Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” muutmine
Vastu võetud 18.11.2024 nr 70
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 96 lõike 3 alusel.
Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” tehakse järgmised muudatused:
1) määruses ning selle lisa 14 pealkirjas asendatakse läbivalt sõna „asfaltbetoonsegu” sõnaga „asfaltsegu” vastavas käändes;
2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse viimase lause järel lausega „Ehitusmaterjalide vastavust kvaliteedinõuetele kontrollib tee omanik laboris, mis peab üldjuhul olema pädev mõõtja.”;
3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Teetöödel võib teeomaniku nõusolekul kasutada alternatiivseid lähtematerjale kui tagatakse nõuded tee kasutusajale, püsivusele ja ohutusele. Alternatiivsete lähtematerjalide kasutamise nõuetele vastavus peab olema tõendatud.”;
4) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Erandina võib teetööde tee omaniku määratud tingimustel teetöid vastu võtta, kui tööde ümbertegemine ei ole insenertehniliselt, majanduslikult või mõlemal juhul otstarbekas.”;
5) paragrahvi 2 lõikes 8 asendatakse sõnad „pinnasesse ja veekogudesse” sõnadega „teekonstruktsioonist väljapoole”;
6) paragrahvi 2 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Teekatte haardetegur ei või liikluseks avatud sõiduteel, kus lubatud sõidukiirus on üle 50 km/h, erineda tee sõidusuuna ristlõikes üle 0,1 ühiku võrra tee ristsuuna haardeteguri keskväärtusest.”;
7) paragrahvi 2 lõiked 14–16 sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Teetöödest põhjustatud ümbersõiduteed peavad vastama vähemalt 1. seisunditasemele ehitusseadustiku § 97 lõike 2 alusel sätestatud nõuete kohaselt.
(15) Muldkeha ja katendi kihte võib rajada üksnes valmis ehitatud ja tee omaniku kinnitatud korra kohaselt vastu võetud alumistele kihtidele. Külmakindluse nõude olemasolul tuleb üle 2% veeimavuse korral määrata kasutatava materjali külmakindlus.
(16) Kvaliteedinõuete täitmise kontrollimisel peab tegema võimalusel pädev mõõtja. Juhul kui pädeva mõõtja kasutamine pole võimalik, tuleb kvaliteedi kontrollimisel lähtuda tee omaniku kehtestatud nõuetest.”;
8) paragrahvi 3 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Asfaltsegude jaoks tarnitud täitematerjali üks partii on kuni 3000 tonni.
(4) Iga partii vastavushindamise dokumentatsioonile vastavuse kontrollimisel hinnatakse peentäitematerjali terastikulist koostist ja peenosiste sisaldust. Jämetäitematerjalil kontrollitakse terastikulist koostist, peenosiste sisaldust, plaatsustegurit ja purunemiskindlust. Kulumiskindlus määratakse vajaduse korral Nordic katsega. Jämetäitematerjalide külmakindlust kontrollitakse vähemalt üks kord enne materjalide paigaldamist. Külmakindluse hindamisel on labori andmed vajalikud ning materjale võib paigaldada juhul, kui materjali veeimavus on labori andmete kohaselt alla 2%.”;
9) paragrahvi 3 lõike 7 neljandat lauset ja § 12 lõike 3 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „eemaldama” sõnadega „või tellijaga kooskõlastatult kasutama parandusmeetmeid”;
10) paragrahvi 4 lõike 2 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosa „ettenägematu saju kestusaja võrra või tee katte pinnal ootamatult alla 5 ºC langenud õhutemperatuuri puhul 24 tunni võrra”;
11) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kruusatee kruusakihi kogupaksusest vähemalt 12 cm paksune ülakiht peab olema määruse lisas 10 sätestatud positsiooni 5 või 6 terakoostisega. Kruusakihi ülakihti mõõdetakse tee teljel ja tee servast 1 meetri kaugusel. Tihendatud kattel ei tohi olla lahtisi osakesi, mis ei läbi 40 mm avaga sõela.”;
12) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 4 viimast lauset, § 12 lõiget 10, § 13 lõike 12 punkti 7 viiendat lauset ja § 23 lõike 4 kolmandat lauset täiendatakse tekstiosa „LOADMAN-” järel tekstiosaga „või INSPECTOR-” ja asendatakse sõnad „korrutatud üleminekuteguriga” sõnadega „teisendatud võrreldavaks”;
13) paragrahvi 6 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Asfalt- ja mustkattega tee”;
14) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) põikkalle kahepoolse põikkaldega teel ja liiklusseaduse tähenduses kõnniteedel, jalgteedel, jalgratta- ja jalgteedel ning jalgrattateedel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,3%;”;
15) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 3 ja § 20 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) katte serva kaugus tee teljest võib erineda –5/+15 cm, kusjuures katte kogulaius ei tohi olla projekteeritust kitsam ja kahe järjestikuse mõõtmise vahe ühtlase laiusega sirgetel lõikudel ei või olla üle 5 cm.”;
16) paragrahvi 6 lõike 3 viies lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kui haardetegur ei vasta nõuetele, peab paigaldama asjakohased liiklusmärgid.”;
17) paragrahvi 6 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Projekteeritud konstruktsiooniga rajatud uute tugipeenarde elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tugipeenra keskelt peab olema vähemalt 130 MPa. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema võrreldud LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused teisendatud võrreldavaks.”;
18) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Olemasolevate tugipeenarde täitmise korral tuleb peenrad tihendada, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud elastsusmooduli nõue ei kehti.”;
19) paragrahvi 6 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „±0,5%” tekstiosaga „±1,0%” ning täiendatakse viimase lause järel lausega „Ühelgi juhul ei tohi teepeenra põikkalle olla väiksem kui tee põikkalle.”;
20) paragrahvi 8 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Mulde aluspinnase tihendustegur peab olema ≥ 0,94, kui projektis ei ole ette nähtud erilahendust.”;
21) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Muldkehale võib katendi paigaldada enne ühe aasta möödumist mulde vastuvõtmisest, kui muldkeha on tihendatud kuni 0,3 meetri paksuste kihtidena ja kõikide kihtide tihedus vastab nõuetele või kuni 0,6 meetri paksuste kihtidena, kui teetööde tegija tõendab, et nõutav tihedus on kogu tihendatava kihi paksuses saavutatav.”;
22) paragrahvi 9 lõigetes 5 ja 6 ning § 11 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „korrutatud üleminekuteguriga” sõnadega „teisendatud võrreldavaks”;
23) paragrahvi 9 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Muldkeha tasasust kontrollitakse ühtlase pikikaldega teelõikudel tee teljel ja vähemalt ühe meetri kaugusel mõlemal pool muldkeha iga 25 meetri järel geodeetiliselt või 3-meetrise latiga. Suurim lubatud ebatasasus piki- ja põiksuunas on < 30 mm.”;
24) paragrahvi 9 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 9 lõike 10 teist lauset täiendatakse pärast sõna „eemaldada” sõnadega „või tellijaga kooskõlastatult kasutada parandusmeetmeid”;
26) paragrahvi 9 lõike 12 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) mulde serva kaugus tee teljest –5 cm / +15 cm;
3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,5%.”;
27) paragrahvi 11 lõike 8 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) dreenkihi serva kaugus tee teljest –5 cm / +15 cm, kusjuures dreenkihi kogulaius ei tohi olla projekteeritust kitsam ja kahe järjestikuse mõõtmise vahe ühtlase laiusega sirgetel lõikudel ei või olla üle 5 cm;
3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,5%.”;
28) paragrahvi 12 lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) jämetäitematerjali purustatud pindadega terade sisaldus peab vastama vähemalt kategooriale C50/30 ja purunemiskindluse maksimaalväärtuse kategooria peab olema vähemalt LA40.”;
29) paragrahvi 12 lõike 8 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) aluse serva kaugus tee teljest –0/+15 cm, kusjuures aluse kogulaius ei tohi olla projekteeritust kitsam ja kahe järjestikuse mõõtmise vahe ühtlase laiusega sirgetel lõikudel ei või olla üle 5 cm;
3) põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0,5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0,5%;”;
30) paragrahvi 12 lõike 8 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) tihendatud alusest võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad kui 0,063 mm.”;
31) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 6 nimetatud killustikuproov tuleb võtta EVS-EN 932-1 kirjelduse järgi.”;
32) paragrahvi 12 lõike 9 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „pinnal” sõnaga „mõõdetuna”;
33) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõna „asfaltbetoonkatte” sõnaga „asfaltkatte”;
34) paragrahvi 13 lõike 9 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „margiga” tekstiosaga „70/100, 100/150 või”;
35) paragrahvi 13 lõike 12 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
36) paragrahvi 13 lõikes 13 asendatakse sõna „asfaltbetooniga” sõnaga „asfaltseguga”;
37) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pindamiseks peab teekate olema tasandatud. Teekattes olevad augud ja praod, mis on sügavamad kui 20 mm, peavad olema täidetud ja tihendatud.”;
38) paragrahvi 14 lõikest 2 jäetakse läbivalt välja sõna „fraktsioneeritud”;
39) paragrahvi 14 lõiked 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Tee pindamiseks võib kasutada kokkuleppel tellijaga teebituumenit pehmendavaid ja parafiine mitte sisaldavaid õlisid või muid sarnasel põhimõttel toimivaid lisandeid. Asustatud alal ei või pindamiseks kasutada põlevkivibituumenit.
(11) Pindamistööd on lubatud, kui õhutemperatuur on teebituumenite kasutamisel vähemalt +15 ºC ja bituumenemulsioonide kasutamisel vähemalt +10 ºC ning teekatte temperatuur on vähemalt +10 ºC. Polümeermodifitseeritud bituumeni kasutamisel on soovitatav õhutemperatuur > +25 kraadi ja katte temperatuur > +40 kraadi ning polümeermodifitseeritud lähtebituumeniga bituumenemulsiooni kasutamisel õhutemperatuur soovitatavalt > +20 kraadi ja katte temperatuur > +30 kraadi. Madalamatel õhutemperatuuridel on pindamistööd lubatud tellija nõusolekul, kui tööde tegija on tõendanud, et kasutab uut materjali või tehnoloogiat, mis tagab samaväärse kvaliteediga pindamiskihi. Saju korral tuleb pindamistööd peatada.”;
40) paragrahvi 14 lõiked 12–16 tunnistatakse kehtetuks;
41) paragrahvi 15 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kruuskatte täitematerjali terastikuline koostis peab vastama määruse lisa 10 positsiooni 5 või 6 nõuetele. Nõuded täitematerjalidele on kirjeldatud standardis EVS-EN 13285. Täitematerjali terastikulise koostise vastavust nõuetele kontrollitakse iga 1500 m³ paigaldatud materjali korral vähemalt üks kord. Nõuetele mittevastava materjali peab konstruktsioonist eemaldama või tellijaga kooskõlastatult kasutama parandusmeetmeid.
(3) Kasutatava jämetäitematerjali purunemiskindluse kategooria peab olema vähemalt LA35 (Los Angelese tegur ≤ 35), purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse kategooria C50/30 ja külmakindluse kategooria vähemalt F4. Purunemiskindluse nõuded on kirjeldatud standardis EVS-EN 13242 ja külmakindluse nõuded standardis EVS-EN 1367-1.”;
42) paragrahvid 16–18 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Asfaltsegu valmistamine
(1) Asfaltsegu peab valmistama ja paigaldama niisugusel viisil, et see peaks vastu ette nähtud kasutusaja jooksul. Asfaltsegude valmistamise nõudeid on kirjeldatud standardis EVS 901-3.
(2) Töövõtja peab paigaldatava asfaltsegu retsepti kooskõlastama omanikujärelevalvega.
(3) Asfaltsegu retsept tuleb koostada standardi EVS 901-3 järgi.
(4) Asfaltsegudes kasutatavate täitematerjalide ja nende ladustamise nõuded on kirjeldatud standardis EVS 901-1 ja standardis EVS 901-3.
(5) Töö tegija peab laboris enne asfaltsegu koostise kooskõlastamist ning tööde käigus vähemalt üks kord iga täitematerjali partiil kontrollima tarnitud täitematerjalide kõikide fraktsioonide (välja arvatud fraktsioonid, mille D jääb alla 5 mm) purunemiskindluse, kulumiskindluse ja terastikulise koostise vastavust vastavushindamise dokumentatsioonile (kui nimetatud omadused on nõutavad ja deklareeritud) ning bituumeni penetratsiooni ja naket tardkivimist jämetäitematerjaliga. Nõuded purunemiskindlusele, kulumiskindlusele ja terastikulisele koostisele on kirjeldatud standardis EVS 901-1. Bituumeni penetratsiooni ja naket segus kasutatavate jämetäitematerjalidega kontrollitakse vähemalt üks kord iga 200 tonni bituumeni kohta. Kaevetöödega seotud katendi taastamisel katte pindalaga kuni 1000 m² võib aluseks võtta asfaltsegu tootja toimivusdeklaratsiooni.
(6) Tard- ja moondekivimist ning tehistäitematerjalidest asfaltsegudes võib asfalditehase tolmupüüdurite tolmu kasutada kuni 50% ulatuses lisatava filleri ja tolmu kogumassist. Nõue ei kehti AC base tüüpi asfaltsegu puhul. Asfalditehase tolmupüüdurite tolmu kasutamise nõuded asfaltsegus on kirjeldatud standardis EVS 901-3.
(7) Iga asfalditehase, sealhulgas mobiilse vahetus läheduses peab olema labor, milles määratakse täitematerjalide ja asfaltsegude terastikulist koostist ning asfaltsegude sideaine sisaldust.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud labor ei pea olema akrediteeritud.
(9) Asfaltsegude segamistemperatuur valitakse vastavuses sideaine margiga ning lubatud temperatuurid on esitatud standardis EVS 901-3. Asfaltsegude tootmisel lubatust madalamatel temperatuuridel kasutatakse segu töödeldavust parandavaid lisandeid. Olenevalt bituumeni margist on kokkuleppel teetööde tellijaga lubatud kasutada standardis EVS 901-3 toodud segamistemperatuuridest erinevaid segamistemperatuure.
§ 17. Asfaltsegu vedu
(1) Asfaltsegu vedava veoki kast peab enne laadimist olema puhas. Veol ei tohi segu maha pudeneda ega kihistuda. Asfaltsegu võib vedada selleks kohandatud veokiga. Asfaltsegu koorma peab katma.
(2) Kui asfaltsegu veetakse selleks kohandamata veokiga, on suurim lubatud veokaugus SMA segudel 15 km ja AC segudel 40 km.
(3) Kui asfaltsegu veetakse selleks kohandatud veokiga kaugemale, kui SMA segudel lubatud 15 km ja AC segudel lubatud 40 km, siis suurim lubatud veokaugus sõltub veo ajast, ilmastikutingimustest ja segu koostisest, kuid segu töödeldavus paigaldamisel peab olema tagatud. Asfaltsegu temperatuuri peab kontrollima iga saabuva veoki kastis vahetult enne selle tühjendamist laoturisse ja fikseerima kirjalikult protokollis. Protokoll peab sisaldama koorma paigaldamise kellaaega ja piketaažilist asukohta ning asfaltsegu temperatuuri. Laoturi punkris võib asfaltsegu temperatuur olla kuni 10 ºC madalam standardis EVS 901-3 esitatud seda liiki segu kõige madalamast lubatud segamistemperatuurist. Tellija nõusolekul võib madalamatel temperatuuridel paigaldada segu juhul, kui töö tegija tõestab segu töödeldavust.
§ 18. Asfaltsegu paigaldamine
(1) Asfaltsegu paigaldatakse nõuetekohaselt ehitatud ning omanikujärelevalve tegija vastu võetud alusele.
(2) Katte kulumiskihte võib laotada õhutemperatuuril üle +5 ºC ja aluskihte (siduv- ja kandekihte) üle 0 ºC. Asfaltsegu laotamisel temperatuuridel 0 kuni +5 ºC peab kasutama segu töödeldavust parandavaid (paigaldustemperatuuri alandavaid) lisandeid. Katte peab paigaldama kuiva ilmaga ja tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada siis, kui alus on kuiv.
(3) Kattekihtide omavahelise nakke parandamiseks peab asfalt- ja mustkatte aluskihte kruntima bituumeni või bituumenemulsiooniga. Bituumeni ja bituumenemulsiooni omadused on kirjeldatud standardis EVS 901-2. Emulsiooni vesi peab enne kihi laotamist olema välja aurunud. Krundi kulunorm arvestatuna bituumenile on 0,10 kuni 0,30 l/m².
(4) Kruntimist vajavad külmad, varem paigaldatud asfaltsegu vuugid, mille kruntimiseks kasutatakse alumistes kihtides sama krunti, mida alumiste kihtide kruntimiseks, kuid kulumiskihivuukide kruntimiseks kasutatakse spetsiaalseid vuugiliime, vuugilinte või ehitatakse kuumvuugina, kasutades spetsiaalseid seadmeid.
(5) Laotatava kihi minimaalne ja maksimaalne paksus sõltub kasutatava segutüübi täitematerjali suurimast teramõõdust D. Laotatava kihi minimaalsed ja maksimaalsed paksused on esitatud standardis EVS 901-3.
(6) Mitmekihilise ühepoolse kaldega asfaltkatte puhul tuleb iga järgneva kihi pikivuuk nihutada vähemalt 15 cm võrra eelnevate asfaldikihtide pikivuukide suhtes. Kahepoolse kaldega kahe või enamarajalise sõidutee katte alumise ja ülemise kihi murdepunktil asuvad pikivuugid peavad olema üksteise suhtes nihutatud vähemalt 5 cm. Pikivuuk ei või asetseda põhilise liiklusvoo sõidujäljes.”;
43) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Liiklust võib kattele lubada, kui katte temperatuur on langenud alla +40 ºC.”;
44) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
45) paragrahv 24 sõnastatakse järgmiselt:
㤠24. Truupide ja sildade ehitamine
(1) Sillana käsitatakse käesoleva määruse mõistes silda, viadukti, tunnelit, altläbipääsu, estakaadi. Truup on rajatis tee muldkehas tee alt vee läbijuhtimiseks.
(2) Sildade ja truupide ehitamise kvaliteedinõuded peavad projektis olema esitatud mahus, mille järgi on rajatist võimalik lõplikult valmis ehitada ja tehtud töid kontrollida. Lubatud kõrvalekalded projektist truupide ehitamisel on esitatud määruse lisas 16 ja sildade ehitamisel lisas 17.
(3) Truupide ja sildade ehitamisel kontrollitakse järgmiste mõõdete vastavust projektile:
1) rajatise kõrgust ja plaanilist asetust;
2) piirmõõtmeid rajatise peal ja all;
3) truubi ja silla peal asuva tee piki- ja põikkaldeid;
4) konstruktsioonielementide paiknemist ja mõõteid (sealhulgas vuugid ja põrkepiirded);
5) alus- ja täitepinnase tihendatust;
6) toodete ja materjalide toimivusdeklaratsiooni või vastavusdeklaratsiooni olemasolu;
7) konstruktsioone (sealhulgas nõlvakindlustust) ja nende pinnakatteid;
8) vee ärajuhtimissüsteemide toimivust (näiteks hüdroisolatsioon ja veeviimarid).
(4) Truupide ja sildade betoonitöödel lähtutakse järgmisest:
1) betoonist valmistoodete nõuetest, mis on kirjeldatud standardites EVS-EN 12794, EVS-EN 14844, EVS-EN 14991, EVS-EN 15050 ja EVS-EN 15258;
2) betooni ja betoonkonstruktsiooni nõuetest, mis on kirjeldatud standardisarjas EVS-EN 12350 ning standardites EVS-EN 206; EVS-EN 1536; EVS-EN 12699; EVS-EN 13670 ja EVS 814;
3) objektile toodava külmakindlusnõuetele vastava betoonisegu õhusisalduse vastavust esitatud nõuetele peab kontrollima igal kohale toodud koormal kohtproovina vahetult enne paigaldamist;
4) betooni hooldamis- ja kaitsmisperiood ilmastiku eest peab olema vähemalt 120 h (viis päeva), mis vastab hooldusklassile 4, kusjuures hooldusklass sõltub betooni pinnatemperatuurist kuni betooni 70% normsurvetugevuse saavutamiseni.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud nõuetele mittevastavat betoonisegu ei tohi kasutada ja paigaldatud mittevastava materjali peab eemaldama.
(6) Truupide ja sildade metalltööde tegemisel lähtutakse järgmisest:
1) konstruktsiooniteraste nõuetest, mis on kirjeldatud standardisarjas EVS-EN 10027;
2) konstruktsiooniterase deklareeritud katsetemperatuur peab olema vähemalt –20 kraadi;
3) terasekonstruktsioone atmosfääris kaitsev värvikaitsesüsteem peab vastama standardisarjas EVS-EN 12944 nõuetele, keskkonnaklass C3;
4) teraskonstruktsioone kaitsva värvkattesüsteemi kestvusklassi uutel sildadel ja truupidel peab olema vähemalt H ja remonditavatel sildadel ja truupidel M.
(7) Sildade detailide paigaldamisel lähtutakse järgmisest:
1) sildade tugiosade nõuetest, mis on kirjeldatud standardisarjas EVS-EN 1337;
2) silla deformatsioonivuuk ei tohi olla kõrgemal teekatte pinnast;
3) vuugi pealispinna sügavus teekatte pinnast võib olla kuni 5 mm.”;
46) paragrahvi 25 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel järgitakse Eesti standardeid EVS 613, EVS 614 ning EVS 615.”;
47) paragrahvi 25 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Teepiirdesüsteemide kõrguse lubatud hälbed katte serva kõrgusest on ±0,05 meetrit ning lubatud kõrvalekalle vertikaaltasapinnast 50 meetri pikkusel sirgel teelõigul on ±0,02 meetrit.”;
48) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tähisposti asend risti teega võib paigaldusjoonest erineda ±0,1 meetrit, helkurite kõrgus teekattest ±0,05 meetrit, kõrvalekalle vertikaalist ±3º.”;
49) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „sügavuses” sõnadega „olemasoleva muldega vähemalt”;
50) paragrahvi 26 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;
51) määrust täiendatakse §-ga 27 järgmises sõnastuses:
„§ 27. Rakendussätted
(1) Enne käesoleva sätte jõustumist sõlmitud lepingule või alustatud ehitustööle kohaldatakse käesoleva määruse 23. novembril 2020. aastal jõustunud redaktsiooni.
(2) Kolme kuu jooksul pärast käesoleva sätte jõustumist sõlmitud lepingule võib kohaldada käesoleva määruse 23. novembril 2020. aastal jõustunud redaktsiooni”;
52) määruse lisad 3, 10 ja 12 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
53) määruse lisad 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks.
Vladimir Svet
Taristuminister
Keit Kasemets
Kantsler
Lisa 3 Katte tihendustegur ning jäävpoorsus
Lisa 10 Sidumata segude terastikulise koostise üldised piirid
Lisa 12 Minimaalsed nõuded pindamisel kasutatavatele täitematerjalidele
Facebook
X.com