Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tee ehitamise kvaliteedi nõuded

Vastu võetud 03.08.2015 nr 101
RT I, 07.08.2015, 1
jõustumine 10.08.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 96 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala ja rakendamine

  (1) Käesoleva määrusega reguleeritakse avalikult kasutatava tee (edaspidi tee) ehitamise kvaliteedi nõudeid (edaspidi kvaliteedinõuded). Avalikkusele ligipääsetava eratee ehitamise kvaliteedi nõuded määrab tee omanik.

  (2) Tee ehitustööde (edaspidi teetööd) kvaliteet peab teetööde ja nende vaheetappide vastuvõtmisel vastama vähemalt käesoleva määrusega sätestatud nõuetele. Tee omanik rakendab kõrgemaid nõudeid või lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele täiendavaid nõudeid, kui see on vajalik ehitusseadustikus ja liiklusseaduses sätestatud nõuete täitmiseks või muude vajalike tee parameetrite tagamiseks. Sellised nõuded on tee ehitusprojekti (edaspidi projekt) koostajale ja teetööde tegijale kohustuslikud. Ehitusmaterjalide vastavust kvaliteedinõuetele kontrollib tee omanik laboris, mis peab üldjuhul olema pädev mõõtja.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (2¹) Teetöödel võib teeomaniku nõusolekul kasutada alternatiivseid lähtematerjale kui tagatakse nõuded tee kasutusajale, püsivusele ja ohutusele. Alternatiivsete lähtematerjalide kasutamise nõuetele vastavus peab olema tõendatud.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (3) Erandina võib teetööde tee omaniku määratud tingimustel teetöid vastu võtta, kui tööde ümbertegemine ei ole insenertehniliselt, majanduslikult või mõlemal juhul otstarbekas.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (4) Käesolevas määruses standardile viitamise korral eeldatakse, et viidatud standardi järgimisel on käesolevas määruses sätestatud nõuded täidetud. Soovitatud standardist erinevate nõuete või meetodite kasutamisel peab tõendama nende nõuete või meetodite sobivust ja vastavust käesoleva määruse nõuetele.

§ 2.   Üldnõuded

  (1) Tee ja teetööd peavad teetööde vastuvõtmisel vastama projektile, ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel kehtestatud tee projekteerimise normidele ja vähemalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

  (2) Projekti tellimisel ja koostamisel peab eelkõige lähtuma liikleja ohutuse tagamisest, samuti peab projektlahendus võimaldama tee korrashoiuks kasutatavate vahendite võimalikult säästliku ja otstarbeka kasutamise.

  (3) Aastaringse ohutu liiklemise tagamiseks peab vajadusel tee koosseisus olema kõnnitee või eraldiseisev jalgtee ja jalgrattatee. Jalakäijate jaoks sõiduteest eraldi rajatud tee võib olla ka ilma katteta või pinnastee.

  (4) Jalakäijate jaoks ette nähtud tee ja samatasandiline ristmik peab olema liikumishäire või puudega inimese liikumist häirivatest takistustest vaba. Kohtades, kus jalakäijatel on vajadus sõidutee ületamiseks, peab täitma ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes.

  (5) Liikluse rahustamiseks ehitatakse künnised, kui muul viisil ei ole võimalik liiklust rahustada. Künniseid võib paigaldada teele, kus ei ole lubatud sõita üle 50 km/h. Künnised ehitatakse sõiduteele kogu sõiduosa laiuses, tagades sajuvete äravoolu.

  (6) Tee koosseisu kuuluvad ehitatavad või remonditavad rajatised peavad võimaldama tee ohutut kasutamist ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel kehtestatud tee projekteerimise normides või projektis ette nähtud kasutusaja (edaspidi ette nähtud kasutusaeg) jooksul.

  (7) Teetööd viiakse läbi kooskõlas keskkonnaseisundi ja maastiku säilitamise nõuetega ning teetöödel peab rakendama meetmeid keskkonna kaitseks. Kui teetööd võivad muuta keskkonna geoloogilist, hüdroloogilist või ökoloogilist seisundit, peavad teetööde tehnilised lahendused ja kvaliteet vältima ümbritseva keskkonna kahjustamist, samuti arvestama keskkonnamõju hindamise aruandes sätestatud nõudeid ja leevendusmeetmeid.

  (8) Teetöödel sideainete kasutamisel peab vältima nende sattumist teekonstruktsioonist väljapoole.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (9) Teetöödel peab pöörama tähelepanu olemasolevate, nii looduslike kui ka ehitatud vee äravoolukohtade ülesleidmisele, nende kasutamisele ja korrastamisele. Teetööde tulemusena ei või halveneda vee äravoolutingimused teed ümbritseval alal.

  (10) Tee muldkehasse paigaldatud tehnovõrkude ja sajuvete kanalisatsiooni restkaevude kaaned ei või üldjuhul asetseda sõidukite sõidujälgedes.

  (11) Kaevude kaaned ei või olla teepinnast kõrgemal ja võivad olla mõõtepinnast madalamal määruse lisas 2 kattekihtide tasasusele kehtestatud hälvete võrra. Sõidutee rentslis asuvad sajuvete neelukaaned peavad olema teekattest madalamal kuni 10 mm. Kaevukaaned ei või tekitada nendest ülesõitmisel müra.

  (12) Teekatte haardetegur ei või liikluseks avatud sõiduteel, kus lubatud sõidukiirus on üle 50 km/h, erineda tee sõidusuuna ristlõikes üle 0,1 ühiku võrra tee ristsuuna haardeteguri keskväärtusest.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (13) Teekatte haardetegur ei või tee seisundinõuetega määratletud ohtlikele kohtadele või ohtlikele teelõikudele üleminekul järsult muutuda.

  (14) Teetöödest põhjustatud ümbersõiduteed peavad vastama vähemalt 1. seisunditasemele ehitusseadustiku § 97 lõike 2 alusel sätestatud nõuete kohaselt.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (15) Muldkeha ja katendi kihte võib rajada üksnes valmis ehitatud ja tee omaniku kinnitatud korra kohaselt vastu võetud alumistele kihtidele. Külmakindluse nõude olemasolul tuleb üle 2% veeimavuse korral määrata kasutatava materjali külmakindlus.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (16) Kvaliteedinõuete täitmise kontrollimisel peab tegema võimalusel pädev mõõtja. Juhul kui pädeva mõõtja kasutamine pole võimalik, tuleb kvaliteedi kontrollimisel lähtuda tee omaniku kehtestatud nõuetest.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (17) Kvaliteedinõuetes sätestatud lubatud hälbeid arvestatakse kõrgussüsteemi mõõdistamisvõrgu sõlmpunkti suhtes. Objekti sidumine kehtestatud kõrgussüsteemiga peab olema tehtud ehitusgeodeetiliste ja -geoloogiliste uuringute tegevusalal majandustegevuse registri registreeringut omava isiku poolt.

§ 3.   Teetöödel kasutatavate materjalide üldnõuded

  (1) Teetööde tegija on kohustatud võtma teetöödel kasutatavate materjalide proovid ja tegema või korraldama oma kulul kõik kvaliteedinõuetes ette nähtud katsetused, kui töövõtulepingus ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Täitematerjalide tootja või tema volitatud esindaja tõendab vastavushindamise dokumentatsiooniga (toimivus- või vastavusdeklaratsioon) nende täitematerjalide partiide nõuetele vastavust, mille kohta on käesolevas määruses kvaliteedinõuded kehtestatud. Vahetult enne täitematerjalide paigaldamist peab laboris kontrollima kasutatavate täitematerjalide (välja arvatud filler) iga partii omaduste vastavust vastavushindamise dokumentatsioonile ja nõuetele.

  (3) Asfaltsegude jaoks tarnitud täitematerjali üks partii on kuni 3000 tonni.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (4) Iga partii vastavushindamise dokumentatsioonile vastavuse kontrollimisel hinnatakse peentäitematerjali terastikulist koostist ja peenosiste sisaldust. Jämetäitematerjalil kontrollitakse terastikulist koostist, peenosiste sisaldust, plaatsustegurit ja purunemiskindlust. Kulumiskindlus määratakse vajaduse korral Nordic katsega. Jämetäitematerjalide külmakindlust kontrollitakse vähemalt üks kord enne materjalide paigaldamist. Külmakindluse hindamisel on labori andmed vajalikud ning materjale võib paigaldada juhul, kui materjali veeimavus on labori andmete kohaselt alla 2%.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (5) Teetööde tegija peab nõuetekohased labori katse- ja mõõtmisprotokollid või nende digitaalselt allkirjastatud ärakirjad esitama viivituseta omanikujärelevalve esindajale.

  (6) Esitatud laboratoorsete katseandmete õigsuses kahtlemisel ja muudel põhjendatud juhtudel on teetööde tellija esindajal õigus koos teetööde tegija esindajaga võtta täiendavateks katsetusteks kontrollproove. Proove võetakse vastavalt soovitatud standardites sätestatud proovide võtmise metoodikale.

  (7) Kontrollproove katsetatakse laboris. Kontrollproove võib samaaegselt katsetada ka teetööde tellija nõusolekul ja tingimustel teetööde tegija poolt seni kasutatud laboris. Kui kontrollproovide katseandmete põhjal selgub, et teetööde tegija poolt käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt tehtud laboratoorsetel katsetustel saadud tulemused koos lubatud hälvetega ei vasta kehtestatud normidele, on teetööde tellijal edaspidi õigus nõuda kõikide katsetuste tegemist teises laboris. Nõuetele mittevastava paigaldatud materjali peab teetööde tegija eemaldama või tellijaga kooskõlastatult kasutama parandusmeetmeid. Katendist võetud kontrollproovide augud peab nende aukude puurija täitma viivituseta katendi ehitamisel kasutatud materjalidega või muude samaväärsete materjalidega.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

2. peatükk Kvaliteedinõuded teeliikide järgi 

§ 4.   Pinnatud tee

  (1) Ilmastikukaitse- ja kulumiskihi ehitamisel teekattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega jämetäitematerjali või peentäitematerjali ning rullitakse (edaspidi pindamine). Pindamine võib olla ühe- või mitmekihiline. Pindamist kasutatakse nii teekatte säilitamiseks kui ka paigaldatud uue katte haardeteguri parandamiseks.

  (2) Pindamiskiht peab visuaalsel hindamisel olema ühtlase tekstuuriga ja tasane. Pinnatud tee peab pärast rullimise lõpetamist olema 72 tunni möödudes kiirusepiiranguteta ning lahtine killustik peab olema eemaldatud. Tellija nõusolekul võib kiirusepiirangutega liiklemise aega erandkorras pikendada.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (3) Fraktsioneeritud killustikuga pindamiskihi kvaliteeti hinnatakse killustikuterade laotustiheduse ja tekstuuri sügavuse mõõtmise meetodil. Nõuded, mis kehtivad pärast lahtise killustiku eemaldamist, on sätestatud käesoleva määruse § 14 lõigetes 5 ja 6.

§ 5.   Kruusatee

  (1) Kruusatee kruusakihi kogupaksusest vähemalt 12 cm paksune ülakiht peab olema määruse lisas 10 sätestatud positsiooni 5 või 6 terakoostisega. Kruusakihi ülakihti mõõdetakse tee teljel ja tee servast 1 meetri kaugusel. Tihendatud kattel ei tohi olla lahtisi osakesi, mis ei läbi 40 mm avaga sõela.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (2) Kruusatee kvaliteeti kontrollitakse iga 100 meetri järel. Lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised:
  1) põikkalde erinevus ±0,5%;
  2) tee telje kõrguse erinevus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;
  3) piki- ja põikitasasus (ebatasasus 3-meetrise lati all) ≤15 mm;
  4) elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega ristlõike kolmes punktis peab olema ≥120 MPa. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused teisendatud võrreldavaks.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

§ 6.   Asfalt- ja mustkattega tee
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (1) Katte vastavust projektile kontrollitakse iga 25 meetri järel ja lubatud suurimad hälbed projektist võivad olla järgmised:
  1) põikkalle kahepoolse põikkaldega teel ja liiklusseaduse tähenduses kõnniteedel, jalgteedel, jalgratta- ja jalgteedel ning jalgrattateedel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,3%;
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]
  2) tee telje kõrgus projektist ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;
  3) katte serva kaugus tee teljest võib erineda –5/+15 cm, kusjuures katte kogulaius ei tohi olla projekteeritust kitsam ja kahe järjestikuse mõõtmise vahe ühtlase laiusega sirgetel lõikudel ei või olla üle 5 cm.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (2) Asfalt- ja mustkattega tee tasasus peab vastama käesoleva määruse lisas 1 esitatud nõuetele. Mõõtmist alustatakse vähemalt 20 meetrit enne iga uue paigaldatud lõigu algust. Teel, mille pikkused, vertikaalkõverate raadiused või keeruline vertikaalplaneering ei võimalda tasasusindeksit IRI (International Roughness Index) mõõta, mõõdetakse tasasust 3 meetri pikkuse latiga. Suurimad lubatud ebatasasused 3 meetri pikkuse lati all on esitatud käesoleva määruse lisas 2. Tasasusindeks IRI iseloomustab üksikute 100 meetri pikkuste kattelõikude tasasust (millimeetrit meetri kohta) ja on määratletud kiirusel 80 km/h. Teistsuguseid mõõtmistehnoloogiaid võib teetööde tellija nõusolekul kasutada, kuid nende kasutamisel peab töö tegija üleminekutegureid põhjendama.

  (3) Teekatte haardetegurit mõõdetakse mitte varem kui kaks nädalat pärast liikluse avamist. Haardetegur peab olema vähemalt 0,4, kui lubatud suurim kiirus vastaval teelõigul on kuni 80 km/h. Kui lubatud suurim kiirus vastaval teelõigul on suurem kui 80 km/h, peab haardetegur olema vähemalt 0,5 vastavalt Euroopa tehnilisele normile CEN/TS 13036-2. Mõõtmisel teiste meetodite järgi peab mõõtja tõendama mõõtmistulemuse vastavust nimetatud tehnilisele normile. Kui haardetegur ei vasta nõuetele, peab paigaldama asjakohased liiklusmärgid. Kui nõutavat haardetegurit ei ole saavutatud naastrehvide kasutamise hooaja lõppemiseks, on teetööde tegijal kohustus viia haardetegur viivituseta vastavusse nõuetega.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (4) Paigaldatud asfalt- ja mustkatte tihendustegur ja jäävpoorsus peavad vastama käesoleva määruse lisas 3 esitatud nõuetele.

  (5) Paigaldatud katte vuugid peavad pärast tihendamist olema monoliitsed, tasased ja tihedad. Vuugi katte tihendustegur ja jäävpoorsus peavad vastama käesoleva määruse lisas 3 esitatud nõuetele.

  (6) Projekteeritud konstruktsiooniga rajatud uute tugipeenarde elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tugipeenra keskelt peab olema vähemalt 130 MPa. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema võrreldud LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused teisendatud võrreldavaks.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (6¹) Olemasolevate tugipeenarde täitmise korral tuleb peenrad tihendada, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud elastsusmooduli nõue ei kehti.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (7) Teepeenarde põikkalle võib erineda projektis märgitud põikkaldest ±1,0%. Tugipeenar ei või olla projektis märgitud laiusest kitsam. Tugipeenra kattepoolne serv ei tohi olla kattest kõrgem ja võib olla kattest madalam kuni 10 mm. Ühelgi juhul ei tohi teepeenra põikkalle olla väiksem kui tee põikkalle.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

§ 7.   Sillutiskattega tee

  (1) Killustik- või kruusaluse paksus sillutiskatte all peab olema vähemalt 15 cm. Sõltuvalt konstruktsiooni tüübist laotakse sillutiskivid kas liivast, tsemendiga stabiliseeritud liivast või muust sobivast materjalist sängituskihile.

  (2) Sillutiskatte suurimad lubatud hälbed projektist on järgmised:
  1) põikkalde erinevus ±1%;
  2) tee telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;
  3) piki- ja põikitasasus (ebatasasus 1 meetri pikkuse lati all) ≤5 mm, klombitud munakivisillutisel ≤15 mm;
  4) tehiskivisillutisel ei või kivide omavaheline kõrguste erinevus ületada 2 mm ja klombitud munakivisillutisel 5 mm;
  5) looduskivist sillutise paigaldamisel betoonist sängituskihile peab vuugi täitekõrgus tsementmördiga täidetult olema vähemalt 2/3 sillutiskivi kõrgusest;
  6) murtud pinnaga sillutiskivide vahelise vuugi laius ei tohi ületada 20 mm;
  7) lõigatud pinnaga looduskivide vahelise vuugi ja tehiskivide vahelise vuugi laius ei tohi ületada 10 mm.

3. peatükk Kvaliteedinõuded tööliikide järgi 

§ 8.   Ettevalmistustööde tegemine

  (1) Enne muldkeha ja katendi rajamist peavad tee trassil või selle osal olema tehtud ettevalmistustööd. Nende tööde hulka kuuluvad muuhulgas järgmised tööd:
  1) tee trassi ja rajatiste väljamärkimine looduses;
  2) side- ja elektriliinide ning kaablite ümberehitus või paigaldus;
  3) torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus;
  4) teetöödega seotud materjalide laoplatside, ümbersõiduteede ja teiste alade puhastamine, vertikaalplaneerimine ning ettevalmistamine;
  5) ajutiste ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine;
  6) muldkeha alla jääva aluspinnase vertikaalplaneerimine ja tihendamine.

  (2) Torujuhtmete ja kollektorite paigaldamise maksimaalsed lubatavad hälbed peavad vastama vastava rajatise ehitusnormidele ja nendes normides lubatud hälvetele.

  (3) Sajuvete kanalisatsiooni kõrguste ja kallete lubatavad hälbed on esitatud käesoleva määruse lisas 4.

  (4) Geodeetiliste tööde lubatud hälbed on esitatud käesoleva määruse lisas 5.

  (5) Mulde aluspinnase tihendustegur peab olema ≥ 0,94, kui projektis ei ole ette nähtud erilahendust. Pealispinna kõrgusarvude lubatud hälve on ±10 cm, kui selle lubatud hälbe suurus ei ole projektis toodust väiksem.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (6) Tee trassilt langetatud puude raiel ja teisaldamisel peab lähtuma metsaseadusest ning metsamaterjali omaniku nõudmistest.

§ 9.   Muldkeha ehitamine

  (1) Muldkeha ehituskvaliteedi hindamiseks kontrollitakse:
  1) muldkeha kihtide tihedust;
  2) muldkeha pinna tasasust;
  3) muldkeha materjali terastikulist koostist ja külmakindlust;
[RT I, 20.11.2020, 1 - jõust. 23.11.2020]
  4) mulde kõrgust ja ristprofiili mõõtmeid;
  5) külgkraavide kõrgust.

  (2) Talvel ehitatud muldkehale võib katendit ehitada üksnes pärast muldkeha sulamist, tihendamist ja profileerimist.

  (3) Muldkehale võib katendi paigaldada enne ühe aasta möödumist mulde vastuvõtmisest, kui muldkeha on tihendatud kuni 0,3 meetri paksuste kihtidena ja kõikide kihtide tihedus vastab nõuetele või kuni 0,6 meetri paksuste kihtidena, kui teetööde tegija tõendab, et nõutav tihedus on kogu tihendatava kihi paksuses saavutatav.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (4) Tee muldkeha pinnase tihedust kontrollitakse tihendatavate kihtide kaupa ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 meetrit iga 100 meetri järel ja muldkehal kõrgusega üle 3 meetri iga 50 meetri järel.

  (5) Liivpinnasest muldkeha tihedustegur peab vastama käesoleva määruse lisas 6 toodud nõuetele. Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihedust elastsusmooduli mõõtmise teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused teisendatud võrreldavaks.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (6) Elastsusmoodul, mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega või samaväärse seadmega muldkeha pinnal, ei tohi olla väiksem projektis ettenähtust. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused teisendatud võrreldavaks.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (7) Elastsusmoodulit mõõdetakse tee teljelt ning mõlemalt poolt vähemalt ühe meetri kaugusel mulde servast.

  (8) Muldkeha tasasust kontrollitakse ühtlase pikikaldega teelõikudel tee teljel ja vähemalt ühe meetri kaugusel mõlemal pool muldkeha iga 25 meetri järel geodeetiliselt või 3-meetrise latiga. Suurim lubatud ebatasasus piki- ja põiksuunas on < 30 mm.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (9) [Kehtetu - RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (10) Muldkeha materjali terastikulist koostist kontrollitakse mitte harvem kui üks kord iga 3000 m³ muldkehasse paigaldatud ja tihendatud pinnase kohta. Nõuetele mittevastav materjal tuleb tee konstruktsioonist eemaldada või tellijaga kooskõlastatult kasutada parandusmeetmeid.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (11) Muldkeha ristprofiili kontrollitakse iga 25 meetri järel. Kontrollitakse:
  1) telje kõrguse vastavust projektile;
  2) laiust ja paiknemist tee telje suhtes;
  3) põikkaldeid;
  4) nõlvust.

  (12) Muldkeha ristprofiili suurimad lubatud hälbed projektist on:
  1) telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;
  2) mulde serva kaugus tee teljest –5 cm / +15 cm;
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]
  3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,5%.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (13) Muldkeha nõlvus peab vastama käesoleva määruse lisas 7 toodud nõuetele.

  (14) Külgkraavide põhja kõrgused võivad erineda projektist ±10 cm tingimusel, et vete äravool on tagatud projektis ettenähtud suunas.

  (15) Kui muldkeha materjal muutub või kui on vaja tasandada külmakergete, kandevõime või vajumiste erinevusi, peab ehitama siirdekiilud. Siirdekiilude lubatud kalded ja siirdekiilu pikkuse arvutusvalem on esitatud käesoleva määruse lisas 8. Siirdekiilu kõrguste suurim lubatud hälve projektist on ±20 mm.

  (16) Muldkeha projekteerimisel peab arvestama, kuidas pärast tee käikuandmist saab täita hooldustööde nõudeid.

§ 10.   Tee katendi ehitamine

  Katendi konstruktsioon ja tugevusomadused tervikuna peavad vastama projektis ja käesolevas määruses toodud nõuetele. Katendi kihtide (kate, alus ja dreenkiht) kvaliteeti kontrollitakse katendi ehitamisel nii eraldi kui ka ühtse tervikuna.

§ 11.   Dreenkihi ehitamine

  (1) Dreenkihi ehituskvaliteedi hindamiseks kontrollitakse:
  1) dreenkihi tihedust;
  2) pinna tasasust;
  3) dreenkihi täitematerjali terastikulist koostist;
[RT I, 20.11.2020, 1 - jõust. 23.11.2020]
  4) ristprofiili mõõtmeid.

  (2) Dreenkihi tihedust kontrollitakse tihendatavate kihtide kaupa ristlõike kolmes punktis iga 50 meetri järel.

  (3) Liivpinnasest dreenkihi tihendustegur, mis on pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase optimaalse niiskuse juures määratud maksimaalse mahumassi suhe, peab olema vähemalt 0,98. Liivpinnasest dreenikihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused teisendatud võrreldavaks.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (4) Muudest täitematerjalidest ehitatud dreenkihil kontrollitakse tihedust elastsusmooduli mõõtmise teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega. Elastsusmoodul dreenkihi pinnal ei tohi olla väiksem projektis ettenähtust. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused teisendatud võrreldavaks.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (5) Dreenkihi täitematerjali terastikulist koostist kontrollitakse mitte harvem kui üks kord iga 3000 m³ paigaldatud täitematerjali kohta. Nõuetele mittevastava materjali peab konstruktsioonist eemaldama.
[RT I, 20.11.2020, 1 - jõust. 23.11.2020]

  (6) [Kehtetu - RT I, 20.11.2020, 1 - jõust. 23.11.2020]

  (7) Dreenkihi ristprofiili kontrollitakse iga 25 meetri järel. Kontrollitakse:
  1) telje kõrguse vastavust projektile;
  2) laiust ja paiknemist tee telje suhtes;
  3) põikkaldeid;
  4) nõlvust.

  (8) Dreenkihi ristprofiili suurimad lubatud hälbed projektist on:
  1) telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;
  2) dreenkihi serva kaugus tee teljest –5 cm / +15 cm, kusjuures dreenkihi kogulaius ei tohi olla projekteeritust kitsam ja kahe järjestikuse mõõtmise vahe ühtlase laiusega sirgetel lõikudel ei või olla üle 5 cm;
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]
  3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,5%.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

§ 12.   Aluse ehitamine

  (1) Alused ehitatakse optimaalse terastikulise koostisega täitematerjalide segust (edaspidi sidumata segu), mustkillustikust, ridakillustikust või fraktsioneeritud täitematerjalidest kiilumismeetodil. Killustikaluse ehitamiseks kasutatavate täitematerjalide terastikulise koostise nõuded on kirjeldatud standardis EVS-EN 13285. Kasutatavate täitematerjalide nõuded on kirjeldatud standardis EVS-EN 13242 ja nende kontrollitavate omaduste loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 9.

  (2) Fraktsioneeritud killustikust alus ehitatakse kiilumismeetodil, juhindudes järgmistest killustiku kulunormidest:
  1) põhifraktsioon 16–32 mm – kiilekillustiku fraktsioonide 8–12 mm, 4–16 mm või 8–16 kulu 25 kg/m²;
  2) põhifraktsioon 32–63 mm – kiilekillustiku fraktsioonide 8–16 mm ja 12–16 mm kulu 25 kg/m² või 16–32 mm kulu 35 kg/m², mille peale kiilutakse fraktsioonid 8–12 mm, 4–16 mm või 8–16 mm kuluga 15 kg/m²;
  3) põhifraktsioon 63–120 mm – kiilekillustiku fraktsioonide 16–32 mm kulu 30 kg/m², mille peale kiilutakse killustik fraktsioonidega 8–12 mm, 4–16 mm või 8–16 mm kuluga 20 kg/m²;
  4) käesoleva lõike punktides 1–3 toodud kulunormi lubatud hälve võib olla kulunormist suurem 5 kg/m² võrra.

  (3) Sidumata segust alus valmistatakse käesoleva määruse lisas 10 toodud terastikulise koostisega viisil, mis tagab ühtlase ettenähtud terastikulise koostisega segu. Terastikulist koostist kontrollitakse vähemalt üks kord iga 1000 m³ kohta. Nõuetele mittevastava materjali peab konstruktsioonist eemaldama või tellijaga kooskõlastatult kasutama parandusmeetmeid. Segu valmistamise nõuded on järgmised:
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]
  1) kui ühes kihis ehitatava aluse paksus on 10–15 cm, siis kasutatakse segu 0/31,5 (käesoleva määruse lisa 10 positsioon 1 või positsioon 2);
  2) kui ühes kihis ehitatava aluse paksus on 16–25 cm, siis kasutatakse segu 0/63 (käesoleva määruse lisa 10 positsioon 3 või positsioon 4);
  3) killustikaluseid paksusega üle 25 cm ehitatakse mitmekihilistena, lähtudes punktide 1 ja 2 nõuetest, kusjuures ülakihi segu 0/32 kogupaksus killustikaluses ei või olla suurem kui 10–15 cm;
  4) käesoleva määruse lisa 10 positsioonide 1 ja 3 terastikulist koostist kasutatakse tardkivikillustiku ja positsioonide 2 ja 4 terastikulist koostist lubjakivikillustiku puhul.

  (4) Killustik peab olema paigaldatud alusesse viisil, mis tagab ühtlase ettenähtud terastikulise koostisega materjali tee piki- ja ristlõike ulatuses. Kui toodetud ja paigaldatud segu koostis ei vasta käesoleva määruse lisas 10 esitatud nõuetele, on teetööde tellijal õigus nõuda paigaldatud killustiku väljavahetamist terve selle teelõigu ulatuses, kuhu on laotatud materjal, millest võeti vastav proov.

  (5) Laotatud kihi minimaalne paksus peab olema vähemalt 1,5D (D on kasutatava täitematerjali suurima tera suurus). Kihi paksus peab jääma vahemikku 10–25 cm.

  (6) Sidumata segudest aluste ehitamiseks teedel, mille keskmine liiklussagedus on alla 200 auto ööpäevas, võib kasutada mineraalmaterjale, millel on täidetud järgnevad nõuded:
  1) tera läbimõõt D on vähemalt 16 mm;
  2) vastavalt standardile EVS-EN 13285 on soovitav terakoostise kategooria valida kas G_A, G_B, G_C, G_O, G_P või G_E, samas peenosiste sisaldus peab vastama vähemalt kategooriale UF₇;
  3) jämetäitematerjali purustatud pindadega terade sisaldus peab vastama vähemalt kategooriale C50/30 ja purunemiskindluse maksimaalväärtuse kategooria peab olema vähemalt LA40.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (7) Ööpäevaringsel miinustemperatuuril võib sideainega töötlemata aluseid ehitada muldkehale, mis on valmis ehitatud ja vastu võetud enne ööpäevaringse miinustemperatuuri saabumist. Alused võetakse vastu pärast muldkeha ja aluse sulamist.

  (8) Paigaldatud kihi vastavust projektile kontrollitakse iga 25 meetri järel. Lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised:
  1) tee telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;
  2) aluse serva kaugus tee teljest –0/+15 cm, kusjuures aluse kogulaius ei tohi olla projekteeritust kitsam ja kahe järjestikuse mõõtmise vahe ühtlase laiusega sirgetel lõikudel ei või olla üle 5 cm;
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]
  3) põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0,5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0,5%;
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]
  4) tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm;
  5) suurim lubatud ebatasasus 3 meetri pikkuse lati all on optimaalse terastikulise koostisega segukillustike kasutamisel tee piki- ja põiksuunas 15 mm, fraktsioneeritud killustike kasutamisel 20 mm;
  6) tihendatud alusest võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad kui 0,063 mm.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (8¹) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 6 nimetatud killustikuproov tuleb võtta EVS-EN 932-1 kirjelduse järgi.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (9) Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega vähemalt iga 100 meetri järel ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 1,0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema:
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]
  1) sõiduteel ≥170 MPa;
  2) kõnniteel ≥140 MPa;
  3) jalg- ja jalgrattateel ≥140 MPa;
  4) jalg- ja jalgrattateel, mida kasutatakse teenindava transpordi jaoks ≥170 MPa;
  5) eraldussaarel ≥120 MPa.

  (10) Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused teisendatud võrreldavaks.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

§ 13.   Stabiliseeritud katendikiht

  (1) Stabiliseeritud katendikihid on:
  1) bituumenstabiliseeritud katendikiht (tähis on BS);
  2) tsementstabiliseeritud katendikiht (tähis on TS);
  3) kompleksstabiliseeritud katendikiht (tähis on KS).

  (2) Stabiliseeritud segud valmistatakse asfaltkatte freesimisel saadud materjalist uute materjalide lisamisega või uutest täitematerjalidest.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (3) Stabiliseeritud segude terastikulised koostised peavad vastama käesoleva määruse lisas 11 esitatud nõuetele.

  (4) Stabiliseeritud segu valmistamiseks freesitud materjalist võetakse proovid sagedusega vähemalt üks proov 0,5 km kohta. Laboris saadud sideaine sisalduse ja terastikulise koostise andmete alusel määratakse uute lisatavate materjalide vajalikud kogused.

  (5) Stabiliseeritud segu nõuetekohane koostis saadakse vajalike omadustega täitematerjali lisamisega. Lisatava täitematerjali omadused on kompleks- ja bituumenstabiliseerimise puhul kirjeldatud standardis EVS-EN 13043 ning tsementstabiliseerimise puhul standardis EVS-EN 13242.

  (6) Segu koostise määramiseks võetakse tööde käigus tihendamata stabiliseeritud segust vähemalt üks proov iga 5000 m² stabiliseeritud pinna kohta, kuid mitte vähem kui üks proov päevas. Segu koostises kontrollitakse täitematerjalide terastikulist koostist ning sideaine ja niiskuse sisaldust.

  (7) Paigaldatud segu terastikuline koostis ei või väljuda käesoleva määruse lisas 11 esitatud vastava segu terastikulise koostise minimaalse ja maksimaalse väärtuse vahemikust.

  (8) Ühe stabiliseeritud kihi lubatud paksus on 10–25 cm. Kui on vaja ehitada paksemat stabiliseeritud kihti, siis stabiliseeritakse kahes kihis.

  (9) Bituumenstabiliseerimisel kehtivad järgmised nõuded:
  1) bituumenstabiliseerimisel kasutatakse sideainena keskmise kiirusega lagunevat bituumenemulsiooni või sellist vahtbituumenit, mis valmistatakse bituumenist, margiga 70/100, 100/150 või 160/220, mille omadused on kirjeldatud standardis EVS 901-2;
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]
  2) vahtbituumeniga stabiliseerimisel peab esimese viie minuti jooksul pärast segamisprotsessi algust võtma vahuproovi ning määrama vahustamise käigus sideaine mahu kasvu. Bituumeni vahustamisel peab olema mahukasv vähemalt 20-kordne;
  3) sideaine sisaldust bituumenstabiliseeritud segus peab kontrollima katkematu tööprotsessi jooksul kasutatud sideaine koguse ja stabiliseeritud pinna järgi;
  4) bituumenstabiliseeritud segust valmistatakse proovikehad ja katsetatakse analoogiliselt lõike 10 punktis 4 sätestatud toimingutele, kusjuures proovikehad tuleb katsetada kaudsele tõmbetugevusele 20 ºC juures, kus seitsme päeva vanuselt peab katsetulemus olema vähemalt 0,15 MPa ja 28 päeva vanuselt vähemalt 0,25 MPa.
[RT I, 20.11.2020, 1 - jõust. 23.11.2020]

  (10) Tsementstabiliseerimine on stabiliseerimine stabilisaator-sideainega, tsemendiga või hüdraulilise teesideainega (edaspidi hüdrauliline sideaine). Tsementstabiliseerimisel kehtivad järgmised nõuded:
  1) tsementstabiliseerimisel kasutatakse sideainena hüdraulilist sideainet. Nõuded sideainetele on kirjeldatud standardites EVS-EN 197-1, EVS 925 ja EVS-EN 13282-1;
[RT I, 08.04.2016, 2 - jõust. 11.04.2016]
  2) segu tegelik hüdraulilise sideaine sisaldus võrreldes segu projekteeritud koostisega ei või erineda üle 2%. Hüdraulilise sideaine sisaldust kontrollitakse katkematu tööprotsessi jooksul kasutatud koguse järgi;
  3) tööd alustades kontrollitakse hüdraulilise sideaine doseerimist iga 50 meetri järel. Kui kolme järjestikuse määrangu erinevused ei ületa 0,5 kg/m², siis tehakse edaspidi kontrollmääranguid vähemalt üks kord päevas;
  4) stabiliseeritud kihist võetud proovidest, millest on eraldatud kõik üle 40 mm suurusega kivid, tehakse esimesel tööpäeval, kui stabiliseerimist alustati, PROCTOR-meetodil kuus proovikeha läbimõõduga 150 mm, millest kolmel katsekehal määratakse survetugevus 7 päeva vanuselt ja kolmel katsekehal 28 päeva vanuselt. Edaspidi tehakse ja katsetatakse kuus proovikeha iga 10 000 m² stabiliseeritud pinna kohta. Survetugevust võib määrata ka katendist puuritud proovikehadel, mille läbimõõt on 150 mm. Proovikehade valmistamise meetodid on kirjeldatud standardis EVS-EN 13286-50;
  5) stabiliseeritud segust valmistatud proovikehade survetugevus seitsme päeva vanuselt peab olema vähemalt 2 MPa ja 28 päeva vanuselt vahemikus 4–12 MPa.

  (11) Kompleksstabiliseerimisel kehtivad järgmised nõuded:
  1) kompleksstabiliseerimisel kasutatakse sideainena bituumenemulsioone, mille lagunemisindeks on vähemalt klass 3 ning mille bituumeni sisaldus on vähemalt 60% või vahtbituumenit, mille lähtebituumen on naftabituumen margiga 100/150 kuni 650/900 (kui stabiliseerimisel ei kasutata freespuru, võib kasutada ka margiga 70/100) ja hüdraulilist sideainet;
[RT I, 08.04.2016, 2 - jõust. 11.04.2016]
  2) [Kehtetu - RT I, 20.11.2020, 1 - jõust. 23.11.2020]
  3) [Kehtetu - RT I, 20.11.2020, 1 - jõust. 23.11.2020]
  4) [Kehtetu - RT I, 20.11.2020, 1 - jõust. 23.11.2020]
  5) kompleksstabiliseeritud segust valmistatakse proovikehad ja katsetatakse analoogiliselt lõike 10 punktis 4 sätestatud toimingutele, kusjuures proovikehad tuleb katsetada survetugevusele või kaudsele tõmbetugevusele 20 ºC juures. Seitsme päeva vanuste proovikehade survetugevus peab olema vähemalt 1,5 MPa ja 28 päeva vanuselt vahemikus 3–12 MPa või kaudne tõmbetugevus seitsme päeva vanuselt vähemalt 0,35 MPa ja 28 päeva vanuselt vahemikus 0,5–0,9 MPa.
[RT I, 20.11.2020, 1 - jõust. 23.11.2020]

  (12) Nõuded erinevate meetoditega paigaldatud stabiliseeritud kihile:
  1) iga paanikihi paksust mõõdetakse pärast tihendamist iga uue teelõigu alguses 50-meetrise sammuga. Kui kolme järjestikuse mõõtmise tulemused vastavad nõuetele, tehakse edaspidi vähemalt üks määrang iga 100 meetri järel. Paanikihi keskmine paksus ei tohi olla projekteeritud paksusest väiksem üle 10% ja üksikmõõtmise tulemus väiksem üle 30 mm;
  2) stabiliseeritud kihi keskmine paksus arvutatakse tee ristlõikes tehtud kolme (tee teljel ja 50 cm kaugusel katendi servast) mõõtmise alusel, kusjuures mõõdetud kihipaksuseid, mis ületavad projekteeritud kihipaksust rohkem kui 1,2 korda, arvestatakse projekteeritud kihipaksust 1,2 korda ületavana. Tihendatud stabiliseeritud kihi kõrgusi kontrollitakse vähemalt iga 25 meetri järel ristlõike kolmes punktis;
  3) kõrgused võivad erineda projektist ±50 mm, asustatud alas ja külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm;
  4) stabiliseeritud kihi laiust mõõdetakse iga 25 meetri järel ja see ei või üheski ristlõikes olla väiksem projektis ettenähtud laiusest;
  5) stabiliseeritud kihi tasasust piki- ja ristsuunas kontrollitakse iga 25 meetri järel. Suurim lubatud ebatasasus 3 meetri pikkuse lati all on tee piki- ja ristsuunas 15 mm;
  6) lubatud erinevus projektis määratud kaldest on stabiliseeritud aluse ülemise kihi jaoks kahepoolse ristsuunalise kaldega teel ±0,5% ning ühepoolse ristsuunalise kaldega teel ±0,3%;
  7) elastsusmoodul stabiliseeritud kihi pinnal määratakse LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega iga 250 meetri järel ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja 50 cm kaugusel kihi servast). Esimene mõõtmiskoht peab olema kuni 25 meetri kaugusel lõigu algusest. Elastsusmooduli minimaalne väärtus neis punktides seitsme päeva vanusel kihil peab olema bituumenstabiliseerimisel 190 MPa ning tsement- ja kompleksstabiliseerimisel 230 MPa. Kui kolmes esimeses järjestikuses ristlõikes mõõdetud elastsusmoodul vastab nõuetele, võib mõõtmiste sammu pikendada kuni 500 meetrini. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused teisendatud võrreldavaks;
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]
  8) [kehtetu - RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]
  9) pinnatud stabiliseeritud kihi tasasus peab vastama määruse lisas 1 esitatud mustkatte tasasusele.

  (13) Enne katte paigaldamist peab parandama kõik ilmnenud vead. Üle 15 mm sügavused augud täidetakse ja tihendatakse kas stabiliseerimiseks kasutatud seguga või asfaltseguga.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (14) Kui ühes mõõtepunktis sooritatava mõõtmisseeria kolme üksikmõõtmise keskmine tulemus ületab nõutava elastsusmooduli väärtust üle 10%, siis antud punktis rohkem üksikmõõtmisi ei ole vaja teha.

§ 14.   Tee katte pindamine

  (1) Pindamiseks peab teekate olema tasandatud. Teekattes olevad augud ja praod, mis on sügavamad kui 20 mm, peavad olema täidetud ja tihendatud.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (2) Pinnatud teel olev killustik peab olema piisava nakkega seotud bituumeniga ja vahetult pindamismaterjalide all olevate materjalidega. Pindamiseks kasutatakse killustikke, mille omadused on esitatud käesoleva määruse lisas 12. Pindamise nõuded on kirjeldatud standardis EVS-EN 12271. Killustike omadused on kirjeldatud standardis EVS-EN 13043. Sideainete omadused on kirjeldatud standardites EVS-EN 12591, EVS-EN 14023 ja EVS-EN 13808 ning sideainete soovituslik valik on kirjeldatud standardis EVS 901-2. Kasutatavate põlevkivibituumenite omadused on kirjeldatud standardis EVS 901-2.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (3) Kruus- ja kergkattega tee pindamiseks võib kasutada fraktsioneerimata täitematerjale. Fraktsioneerimata täitematerjalide nõuded on kirjeldatud standardis EVS-EN 13043. Pindamisohje tingimused on kirjeldatud standardis EVS-EN 12271.

  (4) Kasutatava ridakillustiku üle 4 mm mõõduga terad peavad vastama määruse lisas 12 esitatud nõuetele. Märgsõelumisel võib ridakillustiku peenosiste (alla 0,063 mm osiste) sisaldus olla kuni 5% (standardi EVS-EN 13043 järgi f₅).

  (5) Fraktsioneeritud killustiku terade arv 10 × 10 cm pindalal peab pärast lahtiste killustikuterade eemaldamist erinevatel killustikufraktsioonidel olema järgmine: 4/8 > 160 tk; 8/12 > 60 tk; 12/16 > 40 tk.

  (6) Pärast formeerumist ning lahtiste killustikuterade eemaldamist peab tekstuuri sügavus väljaspool sõidujälgi, mõõdetuna nihikuga killustikuterade tipust kuni sideaine kihini, erinevatel killustikufraktsioonidel olema järgmine: 4/8 – 2 kuni 4 mm; 8/12 – 3 kuni 6 mm; 12/16 – 4 kuni 8 mm.

  (7) Ridakillustiku terastikuline koostis peab vastama käesoleva määruse lisas 13 toodud nõuetele.

  (8) Kruuskillustike kasutamisel peab purustatud terade osakaal olema vähemalt C_50/30 või C_50/10. Nõuded kruuskillustikele on kirjeldatud standardis EVS-EN 13043.

  (9) Pindamisel kasutatava sideaine nake killustikuga peab olema vähemalt 90% katsetatuna löögimeetodil. Katsetustingimused on kirjeldatud standardis EVS-EN 12272-3. Rullpudeli meetodil katsetatuna peab nake killustikuga olema vähemalt 50% pärast 24 tunni möödumist katse algusest. Rullpudeli meetodi tingimused on kirjeldatud standardis EVS-EN 12697-11. Kui nake on vastavalt alla 90% või 50%, kasutatakse pindaktiivseid lisandeid. Pärast pindaktiivse lisandi lisamist kontrollitakse naket uuesti ja see peab vastama eespool toodud nõuetele.

  (10) Tee pindamiseks võib kasutada kokkuleppel tellijaga teebituumenit pehmendavaid ja parafiine mitte sisaldavaid õlisid või muid sarnasel põhimõttel toimivaid lisandeid. Asustatud alal ei või pindamiseks kasutada põlevkivibituumenit.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (11) Pindamistööd on lubatud, kui õhutemperatuur on teebituumenite kasutamisel vähemalt +15 ºC ja bituumenemulsioonide kasutamisel vähemalt +10 ºC ning teekatte temperatuur on vähemalt +10 ºC. Polümeermodifitseeritud bituumeni kasutamisel on soovitatav õhutemperatuur > +25 kraadi ja katte temperatuur > +40 kraadi ning polümeermodifitseeritud lähtebituumeniga bituumenemulsiooni kasutamisel õhutemperatuur soovitatavalt > +20 kraadi ja katte temperatuur > +30 kraadi. Madalamatel õhutemperatuuridel on pindamistööd lubatud tellija nõusolekul, kui tööde tegija on tõendanud, et kasutab uut materjali või tehnoloogiat, mis tagab samaväärse kvaliteediga pindamiskihi. Saju korral tuleb pindamistööd peatada.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (12) [Kehtetu - RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (13) [Kehtetu - RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (14) [Kehtetu - RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (15) [Kehtetu - RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (16) [Kehtetu - RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

§ 15.   Kruusatee katte ehitamine

  (1) Kruusatee katte (edaspidi kruuskate) ehitatakse looduslikust või tehistäitematerjalist.

  (2) Kruuskatte täitematerjali terastikuline koostis peab vastama määruse lisa 10 positsiooni 5 või 6 nõuetele. Nõuded täitematerjalidele on kirjeldatud standardis EVS-EN 13285. Täitematerjali terastikulise koostise vastavust nõuetele kontrollitakse iga 1500 m³ paigaldatud materjali korral vähemalt üks kord. Nõuetele mittevastava materjali peab konstruktsioonist eemaldama või tellijaga kooskõlastatult kasutama parandusmeetmeid.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (3) Kasutatava jämetäitematerjali purunemiskindluse kategooria peab olema vähemalt LA35 (Los Angelese tegur ≤ 35), purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse kategooria C50/30 ja külmakindluse kategooria vähemalt F4. Purunemiskindluse nõuded on kirjeldatud standardis EVS-EN 13242 ja külmakindluse nõuded standardis EVS-EN 1367-1.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (4) Kruusatee ehitamisel võib täitematerjali niiskus olla kuni 0,5% võrra väiksem laboris PROCTOR-meetodil määratud optimaalsest niiskusest.

§ 16.   Asfaltsegu valmistamine

  (1) Asfaltsegu peab valmistama ja paigaldama niisugusel viisil, et see peaks vastu ette nähtud kasutusaja jooksul. Asfaltsegude valmistamise nõudeid on kirjeldatud standardis EVS 901-3.

  (2) Töövõtja peab paigaldatava asfaltsegu retsepti kooskõlastama omanikujärelevalvega.

  (3) Asfaltsegu retsept tuleb koostada standardi EVS 901-3 järgi.

  (4) Asfaltsegudes kasutatavate täitematerjalide ja nende ladustamise nõuded on kirjeldatud standardis EVS 901-1 ja standardis EVS 901-3.

  (5) Töö tegija peab laboris enne asfaltsegu koostise kooskõlastamist ning tööde käigus vähemalt üks kord iga täitematerjali partiil kontrollima tarnitud täitematerjalide kõikide fraktsioonide (välja arvatud fraktsioonid, mille D jääb alla 5 mm) purunemiskindluse, kulumiskindluse ja terastikulise koostise vastavust vastavushindamise dokumentatsioonile (kui nimetatud omadused on nõutavad ja deklareeritud) ning bituumeni penetratsiooni ja naket tardkivimist jämetäitematerjaliga. Nõuded purunemiskindlusele, kulumiskindlusele ja terastikulisele koostisele on kirjeldatud standardis EVS 901-1. Bituumeni penetratsiooni ja naket segus kasutatavate jämetäitematerjalidega kontrollitakse vähemalt üks kord iga 200 tonni bituumeni kohta. Kaevetöödega seotud katendi taastamisel katte pindalaga kuni 1000 m² võib aluseks võtta asfaltsegu tootja toimivusdeklaratsiooni.

  (6) Tard- ja moondekivimist ning tehistäitematerjalidest asfaltsegudes võib asfalditehase tolmupüüdurite tolmu kasutada kuni 50% ulatuses lisatava filleri ja tolmu kogumassist. Nõue ei kehti AC base tüüpi asfaltsegu puhul. Asfalditehase tolmupüüdurite tolmu kasutamise nõuded asfaltsegus on kirjeldatud standardis EVS 901-3.

  (7) Iga asfalditehase, sealhulgas mobiilse vahetus läheduses peab olema labor, milles määratakse täitematerjalide ja asfaltsegude terastikulist koostist ning asfaltsegude sideaine sisaldust.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud labor ei pea olema akrediteeritud.

  (9) Asfaltsegude segamistemperatuur valitakse vastavuses sideaine margiga ning lubatud temperatuurid on esitatud standardis EVS 901-3. Asfaltsegude tootmisel lubatust madalamatel temperatuuridel kasutatakse segu töödeldavust parandavaid lisandeid. Olenevalt bituumeni margist on kokkuleppel teetööde tellijaga lubatud kasutada standardis EVS 901-3 toodud segamistemperatuuridest erinevaid segamistemperatuure.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

§ 17.   Asfaltsegu vedu

  (1) Asfaltsegu vedava veoki kast peab enne laadimist olema puhas. Veol ei tohi segu maha pudeneda ega kihistuda. Asfaltsegu võib vedada selleks kohandatud veokiga. Asfaltsegu koorma peab katma.

  (2) Kui asfaltsegu veetakse selleks kohandamata veokiga, on suurim lubatud veokaugus SMA segudel 15 km ja AC segudel 40 km.

  (3) Kui asfaltsegu veetakse selleks kohandatud veokiga kaugemale, kui SMA segudel lubatud 15 km ja AC segudel lubatud 40 km, siis suurim lubatud veokaugus sõltub veo ajast, ilmastikutingimustest ja segu koostisest, kuid segu töödeldavus paigaldamisel peab olema tagatud. Asfaltsegu temperatuuri peab kontrollima iga saabuva veoki kastis vahetult enne selle tühjendamist laoturisse ja fikseerima kirjalikult protokollis. Protokoll peab sisaldama koorma paigaldamise kellaaega ja piketaažilist asukohta ning asfaltsegu temperatuuri. Laoturi punkris võib asfaltsegu temperatuur olla kuni 10 ºC madalam standardis EVS 901-3 esitatud seda liiki segu kõige madalamast lubatud segamistemperatuurist. Tellija nõusolekul võib madalamatel temperatuuridel paigaldada segu juhul, kui töö tegija tõestab segu töödeldavust.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

§ 18.   Asfaltsegu paigaldamine

  (1) Asfaltsegu paigaldatakse nõuetekohaselt ehitatud ning omanikujärelevalve tegija vastu võetud alusele.

  (2) Katte kulumiskihte võib laotada õhutemperatuuril üle +5 ºC ja aluskihte (siduv- ja kandekihte) üle 0 ºC. Asfaltsegu laotamisel temperatuuridel 0 kuni +5 ºC peab kasutama segu töödeldavust parandavaid (paigaldustemperatuuri alandavaid) lisandeid. Katte peab paigaldama kuiva ilmaga ja tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada siis, kui alus on kuiv.

  (3) Kattekihtide omavahelise nakke parandamiseks peab asfalt- ja mustkatte aluskihte kruntima bituumeni või bituumenemulsiooniga. Bituumeni ja bituumenemulsiooni omadused on kirjeldatud standardis EVS 901-2. Emulsiooni vesi peab enne kihi laotamist olema välja aurunud. Krundi kulunorm arvestatuna bituumenile on 0,10 kuni 0,30 l/m².

  (4) Kruntimist vajavad külmad, varem paigaldatud asfaltsegu vuugid, mille kruntimiseks kasutatakse alumistes kihtides sama krunti, mida alumiste kihtide kruntimiseks, kuid kulumiskihivuukide kruntimiseks kasutatakse spetsiaalseid vuugiliime, vuugilinte või ehitatakse kuumvuugina, kasutades spetsiaalseid seadmeid.

  (5) Laotatava kihi minimaalne ja maksimaalne paksus sõltub kasutatava segutüübi täitematerjali suurimast teramõõdust D. Laotatava kihi minimaalsed ja maksimaalsed paksused on esitatud standardis EVS 901-3.

  (6) Mitmekihilise ühepoolse kaldega asfaltkatte puhul tuleb iga järgneva kihi pikivuuk nihutada vähemalt 15 cm võrra eelnevate asfaldikihtide pikivuukide suhtes. Kahepoolse kaldega kahe või enamarajalise sõidutee katte alumise ja ülemise kihi murdepunktil asuvad pikivuugid peavad olema üksteise suhtes nihutatud vähemalt 5 cm. Pikivuuk ei või asetseda põhilise liiklusvoo sõidujäljes.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

§ 19.   Asfaltsegu tihendamine

  (1) Tihendamisel peab iga katte kiht saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Katte tihendustegur ja jäävpoorsus peavad vastama käesoleva määruse lisas 3 esitatud nõuetele. Valmis kattel ei tohi olla rullimisjälgi, pragusid ega bituumeniga küllastunud kohti.

  (2) Liiklust võib kattele lubada, kui katte temperatuur on langenud alla +40 ºC.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

§ 20.   Lubatud hälbed paigaldatud asfaltsegu kihile

  (1) Suurimad lubatud hälbed igale paigaldatud asfaltsegu kihile määratuna 25 meetrise sammuga piki teed on:
  1) põikkalle kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% võrra ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,3% võrra;
  2) [kehtetu - RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]
  3) katte serva kaugus tee teljest võib erineda –5/+15 cm, kusjuures katte kogulaius ei tohi olla projekteeritust kitsam ja kahe järjestikuse mõõtmise vahe ühtlase laiusega sirgetel lõikudel ei või olla üle 5 cm.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (2) Kihi keskmine paksus arvutatakse sõiduraja ristlõikest võetud kolme puurkeha mõõtmise alusel, kusjuures mõõdetud kihipaksused, mis ületavad projekteeritud kihipaksust rohkem kui 1,2 korda, lähevad keskmise kihipaksuse arvutamisel arvesse väärtusega 1,2 korda projekteeritud kihipaksusest.

  (3) Suurim lubatud keskmise paksuse vähenemine võrreldes projektis ettenähtud keskmise paksusega igale paigaldatud asfaltsegu kihile ja määratuna 250 meetri sammuga piki teed või paigaldatud kihi iga 6000 m² kohta, võib olla ristlõikes kuni 10%. Keskmist kihi paksust peab mõõtma vähemalt kahes erinevas ristlõikes. Üksikmõõtmisel on kihi paksuse lubatud vähenemine paigaldatud asfaltsegudel 10 mm ja mustsegul 15 mm. Asfaltkihtide summaarne paksus ei või olla väiksem projektis ettenähtud paksusest. Proovide tegemiseks on kattest puurkehade võtmise skeem toodud käesoleva määruse lisas 18. Kaevetööde käigus katte taastamisel peab võtma vähemalt kolm proovi ja suurema pinna kui 100 m² puhul lisama ühe proovi iga 100 m² kohta.

  (4) Kõik proovivõtud ja mõõtmistulemused protokollitakse ja koostatakse proovi võtmise asukoha skeem.

  (5) Puurkeha vähim kaugus paigaldatud katte servast peab olema vähemalt 0,5 meetrit ja kaevuluugist 1 meeter.

  (6) Prooviaugud tuleb täita kattega samaväärse materjaliga ja mitte hiljem kui ühe nädala jooksul pärast puurkehade võtmist.

§ 21.   Mustkatte ehitamine

  (1) Mustsegu peab valmistama ja paigaldama niisugusel viisil, et see peaks vastu ette nähtud kasutusaja jooksul. Nõuded mustsegu omadustele on kirjeldatud standardis EVS 901-3.

  (2) Seguris segamiseks peab sooja mustsegu niisket täitematerjali kuivatama, kuni täitematerjali niiskus langeb alla 3%. Kuivatamisel soojendatakse täitematerjal 60–90 ºC-ni.

  (3) Teel segamisel segatakse külm täitematerjal sideainega teefreesi või mõne muu segamisseadme abil.

  (4) Hiljemalt ühe kuu möödudes pärast paigaldatud kattele liikluse lubamist peab mustsegust katte jäävpoorsus ja tihendustegur vastama käesoleva määruse lisas 3 toodud nõuetele.

  (5) Pärast valmistamist peab mustsegust katted pindama vastavalt käesoleva määruse §-s 14 sätestatud nõuetele.

  (6) Proovikehasid võetakse vastavalt käesoleva määruse § 20 lõikes 3 sätestatud asfaltkattest puurkehade võtmise metoodikale.

§ 22.   Sillutiskatete ehitamine, nõuded sillutuskividele

  (1) Sillutised ehitatakse looduskivist või betoonist sillutuskividest või -plaatidest või keraamilistest sillutuskividest. Sillutisi peab valmistama ja paigaldama niisugusel viisil, et nad peaksid vastu ette nähtud kasutusaja jooksul.

  (2) Nõuded looduskivist sillutuskividele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1342 ja nõuded sillutusplaatidele standardis EVS-EN 1341. Kui sillutuskivid ja sillutisplaadid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, peab külmakindluskatse tegema samasuguste jäätumisvastaste soolade keskkonnas ning sillutiskivide ja sillutisplaatide deklareeritud keskmine survetugevuse katsetulemuste vahe ei tohi ületada 20%.
[RT I, 20.11.2020, 1 - jõust. 23.11.2020]

  (3) Nõuded betoonist sillutuskividele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1338 ja nõuded sillutusplaatidele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1339. Kui sillutuskivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide ega plaatide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja üksiktulemus ei või ületada 0,5 kg/m².

  (4) Nõuded keraamilistele sillutuskividele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1344. Välitingimustes kasutamisel peab keraamiliste sillutuskivide külmakindluse klass olema FP100. Kui keraamilistel sillutuskividel on kokkupuude jäätumisvastaste sooladega, peab külmakindluskatse tegema samasuguste jäätumisvastaste soolade keskkonnas. Külmakindluskatse on kirjeldatud standardis EVS-EN 1344.

  (5) Looduskivide veeimavus 24 tunni jooksul peab olema alla 0,5%.

§ 23.   Äärekivide paigaldamine ja voolurennide ehitamine

  (1) Äärekivid ja voolurennid valmistatakse looduskivist või betoonist.

  (2) Nõuded looduskivist äärekividele ja voolurennidele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1343. Kui looduslikel kividel on kokkupuude jäätumisvastaste sooladega, peab külmakindluskatse tegema samasuguste jäätumisvastaste soolade keskkonnas. Külmakindluskatse on kirjeldatud standardis EVS-EN 12371.

  (3) Nõuded betoonist äärekividele ja voolurennidele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1340. Kui kivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m².

  (4) Äärekivid ja voolurennid paigaldatakse killustikust või kruusast alusele ja betoonist sängituskihile ning toestatakse betooniga viisil, mis ei takista teiste konstruktsioonielementide paigaldamist ja ehitamist. Voolurenni ja kõnnitee sõiduteepoolse äärekivi aluse elastsusmoodul peab olema ≥140 MPa ja kõnnitee välimise äärekivi aluse elastsusmoodul peab olema ≥120 MPa, mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused teisendatud võrreldavaks. Voolurennid peavad kõnniteel, jalg- ja jalgrattateel olema kaetud sobivate restidega. Järgima peab rennide valmistaja paigaldusjuhendit. Rennide ja asfaltkatte ühenduskohtades peab kasutama sobivaid vuugitäite materjale.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (5) Äärekivide ja voolurennide lubatud paigaldushälbed on:
  1) äärekivi väljaulatuvus üle sõidutee katte tasapinna võrreldes projektiga ±10 mm;
  2) voolurenni serva kõrguse erinevus ümbritsevast tasapinnast +0/–10 mm.

  (6) Voolurenni kalle peab olema suurem kui 2 mm/m ja vee äravool peab olema tagatud.

  (7) Äärekivide vaheliste vuukide laius sirgetel ei tohi ületada 5 mm ja kõveratel 10 mm.

§ 24.   Truupide ja sildade ehitamine

  (1) Sillana käsitatakse käesoleva määruse mõistes silda, viadukti, tunnelit, altläbipääsu, estakaadi. Truup on rajatis tee muldkehas tee alt vee läbijuhtimiseks.

  (2) Sildade ja truupide ehitamise kvaliteedinõuded peavad projektis olema esitatud mahus, mille järgi on rajatist võimalik lõplikult valmis ehitada ja tehtud töid kontrollida. Lubatud kõrvalekalded projektist truupide ehitamisel on esitatud määruse lisas 16 ja sildade ehitamisel lisas 17.

  (3) Truupide ja sildade ehitamisel kontrollitakse järgmiste mõõdete vastavust projektile:
  1) rajatise kõrgust ja plaanilist asetust;
  2) piirmõõtmeid rajatise peal ja all;
  3) truubi ja silla peal asuva tee piki- ja põikkaldeid;
  4) konstruktsioonielementide paiknemist ja mõõteid (sealhulgas vuugid ja põrkepiirded);
  5) alus- ja täitepinnase tihendatust;
  6) toodete ja materjalide toimivusdeklaratsiooni või vastavusdeklaratsiooni olemasolu;
  7) konstruktsioone (sealhulgas nõlvakindlustust) ja nende pinnakatteid;
  8) vee ärajuhtimissüsteemide toimivust (näiteks hüdroisolatsioon ja veeviimarid).

  (4) Truupide ja sildade betoonitöödel lähtutakse järgmisest:
  1) betoonist valmistoodete nõuetest, mis on kirjeldatud standardites EVS-EN 12794, EVS-EN 14844, EVS-EN 14991, EVS-EN 15050 ja EVS-EN 15258;
  2) betooni ja betoonkonstruktsiooni nõuetest, mis on kirjeldatud standardisarjas EVS-EN 12350 ning standardites EVS-EN 206; EVS-EN 1536; EVS-EN 12699; EVS-EN 13670 ja EVS 814;
  3) objektile toodava külmakindlusnõuetele vastava betoonisegu õhusisalduse vastavust esitatud nõuetele peab kontrollima igal kohale toodud koormal kohtproovina vahetult enne paigaldamist;
  4) betooni hooldamis- ja kaitsmisperiood ilmastiku eest peab olema vähemalt 120 h (viis päeva), mis vastab hooldusklassile 4, kusjuures hooldusklass sõltub betooni pinnatemperatuurist kuni betooni 70% normsurvetugevuse saavutamiseni.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud nõuetele mittevastavat betoonisegu ei tohi kasutada ja paigaldatud mittevastava materjali peab eemaldama.

  (6) Truupide ja sildade metalltööde tegemisel lähtutakse järgmisest:
  1) konstruktsiooniteraste nõuetest, mis on kirjeldatud standardisarjas EVS-EN 10027;
  2) konstruktsiooniterase deklareeritud katsetemperatuur peab olema vähemalt –20 kraadi;
  3) terasekonstruktsioone atmosfääris kaitsev värvikaitsesüsteem peab vastama standardisarjas EVS-EN 12944 nõuetele, keskkonnaklass C3;
  4) teraskonstruktsioone kaitsva värvkattesüsteemi kestvusklassi uutel sildadel ja truupidel peab olema vähemalt H ja remonditavatel sildadel ja truupidel M.

  (7) Sildade detailide paigaldamisel lähtutakse järgmisest:
  1) sildade tugiosade nõuetest, mis on kirjeldatud standardisarjas EVS-EN 1337;
  2) silla deformatsioonivuuk ei tohi olla kõrgemal teekatte pinnast;
  3) vuugi pealispinna sügavus teekatte pinnast võib olla kuni 5 mm.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

§ 25.   Liikluskorraldusvahendid

  (1) Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel järgitakse Eesti standardeid EVS 613, EVS 614 ning EVS 615.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (2) Teepiirdesüsteemide kõrguse lubatud hälbed katte serva kõrgusest on ±0,05 meetrit ning lubatud kõrvalekalle vertikaaltasapinnast 50 meetri pikkusel sirgel teelõigul on ±0,02 meetrit.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (2¹) Tähisposti asend risti teega võib paigaldusjoonest erineda ±0,1 meetrit, helkurite kõrgus teekattest ±0,05 meetrit, kõrvalekalle vertikaalist ±3°.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (3) Liikluskorraldusvahendite teraspostid peavad olema valmistatud kuumgalvaniseeritud terastorudest, puitpostid peavad olema valmistatud sügavimmutatud puitmaterjalist.

§ 26.   Kaevetöödele järgnev tee katendi taastamine

  (1) Kaevetöödele järgneval tee katendi taastamisel peab olema tagatud tee katendi ja muldkeha püsivus.

  (2) Kaevik täidetakse ja tihendatakse kuni 2 meetri sügavuses olemasoleva muldega vähemalt samaväärsete omadustega materjaliga kuni 0,5 meetri paksuste kihtide kaupa.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

  (3) Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm.

  (4) Tee katendi konstruktsioonikihid tuleb taastada vähemalt samaväärse materjaliga ja samasuguse paksusega. SMA katte puhul võib kasutada taastamiseks asfaltsegu AC surf, kus kasutatav kivimaterjal peab olema samaväärne SMA segu kivimaterjaliga. Määruses sätestatud muud nõuded muldkehale, katendile jne peavad olema täidetud. Taastatud katte tasasus peab vastama käesoleva määruse lisas 2 toodud kattekihtide tasasuse nõuetele.

  (5) Sõidutee suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht asfaldilaoturi või samaväärse tehnoloogiaga ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Alla viie aasta vanuse katte pealmine kiht taastatakse kogu sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid on tehtud.

  (6) Piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht asfaldilaoturi või samaväärse tehnoloogiaga ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Alla viie aasta vanuse asfaltkatte pealmine kiht taastatakse kogu sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid on tehtud.

  (7) Looduskivisillutised ja tehiskivisillutised taastatakse vähemalt ühe meetri laiuselt üle kaeviku serva.

  (8) Kõnniteega ja jalg- ja jalgrattateega (edaspidi kõnnitee) risti või diagonaalis tehtavate kaevetööde korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht risti kõnniteega kogu kõnnitee laiuses, kui asfaltkatte taastamine on vajalik üle poole kõnnitee laiusest. Katendi alumiste kihtide taastamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetest.

  (9) Piki kõnniteed tehtava kaevetöö korral taastatakse kate järgmiselt:
  1) kõnniteel laiusega kuni 4 meetrit taastatakse asfaltkatte pealmine kiht kogu kõnnitee laiuses;
  2) kõnniteel laiusega üle 4 meetri taastatakse asfaltkatte pealmine kiht kogu kõnnitee laiuses, kui taastamata katet jääb vähem kui 2 meetrit.

  (10) Vajunud kaevupäis korrastatakse järgmiselt:
  1) asfaltkatte pealmine kiht taastatakse vähemalt 0,5 meetri ulatuses ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Pikivuugi asukoht viiakse sõiduraja keskele või sõiduraja piirile;
  2) kui kaevu remonditöödel kahjustatakse tee katendi alumisi kihte, siis tuleb lähtuda käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kehtestatud nõuetest;
  3) asfaltkatete taastamisel on lubatud kasutada ringfreesimist.

  (11) Juhul kui tee taastamisel rikutakse äärekivi, siis tuleb paigaldada uus äärekivi vähemalt samaväärsest materjalist.

  (12) Teel kaevetöödena liinirajatiste ehitamisel, remondil ja hooldamisel tehakse tee ja tee koosseisu kuuluva rajatise taastamistööd vastavate teerajatiste ehitamise, remondi ja hooldamise, projekteerimisnõuete, kvaliteedinõuete, samuti teetööde tegijale ja teetööde omanikujärelevalve tegijale kehtestatud nõuete järgi.

  (13) [Kehtetu - RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

§ 27.   Rakendussätted

  (1) Enne käesoleva sätte jõustumist sõlmitud lepingule või alustatud ehitustööle kohaldatakse käesoleva määruse 23. novembril 2020. aastal jõustunud redaktsiooni.

  (2) Kolme kuu jooksul pärast käesoleva sätte jõustumist sõlmitud lepingule võib kohaldada käesoleva määruse 23. novembril 2020. aastal jõustunud redaktsiooni.
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

Lisa 1 Katte pealiskihi tasasus

Lisa 2 Kattekihtide tasasus

Lisa 3 Katte tihendustegur ning jäävpoorsus
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

Lisa 4 Sajuvete kanalisatsioonitorustiku kõrgused ja kalded

Lisa 5 Geodeetiliste tööde lubatud hälbed

Lisa 6 Liivpinnasest muldkeha tihendustegur

Lisa 7 Muldkeha nõlvus

Lisa 8 Siirdekiilude kalded

Lisa 9 Killustiku omadused alustes

Lisa 10 Sidumata segude terastikulise koostise üldised piirid
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

Lisa 11 Stabiliseeritud kihtide terastikuline koostis

Lisa 12 Minimaalsed nõuded pindamisel kasutatavatele täitematerjalidele
[RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

Lisa 13 Ridakillustiku terastikuline koostis pindamisel

Lisa 14 Asfalt- ja mustsegu terastikulise koostise lubatud hälbed
[Kehtetu - RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

Lisa 15 Asfaltsegude lubatud segamistemperatuuride vahemikud
[Kehtetu - RT I, 26.11.2024, 1 - jõust. 29.11.2024]

Lisa 16 Truubi lubatud hälbed

Lisa 17 Silla lubatud hälbed

Lisa 18 Kattest puurkehade võtmise skeem