Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.12.2021 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2022 Avaldamismärge: RT I, 26.11.2021, 12 Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal Vastu võetud 25.11.2021 nr 52 Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 11 lõike 2, § 29 lõike 7, keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri” § 44 lõike 4 punkti 4, § 51 lõike 5 ja § 52 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse 2022. aastaks: 1) piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, harpuunpüssi ja harpuuni ning kadiskat, samuti nendes piirkondades kasutada lubatud püügivahendite piirarv ja püügiaeg; 2) ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil ja õngepüügil; 3) kalastuskaardi alusel harrastuskalapüügi õiguse tasu. (2) Määrus reguleerib harrastuskalapüüki riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval veekogul ning eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul. 2. peatükk Harrastuskalapüük nakkevõrgu ja õngejadaga ning ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil § 2. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Läänemerel (1) Läänemerel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauem kui püügipiirangute ajani või 2022. aasta 31. detsembrini lõikes 2 nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkondades maakondade kaupa, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, on sätestatud lisas 2. (2) Kalastuskaarte, mille alusel saab kala püüda õngejadaga 1. märtsist 31. oktoobrini seitsmepäevase ajavahemiku kestel, antakse harrastuspüügiks järgmisena nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud Läänemere piirkondades maakondade kaupa: 1) Harju maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59º33.84370'N, 25º49.80865'E ja 59º49.16337'N, 25º51.68222'E ühendusjoonest lääne pool ning punktide 59º14.27960'N, 23º43.84582'E ja 59º28.89997'N, 23º31.30005'E ühendusjoonest ida pool; 2) Hiiu maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59º17.50003'N, 22º43.99995'E; 58º59.16042'N, 23º02.10169'E; 58º58.94267'N, 23º02.08372'E; 58º57.03455'N, 23º04.98314'E; 58º56.48722'N, 23º07.88797'E; 58º56.29887'N, 23º08.40639'E; 58º48.68239'N, 23º13.74791'E ja 58º42.76944'N, 23º11.63684'E ühendusjoonest lääne pool ning punktide 58º42.76944'N, 23º11.63684'E; 58º39.86630'N, 22º27.50617'E ja 58º41.29998'N, 21º36.40005'E ühendusjoonest põhja pool; 3) Ida-Viru maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59º26.15364'N, 26º57.66641'E ja 59º37.11199'N, 27º03.20096'E ühendusjoonest ida pool; 4) Lääne maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59º14.27960'N, 23º43.84582'E ja 59º28.89997'N, 23º31.30005'E ühendusjoonest lääne pool, punktide 59º17.50003'N, 22º43.99995'E; 58º59.16042'N, 23º02.10169'E; 58º58.94267'N, 23º02.08372'E; 58º57.03455'N, 23º04.98314'E; 58º56.48722'N, 23º07.88797'E; 58º56.29887'N, 23º08.40639'E; 58º48.68239'N, 23º13.74791'E ja 58º42.76944'N, 23º11.63684'E ühendusjoonest ida pool ning punktide 58º46.11650'N, 23º45.02466'E; 58º45.90479'N, 23º44.36778'E; 58º45.61010'N, 23º40.99340'E; 58º45.61735'N, 23º39.79881'E; 58º45.02745'N, 23º27.08207'E ja 58º42.76944'N, 23º11.63684'E ühendusjoonest põhja pool; 5) Lääne-Viru maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59º33.84370'N, 25º49.80865'E ja 59º49.16337'N, 25º51.68222'E ühendusjoonest ida pool ning 59º26.15364'N, 26º57.66641'E ja 59º37.11199'N, 27º03.20096'E ühendusjoonest lääne pool; 6) Pärnu maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 58º46.11650'N, 23º45.02466'E; 58º45.90479'N, 23º44.36778'E; 58º45.61010'N, 23º40.99340'E; 58º45.61735'N, 23º39.79881'E; 58º45.02745'N, 23º27.08207'E ja 58º42.76944'N, 23º11.63684'E ühendusjoonest lõuna pool ning punktide 58º42.76944'N, 23º11.63684'E; 58º39.37479'N, 23º24.04736'E; 58º39.36302'N, 23º24.76148'E; 58º38.54687'N, 23º26.58684'E; 58º36.74167'N, 23º28.48583'E; 58º35.63293'N, 23º29.13927'E; 58º03.14834'N, 23º29.61519'E ja 57º53.95001'N, 23º36.06691'E ühendusjoonest ida pool; 7) Saare maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 58º42.76944'N, 23º11.63684'E; 58º39.86630'N, 22º27.50617'E ja 58º41.29998'N, 21º36.40005'E ühendusjoonest lõuna pool ning punktide 58º42.76944'N, 23º11.63684'E; 58º39.37479'N, 23º24.04736'E; 58º39.36302'N, 23º24.76148'E; 58º38.54687'N, 23º26.58684'E; 58º36.74167'N, 23º28.48583'E; 58º35.63293'N, 23º29.13927'E; 58º03.14834'N, 23º29.61519'E ja 57º53.95001'N, 23º36.06691'E ühendusjoonest lääne pool. (3) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal on ühe kalendrikuu kestel püsiasustusega väikesaare püsielanikel harrastuskalapüügil 2022. aastal kasutada lubatud nakkevõrkude piirarv: 1) Abrukal – 132; 2) Aegnal – 36; 3) Heinlaiul – 36; 4) Kesselaiul – 144; 5) Kräsulil – 36; 6) Kõinastul – 72; 7) Kihnul – 540; 8) Manijal – 180; 9) Naissaarel – 324; 10) Osmussaarel – 36; 11) Pranglil – 741; 12) Ruhnul – 72; 13) Vilsandil – 216; 14) Vormsil – 624; 15) Väike-Pakril – 72. (4) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal antakse püsiasustusega väikesaare püsielanikele kalastuskaarte kuni 300 konksuga õngejadaga harrastuskalapüügiks 1. märtsist 31. oktoobrini seitsmeks järjestikuseks päevaks: 1) Abrukal; 2) Aegnal; 3) Heinlaiul; 4) Kesselaiul; 5) Kräsulil; 6) Kõinastul; 7) Kihnul; 8) Manijal; 9) Naissaarel; 10) Osmussaarel; 11) Pranglil; 12) Ruhnul; 13) Vilsandil; 14) Vormsil; 15) Väike-Pakril. (5) Püügiõiguse tasu kalendrikuuks, sõltumata püügipäevade arvust, on nakkevõrguga püügil lõikes 3 nimetatud piirkondades – 6,5 eurot. (6) Õngejadaga püügiõiguse tasu seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, on lõigetes 2 ja 4 nimetatud piirkondades 2 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes 2–4 nimetatud piirkonna eest eraldi. § 3. Püügikitsendused, lubatud püügivahendite piirarv ja püügiõiguse tasu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel (1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on kaldavõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu kaldavõrguga harrastuskalapüügiks ajavahemikel 1. märtsist 31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kuid mitte kauem kui püügipiirangute ajani, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, sätestatud lisas 3. (2) Piirissaare püsielanikel on harrastuskalapüügil Peipsi ja Lämmijärvel 1. märtsist 4. maini kasutada lubatud kaldavõrkude piirarv Piirissaart ümbritseval veealal – 125. (3) Kalastuskaarte õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauem kui püügipiirangute ajani, antakse ajavahemikuks 1. märtsist 31. oktoobrini: 1) Peipsi järvele; 2) Lämmi- ja Pihkva järvele. (4) Kaldavõrguga jääalune püük on lubatud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel Lämmijärvel ja Peipsi järve lõunaosas Nina külast (58º36,59'N, 27º12,15'E) lõuna poole jääval järveosal – kaldast arvates 3 km laiusel veealal. (5) Püügiõiguse tasu kaldavõrguga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 2 nimetatud piirkonnas – 6,5 eurot. (6) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil lõikes 3 nimetatud piirkonnas ja seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, on 2 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes 2–3 nimetatud piirkonna eest eraldi. § 4. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused sise- ja piiriveekogudel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv välja arvatud (1) Sise- ja piiriveekogudel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauem kui püügipiirangute ajani või 2022. aasta 31. detsembrini, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, on sätestatud lisas 4. (2) Võrtsjärvel õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks antakse kalastuskaarte ajavahemikuks 1 märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani. (3) Siseveekogudel õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks antakse kalastuskaarte ajavahemikuks 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani: 1) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvel; 2) Põlva maakonnas Meelva järvel, Jõksi järvel, Kooraste Suurjärvel, Valgjärvel, Piigandi järvel, Erastvere järvel, Kiidjärvel, Tilsi Kõrbjärvel, Tilsi Pikkjärvel, Uiakatsi järvel, Mudsina järvel ning Räpina, Leevaku, Leevijõe ja Põlva paisjärvel; 3) Pärnu maakonnas Ermistu järvel ja Kaisma järvel; 4) Saare maakonnas Suurlahel; 5) Tartu maakonnas Emajõel, Kaiavere järvel, Pörja Porijärvel, Saadjärvel ja Väikesel Emajõel; 6) Valga maakonnas Aheru järvel, Nõuni järvel ja Tündre järvel, Väikesel Emajõel, Pikre järvel, Udsu järvel, Virtsjärvel, Koorküla Valgjärvel, Kadastiku järvel, Korijärvel, Juusa järvel, Inni järvel, Pilkuse järvel ja Karula Pikkjärvel; 7) Viljandi maakonnas Õisu järvel, Ruhijärvel, Kariste järvel, Päidre järvel, Veisjärvel, Parika järvel, Mäeküla järvel ja Kuuni järvel; 8) Võru maakonnas Tamula järvel, Vagula järvel, Hino järvel, Järvepää järvel, Ähijärvel, Pabra järvel, Lõõdla järvel, Murati järvel, Kirikumäe järvel, Orava järvel, Pullijärvel, Uhtjärvel, Kahrila järvel, Rõuge Suurjärvel, Rõuge Ratasjärvel, Tsolgo Pikkjärvel, Väimela Mäejärvel, Vaskna järvel, Õrsava järvel, Palujüri järvel, Kavadi järvel ja Võhandu jõel. (4) Emajõel on kalapüügil keelatud kasutada õngpüünistel konksu, millel on rohkem kui üks haru, 15. märtsist 30. aprillini, välja arvatud põhjaõng. (5) Pirita jõel Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani on 20. oktoobrist 30. novembrini kalapüük harrastuspüügivahenditega keelatud. (6) Jõgeva ja Tartu maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku pikkusega üle 35 meetri. (7) Saare maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku silmasuurusega alla 130 mm. (8) Valga maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku silmasuurusega alla 100 mm. (9) Püügiõiguse tasu Võrtsjärvel õngejadaga püügil seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, lõikes 2 nimetatud ajavahemikus on 8 eurot. (10) Püügiõiguse tasu seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, lõikes 3 nimetatud siseveekogudel ja ajavahemikus on: 1) õngejadaga püügil – 2 eurot; 2) õngejadaga püügil Kuremaa järvel, Kaiavere järvel, Saadjärvel ja Vagula järvel – 8 eurot. (11) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõikes 3 nimetatud piirkonna eest eraldi. 3. peatükk Harrastuskalapüük liivi ja kuuritsaga § 5. Siseveekogudel liivi ja kuuritsaga kalapüügi õiguse tasu ja püügikitsendused (1) Harrastuskalapüügiks liivi ja kuuritsaga 1. juunist 31. augustini antakse ühepäevase kehtivusega kalastuskaart. (2) Liivi ja kuuritsaga kalapüügi õiguse tasu ühe päeva eest lõikes 1 nimetatud ajavahemikul on 2 eurot. 4. peatükk Harrastuskalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga § 6. Harpuunpüssi ja harpuuniga kalapüügi õiguse tasu ja püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas (1) Harrastuskalapüügiks harpuunpüssi ja harpuuniga antakse 24tunnise kehtivusega kalastuskaarte Jõgeva ja Tartu maakonnas: 1) Kuremaa järvele; 2) Saadjärvele. (2) Harpuunpüssi ja harpuuniga kalapüügi õiguse tasu 24tunnise kehtivusega kalastuskaardi eest on 2 eurot. (3) Harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügiks antud kalastuskaart kehtib lõikes 1 nimetatud veekogudel eraldi. § 7. Püügikitsendus harrastuskalapüügil harpuunpüssi ja harpuuniga () Allveekalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga on keelatud Paide tehisjärves. 5. peatükk Lõheliste püük § 8. Kitsendused jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning kalapüügil spinningu ja lendõngega, kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ning püügiõiguse tasu (1) Purtse, Selja, Pirita, Vääna, Loobu ja Pühajõel on lõikes 3 nimetatud lõikudes keelatud püüda lõhet ning meriforelli 20. oktoobrist 30. novembrini. (2) Pärnu jõestikus on keelatud püüda lõhet ning meriforelli 1. jaanuarist 31. detsembrini. (3) Lõhe ja meriforelli püügiks ning spinningu ja lendõngega püügiks jõgedel antakse kalastuskaarte järgmistele jõelõikudele järgmisteks ajavahemikeks: 1) Pirita jõele Vaskjala paisust suudmeni 1. septembrist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 2) Jägala jõele Linnamäe paisust suudmeni 1. septembrist 30. novembrini; 3) Selja jõele Arkna sillast Rutja-Karepa sillani 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 4) Narva jõele Narva Hüdroelektrijaamast suudmeni 1. septembrist 30. novembrini; 5) Vääna jõele Vahiküla astangutest suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 6) Purtse jõele Püssi paisjärve paisust suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 7) Loobu jõele Joaveski hüdroelektrijaama derivatsioonikanali väljavoolust suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 8) Pühajõele Tallinn-Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini. (4) Kalastuskaardi alusel on püügiõiguse tasu lõikes 3 nimetatud piirkondades: 1) 24 tunniks – 7 eurot; 2) 72 tunniks – 14 eurot. (5) Kalastuskaart spinningu ja lendõngega püügiks ning lõhe ja meriforelli püügiks kehtib lõikes 3 nimetatud veekogudel eraldi. (6) Lõikes 3 nimetatud jõgedel ja ajavahemikel ei tohi spinninguga püügil landi või lendõngega püügil kunstpeibutise küljes kasutatavatel konksudel konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus ületada 12 mm. (7) Lõike 3 alusel antud kalastuskaardiga on lubatud lisaks lõhele ja meriforellile püüda ka neid kalaliike, jõevähk välja arvatud, kelle püük ei ole samal ajavahemikul Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri” § 53 kohaselt keelatud. § 9. Püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel (1) Harrastuskalapüük, välja arvatud püük spinningu ja lendõngega, on Jõgeva, Lääne-Viru ja Järva maakonna piires keelatud järgmistel jõgedel ja jõelõikudel: 1) Esna jõel; 2) Navesti jõel; 3) Neeva kanalil; 4) Norra ojal; 5) Oostriku jõel; 6) Palu peakraavil; 7) Prandi jõel lähtest Tori sillani; 8) Preedi jõel; 9) Pärnu jõel Vodja jõe suudmest Reopalu jõe suudmeni; 10) Vodja jõel; 11) Võlingi ehk Võllinge ojal; 12) Onga jõel; 13) Vahujõel. (2) Harrastuskalapüük spinningu ja lendõngega on lõikes 1 nimetatud veekogudel lubatud kalastuskaardi alusel. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 24 tunniks 1. veebruarist 14. septembrini 3 eurot. (4) Forellipüügi kalastuskaart kehtib ühel ajal kõigis lõikes 1 nimetatud veekogudel. § 10. Püügikitsendused merel lõhe püügil (1) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri” lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 rasvauimega lõhe püük keelatud ning nimetatud kala juhuslikul püügil tuleb see viivitamata pärast püügivahendi nõudmist vabastada. (2) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist on Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri” lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 nimetatud piirkondades ühel isikul ühe päeva kohta keelatud püüda rohkem kui üks lõhe, millel on varasemalt märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim. 6. peatükk Kalapüük looduskaitsealadel § 11. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Silma looduskaitsealal (1) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal 1. juulist 31. oktoobrini antakse igaks kalendripäevaks ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte, kui neid taotletakse elektroonilise kanali kaudu, järgmiselt: 1) Sutlepa merele – 4; 2) Saunja lahele – 4. (2) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel 1. jaanuarist 28. veebruarini ning 1. novembrist 31. detsembrini antakse ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte piirarvuta. (3) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on 1. märtsist 30. juunini kalapüük keelatud. (4) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on kalastuskaardi alusel lubatud püügivahendiks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, põhjaõng, lendõng ja sikuti. (5) Silma looduskaitsealal on keelatud kasutada harrastuskalapüügil lõikes 4 nimetamata püügivahendeid. (6) Püügiõiguse tasu ühepäevase kehtivusega kalastuskaardi eest lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel on 6 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud. Tasu võetakse iga lõikes 1 nimetatud piirkonna eest eraldi. § 12. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Matsalu rahvuspargis (1) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud Penijõe vasakul kaldal looduskaitseala piirist Bogeri auguni ja rahvuspargi piirides asuvate sadamate muulidel, antakse kalastuskaarte harrastuskalapüügiks spinningu, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga, kui neid kaarte taotletakse Keskkonnaametist, järgmiselt: 1) 1. jaanuarist 15. veebruarini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta; 2) 15. märtsist 10. maini Raana jõel, Liivi jõel ning Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe suudmeni, Kasari jõel Rõude jõe lähtest ülesvoolu kuni Sitsi peakraavini, Kloostri sadamas, Kasari jõe vasakul kaldal Kloostri silla juures tähistatud alal ja Rõude jõel Rõude silla juures 50 m üles‑ ja allavoolu ehk piirkondades A, B, C, D, E, K ja J2 – piirarvuta; 3) 1. juulist 15. novembrini Penijõel, Tuudi jõel, Raana jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Tuudi jõe suudmeni, Liivi jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Rõude jõe lähteni, Kasari jõe lõunakaldal Rõude jõe lähtest kuni Kloostri sadamani ja Rõude jõe põhjakaldal Kasari jõest kuni Rõude sillani – piirarvuta; 4) 1. juulist 15. novembrini Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M2 – piirarvuta; 5) 1. juulist 31. juulini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4; 6) 1. augustist 31. augustini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4; 7) 1. septembrist 30. septembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4; 8) 1. oktoobrist 31. oktoobrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4; 9) 1. novembrist 15. novembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4; 10) 16. novembrist 31. detsembrini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta. (2) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud Penijõe vasakul kaldal looduskaitseala piirist Bogeri auguni ja rahvuspargi piirides asuvate sadamate muulidel, antakse kalastuskaarte spinningu, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga harrastuskalapüügiks, kui neid kaarte taotletakse elektroonilise kanali kaudu, järgmiselt: 1) 1. jaanuarist 15. veebruarini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta; 2) 15. märtsist 10. maini Raana jõel, Liivi jõel ning Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe suudmeni, Kasari jõel Rõude jõe lähtest ülesvoolu kuni Sitsi peakraavini, Kloostri sadamas, Kasari jõe vasakul kaldal Kloostri silla juures tähistatud alal ja Rõude jõel Rõude silla juures 50 m üles‑ ja allavoolu ehk piirkondades A, B, C, D, E, K ja J2 – piirarvuta; 3) 1. juulist 15. novembrini Penijõel, Tuudi jõel, Raana jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Tuudi jõe suudmeni, Liivi jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Rõude jõe lähteni, Kasari jõe lõunakaldal Rõude jõe lähtest kuni Kloostri sadamani ja Rõude jõe põhjakaldal Kasari jõest kuni Rõude sillani – piirarvuta; 4) 1. juulist 15. novembrini Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M2 – piirarvuta; 5) 1. juulist 31. juulini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 86; 6) 1. augustist 31. augustini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 86; 7) 1. septembrist 30. septembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M – 86; 8) 1. oktoobrist 31. oktoobrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 86; 9) 1. novembrist 15. novembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 86; 10) 16. novembrist 31. detsembrini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta. (3) Lõike 1 punktides 1–4 ja 10 ning lõike 2 punktides 1–4 ja 10 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 7 eurot. (4) Lõike 1 punktides 5–8 ja lõike 2 punktides 5–8 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 5 eurot. (5) Lõike 1 punktis 9 ja lõike 2 punktis 9 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 3 eurot. (6) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkonna eest eraldi. (7) Matsalu rahvuspargis on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõigetes 1 ja 2 nimetamata püügivahendeid. § 13. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Endla looduskaitsealal (1) Kalastuskaarte Endla looduskaitsealale antakse üheks kalendrikuuks või 24 tunniks: 1) Endla järvele; 2) Sinijärvele. (2) Endla järvel ja Sinijärvel on kalastuskaardi alusel lubatud püügivahendiks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, lendõng või sikuti. (3) Endla looduskaitsealal on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõikes 2 nimetamata püügivahendeid. (4) Kalapüük Endla järvel ja Sinijärvel on 1. aprillist 30. juunini keelatud. (5) Püügiõiguse tasu lõikes 1 nimetatud veekogudel on üheks kalendrikuuks 7 eurot ja 24 tunniks 3 eurot. 7. peatükk Kadiskapüük § 14. Kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügil ning püügiõiguse tasu (1) Kadiskapüügil on ühel isikul ühes veekogus lubatud püüda kuni kahe kadiskaga. (2) Kadiskapüük on lubatud 21. juulist 30. novembrini. (3) Kadiskaga kalapüügi õiguse tasu, olenemata püügivahendite arvust, 48 tunniks lõikes 4 nimetatud ühele veekogule on 2 eurot. (4) Kadiskapüügiks antakse kalastuskaarte 48 tunniks: 1) Harju maakonnas Kahala järvele, Harku järvele, Maardu järvele, Tänavjärvele, Klooga järvele, Lohja järvele; 2) Ida-Viru maakonnas Narva veehoidlale, Konsu järvele, Uljaste järvele; 3) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvele, Kaiu järvele, Jõemõisa järvele, Pikkjärvele (Kaarepere); 4) Lääne-Viru maakonnas Ohepalu järvele; 5) Lääne maakonnas Veskijärvele, Hindaste järvele; 6) Pärnu maakonnas Ermistu järvele, Tõhela järvele, Lavassaare järvele, Kaisma järvele; 7) Põlva maakonnas Meelva järvele, Valgjärvele; 8) Saare maakonnas Suurlahele, Mullutu lahele, Harju lahele, Järise järvele, Laialepa lahele; 9) Tartu maakonnas Elistvere järvele, Kaiavere järvele, Koosa järvele, Kalli järvele, Soitsjärvele, Keeri järvele, Lahepera järvele, Leego järvele, Karijärvele; 10) Viljandi maakonnas Veisjärvele, Õisu järvele, Viljandi järvele, Ruhijärvele, Mäeküla järvele, Parika järvele, Kariste järvele; 11) Võru maakonnas Vagula järvele, Tamula järvele, Hino järvele, Lõõdla järvele, Pabra järvele, Murati järvele, Pulli järvele, Kirikumäe järvele. 8. peatükk Vähipüük § 15. Vähipüügivõimalused (1) Harrastusvähipüügil järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud kalastuskaartide piirarv 2022. aastal, kui luba taotletakse Keskkonnaametist, on: 1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud punktides 7–15 nimetatud veekogud – 10; 2) Pangodi järves (Tartu maakond) – 3; 3) Pärnu jões (Järva maakond) – 2; 4) Reopalu jões (Järva maakond) – 2; 5) Väinjärves (Järva maakond) – 2; 6) Võhandu jões (Põlva maakond) – 2; 7) Kirumaa peakraavis (Möldri jõgi) (Saare maakond) – 2; 8) Kärla jões (Saare maakond) – 2; 9) Leisi jões (Saare maakond) – 2; 10) Lõve jões (Saare maakond) – 2; 11) Oju peakraavis (Saare maakond) – 2; 12) Punapea jões (Saare maakond) – 2; 13) Tirtsi jões (Saare maakond) – 2; 14) Vesiku ojas (Saare maakond) – 2; 15) Võlupe jões (Saare maakond) – 2; 16) Aheru järves (Valga maakond) – 2; 17) Pühajärves (Valga maakond) – 3; 18) Väike-Emajões (Valga maakond) – 2; 19) Kasaritsa Verijärves (Võru maakond) – 2. (2) Harrastusvähipüügil siseveekogudes kasutada lubatud kalastuskaartide piirarv 2022. aastal, kui luba taotletakse elektroonilise kanali kaudu, on: 1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud punktides 7–15 nimetatud veekogud – 230; 2) Pangodi järves (Tartu maakond) – 77; 3) Pärnu jões (Järva maakond) – 38; 4) Reopalu jões (Järva maakond) – 38; 5) Väinjärves (Järva maakond) – 38; 6) Võhandu jões (Põlva maakond) – 38; 7) Kirumaa peakraavis (Möldri jõgi) (Saare maakond) – 38; 8) Kärla jões (Saare maakond) – 38; 9) Leisi jões (Saare maakond) – 38; 10) Lõve jões (Saare maakond) – 38; 11) Oju peakraavis (Saare maakond) – 38; 12) Punapea jões (Saare maakond) – 38; 13) Tirtsi jões (Saare maakond) – 38; 14) Vesiku ojas (Saare maakond) – 38; 15) Võlupe jões (Saare maakond) – 38; 16) Aheru järves (Valga maakond) – 38; 17) Pühajärves (Valga maakond) – 77; 18) Väike-Emajões (Valga maakond) – 38; 19) Kasaritsa Verijärves (Võru maakond) – 38. (3) Arvestades püügipiiranguid, väljastatakse lõigetes 1 ja 2 nimetamata maakonna siseveekogusse kalastuskaarte piirarvudeta. § 16. Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil () Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil kalastuskaardi eest 24 tunniks kuni viie vähinata või vähimõrraga ühes § 15 lõikes 1 või 2 nimetatud maakonnas ja siseveekogus ning § 15 lõikes 3 nimetatud juhul ühes maakonna siseveekogus on 15 eurot. § 17. Vähipüügi ajutised kitsendused (1) Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud. (2) Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Reo karjääris, Riksu ojas ja Riksu lahel. (3) Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjões ja Vääna jões. (4) Põlva maakonnas on keelatud vähipüük Lutsu jões. (5) Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Paadrema jões, Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões. (6) Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões ja Vigala jões. (7) Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões, Velise jões ning Vigala jões ja Nurtu jões. (8) Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärves ja Ilmatsalu jões. (9) Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Narva jões, Narva veehoidlas, Mustajões, Balti SEJ väljavoolukanalis, Balti SEJ juurdevoolukanalis ja Eesti SEJ juurdevoolukanalis. (10) Võru maakonnas on vähipüük keelatud Värska lahes ja Õrsava järves. (11) Vähipüük on lõigetes 1–10 nimetamata veekogudes ja nende osades lubatud 1. kuni 31. augustini. (12) Paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud veekogudesse antakse kalastuskaarte 2022. aastal ühele isikule üheks 24tunniseks perioodiks, ülejäänud veekogudesse kuni 72 tunniks. 9. peatükk Lõppsätted § 18. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 2021. aasta 1. detsembril. (2) Määruse §-d 15–17 jõustuvad 2022. aasta 1. juulil. Erki Savisaar Minister Meelis Münt Kantsler Lisa 1 Läänemere püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees Lisa 2 Läänemerel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel maakondade kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu 2022. aastal Lisa 3 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu kaldavõrguga harrastuskalapüügiks 2022. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31 märtsini ja 1. aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu Lisa 4 Sise- ja piiriveekogudel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel 2022. aastal, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu