Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ tingimused ja investeeringute kava koostamise kord

Vastu võetud 15.05.2008 nr 3
RTL 2008, 40, 561
jõustumine 25.05.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng» meetme «Linnaliste piirkondade arendamine» (edaspidi meede) raames investeeringute kava koostamise kord ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord.

  (2) Meetme abikõlblikuks sihtpiirkonnaks § 5 lõikes 1 nimetatud valdkondade osas on Kohtla-Järve linn, Maardu linn, Narva linn, Pärnu linn, Saue linn, Tallinna linn, Tartu linn ja Viimsi vald. Harku vald, Jõelähtme vald, Jõhvi vald, Kiili vald, Rae vald, Saku vald ja Saue vald on meetme abikõlblikuks sihtpiirkonnaks § 5 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud valdkondade osas.

§ 2.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) avalik linnaline ruum – ala, mida kõik linnalise piirkonna elanikud ja külastajad saavad vabalt kasutada liikumiseks või puhkamiseks;
  2) rekreatsiooniala – avalik aktiivseks puhkuseks kasutatav looduslik, selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkeala;
  3) kergliiklustee – autoliiklusest eraldatud, spetsiaalselt vastavalt nõuetele ehitatud ja märgistatud (ning varustatud) jalgsikäimise ja jalgrattaga liiklemise tee;
  4) ehitustöö – ehitamine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 6 tähenduses;
  5) ehituslik projekteerimine – projekteerimine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses;
  6) kaasfinantseerija – toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud projektis osalev partner, kelleks on kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigiasutus, mittetulundusühing või sihtasutus, kes panustab abikõlbliku omafinantseeringu katmisel projekti rahaliselt ning kes ei ole projektis töövõtja.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

§ 3.   Meetme rakendusasutus ja -üksus

  (1) Meetme rakendusasutus on Siseministeerium Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» tähenduses.

  (2) Meetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» tähenduses.

§ 4.   Meetme eesmärgid

  Meetme eesmärkideks on:
  1) avaliku linnalise ruumi arendamine;
  2) linnaspetsiifiliste probleemide lahendamine;
  3) keskuste ja tagamaa parem funktsionaalne sidustamine.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 5.   Toetatavad tegevused

  (1) Meetme raames toetatakse järgmisi valdkondi:
  1) säästva linnatranspordisüsteemi arendamine (sh kergliiklusteed, liikluskorraldus, ühistranspordikorraldus jms);
  2) lapsehoiu parandamisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine (lastesõimed, lasteaiad, erilasteaiad);
  3) sotsiaalse turvalisuse tõstmisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine (rehabilitatsiooni- ja aktiviseerimiskeskused, turvakodud, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalkorterid, lastekodud, spordihooned ja -rajatised jms);
  4) avaliku linnalise ruumi ja rekreatsioonialade väljaarendamine ning haljastuse parandamine (linnasüdamed, väljakud, pargid, ranna- ja kaldaalad jms);
  5) avalikuks kasutuseks mõeldud alade planeeringute koostamine.

  (2) Lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 toodud valdkondadele eraldatakse vähemalt 50% meetme toetusmahust. Kava koostamisel peab iga piirkonna kavaga kinnitatavate projektide toetusmahust vähemalt 50% olema suunatud nimetatud valdkondadele.

  (3) Meetme raames on toetatavateks tegevusteks:
  1) lõike 1 punktides 1–4 toodud valdkondadega seotud ehitus- ja haljastustööd, linnamööbli soetamine ja paigaldus, kinnisasja soetamine;
  2) ehitustöödega seotud ning ehitise kasutamise otstarbe täitmiseks vajaliku mööbli ja sisseseade ost, sisekujundustööd;
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]
  3) ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde tegemine, ideekonkursi korraldamine, ehituslik projekteerimine, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiiside ning ehitusprojekti maksumuse kalkulatsiooni tegemine, maastiku planeerimine, sisekujunduse projekteerimine, keskkonnamõjude hindamine, muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega, ehitusjuhtimine, omanikujärelevalve, autorijärelevalve, muinsuskaitseline järelevalve;
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]
  4) lõike 1 punktis 1 toodud valdkonnaga seotud uuringute ja ekspertiiside tegemine, tehniline projekteerimine, seadmete ja masinate soetamine, testimine ning kasutamise koolitus, tarkvara soetamine, arendus, testimine ning kasutamise koolitus;
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]
  5) avaliku linnalise ruumi ja säästva linnatranspordiga seonduvate teemaplaneeringute ja avalikuks kasutuseks mõeldud alade detailplaneeringute koostamine (sh keskkonnamõjude hindamine).

  (4) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
  1) hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks);
  2) liiklusvahendite soetamine;
  3) majutus- ja toitlustusteenuste ning muude reeglina puhastulu saamisele orienteeritud teenuste väljaarendamine;
  4) investeeringud objektidesse, mille omanikuks või valdajaks kasutuslepingu või kontsessioonilepingu alusel on äriühingud, tulundusasutused või füüsilised isikud.

  (5) Investeeringud äriühingute, tulundusasutuste või füüsiliste isikute omandisse või valdusse kuuluvatesse objektidesse on abikõlblikud ainult kergliiklusteede puhul, tingimusel, et kergliiklusteele on seatud servituut (sh isiklik kasutusõigus) taotleja kasuks vähemalt viieks aastaks projekti tegevuste abikõlblikkuse perioodi (edaspidi projekti abikõlblikkuse periood) lõppemisest arvates.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (6) Lõike 1 punktis 3 nimetatud sotsiaalkorterite ehitamisel või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11), artikli 7 lõikes 2 ja Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1–159), artiklis 47 kehtestatud piirangutest.

§ 6.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Meetme raames on abikõlblikud need toetuse saaja või kaasfinantseerijate kulud, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud abikõlblikes sihtpiirkondades §-s 5 nimetatud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks (sh Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega kaasnevad kulud).

  (2) Investeeringud väljaspool abikõlblikku sihtpiirkonda asuvatesse objektidesse on abikõlblikud juhul, kui vähemalt 50% projekti abikõlblikust omafinantseeringust on tagatud abikõlbliku sihtpiirkonna asukohajärgsete kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.

  (3) Finantseeritavate kulude osas on järgmised piirangud:
  1) kinnisasja ostuhind või sundvõõranditasu koos ostmiseks või sundvõõrandamiseks tehtud muude kuludega võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest;
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]
  2) ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde tegemise, ideekonkursi korraldamise, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiiside ning ehitusprojekti maksumuse kalkulatsiooni tegemise, maastiku planeerimise, sisekujunduse projekteerimise, keskkonnamõjude hindamise ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja selleks vajalike uuringute, ehitusjuhtimise, omanikujärelevalve, autorijärelevalve ning muinsuskaitselise järelevalve kulud kokku võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

  (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 nimetatud kulud;
  2) projekti üld- ja personalikulud, sealhulgas koolituskulud (v.a § 5 lõike 3 punktis 4 nimetatud seadmete, masinate ja tarkvara kasutamise koolituskulud);
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]
  3) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
  4) kulu, mis on eelnevalt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest hüvitatud;
  5) muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

  (5) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]

  (6) Abikõlblike kulude hulka ei arvestata tehinguid «Tulumaksuseaduse» § 8 mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.

§ 7.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2015.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse EAS-is registreerimise kuupäev või sellest hilisem kuupäev. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. detsember 2015.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

  (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks võib määrata taotluse registreerimise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2007. Enne taotluse registreerimist on lubatud läbi viia ainult ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde, ideekonkursi korraldamise, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiiside ning ehitusprojekti maksumuse kalkulatsiooni, maastiku planeerimise, sisekujunduse projekteerimise, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja selleks vajalike uuringute, ehitustööde jaoks vajalike arheoloogiliste eeluuringute, väljakaevamiste ja nendega seotud järelevalve, liitumistasude, kinnisasja ostu või sundvõõrandamisega seotud tegevusi ja nendega seonduvaid kulusid.
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]

§ 8.   Toetuse määr

  (1) Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseering peab moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.

  (2) Abikõlblikuks omafinantseeringuks ei loeta füüsiliste isikute ja äriühingute panust.

  (3) Meetme vahendite indikatiivse jaotuse piirkondade vahel perioodiks 2007–2013 kehtestab regionaalminister enne §-s 9 nimetatud kava koostamise algatamist. Osa vahenditest jaotatakse piirkondade vahel võrdselt. Teise osa jaotusel piirkondade vahel arvestatakse:
  1) piirkonna elanike arvu. Harku valla, Jõelähtme valla, Jõhvi valla, Kiili valla, Rae valla, Saku valla ja Saue valla puhul võetakse arvesse 50% nende elanike koguarvust;
  2) piirkonna kohaliku omavalitsuse üksustele «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» transpordi infrastruktuuri arendamise meetme raames kavandatavate struktuurivahendite mahtu.

3. peatükk INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMINE 

§ 9.   Linnaliste omavalitsusüksuste investeeringute kava

  (1) Meetmest toetuse taotlemise aluseks on linnaliste omavalitsusüksuste investeeringute kava (edaspidi kava).

  (2) Kava kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (3) Kava kehtestatakse aastateks 2007–2013.

  (4) Kava koostatakse järgmiste piirkondade kaupa:
  1) Tallinna linn;
  2) Tallinna tagamaa, sh Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Maardu linn, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald ja Viimsi vald ning Tallinna linn ühisprojektide osas piirkonna kohaliku omavalitsuse üksustega;
  3) Tartu linn;
  4) Narva linn;
  5) Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn;
  6) Pärnu linn.

  (5) Kava koosneb piirkondade kaupa loetletud projektidest, mille osas võib kavas nimetatud taotleja toetust taotleda. Iga projekti kohta tuuakse kavas välja taotleja nimi, projekti nimetus, projekti hinnanguline maksumus, maksimaalne toetussumma, minimaalne omafinantseeringu määr ning projekti rakendamise eeldatav alustamise ja lõpetamise tähtaeg.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

  (6) Kava koostamist korraldab Siseministeerium.

§ 10.   Kava koostamise algatamine

  (1) Siseministeerium teavitab abikõlbliku sihtpiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusi kava koostamise alustamisest kirja teel, määrates ettepanekute esitamise tähtajaks vähemalt 22 tööpäeva.

  (2) Ettepanekud kavasse lülitatavate projektide kohta esitatakse lõikes 1 nimetatud teates toodud tähtpäevaks Siseministeeriumile. Ettepanekuid saavad esitada kohaliku omavalitsuse üksused ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kui üks isik esitab mitu ettepanekut, tuleb kaaskirjas ära märkida projektide prioriteetsuse järjekord. Ettepanekud ühisprojektide kohta esitab üks projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus.

  (3) Ettepanekud esitatakse määruse lisas 1 toodud vormil paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse täidetud ettepaneku vorm lisaks ka elektrooniliselt.

  (4) Ettepanek peab sisaldama järgmist informatsiooni ulatuses, mis võimaldab hinnata projekti abikõlblikkust ja otstarbekust vastavalt §-dele 5–8 ja § 12 lõikele 3:
  1) probleemi kirjeldus;
  2) objekti olulisus tulenevalt arendusdokumentidest (kohaliku omavalitsuse arengukava, temaatiline arengukava, regionaalsed ja üleriigilised arendusdokumendid);
  3) projekti eesmärgid ja nende seos meetme eesmärkidega;
  4) projekti potentsiaalsed kasusaajad;
  5) projekti eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste loetelu ja projekti eeldatav tulemus;
  6) projekti tulemuste jätkusuutlikkus;
  7) projekti elluviimiseks vajalike ettevalmistustööde hetkeseis ja seonduvad projektid;
  8) projekti kavandatav elluviija ehk taotleja;
  9) projekti ajakava, sh eeldatav aeg EAS-ile taotluse või § 15 lõikes 1¹ nimetatud juhul taotluste esitamiseks;
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]
  10) projekti eelarve (hinnangulised abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud);
  11) projekti kavandatavad rahastamise allikad;
  12) olenevalt projekti iseloomust infrastruktuuriobjekti kirjeldus koos eskiisi tasemel (vähemalt EVS 811 «Hoone projekt» kirjeldatud mahus) projektdokumentatsiooniga. Eskiisi aluseks on soovitatavalt piiramata osavõtjate arvuga avatud hankemenetlusega riigihanke ideekonkurss.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

§ 11.   Ettepanekute menetlemine

  (1) Tähtpäevaks laekunud ettepanekud registreeritakse Siseministeeriumis üldises korras.

  (2) Siseministeerium viib läbi ettepaneku nõuetele vastavuse kontrolli.

  (3) Kui ettepanek ei vasta meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on Siseministeeriumil õigus nõuda ettepaneku vastavusse viimist meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist ettepanekus toodud tegevustesse üldjuhul 7 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest.

  (4) Siseministeerium otsustab hiljemalt 22 tööpäeva jooksul alates ettepanekute esitamise tähtpäevast ettepanekute nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise.

  (5) Siseministeerium küsib § 9 lõike 4 punktides 2 ja 5 nimetatud piirkondade kohaliku omavalitsuse üksustelt arvamust antud piirkonnas vastavaks tunnistatud projektide prioriteetsuse kohta.

  (6) Mittevastavaks tunnistatud ettepanekute kohta saadab Siseministeerium 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest ettepaneku esitajale vastava teate.

§ 12.   Kava eelnõu koostamine

  (1) Siseministeerium küsib asjaomaste ministeeriumide arvamust nõuetele vastavaks tunnistatud ettepanekutes sisalduvate projektide asjakohasuse kohta tulenevalt valdkondlikest arengukavadest ja strateegiatest ning investeeringute tehnilise ja majandusliku otstarbekuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantssuutlikkuse kohta.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (2) Regionaalminister moodustab ettepanekutes toodud projektide hindamiseks hindamiskomisjoni ning kehtestab hindamisjuhendi, milles tuuakse ära hindamiskomisjoni ülesanded, hindamiskriteeriumide kirjeldused ja osakaalud, hindamisskaala ja lõpphinde kujunemise valem ja minimaalse positiivse lõpphinde väärtus. Hindamiskomisjoni liikmed peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja ettepanekute esitajatest.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (2¹) Hindamiskomisjonil on enne hindama asumist õigus teha ettepanekuid projekti suunamiseks arhitektuursesse või ehitise ekspertiisi ja projekti täpsustamiseks või korrigeerimiseks. Arhitektuurse või ehitise ekspertiisi tellib Siseministeerium. Ettepanekud projekti täpsustamiseks või korrigeerimiseks edastab Siseministeerium § 13 lõikes 1 nimetatud ettepaneku esitajale ning annab vastamiseks aega vähemalt 10 tööpäeva.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (3) Arvesse võttes asjaomaste ministeeriumide seisukohti, hindab hindamiskomisjon ettepanekutes toodud projekte regionaalministri kehtestatud hindamisjuhendi alusel järgmiste kriteeriumide lõikes:
  1) projekti olulisus tulenevalt arendusdokumentidest ja prioriteetsusest piirkonnas;
  2) kavandatavate tegevuste tulemuste jätkusuutlikkus;
  3) kavandatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
  4) projektis kavandatud lahenduste aja- ja asjakohasus;
  5) piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö kavandatava projekti elluviimisel.

  (3¹) Negatiivse hindamistulemuse saanud projektide kohta saadab Siseministeerium 5 tööpäeva jooksul arvates hindamiskomisjoni protokolli allkirjastamisest ettepaneku esitajale vastava teate koos negatiivse hinde andmise põhjustega.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (4) Siseministeerium koostab hindamiskomisjonilt saadud hindamistulemuse alusel ning § 5 lõikes 2 toodud nõuet järgides kava eelnõu maksimaalselt § 8 lõike 3 alusel igale piirkonnale eraldatud vahendite ulatuses. Kavasse saab nimetada ainult positiivse hinde saanud projekte.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (5) Kava eelnõu kiidab heaks prioriteetse suuna seirekomisjon.

  (6) Siseministeerium esitab prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud kava eelnõu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Kava võib kinnitada piirkondade kaupa.

  Siseministeerium teavitab kavas kinnitatud projektide ettepanekute esitajaid kava kinnitamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates kava ilmumisest Riigi Teatajas.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

§ 13.   Kava täiendamine

  (1) Kui osa § 8 lõike 3 alusel piirkonnale indikatiivselt ettenähtud vahenditest on kavas projektidega katmata või kui toetuse tagasinõudmise või projektide odavnemise tulemusena on vabanenud piirkonnale varasemalt eraldatud vahendeid, on piirkonna kohaliku omavalitsuse üksusel kuni 31. detsembrini 2010 õigus esitada Siseministeeriumile jooksvalt ettepanekuid kava täiendamiseks. Paragrahvi 9 lõike 4 punktides 2 ja 5 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksused peavad kava täiendamise ettepanekud teiste sama piirkonna kohaliku omavalitsuse üksustega kooskõlastama.

  (2) Ettepanekud esitatakse vastavalt § 10 lõigetes 3–4 toodud nõuetele. Kui üks kohaliku omavalitsuse üksus esitab korraga mitu ettepanekut, tuleb kaaskirjas ära märkida projektide prioriteetsuse järjekord. Ettepanekud ühisprojektide kohta esitab üks projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus.

  (3) Ettepanekute menetlemine toimub § 11 lõigete 2–4 ja 6 ning § 12 lõigete 1, 3 ja 3¹ alusel.

  (4) Siseministeerium koostab hindamiskomisjonilt saadud hindamistulemuste alusel kava muutmise eelnõu. Kavasse saab nimetada ainult positiivse hinde saanud projekte. Kavaga kinnitatud ühe piirkonna projektide ja kava muutmise eelnõus toodud sama piirkonna projektide kogu toetusmaht ei tohi ületada § 8 lõike 3 alusel sellele piirkonnale eraldatud vahendite indikatiivset piirsummat. Kõigi enne 31. detsembrit 2010 esitatud ettepanekute alusel piirkonnale eraldatud koguvahenditest ei tohi § 5 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud valdkondadele kokku eraldatud ja eraldatavate vahendite osakaal olla alla 50%.

  (4¹) Lõikes 4 nimetatud positiivse hinde saanud projektide osas, mida piirkonnale eraldatud vahendite indikatiivset piirsummat arvestades ei arvatud kavasse, uuendab Siseministeerium kava täiendamise menetluse, kui kavas projektidega katmata jäämise, projektide odavnemise või toetuse tagasinõudmise tulemusena vabanevad vahendid. Siseministeerium küsib taotlejalt vastavalt pingerea järjestusele, kas taotleja soovib ettepanekus kirjeldatud projekti esitatud kujul ellu viia. Kui taotleja soovib projekti esitatud kujul ellu viia, siis koostab Siseministeerium kava muutmise eelnõu, millesse kantakse projekt seda uuesti hindamata, arvestades piirkonnale indikatiivselt ettenähtud vabade vahendite mahtu.
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]

  (5) Kava muutmise eelnõu kiidab heaks prioriteetse suuna seirekomisjon.

  (6) Siseministeerium esitab prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud kava muutmise eelnõu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks reeglina kaks korda aastas. Siseministeerium teavitab kava muutmisega kinnitatud projektide ettepanekute esitajaid kava täienduste kinnitamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates Vabariigi Valitsuse korralduse ilmumisest Riigi Teatajas.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

§ 13¹.   Kava muutmine

  (1) Kui § 9 lõikes 4 nimetatud piirkonna kohaliku omavalitsuse üksus soovib asendada oma kavas kinnitatud projekti teise sama suunitlusega projektiga, võib Siseministeerium selle kohaliku omavalitsuse üksuse vastava taotluse alusel algatada kava muutmise juhul, kui taotletava muudatuse tulemusena ei ületa piirkonna projektidele kavandatav toetuse kogusumma § 8 lõike 3 alusel piirkonnale indikatiivselt ettenähtud vahendite mahtu. Kava muutmise taotlusele lisatakse asendusprojekti ettepanek vastavalt § 10 lõigetes 3-4 toodud nõuetele. Kui projekti asendamist taotleb § 9 lõike 4 punktides 2 ja 5 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus ja asendusprojektile taotletava toetuse summa ületab kavas kinnitatud asendatava projekti maksimaalset toetussummat, küsib Siseministeerium kava muutmise taotluse kohta arvamust teistelt sama piirkonna kohaliku omavalitsuse üksustelt. Kui sama piirkonna kohaliku omavalitsuse üksus annab kava muutmise taotlusele põhjendatult negatiivse hinnangu, võib Siseministeerium lõpetada kava muutmise taotluse menetlemise, teavitades sellest taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksust.
[RT I, 27.01.2012, 1 - jõust. 30.01.2012]

  (1¹) Lõikes 1 nimetatud asendusprojekt on kavas kinnitatud projektiga sama suunitlusega juhul, kui asendusprojekt on suunatud samade kitsaskohtade lahendamisele ja samale sihtrühmale ning selle asendusprojekti tegevuste kavandatavad tulemused ja mõjud on samaväärsed kavas kinnitatud projektiga.
[RT I, 27.01.2012, 1 - jõust. 30.01.2012]

  (1²) Kui Siseministeerium leiab, et lõikes 1 nimetatud asendusprojekt ei erine suunitluselt kavas kinnitatud asendatavast projektist, toimub asendusprojekti ettepaneku menetlemine § 11 lõigete 2-4 ja 6 ning § 12 lõigete 1, 2¹, 3 ja 3¹ alusel. Kui asendusprojekt erineb Siseministeeriumi hinnangul suunitluselt kavas kinnitatud asendatavast projektist, siis asendusprojekti ettepaneku menetlemist ei alustata. Kui asendusprojekti menetlemist ei alustata või kui see saab § 12 lõike 3 alusel kehtestatud hindamisjuhendi alusel negatiivse hinde, on § 9 lõikes 4 nimetatud piirkonna kohaliku omavalitsuse üksusel õigus kavas kinnitatud projekt ellu viia või taotleda selle kavast väljaarvamist.
[RT I, 27.01.2012, 1 - jõust. 30.01.2012]

  (2) Siseministeeriumil on õigus algatada projekti kavast väljaarvamine vastavalt § 15 lõike 1 punktile 1 või juhul, kui rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõike 2¹ alusel.
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]

  (3) Kava muutmise eelnõu kiidab heaks prioriteetse suuna seirekomisjon.

  (4) Siseministeerium esitab prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud kava muutmise eelnõu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Siseministeerium teavitab kava muutmisega seotud projektide ettepanekute esitajaid kava muudatuste kinnitamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates Vabariigi Valitsuse korralduse avaldamisest Riigi Teatajas.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

4. peatükk TAOTLEJALE JA KAASFINANTSEERIJALE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 14.   Taotlejale ja kaasfinantseerijale esitatavad nõuded

  (1) Kavas toodud projektide osas saavad taotlusi esitada kavas taotlejana nimetatud:
  1) kohaliku omavalitsuse üksused;
  2) sihtasutused ja mittetulundusühingud, juhul kui projektiga kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka.

  (2) Taotlejale kehtivad järgmised üldnõuded:
  1) taotlejal puuduvad ajatamata maksuvõlad taotluse registreerimise hetkel;
  2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
  3) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa ettenähtud tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
  4) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
  5) projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe;
  6) taotleja peab kinnitama projekti omafinantseerimiseks nõutavate vahendite olemasolu vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele ning kui „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõikes 2² nimetatud isik panustab projekti omafinantseeringusse, siis arvestama lisaks „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõike 2¹ punktis 3 sätestatut;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
  6¹) kui „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõikes 2² nimetatud isik panustab projekti omafinantseeringusse, ei tohi esineda „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõike 2¹ punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolusid;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
  7) taotlejal on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi;
  8) kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, peab tal olema kehtiv „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 37 lõikele 4 vastav arengukava. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojektide puhul peab kõigil kohaliku omavalitsuse üksustel olema kehtiv arengukava;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
  9) taotleja peab olema projekti raames ehitatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti või soetatava eseme omanik või valdaja või üks omanikest või valdajatest. Mitut juriidilist isikut hõlmava ühisprojekti puhul peab taotleja olema vähemalt ühe projekti raames ehitatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti või soetatava eseme omanik või valdaja, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojekti puhul on taotlejaks sihtasutus või mittetulundusühing, mille põhikirjaliseks tegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojektide elluviimine ja kui projektis osalevad kohaliku omavalitsuse üksused on kaasfinantseerijateks;
  10) riigi omandis oleva maa ja ehitiste kasutamise puhul peab taotleja ja riigi vahel olema sõlmitud kirjalik kokkulepe, milles sätestatakse toetuse saajale projekti raames ehitatud või renoveeritud infrastruktuuriobjekti säilitamise ja sihtotstarbelise kasutamise kohustus vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

  (3) Juhul kui projekti kaasfinantseerija on projekti raames ehitatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti või soetatava eseme üks omanikest või valdajatest, laienevad talle lõike 2 punktides 1–5 toodud sätted.

5. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE, TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEGEMISE TINGIMUSED JA KORD 

§ 15.   Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotluse toetuse saamiseks saab esitada ainult kavas kinnitatud projektide osas. Taotlus esitatakse kavas nimetatud projekti rakendamise eeldataval alustamise tähtajal, välja arvatud järgmistel juhtudel:
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]
  1) kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu pole võimalik kavas toodud tähtajaks taotlust esitada. Selliste asjaolude ilmnemisel peab taotleja viivitamatult esitama EAS-ile uue ajakava. Taotluse esitamise tähtaega ei saa pikendada üldjuhul rohkem kui üks kord ning rohkem kui ühe aasta võrra.Kui uut ajakava ei esitata või jäetakse taotlus pikendatud tähtajaks esitamata, võib Siseministeerium algatada projekti kavast väljaarvamise ning meetme vahendite ümberjaotamise teiste abikõlblike sihtpiirkondade vahel;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
  2) kui taotleja soovib esitada taotluse ettepanekus toodud tähtajast varem. Sel juhul peab taotleja ettepanekus toodud tähtajast vähemalt 3 kuud varem esitama EAS-ile uue ajakava.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (1¹) Projektide osas, mille puhul on põhjendatud projekti elluviimine eraldiseisvate etappidena, võib iga etapi kohta esitada eraldi taotluse, kui etapiviisiline taotlemine on ära näidatud ettepanekus esitatud ajakavas.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (1²) Kui kavas on projekti rahastamisele seatud tingimusi, peavad need sõltuvalt tingimuse iseloomust olema enne taotluse EAS-ile esitamist täidetud või tuleb koos taotlusega EAS-ile esitada dokumendid tingimuste täitmise kohta projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (1³) Kui ehitusprojekt peab vastavalt kavale läbima arhitektuurse ekspertiisi, korraldab arhitektuurse ekspertiisi EAS. Sellisel juhul pikeneb § 16 lõikes 4 nimetatud menetlusaeg vastavalt ekspertiisi läbiviimise ajale, kuid mitte rohkem kui 21 tööpäeva. EAS kooskõlastab või jätab arhitektuurse lahenduse kooskõlastamata. Kooskõlastamata jätmise korral teavitab EAS taotlejat kooskõlastamata jätmise põhjustest ning annab taotlejale tähtaja täienduste tegemiseks. Taotleja kohustub vastavad parandused sisse viima ja esitama need EAS-ile ülevaatamiseks.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (1⁴) Kui ettepanekus nimetatud riigihanke eeldatav maht ületab 3 195 583 eurot, peavad hankedokumendid olema EAS-iga kooskõlastatud. Hankedokumendid esitatakse EAS-ile enne hanke väljakuulutamist. EAS vaatab hankedokumendid läbi kuni 21 tööpäeva jooksul arvates dokumentide esitamisest. Kooskõlastamata jätmise korral teavitab EAS taotlejat kooskõlastamata jätmise põhjustest. Taotleja kohustub vajalikud parandused sisse viima ja esitama need EAS-ile ülevaatamiseks enne hanke väljakuulutamist.
[RT I, 09.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Taotlus koosneb määruse lisas 2 toodud taotlusvormist ning taotlusvormi lisadest. Taotlus esitatakse EAS-ile.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (3) Taotluste vastuvõtmist alustab EAS pärast kava jõustumist. Vastava teate avaldab EAS oma kodulehel.

  (4) Taotlus peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 15 lõikes 1 toodud nõuetele. Taotlusvormile tuleb lisada:
  1) projekti kirjeldus;
  2) projekti eelarve;
  3) projekti ajakava;
  4) omafinantseeringut (sh kaasfinantseerijate panust) tõendavad dokumendid;
  5) projektijuhi elulookirjeldus (CV);
  6) eelarve aluseks olev võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon. Projekteerimise ja ehituse hanked peavad olema läbi viidud eraldi;
  7) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi ega tehinguid, mille tulemusena vara kasutusse andmisel teenib taotleja puhastulu;
  8) projekti aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga, arvestades § 18 lõigetega 6 ja 8;
  9) taustainformatsioon taotluse esitaja ja kaasfinantseerija(te) kohta (ei ole nõutud kohaliku omavalitsuse üksuse puhul);
  10) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotlejate puhul taotlemisele eelneva majandusaasta aruanne;
  11) projektis osalevate ekspertide nimekiri ja nende elulookirjeldused (CVd);
  12) projektis osalevate organisatsioonide vahelised koostöökokkulepete koopiad;
  13) kaasfinantseerija nõusolek järelepärimiste tegemiseks pädevale organile;
  14) projekti elluviimiseks vajalikud load (sh ehitusluba) ja kooskõlastused;
  15) hoonete puhul ehituslik projektdokumentatsioon vastavalt «Ehitusseadusele» ja standardi EVS 811 põhiprojekti staadiumile;
  16) rajatiste puhul ehitusprojekt vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määruse nr 67 «Nõuded ehitusprojektile» nõuetele;
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]
  17) dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti kestel ning viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
  18) ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et ehitise ega kasutatud seadme ostuks ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi vahendeid, ning atesteeritud kinnisvara hindaja poolt koostatud hindamisakt, mis on väljastatud kuni 90 kalendripäeva enne ostutehingut;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
  19) analüüs projekti tasuvuse ja teostatavuse ning objekti haldamisega kaasnevate iga-aastaste kulude ja tulude kohta, arvestades Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“ § 11 sätestatut;
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]
  20) keskkonnamõjude hinnang vastavalt «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele».
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (5) [Kehtetu – RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (6) Taotlus esitatakse paberkandjal kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt taotlusvorm, projekti kirjeldus, eelarve ja ajakava.

§ 16.   Taotluse registreerimine, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine

  (1) Taotlusi menetleb ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS.

  (2) Kõik taotlused registreeritakse.

  (3) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.

  (4) Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on üldjuhul kuni 25 tööpäeva. Hiljemalt 25 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-il õigus taotluse menetlemisaega pikendada üldjuhul kuni 25 tööpäeva võrra.

  (5) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib EAS:
  1) EAS-il on õigus nõuda puuduva informatsiooni esitamist või lisamaterjale;
  2) taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist;
  3) kui taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb;
  4) kui taotluses toodud tegevused erinevad oluliselt ettepanekus nimetatud tegevustest, nii et ettepanekus nimetatud eesmärke ei ole võimalik saavutada, küsib EAS Siseministeeriumi hinnangut muudatuste otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta kava koostamise aluseks olnud kriteeriumidele. Siseministeeriumi negatiivse hinnangu korral tunnistatakse taotlus mittevastavaks;
[RT I, 27.01.2012, 1 - jõust. 30.01.2012]
  5) kui esineb põhjendatud kahtlus, et kohaliku omavalitsuse üksus ei ole suuteline täitma § 14 lõike 2 punktis 6 toodud nõuet, küsib EAS Rahandusministeeriumilt hinnangut kohaliku omavalitsuse üksuse finantssuutlikkuse kohta.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (6) EAS-il on õigus kasutada vastavaks tunnistamise protsessis sõltumatuid eksperte.

  (7) Taotlust või taotlejat ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) määruses sätestatud nõuded taotlusele või taotlejale ei ole täidetud;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
  3) taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  4) taotleja ei ole lõike 5 punkti 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.

§ 17.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) Kõigi vastavaks tunnistatud taotluste osas teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

  (3) Otsuse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse vähemalt:
  1) toetuse saaja;
  2) projekti abikõlblike kulude kogumaksumus;
  3) maksimaalne toetuse suurus eurodes;
[RT I, 09.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
  4) minimaalne omafinantseeringu määr;
  5) projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]
  6) toetuse saaja kohustused;
  7) toetuse väljamaksmise tingimused;
  8) aruandluse esitamine;
  9) toetuse tagasinõudmise alused.

  (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest.

§ 17¹.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist peab toetuse saaja EAS-ilt taotlema järgmistel juhtudel:
  1) kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%;
  2) kui kavandatakse taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamist, peatamist, tegevuste või eesmärkide muutmist;
  3) kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb avatud hankemenetlusega riigihanke kallinemise või «Käibemaksuseaduse» § 15 lõikes 1 sätestatud käibemaksumäära suurenemise või projekti lisandunud projekti eesmärgist tulenevate tegevuste tõttu ning taotletakse toetussumma suurendamist. Toetussummat saab suurendada tingimustel, et muudatuse tulemusena ei ületa piirkonna projektidele kavandatav toetuse kogusumma § 8 lõike 3 alusel piirkonnale indikatiivselt ettenähtud vahendite mahtu, toetussumma suurendamisel toetuse määr ei suurene ning uus toetussumma ei ületa kavas kinnitatud maksimaalset toetussummat rohkem kui 10% võrra;
[RT I, 27.01.2012, 1 - jõust. 30.01.2012]
  4) kui projekti abikõlblikkuse periood on pikem kui 60 kuud ning taotletakse toetussumma suurendamist kuni kavas toodud projekti maksimaalse toetussummani tingimustel, et muudatuse tulemusena ei ületa piirkonna projektidele kavandatav toetuse kogusumma § 8 lõike 3 alusel piirkonnale indikatiivselt ettenähtud vahendite mahtu ning toetussumma suurendamisel toetuse määr ei suurene.
[RT I, 27.01.2012, 1 - jõust. 30.01.2012]

  (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud toetuse summa suurendamisel tuleb arvestada lisaks järgmiste nõuetega:
  1) EAS kooskõlastab taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud toetuse summa suurendamise taotluse Siseministeeriumiga;
  2) kava rakendamisel tekkinud kasutamata vahendite maht peab võimaldama projektile antava toetuse summa suurendamist;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
  3) projekti toetussumma suurendamise taotlusele peavad § 9 lõike 4 punktides 2 ja 5 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksused lisama teiste sama piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste arvamuse.
[RT I, 27.01.2012, 1 - jõust. 30.01.2012]

  (2) EAS võib jätta toetuse saaja poolt taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitatud taotluse rahuldamata, kui:
  1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
  2) muudatused ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;
  3) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 2015. aasta 31. detsembriks;
  4) otsuse muutmist ei võimalda meetme rahastamise eelarve;
  5) muudatused ei ole põhjendatud.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EAS üldjuhul 25 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse registreerimise hetkest. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-il õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud juhtudel või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
  2) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

§ 18.   Toetuse väljamaksete tegemise tingimused

  (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale. Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel makstakse toetus välja toetuse saajale või töövõtjale.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

  (2) Toetust makstakse välja määras, mis vastab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetussumma ja projekti abikõlblike kulude kogumaksumuse suhtele, kuid mitte rohkem kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksimaalne toetussumma.

  (3) Toetuse saaja esitab EAS-ile § 17 lõikes 3 nimetatud otsuses toodud kuupäevaks projekti vahe- või lõpparuande.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (4) Väljamakse teostamisel tasutud kuludokumentide alusel tuleb vahe- ja lõpparuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest, sh mitteabikõlblike kulude osas. Kui on lubatud väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt lõikele 5, siis tuleb vahe- ja lõpparuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas ning mitteabikõlblike kulude osas.
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]

  (5) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel vahe- ja lõpparuannete raames ning rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord“ §-s 6 sätestatud korras.
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]

  (5¹) Ettemakseid toetuse saajale on võimalik teha rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras. Ettemakse teostamise taotlusele peab olema lisatud kulutuste prognoos, milles näidatakse eraldi toetuse ja omafinantseeringu osa, ning muud EAS-i nõutud dokumendid.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

  (6) Pärast vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi maksetaotlus).

  (7) Väljamaksed teostatakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras vastavalt esitatud dokumentides kajastatud ja tõendatud tegelikele abikõlblikele kuludele.

  (8) Toetuse saaja võib esitada vahearuande iga kolme kuu järel või harvem. Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja esitada vahearuandeid sagedamini.
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]

  (9) EAS menetleb lõikes 6 nimetatud maksetaotlust maksimaalselt 16 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist. Toetuse väljamakse toetuse saajale tehakse korrektsete andmete korral 5. tööpäeval pärast EAS-i poolse väljamakse taotluse kontrolli lõppu vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord».

  (10) EAS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud väljamaksete taotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
  2) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks;
  3) projekt või toetuse saaja teised projektid on seotud tagasimaksega, kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni.

6. peatükk VAIDEMENETLUS 

§ 19.   Vaidemenetlus

  Otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetlus toimub vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 34.

7. peatükk TOETUSE SAAJA JA EAS-I ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 20.   Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus:
  1) muuta taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust EAS-ile esitamata, juhul kui projekti eelarve väheneb ning projektis ettenähtud eesmärgid ja tegevuste maht ei muutu või kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 10% ning projekti eesmärgid ja tegevused ei muutu. EAS-i tuleb eelnevalt muudatustest kirjalikult teavitada;
  2) saada EAS-ilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud §-s 21 nimetatud kohustuste täitmisega.

§ 21.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
  2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  3) tagastama EAS-ile toetuse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 toodud juhtudel või kui EAS seda nõuab vastavalt sama seaduse § 26 lõikes 2 toodud juhtudel;
  4) esitama EAS-i poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
  5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  6) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti eelarve muudatusteks, millega suurendatakse projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverida teise eelarverea arvelt rohkem kui 10%;
  7) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti kestuse muutmiseks,
  8) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti tegevuste muutmiseks;
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]
  9) võimaldama teostada kontrolli- ja järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama kontrollijal juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
  10) andma kontrollija käsutusse soovitud toetusega seotud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
  11) osutama auditi ja järelevalvetoimingute kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  12) täitma kõik järelevalvetoimingute ja auditite tulemusena tehtud ettekirjutused;
  13) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
  13¹) esitama võimalusel vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist juhul, kui toetuse saajale ei laiene riigihangete läbiviimise kohustus;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
  14) näitama toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruses nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord» sätestatule, et tegemist on struktuuritoetusega;
  15) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvad dokumendid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 5 kuni 2025. aasta 31. detsembrini;
  16) projekti kestel ja viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jmt ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  17) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
  18) projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
  19) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
  20) kooskõlastama toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral eelnevalt EAS-iga üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
  21) maksma EAS-i poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses sätestatud summas ja tähtpäevaks tagasi;
  22) tagama § 15 lõike 5 punktis 2 nimetatud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega käesoleva paragrahvi punktides 1, 2, 5, 9–20 pandud kohustuste täitmise kaasfinantseerija(te) poolt;
  22¹) koostama finantsanalüüsi, kui tulude laekumisi ei olnud taotluse esitamisel ette nähtud, või olemasolevat finantsanalüüsi uuendama, kui projekti elluviimise käigus või projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga hiljemalt „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ §-s 5 sätestatud tähtpäevani, tõstetakse projekti vara abil pakutava toote või teenuse hinda, või tekib toetuse tulemusena uus tuluallikas, mida ei ole arvesse võetud või väheneb projekti kogumaksumus. Nimetatud põhjustel tekkinud puhastulust tuleb EAS-i viivitamatult kirjalikult, kuid mitte pärast „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 26 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva, teavitada, v.a Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 11 lõikes 8¹ toodud juhtudel;
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]
  23) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 22.   EAS-i õigused

  EAS-il on õigus:
  1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
  2) nõuda projekti tegevuste ja kulude kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
  3) keelduda toetuse väljamaksmisest täielikult või osaliselt § 18 lõikes 10 sätestatud juhtudel;
  4) keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui § 21 punktides 6–8 nimetatud põhjustel tehtavad muudatustaotlused ei vasta määruses kehtestatud nõuetele, projekti eesmärkidele või ei ole põhjendatud;
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]
  5) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga;
  6) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga;
  7) kontrollida hankedokumente ning osaleda vaatlejana hankekomisjonis.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

§ 23.   EAS-i kohustused

  EAS on kohustatud:
  1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  2) läbi vaatama § 21 punktides 6–8 nimetatud taotlused hiljemalt 25 tööpäeva jooksul. Paragrahvi 21 lõikes 8 nimetatud muudatuste puhul on EAS enne otsuse langetamist kohustatud küsima Siseministeeriumi hinnangut muudatuse otstarbekuse kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemasoleva taotluse rahuldamisotsuse muutmisega;
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]
  3) heaks kiitma või tagasi lükkama § 21 punktis 4 nimetatud aruanded hiljemalt 25 tööpäeva jooksul nende laekumisest. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat § 21 punktis 4 nimetatud aruannete ja § 18 lõikes 6 nimetatud maksetaotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
  4) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, projekti nimi, toetuse ja projekti kogumaht, projekti eesmärgid ja tegevused ning projekti ajaline kestus;
  5) säilitama taotluse ja projektide menetlemisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED  

§ 24.   Määruse rakendumine

  (1) Määrust rakendatakse alates 2007. aasta 1. jaanuarist.
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (2) Paragrahvi 15 lõikes 1⁴ sätestatud nõuded ei kehti hangetele, mis on välja kuulutatud enne 25. märtsi 2009. a
[RTL 2009, 29, 381 - jõust. 29.03.2009]

  (3) Paragrahvi 15 lõike 1 punktis 1 sätestatud meetme vahendite ümberjaotamist teiste abikõlblike sihtpiirkondade vahel kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011. a.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]

  (4) Kuni 2011. aasta 1. oktoobrini loetakse § 14 lõike 2 punktis 8 nimetatud arengukava kehtivaks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava on koostatud vähemalt kolmeks eelseisvaks eelarveaastaks ja see kehtib hiljemalt 2013. aasta lõpuni.
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]

Lisa 1 

Lisa 2