuse andmine lõppenud projektidest vabanenud vahenditest;
3) toetuse andmisest keeldumine taotluse nõuetele mittevastavuse või jaotus- ja reservsummade ületamise tõttu.

(7) Komisjoni otsused teise etapi kohta tehakse teatavaks 31. maiks ja 31. detsembriks ning saadetakse elektrooniliselt maavalitsustele ning avalikustatakse Rahandusministeeriumi ja EASi veebilehel.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

(8) EAS teavitab taotlejaid komisjoni otsustest kirjalikult kahe nädala jooksul komisjoni koosoleku protokolli Rahandusministeeriumis registreerimise päevast arvates.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

(9) Toetust saanud taotlejale vormistatakse toetuse ülekandmiseks ja kasutamise tingimustes kokkuleppimiseks toetusleping.

(10) Komisjoni otsuste alusel kannab Rahandusministeerium kahe nädala jooksul komisjoni otsuste tegemise päevast arvates vooruks ettenähtud hasartmängumaksu laekumistest vahendid EASile.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

§ 14. Toetuslepingu sõlmimine ja toetuse ülekandmine toetuse saajale

(1) Toetuse andmise ja kasutamise kohta sõlmib EAS toetuse saajaga toetuslepingu, mille vormi kooskõlastab EAS Rahandusministeeriumiga. Toetuse summa kantakse toetuse saajale üle vastavalt toetuslepingu tingimustele.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

(2) Toetuslepingus lepitakse kokku, et toetuse saaja:
1) tagab toetuse andmise otsuses ettenähtud oma- või kaasfinantseeringu või oma- ja kaasfinantseeringu olemasolu;
2) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse, selle taotluse rahuldamise otsuse ja toetuslepinguga;
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 
3) peab eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning oma- või kaasfinantseeringu või oma- ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
4) esitab EASi ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
5) taotleb EASi kaudu komisjonilt nõusolekut projekti eesmärgi muutmiseks;
6) taotleb EASilt nõusolekut projekti eelarve muudatusteks, mis on suuremad kui 10% projekti kogumaksumusest, ning projekti kestuse ja projekti tegevuste muudatusteks;
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 
7) võimaldab teha järelevalvetoiminguid ja auditit toetuse ning oma- või kaasfinantseeringut või oma- ja kaasfinantseeringut kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja tehtud tööde suhtes, sealhulgas võimaldab kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab või kasutab;
8) annab kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates;
9) osutab järelevalvetoimingute ja auditi kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
10) võtab arvesse kõik järelevalvetoimingute ja auditi tulemusena tehtud ettepanekud;
11) näitab toetuse kasutamisel riigisisestest regionaalarengu programmidest teavitamise juhendis ettenähtud viisil, et investeeringu objekti on toetatud regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest;
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 
12) säilitab taotluse, toetuse kasutamise ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt „Raamatupidamise seadusele” seitse aastat;
13) tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ega tee selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
14) kooskõlastab eelnevalt kirjalikult EASiga kõik esitatud andmetes toimunud muudatused või asjaolud, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajal oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja põhimääruse või põhikirja muutmine, seaduslike või volitatud esindajate muutumine, ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine, pankroti väljakuulutamine, likvideerimine ja tegevuse lõpetamine ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
15) informeerib viivitamata kirjalikult EASi kaudu komisjoni projekti elluviimise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise otstarbekuse kaheldavusest;
16) kooskõlastab eelnevalt EASi kaudu komisjoniga toetuse eest loodud või soetatud vara omandi- või kasutusõiguse üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutamise eest;
17) täidab muid toetuse saamist reguleerivates õigusaktides sätestatud kohustusi;
18) tagab projekti elluviimisesse kaasatud kaasfinantseerija kohustuste täitmise;
19) võib teha projekti eelarves muudatusi, kui projekti kogumaksumus muutub kuni 10%;
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 
20) võib saada EASi kaudu nõuandeid ja informatsiooni, mis on seotud punktides 1–18 nimetatud kohustuste täitmisega;
21) peab taotlema EASi kaudu komisjoni nõusolekut projekti eesmärgi muutmiseks;
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 
22) peab taotlema EASilt nõusolekut projekti eelarve muutmiseks, kui projekti kogumaksumus muutub rohkem kui 10%;
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 
23) võib suurendada projekti kogumaksumust omafinantseeringu arvel.

(3) Kui nelja kuu jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates ei ole toetuslepingut sõlmitud, on komisjonil õigus otsus kehtetuks tunnistada.

(3^1) EAS ei sõlmi toetuslepingut enne § 2 lõike 4 punktis 5 nimetatud dokumentide esitamist. Kui kolme kuu jooksul toetuse kohta tingimusliku otsuse tegemisest arvates ei ole dokumente esitatud, tunnistatakse komisjoni otsus kehtetuks.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(4) Toetuse iga osa väljamaksmiseks tuleb toetuse saajal esitada EASile maksetaotlus EASi etteantud vormil.

(5) [Kehtetu -  RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(6) Pärast toetuslepingu sõlmimist kantakse toetuse saajale üle ettemaksena kuni 90% toetussummast toetuse saaja esitatud nõuetekohase maksetaotluse alusel. EAS ei tee toetuse väljamakset enne, kui hankedokumendid ja muud hankega seotud dokumendid on saabunud EASile ja ta on kontrollinud hankedokumentide ja muude hankega seotud dokumentide vastavust riigihangete seaduses sätestatud nõuetele. Juhul kui taotleja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis peab enne väljamakse tegemist esitama lähteülesande, võrreldavad hinnapakkumused ning pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(6^1) Väljamakse tehakse pärast hankedokumentide kontrollimist nõuetekohase maksetaotluse alusel kümne tööpäeva jooksul.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(6^2) Pärast aruande kinnitamist EASis ja toetuse saajalt nõuetekohase maksetaotluse saamist kantakse toetuse saajale üle väljamaksmata summa. Viimane osamakse kantakse üle kümne tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase maksetaotluse saabumisest EASi.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(7) Aruande kinnitamiseks peab toetuse saaja olema kandnud kõik projektiga seotud kulud, sealhulgas viimase osamakse suuruse summa.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

§ 15. Aruandlus ja kontroll toetuse kasutamise üle ning toetuse vähendamine

(1) Toetuslepingus nimetatud tähtajal ja tingimustel esitab toetuse saaja EASile toetuse kasutamise kohta projekti lõppedes aruande. Aruandes esitatakse ka tõendid oma- või kaasfinantseeringu või oma- ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(2) EAS võib aruanded tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(3) EAS kontrollib toetuse sihtotstarbelist ja toetuslepingu tingimustele vastavat kasutamist ning informeerib vajaduse korral kontrolli tulemustest Rahandusministeeriumi ja maavalitsusi. Toetuse kasutamise kontrollimisel lähtub EAS taotlusest, toetuse andmise otsusest, toetuslepingust, aruannetest ja vajaduse korral kohapealse kontrolli tulemustest. Komisjonil on õigus saada lisateavet toetuse kasutamise kohta.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] 

(4) Toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuslepingu tingimuste muu rikkumise korral on EASil õigus toetusleping üles öelda ja nõuda saadud toetuse kas täielikku või osalist tagastamist vastavalt komisjoni otsusele.

(5) Toetuse kasutamise tähtaeg on kuni kaks aastat toetuslepingu sõlmimisest arvates.

(6) EASil on õigus vähendada toetust juhul, kui toetuse saaja oma- ja kaasfinantseering vähenevad alla 15% projekti maksumusest.

(7) Kui EAS tuvastab toetuse kasutamise kontrollimisel, et:
1) projekti elluviimisel on tehtud mitteabikõlblikke kulusid, on EASil õigus need kulud maksumusest maha arvestada ja kinnitada aruanne vähendatud maksumusega, lähtudes lõikest 6;
2) projekt viidi ellu eelarves ettenähtust suuremate kuludega ja projekti kogumaksumus on suurenenud, on EASil õigus tunnistada suurenenud maksumuse osa mitteabikõlblikuks ning kinnitada aruanne toetuslepingus sätestatud summas;
3) projekt viidi ellu eelarves ettenähtust väiksemate kuludega ja projekti kogumaksumus on vähenenud, on EASil õigus kinnitada aruanne vähenenud summas, lähtudes lõikest 6, ning toetussummat vähendada;
4) toetuse saaja ei ole projekti elluviimisel järginud riigihangete seaduse subjektina riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid, teavitab EAS sellest Rahandusministeeriumi, kes menetleb EASi esitatud andmeid riigihangete seaduse § 104 kohaselt.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(8) Lõike 7 punktis 4 sätestatud juhul esitab EAS Rahandusministeeriumile järgmised andmed:
1) programmi nimi;
2) toetuse saaja andmed;
3) projekti nimi;
4) hanke viitenumber selle olemasolu korral;
5) viide riigihangete seaduse sättele, mille nõuet ei ole järgitud, koos kirjeldusega, milles seisneb sätte järgimata jätmine.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

§ 16. Muudatused toetuse kasutamisel ja otsuse tegemine toetuslepingu muutmiseks

(1) Toetuse saaja teavitab enne muudatuste tegemist EASi projekti kõikidest muudatustest esialgse taotlusega võrreldes.

(2) Kui toetuse kasutamise ja projekti elluviimise käigus ilmneb, et projekti on vaja muuta, vormistab EAS toetuslepingu muudatuse. Kui toetuse saaja soovib muuta projekti eesmärki, on selleks vaja komisjoni nõusolekut.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

(3) Projekti eesmärgi muutmisel vormistab EAS toetuslepingu muudatuse komisjoni otsuse alusel. Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on suurenenud, katab taotleja need omafinantseeringu arvel. Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on vähenenud, vähendatakse toetussummat ja omafinantseeringut tingimusel, et omafinantseeringu osatähtsus jääb vähemalt 15% projekti maksumusest.

(4) Kui projekti kogumaksumus muutub üle 10% või muutuvad projekti tegevused või projekti kestus, kuid projekti eesmärk jääb samaks, teeb EAS toetuslepingu muutmise otsuse ja seejärel vormistatakse toetuslepingu muudatus.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

§ 17. Toetuse tagasinõudmine

(1) Komisjonil on õigus nõuda toetus tagasi, kui:
1) ilmnevad asjaolud, mille korral toetuse saamise taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata;
5) toetuslepingu täitmise nõue toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumiste tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtpäevaks täitmata;
6) projekti täitmise ajal on toetuse saaja esitanud valeandmeid või on andmeid varjanud;
7) toetuse saaja ei ole täitnud talle toetuslepingus pandud kohustusi.

(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- ja pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel.

(3) Toetuse tagasimaksmise tähtaja määrab komisjon. Põhjendatud juhtudel võib tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest toetuse saajat vähemalt viis kalendripäeva enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise tähtpäeva.

(4) Kui toetuse saajalt ei ole võimalik toetust tagasi saada, otsustab edasise tegevuse komisjon.

(5) Kui toetuse saaja ei taga toetuslepingus nõutud tähtaja lõpuni projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimist ja avalikku kasutust taotluses ning toetuslepingus nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või sooritab selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi, vähendatakse tegevuse või tegevuste kogumi toetuse summat proportsionaalselt ajaga, mille jooksul on alates projekti lõpptähtpäevast vara puhul toetuslepingu nõudeid rikutud, ning EAS nõuab komisjoni otsuse alusel toetuse osaliselt või täielikult tagasi.

(6) Kui toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärke või saavutab projekti eesmärgid osaliselt, otsustab komisjon toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise, kaaludes otsuse tegemisel elluviidud tegevuste mõju eesmärgi saavutamisele, ning EAS nõuab komisjoni otsuse alusel toetuse tagasi. Komisjonil on kohustus valitud määra toetuse tagasinõudmise otsuses põhjendada.

(7) Kui toetuse saaja ei võimalda EASil teostada kohapealset kontrolli, auditit või järelevalvet, ei anna nõutud tähtpäevaks kontrollija käsutusse kõiki soovitud andmeid või dokumente või takistab muul moel tahtlikult kontrollija tegevust, nõuab EAS komisjoni otsuse alusel tagasi 20–100% tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest.

(8) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid, nõuab EAS komisjoni otsuse alusel tagasi 5–100% tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest.

(9) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud § 14 lõike 2 punktis 11 nimetatud juhendis sätestatud teavitamise nõudeid ja nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, teeb komisjon otsuse nõuda tagasi viis protsenti projektile eraldatud toetusest, kuid kõige rohkem 1000 eurot. EAS nõuab toetuse tagasi vastavalt komisjoni otsusele.

(10) Võttes arvesse avalike vahendite säästliku kasutamise vajadust ja tagasinõudemenetlusele kuluvat ressurssi, nõutakse toetus tagasi, kui summa on üle 100 euro.
[RT I, 13.03.2015, 6 - jõust. 16.03.2015] 

§ 18. Määruse rakendamine

() 2015. aasta I voorus taotluse esitamisel ja menetlemisel kohaldatakse kuni 15. märtsini 2015. a kehtinud määruse redaktsiooni ning käesoleva määruse 16. märtsil 2015. a jõustunud § 3 lõiget 3, § 4 lõiget 7, § 5 lõiget 6, § 9 lõikeid 2 ja 3 ning § 14 lõiget 1.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]