Teksti suurus:

Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.04.2022
Avaldamismärge:RT I, 26.10.2018, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.10.2018 otsus nr 315

Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 17.10.2018

§ 1.  Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) lapse eeldatav sünnikuupäev;”;

2) paragrahvi 6 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.”;

3) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sotsiaalkindlustusamet edastab teate perehüvitiste määramise kohta e-posti aadressil või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil sellele vanemale, kes ei esitanud perehüvitiste taotlust või kellele ei määratud peretoetusi käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.”;

4) paragrahvi 7 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vanemahüvitise maksmise kuul arvutatakse vanemahüvitis proportsionaalselt nende kalendripäevade arvuga, mille eest on isik vanemahüvitist taotlenud ning mille eest on tal õigus hüvitist saada.”;

5) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.”;

6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui isiku suhtes on jõustunud kohtuotsus vangistusega karistamise kohta ning vangistus on pööratud täitmisele, peatab Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise maksmise karistuse kandmise ajaks.”;

7) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõna „jõustumise” sõnaga „teatavakstegemise”;

8) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) eestkoste seadmise menetluse algatamise korral isik, kelle kasuks on eestkoste seadmise menetlus algatatud ning kes täidab kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda.”;

10) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Igakuine peretoetus määratakse käesolevas seaduses sätestatud toetuse saamise õiguse tekkimise päevast, kui:
1) toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul toetuse saamise õiguse tekkimise päevast arvates või
2) toetus on määratud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud korras.”;

11) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud juhul määratakse alates eestkoste seadmise menetluse algatamise päevast kuni kohtulahendi teatavakstegemiseni üksnes lapsetoetus, kui lapsetoetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul eestkoste seadmise menetluse algatamise päevast arvates. Lapsetoetust makstakse pere esimese ja teise lapse kohta makstava lapsetoetuse suuruses.”;

12) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui Sotsiaalkindlustusamet tuvastab käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud korras, et kas isikud vastavad lapsetoetuse, lasterikka pere toetuse või kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise tingimustele, ja tuvastamine on seotud teise või järgmise lapsega, määratakse nimetatud toetused toiminguga senisele peretoetuse saajale, kui:
1) eelmise lapse eest makstakse käesoleva seaduse alusel peretoetusi;
2) eelmise lapse vanemad on samad isikud.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud peretoetused makstakse senisele peretoetuste saajale, kui ta ei ole 14 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud teate saamisest esitanud Sotsiaalkindlustusametile peretoetustest loobumise taotlust või kui teine vanem ei ole nimetatud tähtaja jooksul esitanud peretoetuste saamise taotlust.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja jooksul esitab senine peretoetuste saaja peretoetustest loobumise taotluse või kui teine vanem esitab peretoetuste taotluse, loetakse lõike 6 alusel peretoetuste määramise toiming kehtetuks ning lõike 7 alusel peretoetusi ei maksta.”;

13) seaduse 3. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3. peatükk
Vanemahüvitis

1. jagu
Vanemahüvitise eesmärk ja õigus vanemahüvitisele

§ 32. Vanemahüvitise eesmärk

(1) Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last või lapsendab lapse, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist.

(2) Vanemahüvitist saama õigustatud isikule tagatakse sissetulek vähemalt vanemahüvitise määra ulatuses.

§ 33. Vanemahüvitist saama õigustatud isik

(1) Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

(2) Mitmike sünni korral on õigus vanemahüvitisele ühel vanemal, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(3) Kui üks vanematest on vanemapuhkusel pärast lapse 30 päeva vanuseks saamist, on õigus vanemahüvitisele sellel vanemal.

§ 34. Vanemahüvitise liigid ning vanemahüvitise saamise õiguse tekkimine ja lõppemine

(1) Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

(2) Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.

(3) Vanemahüvitist on õigus saada samal ajal mõlemal vanemal:
1) ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise või jagatava vanemahüvitise saamise korral kuni 60 kalendripäeva;
2) lapsendaja vanemahüvitise saamise korral kuni 35 kalendripäeva.

(4) Vanemahüvitis loetakse samal ajal makstuks nende kalendripäevade eest, mis mõlema vanema kohta kokku ületavad kalendripäevade arvu selles kalendrikuus. Vanemahüvitise samal ajal maksmise korral vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 või käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 sätestatud jagatava vanemahüvitise saamise õiguse perioodi samal ajal kasutatud kalendripäevade võrra.

(5) Kui vanemahüvitise taotleja on lapsendaja, eestkostja, hoolduspere vanem või vanema abikaasa ning sama lapse eest on vanemahüvitist makstud teisele isikule, on uuel taotlejal õigus saada vanemahüvitist nende kalendripäevade võrra vähem, mille eest eelmisele taotlejale vanemahüvitist maksti.

(6) Kolmikute või enamaarvuliste mitmike sünni või enne 34. rasedusnädalat sündinud lapse korral vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud vanemahüvitise saamise perioodi samal ajal kasutatud kalendripäevade võrra, kuid kõige rohkem 30 kalendripäeva võrra.

(7) Kui laps sünnib surnult või sureb 30 kalendripäeva jooksul pärast sündi, lõpeb ema vanemahüvitise ja isa vanemahüvitise saamise õigus ning mõlemal vanemal on õigus saada lapse surmale järgnevast päevast jagatavat vanemahüvitist kuni 30 kalendripäeva.

§ 35. Ema vanemahüvitis

(1) Ema vanemahüvitise saamise õigus on lapse emal.

(2) Ema vanemahüvitist on õigus saada 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva isikul, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel.

(3) Ema vanemahüvitist on õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Ema vanemahüvitise saamise aeg väheneb nende kalendripäevade võrra, mille võrra ema taotleb ema vanemahüvitist või jääb emapuhkusele vähem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.

(4) Kui ema hakkab ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama hiljemalt 31. kalendripäeval enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, liidetakse ema vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päeva ja õiguse kasutama hakkamise päeva vahele jäävad kalendripäevad jagatava vanemahüvitise saamise perioodile.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikul sünnib laps varem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, on tal õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnist.

(6) Emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni.

(7) Isikul, kellel on õigus saada emapuhkust, on õigus ema vanemahüvitisele üksnes emapuhkuse kasutamise perioodil, kui emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.

§ 36. Isa vanemahüvitis

(1) Isa vanemahüvitise saamise õigus on lapse isal. Kui lapse isa on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta, on isa vanemahüvitise saamise õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.

(2) Isal tekib isa vanemahüvitise saamise õigus 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Isa vanemahüvitist on õigus saada 30 kalendripäeva.

(3) Isikul, kellel on õigus saada isapuhkust, on õigus isa vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil, kui isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.

§ 37. Jagatav vanemahüvitis

(1) Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal. Vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on õigus jagatavale vanemahüvitisele, kui lapse üks vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui lapse vanem esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate vanemahüvitise saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada 475 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Isikul, kellel ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, on õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva.

(3) Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. Isal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast isa vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.

(4) Kui lapse vanemad on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, on jagatava vanemahüvitise saamise õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada alates lapse sünnist 545 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(5) Isikule, kellel on õigus jagatavale vanemahüvitisele ja kellel tekib see õigus ka seoses teise lapse või teiste laste kasvatamisega, makstakse jagatavat vanemahüvitist ühe lapse kohta isiku valikul järgmiselt:
1) eelmise lapse eest jagatava vanemahüvitise maksmise jätkamise korral väheneb hüvitise maksmise periood järgmise lapse eest nende kalendripäevade võrra, millal isikule makstakse jagatavat vanemahüvitist eelmise lapse eest;
2) järgmise lapse eest jagatava vanemahüvitise maksmise korral lõpeb eelmise lapse eest jagatava vanemahüvitise saamise õigus.

§ 38. Lapsendaja vanemahüvitis

(1) Lapsendaja vanemahüvitise saamise õigus on ühel lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduse 11. peatükis sätestatud korras, või hoolduspere vanemal, kui ta ei ole selle lapse bioloogilise vanema abikaasa.

(2) Lapsendaja vanemahüvitisele on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.

(3) Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.

(4) Kui lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendaja vanemahüvitisele. Kui lapsendajal on õigus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva või vähem, on tal õigus üksnes lapsendaja vanemahüvitisele.

(5) Isikul, kellel on töölepingu seaduse § 61 alusel õigus saada lapsendajapuhkust, on õigus lapsendaja vanemahüvitisele üksnes lapsendajapuhkuse kasutamise perioodil.

(6) Kui hoolduspere vanem on ühe lapse eest kasutanud õigust lapsendaja vanemahüvitisele, ei ole tal õigust saada sama lapse lapsendamise korral käesolevas paragrahvis sätestatud lapsendaja vanemahüvitist.

2. jagu
Vanemahüvitise suuruse arvutamine, vanemahüvitise määr ja vanemahüvitise arvutamise erisused

§ 39. Vanemahüvitise arvutamise alused

(1) Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

(2) Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel.

(3) Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood (edaspidi käesolevas jaos arvestusperiood) on:
1) isikul, kellel on enne lapse sündi õigus ema vanemahüvitisele, lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud;
2) teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.

(4) Lapsendaja vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvestusperiood on lapsendaja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud.

(5) Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on arvestusperioodi isikustatud sotsiaalmaksu ja selle kalendrikuude arvu jagatis. Isikustatud sotsiaalmaksu hulka ei arvata töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt ning tööandja maksejõuetuse hüvitiselt ega sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel, välja arvatud lõike 1 punktide 5 ja 14 alusel, arvestatud sotsiaalmaksu.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kalendrikuude arv on arvestusperioodi kalendripäevade arvu ja töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu vahe jagatuna 30-ga, kuid mitte suurem kui 12. Kalendrikuude arv arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kui kalendrikuude arv on võrdne nulliga, kuid isik on saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, jagatakse tema tulu arvuga 12.

(7) Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.

§ 40. Vanemahüvitise ülempiir

(1) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.

(2) Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamiseks korrutatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus viiega ja saadud tulemus jagatakse 12-ga. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega.

(3) Ühe kalendripäeva hüvitise ülempiiri arvutamiseks jagatakse ühe kalendrikuu hüvitise ülempiir 30-ga.

(4) Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata ema vanemahüvitisele, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud juhul.

§ 41. Vanemahüvitise määr

(1) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

(2) Ühe kalendripäeva hüvitise määra arvutamiseks jagatakse ühe kalendrikuu hüvitise määr 30-ga.

(3) Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.

§ 42. Vanemahüvitise suuruse arvutamise erisused

(1) Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.

(2) Kui vanemahüvitise taotleja on arvestusperioodil töötanud teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis ning tal puudub arvestusperioodil Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tal ei olnud õigust emapuhkusele, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusega.

§ 43. Vanemahüvitise arvutamine laste järjestikuse sünni korral

(1) Kui vanemahüvitise taotlejal, kelle lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kaks aastat ja kuus kuud, on käesoleva seaduse §-de 39–42 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu väiksem kui talle eelmisel korral määratud vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või sellega võrdne, arvutatakse vanemahüvitise suurus varasemast tulust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul rakendatakse ema vanemahüvitisele hüvitise ülempiiri.

3. jagu
Vanemahüvitise ümberarvutamine

§ 44. Vanemahüvitise ümberarvutamine

(1) Kui vanemahüvitise saaja saab vanemahüvitise maksmise kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist, sealhulgas teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist või Šveitsi Konföderatsioonist, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu, (edaspidi tulu) vähendatakse vanemahüvitist.

(2) Vanemahüvitise vähendamiseks korrutatakse ühe kalendripäeva hüvitise määr nende päevade arvuga, mille eest vanemahüvitis on arvutatud.

(3) Vanemahüvitisest lahutatakse poolt hüvitise ülempiiri ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Saadud tulemus ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hüvitise määra alusel arvutatud vanemahüvitis.

(4) Kui sotsiaalmaksu maksja süü tõttu makstakse vanemahüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise saajale õigel ajal maksmata jäänud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, on Sotsiaalkindlustusametil õigus vanemahüvitise saaja esitatud tõendite alusel lugeda sotsiaalmaksuga maksustatav tulu väljamakstuks sellel kalendrikuul, millal sotsiaalmaksu maksja oleks pidanud selle tulu tegelikult välja maksma.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vanemahüvitise vähendamist ei rakendata järgmise tulu suhtes:
1) esimesel vanemahüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kuule eelnenud kalendrikuude eest saadud tulu;
2) pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist saadud tulu, kui vanemahüvitise maksmise kalendrikuul on tulu saadud selle perioodi eest, mis järgneb vanemahüvitise saamise õiguse lõppemisele;
3) töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse korral makstav hüvitis, kui see makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul;
4) enne vanemahüvitise saamise õiguse tekkimist saamata jäänud tulu, mis makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul, kui hilisem maksmine toimus sotsiaalmaksu maksja süül;
5) tulu, mille isik teenis ajavahemikul vanemahüvitise maksmise peatamisest kuni selle jätkamiseni.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata ema vanemahüvitise ja isa vanemahüvitise maksmisel.

§ 45. Vanemahüvitise ümberarvutamine kalendriaasta vahetumisel või korduval taotlemisel

(1) Iga kalendriaasta 1. jaanuaril arvutatakse käesoleva seaduse § 42 alusel määratud ühe kalendripäeva vanemahüvitis ümber, kui selle suurus on väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus. Ühe kalendripäeva eest makstakse vanemahüvitist, mille suurus on töötasu alammäära ja arvu 30 jagatis.

(2) Ühe kalendripäeva vanemahüvitist, mille suurus on määratud ühe kalendripäeva hüvitise ülempiiri suuruses või ühe kalendripäeva hüvitise määra suuruses, kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.

(3) Kui vanemahüvitist taotleb sama lapse eest korduvalt sama isik, ei arvutata tema ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurust ümber, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul.

4. jagu
Vanemahüvitise määramine ja maksmine, isikute teatamiskohustus ning vanemahüvitise tagasinõudmine

§ 46. Vanemahüvitise määramine ja maksmine

(1) Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui vanemahüvitise taotlemiseks vajalikud andmed on esitatud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.

(2) Käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud juhul määratakse jagatav vanemahüvitis isiku taotluseta ühe kuu jooksul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates.

(3) Kui ema taotleb ema vanemahüvitist enne lapse sündi, määratakse ema vanemahüvitis, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) sünnituslehe andmed on edastatud sotsiaalkaitse infosüsteemi;
2) emapuhkuse õigust omava isiku emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.

(4) Kui isa taotleb isa vanemahüvitist lapse sünnile eelneva perioodi eest, määratakse ja makstakse isa vanemahüvitis viie tööpäeva jooksul pärast lapse sündi, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) lapse sünniandmed on edastatud rahvastikuregistrisse;
2) isapuhkuse õigust omava isiku isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.

(5) Kui emal ei ole enne lapse sündi õigust ema vanemahüvitisele, määratakse ema vanemahüvitis pärast taotluse esitamist, kui lapse sünniandmed on edastatud rahvastikuregistrisse.

(6) Vanemahüvitis määratakse ja makstakse välja nende päevade eest, mille eest on isik taotluse esitamise kalendrikuus vanemahüvitist taotlenud. Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud sünnituslehe andmete loetelu, sünnituslehe väljakirjutamise õigust omavad isikud ja sünnituslehe esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 461. Vanemahüvitise maksmise peatamine ja jätkamine ning vanemahüvitise saaja vahetamine

(1) Vanemahüvitise saaja võib Sotsiaalkindlustusametile esitada teate vanemahüvitise, välja arvatud ema vanemahüvitise, maksmise peatamiseks või jätkamiseks.

(2) Vanemahüvitise maksmise peatamise korral katkeb vanemahüvitise maksmine teate esitamise kuule järgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast või isiku nimetatud kalendrikuu esimesest kuupäevast. Vanemahüvitise maksmise jätkamise korral jätkub vanemahüvitise maksmine teate esitamise kuule järgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast või isiku nimetatud kalendrikuu esimesest kuupäevast.

(3) Vanemahüvitise maksmise peatamine ja jätkamine määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga ning teavitatakse vanemahüvitise saajat nende kalendripäevade arvust, mille eest on vanemahüvitist makstud, ja nende kalendripäevade arvust, mille eest on veel õigus vanemahüvitist saada.

(4) Vanemahüvitise maksmine loetakse peatatuks, kui peatamise kestus on vähemalt üks kalendrikuu.

(5) Vanemahüvitise samale isikule maksmise jätkamisel ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata, välja arvatud käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud juhul.

(6) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral arvutatakse uue taotleja vanemahüvitise suurus käesoleva seaduse §-de 39–42 alusel, välja arvatud juhul, kui vanemahüvitis on määratud § 43 alusel.

(7) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral rakendatakse uuele taotlejale tema vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud hüvitise määra ja hüvitise ülempiiri.

(8) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral määratakse vanemahüvitis uuele taotlejale taotluse esitamise päevale järgnevast päevast või isiku nimetatud kuupäevast.

§ 462. Vanemahüvitise saaja teatamiskohustus

(1) Kui jagatava vanemahüvitise või lapsendaja vanemahüvitise saaja saab vanemahüvitise maksmise kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu, on ta kohustatud sellest Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teatama.

(2) Kui jagatava vanemahüvitise või lapsendaja vanemahüvitise saaja saab käesoleva seaduse § 44 lõigetes 4 ja 5 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist, esitab ta Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalmaksu maksja tõendi tulu saamise kohta, jõustunud kohtuotsuse, kohtumääruse, töövaidluskomisjoni otsuse või muu asjakohase dokumendi.

§ 463. Sotsiaalmaksu maksja teatamiskohustus

(1) Kui jagatava vanemahüvitise või lapsendaja vanemahüvitise saaja tulu on suurem kui pool hüvitise ülempiirist, on sotsiaalmaksu maksja kohustatud Sotsiaalkindlustusametile esitama jagatava vanemahüvitise või lapsendaja vanemahüvitise saaja nõudel tõendi tema sotsiaalmaksuga maksustatava tulu väljamaksmise kohta:
1) esimesel vanemahüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kuule eelnenud kalendrikuude eest saadud tulu kohta;
2) pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist saadud tulu kohta, kui vanemahüvitise maksmise kalendrikuul on tulu saadud selle perioodi eest, mis järgneb vanemahüvitise saamise õiguse lõppemisele;
3) pärast vanemahüvitise maksmise peatamist saadud tulu kohta, kui vanemahüvitise maksmise jätkamise kalendrikuul on tulu saadud selle perioodi eest, kui vanemahüvitise maksmine oli peatatud.

(2) Sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 464. Vanemahüvitise tasaarvestamine ja tagasinõudmine

(1) Vanemahüvitis tasaarvestatakse või nõutakse tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, kui ilmneb, et:
1) vanemahüvitise saajale makstud tulu oli väiksem kui vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või tulu pealt makstud sotsiaalmaks;
2) vanemahüvitise saajale on vanemahüvitist makstud rohkem seetõttu, et töötamise registris on emapuhkuse, isapuhkuse või vanemapuhkuse andmeid vanemahüvitise määramise ajaga võrreldes muudetud.

(2) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib isikustatud sotsiaalmaksu andmeid vanemahüvitise maksmise kalendrikuude kohta vanemahüvitise maksmise perioodil ja neli kuud pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.

(3) Kui selgub, et vanemahüvitise arvutamise aluseks olevad isikustatud sotsiaalmaksu andmed on muutunud, arvutatakse vanemahüvitis ümber ja enam makstud vanemahüvitis nõutakse vanemahüvitise saajalt tagasi.

(4) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib vanemahüvitise arvutamise aluseks olevaid isikustatud sotsiaalmaksu andmeid tagasiulatuvalt kolme aasta jooksul pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.

(5) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib töötamise registrist emapuhkuse, isapuhkuse ja vanemapuhkuse andmeid kolme aasta jooksul pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.”;

14) paragrahvi 631 lõikest 3 jäetakse välja sõna „täiendava”;

15) paragrahvi 631 täiendatakse lõigetega 4–8 järgmises sõnastuses:

„(4) Isikule, kellel tekkis õigus sünnitushüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel enne 2022. aasta 1. aprilli, makstakse sünnitushüvitist ravikindlustuse seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsioonis sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Sünnituslehe lõpupäevale järgnevast päevast tekib isikul käesoleva seaduse alusel õigus üksnes jagatavale vanemahüvitisele 435 päevaks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sünnitushüvitist saama õigustatud isikule, kellele makstav jagatav vanemahüvitis arvutatakse käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel, hüvitatakse alates lapse sünnist jagatava vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe, mis loetakse jagatavaks vanemahüvitiseks.

(6) Kui isikule on vanemahüvitis määratud enne 2022. aasta 1. aprilli, kohaldatakse vanemahüvitise kasutamata kalendripäevadele käesoleva seaduse 2022. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni.

(7) Isikul, kellele maksti kuni 2022. aasta 1. aprillini isa täiendavat vanemahüvitist, vähendatakse isa vanemahüvitise saamise õigust nende kalendripäevade võrra, kui ta sai isa täiendavat vanemahüvitist.

(8) Isikule, kellel tekkis õigus lapsendamishüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel enne 2022. aasta 1. aprilli, makstakse lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsioonis sätestatud alustel, tingimustel ja korras.”.

§ 2.  Advokatuuriseaduse muutmine

Advokatuuriseaduse § 35 lõike 41 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajaks.”.

§ 3.  Audiitortegevuse seaduse muutmine

Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 42 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibijale;”;

2) paragrahvi 67 lõike 7 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibijale;”.

§ 4.  Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui ametnik viibib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel.”;

2) paragrahvi 33 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui ametnik viibib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel.”;

3) paragrahvi 39 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „rasedus- ja sünnituspuhkusele” sõnaga „emapuhkusele”;

4) paragrahvi 48 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 48. Raseda ja emapuhkuse õigusega ametniku teenistustingimused

(1) Ametnikul, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele, on arsti või ämmaemanda väljastatud töövõimetuslehe alusel õigus teenistustingimuste ajutisele kergendamisele.”;

5) paragrahvi 48 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Emapuhkuse lõppemisel on ametnikul õigus kasutada paranenud teenistustingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal.”;

6) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ametnik on kohustatud teavitama ametiasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 kalendripäeva ette oma soovist naasta teenistusse, kui tema avaliku võimu teostamise õigus on peatunud käesoleva seaduse § 83 punkti 1 alusel või kui ta viibib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel.”;

7) paragrahv 100 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 100. Teenistusest vabastamise piirangud

(1) Käesoleva seaduse § 90, 92 või 93 alusel, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral, ei tohi teenistusest vabastada ametnikku:
1) kes on rase;
2) kellel on õigus emapuhkusele;
3) kellel on õigus isapuhkusele;
4) kellel on õigus lapsendajapuhkusele või
5) kes kasvatab alla kolmeaastast last.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse üksnes juhul, kui ametnik on teavitanud vahetut juhti rasedusest, lapse sünnist, lapse olemasolust, lapsendamise kohtuotsusest või hoolduspere vanema lepingu sõlmimisest enne teenistusest vabastamisest etteteatamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Kui teavitamine ei olnud võimalik nimetatud tähtaja jooksul ametnikust olenematutel põhjustel, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust teavitada esimesel võimalusel. Vahetu juhi nõudmisel peab ametnik esitama arsti või ämmaemanda väljastatud rasedust kinnitava tõendi, lapse sünnitunnistuse, lapsendamise kohtuotsuse või hoolduspere vanema lepingu.”;

8) paragrahvi 105 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ametnikul, kes on rase, kellel on õigus emapuhkusele, isapuhkusele või lapsendajapuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks, on õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitist oma kuue kuu keskmise palga ulatuses.”;

9) paragrahvi 105 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ametnikul, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus emapuhkusele, isapuhkusele või lapsendajapuhkusele või kes kasvatab alla seitsmeaastast last, on õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral õigus hüvitise asemel nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.”.

§ 5.  Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduse § 16 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata alaealisele, rasedale ega töölepingu alusel töötavale isikule, kellel on õigus emapuhkusele, isapuhkusele, lapsendajapuhkusele või vanemapuhkusele.”.

§ 6.  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 104 lõikes 4 asendatakse sõnad „rasedus- ja sünnituspuhkusele” sõnaga „emapuhkusele”;

2) paragrahvi 108 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Puhkusele lubamisest ei või keelduda ega puhkust katkestada, kui tegevväelane on lubatud emapuhkusele, isapuhkusele, lapsendajapuhkusele, vanemapuhkusele või õppepuhkusele või käesoleva seaduse § 107 alusel antud erakorralisele puhkusele.”;

3) paragrahvi 131 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tegevteenistussuhte peatumine ei või ületada tegevteenistusse võtmise käskkirjas ettenähtud tegevteenistuse lõpptähtpäeva, välja arvatud juhul, kui tegevväelane on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. Emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva tegevväelase määratud ajaga tegevteenistuse lõpptähtpäev lükkub puhkusel viibitud aja võrra edasi.”;

4) paragrahvi 132 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Vanemapuhkusel viibiv tegevväelane on kohustatud teatama oma teenistuse jätkamise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva ette.”.

§ 7.  Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „perehüvitiste seaduse §-le 38” tekstiosaga „perehüvitiste seaduse § 40 lõikele 2”;

2) paragrahvi 661 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 33 lõike 5” tekstiosaga „§ 33 lõike 8”;

3) paragrahvi 661 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 33 lõike 8” tekstiosaga „§ 37 lõike 5”.

§ 8.  Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1173 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) emapuhkuse ja isapuhkuse ajaks ning ajaks, kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjal on õigus olla vanemapuhkusel, kuid mitte kauemaks kui lapse kolmeaastaseks saamiseni;”;

2) paragrahvi 1173 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) lapsendajapuhkusel viibimise ajaks;”.

§ 9.  Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduse § 41 lõike 2 punkti 1 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamise aastal emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal oleva isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või pedagoogilise praktika kestuse võrra;”.

§ 10.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 251 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) töötamise peatumine – tööd tegeva isiku viibimine emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel, aja- või asendusteenistuses või poolte kokkuleppel antaval tasustamata puhkusel;”.

§ 11.  Notariaadiseaduse muutmine

Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõikes 8 asendatakse sõnad „raseduse ja sünnituse ning lapsehoolduspuhkuse” sõnadega „emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja vanemapuhkuse”;

2) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse sõnad „rasedus-, sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse” sõnadega „emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse”.

§ 12.  Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduse § 82 lõikes 1 asendatakse sõnad „rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ja lapsendaja puhkuse” sõnadega „emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse”.

§ 13.  Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 77 lõike 2 punkti 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamise aastal emapuhkusel, isapuhkusel, vanemapuhkusel või lapsendajapuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal viibinud isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkuse, isapuhkuse, vanemapuhkuse või lapsendajapuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või pedagoogilise praktika kestuse võrra;”;

2) paragrahvi 771 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kõrghariduse tasemel toimuva koolituse lõpetamise aastal emapuhkusel, isapuhkusel, vanemapuhkusel või lapsendajapuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis logopeedi-, eripedagoogi-, koolipsühholoogi- või sotsiaalpedagoogipraktikal viibinud isiku õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkuse, isapuhkuse, vanemapuhkuse või lapsendajapuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või logopeedi-, eripedagoogi-, koolipsühholoogi- või sotsiaalpedagoogipraktika kestuse võrra.”.

§ 14.  Päästeteenistuse seaduse muutmine

Päästeteenistuse seaduse § 201 lõikes 2 asendatakse sõnad „rasedus- ja sünnituspuhkust” sõnaga „emapuhkust”.

§ 15.  Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 5, § 8 lõiget 5, § 10 lõiget 6 ja § 101 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „hüvitist” sõnadega „või ema vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel”;

2) paragrahvi 50 lõike 3 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 51 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 52 lõikest 21 jäetakse välja sõnad „ning isiku rasedus- ja sünnituspuhkuse korral”;

5) paragrahvi 52 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, sünnitusleht, lapsendamisleht”;

6) paragrahvi 53 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2–4” tekstiosaga „lõikes 4”;

7) paragrahvi 54 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 56 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist”;

9) paragrahv 58 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 60 lõike 6 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 26 järgmises sõnastuses:

„(26) Isikule, kellel tekkis õigus sünnitushüvitisele või lapsendamishüvitisele enne 2022. aasta 1. aprilli, makstakse sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni alusel.”.

§ 16.  Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 621 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kutse omandamise järel emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva isiku või ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslase õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibimise aja või ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra.”;

2) paragrahvi 621 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Töötamine või tegutsemine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud isiku emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajal või ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning isiku töötamise või tegutsemise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra.”.

§ 17.  Riigikaitseseaduse muutmine

Riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 50 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sõjaseisukorra väljakuulutamine ei katkesta isiku emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust ega vanemapuhkust.”;

2) paragrahvi 52 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „rasedus- ja sünnituspuhkusele” sõnaga „emapuhkusele”;

3) paragrahvi 61 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kaitsevalmiduse kõrgendamine ning sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamine ei katkesta emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust ega vanemapuhkust.”.

§ 18.  Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) isikute valikul üks Eestis elav ja alla kolmeaastast Eestis elavat last kasvatav vanem, vanema abikaasa, lapsendaja, eestkostja, hoolduspere vanem või isik, kes kasutab vanema asemel vanemapuhkust;”;

2) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 5 või 51 või lõikes 3 nimetatud isiku ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ning kelle eest või kelle abikaasa eest riik ei maksa sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 1 või 11 alusel;”;

3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Sotsiaalmaksu määr käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 5 sätestatud juhtudel on 20 protsenti maksustatavalt summalt.”.

§ 19.  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ja vanemapuhkuse korral vanemapuhkuse lõppemiseni.”;

2) paragrahvi 542 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eriarstiabi eriala omandamise järel emapuhkusel, isapuhkusel, vanemapuhkusel või lapsendajapuhkusel viibiva arsti või ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslasest arsti õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkusel, isapuhkusel, vanemapuhkusel või lapsendajapuhkusel viibimise aja või ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra.”;

3) paragrahvi 542 lõike 5 teises lauses asendatakse sõna „lapsehoolduspuhkuse” sõnaga „vanemapuhkuse”.

§ 20.  Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 131 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 131 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „6–8” tekstiosaga „6–7”.

§ 21.  Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 5, § 44 lõikes 5, § 69 lõikes 6, § 92 lõike 1 punktis 1, § 104 lõikes 2, § 107 lõikes 3 ning § 109 lõikes 2 asendatakse läbivalt sõnad „rasedus- ja sünnituspuhkus” sõnaga „emapuhkus” vastavas käändes;

2) paragrahvid 59–63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 59. Emapuhkus

(1) Naisel on õigus saada emapuhkust kuni 100 kalendripäeva, kui tema kohta on väljastatud sünnitusleht perehüvitiste seaduse alusel.

(2) Emapuhkus muutub sissenõutavaks 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva.

(3) Kui naine hakkab kasutama emapuhkust vähem kui 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva, lüheneb emapuhkus vastava ajavahemiku võrra.

(4) Kui laps sünnib rohkem kui 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva, on naisel õigus saada emapuhkust 100 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnist.

(5) Emapuhkuse eest on õigus saada ema vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.

(6) Töötaja teavitab tööandjat emapuhkusele jäämisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, välja arvatud juhul, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.

§ 60. Isapuhkus

(1) Isal on õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.

(2) Kui lapse isa on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta, on isapuhkuse saamise õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.

(3) Isapuhkuse hüvitamise taotlemisele, määramisele ja maksmisele kohaldatakse perehüvitiste seaduses isa vanemahüvitise kohta sätestatut.

(4) Töötaja teavitab tööandjat isapuhkusele jäämisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, välja arvatud juhul, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.

§ 61. Lapsendajapuhkus

(1) Lapsendajapuhkusele on õigus lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduse 11. peatükis sätestatud korras ja kes ei ole selle lapse bioloogilise vanema abikaasa. Lapsendajapuhkuse eest on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.

(2) Lapsendajal on õigus saada lapsendajapuhkust kokku kuni 70 kalendripäeva ühes osas või osade kaupa kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Tööandjal on õigus keelduda lapsendajapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.

(3) Lapsendajapuhkust on õigus saada samal ajal mõlemal lapsendajal kuni 35 kalendripäeva. Kui lapsendajapuhkust kasutavad samal ajal mõlemad lapsendajad, väheneb lapsendajapuhkuse periood vastavalt samal ajal kasutatud kalendripäevade arvule.

(4) Kui lapsendajal on õigus saada perehüvitiste seaduse alusel hüvitatavat vanemapuhkust rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendajapuhkusele.

(5) Kui isik lapsendab samal ajal mitu last, on tal õigus lapsendajapuhkusele ühe lapse eest omal valikul.

(6) Hoolduspere vanemal on õigus saada käesolevas paragrahvis ettenähtud lapsendajapuhkust. Hoolduspere vanemal tekib õigus lapsendajapuhkusele hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast arvates.

(7) Kui hoolduspere vanem on ühe lapse eest kasutanud õigust lapsendajapuhkusele, ei ole tal õigust saada sama lapse lapsendamise korral käesolevas paragrahvis ettenähtud lapsendajapuhkust.

(8) Töötaja teavitab tööandjat lapsendajapuhkusele jäämisest või lapsendajapuhkuse katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 62. Vanemapuhkus

(1) Õigus vanemapuhkusele on Eestis last kasvataval vanemal. Vanemapuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul, välja arvatud perehüvitiste seaduse § 34 lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul.

(2) Vanemapuhkust on õigus kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

(3) Töötaja teavitab tööandjat vanemapuhkusele jäämisest või vanemapuhkuse katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

(4) Õigust vanemapuhkusele ei ole, kui vanemalt on vanema hooldusõigus ära võetud või seda on piiratud ning kui vanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

(5) Töötajal on vanemapuhkuse aja eest õigus saada vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.

(6) Kui laps sünnib surnult või sureb 30 kalendripäeva jooksul pärast sündi, tekib emal ja isal lapse surmale järgnevast päevast alates õigus kuni 30 kalendripäeva pikkusele vanemapuhkusele. Õigus emapuhkusele ja isapuhkusele lõpeb lapse surmakuupäeval.

§ 63. Lapsepuhkus

(1) Lapsepuhkusele on õigus mõlemal vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas.

(2) Kui lapse üks vanematest on surnud või rahvastikuregistris puudub kanne lapse isa kohta, on vanemal õigus lapsepuhkusele kuni 20 tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas.

(3) Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanema hooldusõigus ära võetud või seda on piiratud ning kui vanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

(4) Lapse 14-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast lapsepuhkust.

(5) Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on 50 protsenti perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusest. Ühe kalendripäeva vanemahüvitise arvutamisel kohaldatakse lapsendaja vanemahüvitise arvutamise kohta perehüvitiste seaduse § 39 lõikes 4 sätestatut. Lapsepuhkuse korduval kasutamisel hüvitist samal kalendriaastal ümber ei arvutata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 arvutatud ühe kalendripäeva hüvitise suurus ei või olla väiksem kui käesoleva seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise tööpäeva töötasu määr. Ühe kuu keskmise tööpäeva töötasu määra arvutamiseks jagatakse töötasu alammäär kalendriaasta tööpäevade arvu ja arvu 12 jagatisega.

(7) Lapsepuhkuse hüvitisele ei ole õigust isikul, kellele makstakse vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.

(8) Lapsepuhkuse hüvitise arvutamisele, määramisele, maksmisele, tasaarvestamisele ja tagasinõudmisele kohaldatakse perehüvitiste seaduse § 7 lõikes 2, §-des 39–42, § 46 lõikes 1 ning §-s 464 sätestatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesoleva paragrahviga.

(9) Kui töötaja soovib kasutada puhkuse ajakavasse märkimata lapsepuhkust järjestikku rohkem kui 15 kalendripäeva, teatab töötaja tööandjale sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 631 järgmises sõnastuses:

§ 631. Puudega lapse vanema lapsepuhkus

(1) Puudega lapse emal või isal on õigus saada puudega lapse vanema lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

(2) Puudega lapse vanema lapsepuhkuse päeva eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus. Ühe kalendripäeva vanemahüvitise arvutamisel kohaldatakse lapsendaja vanemahüvitise arvutamise kohta perehüvitiste seaduse § 39 lõikes 4 sätestatut. Puudega lapse vanema lapsepuhkuse korduval kasutamisel hüvitist samal kalendriaastal ümber ei arvutata.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hüvitise arvutamisele, määramisele, maksmisele, tasaarvestamisele ja tagasinõudmisele kohaldatakse perehüvitiste seaduse § 7 lõikes 2, §-des 39–42, § 46 lõikes 1 ning §-s 464 sätestatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesoleva paragrahviga.

(4) Puudega lapse vanema lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanema hooldusõigus ära võetud või seda on piiratud ning kui vanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

(5) Puudega lapse 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puudega lapse vanema lapsepuhkust.

(6) Puudega lapse vanema lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.”;

4) paragrahv 65 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 65. Eestkostja ja hooldaja õigus vanemapuhkusele, lapsepuhkusele, tasustamata lapsepuhkusele ning puudega lapse vanema lapsepuhkusele

(1) Eestkostjal ja hoolduspere vanemal on õigus saada käesolevas jaos ettenähtud vanemapuhkust, lapsepuhkust, tasustamata lapsepuhkust ning puudega lapse vanema lapsepuhkust.

(2) Lapse tegelikul hooldajal on õigus saada käesoleva seaduse §-s 62 ettenähtud vanemapuhkust.”;

5) paragrahvi 66 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 63 ja 651” tekstiosaga „§-s 651”;

6) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse sõna „lapsehoolduspuhkuse” sõnaga „vanemapuhkuse”;

7) paragrahvi 68 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, samuti juhul, kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.”;

8) paragrahvi 69 lõike 7 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) naisel vahetult enne ja pärast emapuhkust või vahetult pärast vanemapuhkust;
2) mehel vahetult pärast vanemapuhkust või naise emapuhkuse ajal;”;

9) paragrahvi 93 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tööandja ei või töölepingut rasedaga ega naisega, kellel on õigus saada emapuhkust, ega isikuga, kes kasutab isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

(2) Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada emapuhkust, üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse üksnes juhul, kui töötaja on teavitanud tööandjat oma rasedusest, emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse õigusest enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Tööandja nõudmisel peab töötaja esitama arsti või ämmaemanda väljastatud rasedust kinnitava tõendi, lapsendamist kinnitava kohtuotsuse või hoolduspere vanema lepingu.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 1394 järgmises sõnastuses:

§ 1394. Lapsepuhkuse õiguse kasutamine

(1) Isikul, kelle laps sünnib pärast 2019. aasta 31. märtsi, on õigus lapsepuhkusele käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni alusel. Alates 2022. aasta 1. aprillist on sellel isikul õigus lapsepuhkusele käesoleva seaduse 2022. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni alusel.

(2) Isikul, kelle laps on sündinud enne 2019. aasta 1. aprilli, on õigus lapsepuhkusele käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni alusel. Lapsepuhkuse õiguse kasutamisel arvestatakse pärast 2019. aasta 31. märtsi sündinud last.”;

11) seadust täiendatakse §-ga 1395 järgmises sõnastuses:

§ 1395. Rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse, lapsendajapuhkuse ning puudega lapse vanema lapsepuhkuse õiguse kasutamine

(1) Isikule, kellel on tekkinud õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele enne 2022. aasta 1. aprilli, kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni ning tal ei teki õigust emapuhkusele.

(2) Alates 2022. aasta 1. aprillist loetakse isiku õigus lapsehoolduspuhkusele õiguseks vanemapuhkusele.

(3) Isikule, kellel on tekkinud õigus lapsendajapuhkusele enne 2022. aasta 1. aprilli, kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni.

(4) Isikul, kes kasutab puudega lapse vanema lapsepuhkust pärast 2022. aasta 1. aprilli, on õigus puudega lapse vanema lapsepuhkusele käesoleva seaduse 2022. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni alusel.

(5) Kui isik kasutas kuni 2022. aasta 31. märtsini rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust või puudega lapse emale ja isale antavat lapsepuhkust, võetakse need alates 2022. aasta 1. aprillist isikule õiguste andmisel või tema kohustuste täitmisel arvesse vastavalt emapuhkusena, vanemapuhkusena ning puudega lapse vanema lapsepuhkusena.”.

§ 22.  Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse sõnad „rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust” sõnadega „emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust”;

2) paragrahvi 7 lõikes 22 asendatakse sõnad „rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust, lapsehoolduspuhkust” sõnadega „emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust”;

3) paragrahvi 42 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel” sõnadega „emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel”.

§ 23.  Välisteenistuse seaduse muutmine

Välisteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 40 punktis 7 ja § 52 punktis 7 asendatakse sõna „lapsehoolduspuhkusele” sõnaga „vanemapuhkusele”;

2) paragrahvi 62 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Esindustasu ei maksta teenistussuhte omal soovil peatamise ajal tasemeõppe või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusega seotud õppepuhkuse, emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja vanemapuhkuse ning rahvusvahelises organisatsioonis, teises riigiasutuses või kohaliku omavalitsuse asutuses töötamise tõttu.”;

3) paragrahvi 63 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Välislähetustasu ei maksta teenistuja õppepuhkuse, emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse, vanemapuhkuse ja palgata puhkuse ajal.”.

§ 24.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. aprillil.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 7, 9 ja 11, § 18 punkt 2 ning § 21 punkt 10 jõustuvad üldises korras.

  (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 3, 8, 10 ja 12 ning § 20 jõustuvad 2019. aasta 1. septembril.

  (4) Käesoleva seaduse § 7 punkt 2 ja § 21 punkt 11 jõustuvad 2020. aasta 1. juulil.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json