Teksti suurus:

Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” jaoks avatud taotlemise korral

Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” jaoks avatud taotlemise korral - sisukord
Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.06.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 08.06.2018, 2

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” jaoks avatud taotlemise korral

Vastu võetud 22.02.2018 nr 8
RT I, 27.02.2018, 8
jõustumine 02.03.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
05.06.2018RT I, 08.06.2018, 111.06.2018

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 5 lõikele 2 kinnitatud rakenduskava prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

§ 2.  Terminid

 (1) Määruses kasutatakse termineid struktuuritoetuse seaduse, jäätmeseaduse ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, p 1–18) (edaspidi üldine grupierandi määrus), ning Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) tähenduses.

 (2) Käesolevas määruse tähenduses:
 1) taotlus on rakendusüksuse kehtestatud vormi kohane dokument, mis vastab käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele;
 2) rahastamiskava on toetuse kasutamise kava aastate lõikes, millest toetuse saaja on kohustatud toetuse saamiseks kinni pidama;
 3) kinnituskiri on rakendusüksuse kehtestatud vormis esitatud toetuse saaja kirjalik kinnitus, et ta on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega ning valmis projekti nende tingimuste kohaselt ellu viima;
 4) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
 5) projekti tulemusnäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti väljundite kasutusse võtmise tulemusena projekti järgselt saavutatud olukorda ja panust meetme tegevuste väljundnäitajasse;
 6) projekti väljundnäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite (ressursside) kasutamise tulemusena toodetud väljundit;
 7) jäätmete liigiti kogumine on tegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse tekkekohal liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, eelkõige korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks;
 8) jäätmejaam on detailplaneeringu ja ehitusprojekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid. Detailplaneeringut ei pea koostama juhul, kui on täidetud planeerimisseaduse § 125 lg 5 p 2 nimetatud tingimus;
[RT I, 08.06.2018, 1 - jõust. 11.06.2018]
 9) jäätmemaja on lukustatav, katusega ja tugeval pinnasel (asfalt, betoon või kivi) asuv rajatis jäätmete esmakogumiseks;
 10) jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta;
 11) korduskasutuskeskus on juriidiline isik, kes tegeleb jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisega ning teeb kasutatud rõivad, elektri- ja elektroonikaseadmed, mööbli, mänguasjad ja muud kodumajapidamises kasutatavad esemed kättesaadavaks isikutele, kes kavatsevad neid kasutada eseme esialgsel otstarbel;
 12) jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistav tegevus on jäätmete töötlemine selleks, et saadud materjal suunata lõplikku ringlussevõtu protsessi;
 13) ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks;
 14) jäätmete töötlemine on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 15) jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks on jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja meetme tegevuste väljundnäitajad

 (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada ettevõtete ressursitootlikkust Eestis tekkivate jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise suurendamise kaudu.

 (2) Toetuse abil ellu viidud projekt peab lisaks meetme tegevuste väljundnäitajatesse panustama Riigi Jäätmekava 2014–2020 strateegilise eesmärgi II tulemusnäitajate saavutamisse.

 (3) Meetme tegevuste väljundnäitajad on:
 1) jäätmete ringlussevõtuks toetust saanud projektide arv;
 2) jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks toetust saanud projektide arv.

 (4) Projekti väljundnäitajad on:
 1) projektiga loodav täiendav jäätmete ringlussevõtu võimsus;
 2) projektiga loodav täiendav jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise võimsus.

§ 4.  Rakendusüksus ja rakendusasutus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. aasta korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Keskkonnaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. aasta korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal 

§ 5.  Toetatavad tegevused

 (1) Meetme ringlussevõtu tegevuste raames antakse toetust investeeringuteks järgmiste tegevuste puhul:
 1) jäätmejaamade ja -majade rajamine, laiendamine ja inventari soetamine;
 2) liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamine, kui ringlussevõtt on tõendatud;
 3) liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtt.

 (2) Meetme korduskasutuseks ettevalmistamise tegevuste raames antakse toetust investeeringuteks jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks, sh korduskasutuskeskuse rajamiseks ja inventari soetamiseks.

 (3) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi.

 (4) Lõike 1 punktides 2–3 ja lõikes 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on kas vähese tähtsusega abi või riigiabi.

 (5) Lõike 1 punktides 2–3 nimetatud tegevust toetatakse jäätmeliikide osas, mis on loetletud käesoleva määruse lisas 1.

 (6) Kui ringlusse või korduskasutuseks ettevalmistamisse suunatakse väljaspool Eestit tekkinud jäätmeid, rahastatakse proportsionaalselt vaid osa, mis katab Eestis tekkivate jäätmete käitlust.

 (7) Toetust ei anta:
 1) jäätmete termilise töötlemise süsteemide arendamiseks, välja arvatud juhul, kui termilise töötlemise tulemusel toimub jäätmete ringlussevõtt;
 2) jäätmekütuse tootmise ja seda ettevalmistavate tegevuste arendamiseks. Jäätmekütuse tootmist ettevalmistavate tegevustena käsitletakse jäätmete sortimist, segamist, purustamist, sõelumist, kui nende tegevuste saaduseks on materjal, mida olulisel määral kasutatakse jäätmekütuse tootmiseks;
 3) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks;
 4) lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevusteks, kui tegemist on ettevõtja oma jäätmetega;
 5) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 6.  Riigiabi andmise reeglite kohaldamine

 (1) Kui käesolevas määruses nimetatud tegevuseks antav toetus on riigiabi, järgitakse abi andmisel üldise grupierandi määruse artikli 47 ja konkurentsiseaduse § 342 tingimusi.

 (2) Kui käesolevas määruses nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ning konkurentsiseaduse § 33 tingimusi.

§ 7.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäeval.

 (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 1. oktoober 2023.

§ 8.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. aasta määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi Ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlblikud on järgmised kulud:
 1) projekti kulud, mis on seotud projekti tulemuste ja väljundite loomisega ning on vajalikud projekti ning § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevuste eesmärkide saavutamiseks;
 2) seadme soetamise, seadistamise ja häälestamise kulud;
 3) seadmete liisimise kulud, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil.

 (3) Abikõlblikud on riigiabi andmisel täiendavad investeeringukulud, mis on vajalikud jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamise, ringlussevõtu või korduskasutuseks ettevalmistamise tõhustamiseks võrreldes tavapärase sama suutlikkusega investeeringuga, mis oleks toimunud ilma abita.

 (4) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral on abikõlblikud jäätmejaamade ja -majade rajamisega, laiendamisega ja inventari soetamisega seotud investeerimiskulud (sh liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutite soetamine).

 (5) Abikõlblike kulude osas on järgmised piirangud:
 1) seadme soetamisega kaasnev immateriaalse vara kulu on abikõlblik vaid juhul, kui see liidetakse toetuse saaja põhivarale, seda käsitletakse amortiseeruva varana ning soetatakse kolmandatelt isikutelt turutingimustel;
 2) lõike 2 punktis 2 nimetatud kulu on abikõlblik ainult juhul, kui see on soetatud isikult, kelle tegevusalaks on taotluse esitamisele eelnenud vähemalt ühe kalendriaasta jooksul olnud sama otstarbega seadmete või masinate müük;
 3) lõike 2 punktis 3 nimetatud kulu on abikõlblik juhul, kui liisinguleping sisaldab tingimust, et liisingueseme omandiõigus läheb liisingulepingu lõppedes üle toetuse saajale ning kui liisinguandja on krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus.

 (6) Abikõlblikud ei ole lisaks Ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele:
 1) personali- ja üldkulud;
 2) kinnisasja ostuhind koos ostmiseks tehtud muude kuludega;
 3) projekti ettevalmistamise kulud, sealhulgas projektide detailplaneeringutele, teostatavus- ja tasuvusuuringutele, arengukavadele, keskkonnamõju hindamisele tehtud kulud;
 4) kasutatud seadme ostmise kulud;
 5) segaolmejäätmete kogumismahutite soetamine ning kogumismahutite soetamine, v.a § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral;
 6) riigiabi korral uudse tehnoloogia koosseisu mittekuuluva tehnilise seadme või vahendi kulud.
[RT I, 08.06.2018, 1 - jõust. 11.06.2018]

§ 9.  Toetuse osakaal ja taotlusvooru eelarve

 (1) Toetuse maksimaalne suurus on 5 miljonit eurot taotleja kohta, välja arvatud juhul, kui taotletakse toetust § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks, kus toetuse maksimaalne suurus on 200 000 eurot.

 (2) Kui toetus on § 6 lõikes 2 nimetatud vähese tähtsusega abi, on toetuse maksimaalne osakaal 75% projekti abikõlblikest kuludest.

 (3) Kui toetus on § 6 lõikes 1 nimetatud riigiabi, on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest:
 1) väikeettevõtjale 70%;
 2) keskmise suurusega ettevõtjale 60%;
 3) suurettevõtjale 50%.

 (4) Kui suurettevõtja projekti abikõlblike kulude suurus on vähemalt 1 000 000 eurot, otsustab rakendusüksus toetuse summa ja toetuse osakaalu taotluses esitatud investeeringu tasuvusanalüüsi tulemuste alusel.

 (5) Taotlusvooru eelarve toetatavate tegevuste lõikes kinnitab rakendusasutuse juht. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib rakendusasutus taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada.

§ 10.  Taotlusvooru avamine ja lõppemine

 (1) Toetust antakse voorupõhiselt. Informatsioon taotlusvooru avamise ja lõppemise kohta avaldatakse kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel vähemalt 7 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

 (2) Taotlusvoorude avatuks kuulutamise ja lõppenuks kuulutamise korraldab rakendusüksus.

3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 11.  Taotlejale esitatavad nõuded

 (1) Toetust võivad taotleda:
 1) kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus (kohalike omavalitsuste ühisasutus) või kohalike omavalitsuste ühendus;
 2) eraõiguslik juriidiline isik.

 (2) Mittetulundusühing saab toetust taotleda käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 nimetatud tegevusteks.

 (3) Üldise grupierandi määruse kohaselt loetakse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotlejad suurettevõtjateks.

 (4) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. aasta määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 nimetatud nõuetele.

 (5) Taotleja ei või olla pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei või olla peatatud.

 (6) Taotlejal peavad olema tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt.

 (7) Taotleja peab esitama projekti elluviimiseks vajaliku kinnistu või hoone omaniku nõusoleku kinnistu või hoone kasutamiseks, kui need ei kuulu taotlejale.

 (8) Taotlejal on projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus, kui on täidetud taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimused ning taotleja suudab tõendada, et suudab vastavad kulud tasuda. Kui projekti omafinantseeringu või mitteabikõlblike kulude tasumisse panustab kohaliku omavalitsuse üksus peab olema täidetud ka taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõue.

 (9) Projekti omafinantseering ei tohi olla Euroopa Liidu institutsioonide ja muude välisfondide antud toetus.

 (10) Taotlejal on olemas majandusaasta aruanded ning on esitatud jäätmearuanded, kui selline kohustus tuleneb vastavast õigusaktist.

 (11) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 toetatava tegevuse jaoks on toetuse taotlejaks kohalik omavalitsus või kohalikule omavalitsusele kuuluv äriühing, peab taotleja või taotleja omanikuks oleva kohaliku omavalitsuse veebilehel olema kättesaadav kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri.

 (12) Kui taotlejaks on juriidiline isik, mille liikmeteks või omanikeks on kohalikud omavalitsused või kohalikule omavalitsusele kuuluvad äriühingud, siis kõikidel kohalikest omavalitsustest liikmetel peavad olema täidetud § 11 lõikes 11 nimetatud kohustused.

§ 12.  Nõuded toetuse taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluse menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema täidetud, taotlus ja sellele lisatud dokumentides sisalduv info peab olema omavahel kooskõlas;
 2) taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja tulemus ning tulemuste seotus §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgiga;
 3) taotlusest peab selguma projekti tulemusnäitaja sihttase, projekti väljundnäitajad ning projekti tegevustega loodavad väljundid. Tulemusnäitajad peavad otseselt panustama käesoleva määruse § 3 lõikes 3 nimetatud meetme tegevuste väljundnäitajatesse;
 4) kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikutele toimingutele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta sellekohase teabe;
 5) toetuse kasutamise ajakava peab olema järgitav ja seotud projekti rahastamiskavaga. Taotluses planeeritud tegevus peab olema elluviidav taotluses märgitud aja kestel, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse perioodiga;
 6) taotlus ei tohi sisaldada teostamisel olevaid või juba teostatud töid;
 7) taotluses planeeritud tegevus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega ja riigi jäätmekavaga aastateks 2014–2020;
 8) taotlus sisaldab teavitusnõuete täitmiseks kavandatavate tegevuste kirjeldust;
 9) taotluses kirjeldatud projekt peab olema taotluses toodud tingimustel teostatav;
 10) taotluses nimetatud projekti eelarve tulud ja kulud peavad olema põhjendatud ja seotud projekti väljundite loomisega.

 (2) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele peab taotlus sisaldama järgmist:
 1) dokumendid, mis tõendavad projekti tegevusega seotud kinnisasja, maatüki või ehitise või nende osa omandit või eelnimetatute kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil;
 2) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust;
 3) taotleja kinnitus, et ta ei ole võtnud tööle isikut, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks;
 4) taotleja kinnitus, et ta nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil;
 5) projekti äriplaan ja finantsanalüüs, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse lisas 2 esitatud juhendile, ja ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui 1 aasta;
 6) investeeringu tasuvusanalüüs, kui suurettevõtja projekti abikõlblike kulude suurus on vähemalt 1 000 000 eurot. Analüüs peab olema koostatud vastavalt käesoleva määruse lisas 2 esitatud juhendile;
 7) jäätmete ringlussevõttu tõendavad dokumendid, mis tõendavad jäätmetest saadava toote vastavust rahvusvahelisele, Euroopa või Eesti standardile või jäätmeseaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele või EL-i poolt kehtestatud jäätmete lakkamise määruse nõuetele või, et jäätmetest toodetud asju ei ole võimalik eristada looduslikust toorainest toodetud asjast;
 8) kokkulepe jäätmete nõuetekohase ringlussevõtu kohta taotleja ja jäätmete ringlussevõtja vahel, kui toetuse taotleja on jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistaja;
 9) taotleja kirjalik kinnitus, milles jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistavaks tegevuseks toetuse taotleja kinnitab, et edasine jäätmete ringlussevõtt toimub vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 toodud tingimustele;
 10) vähemalt kolme sõltumatu pakkuja poolt esitatud sisu poolest võrreldavat hinnapakkumust projekti elluviimiseks vajalike tööde, teenuste ja/või seadmete kohta. Juhul kui kolme sõltumatut võrreldavat hinnapakkumust ei ole võimalik esitada või toetuse suuruse arvutus ei lähtu odavaimast pakkumusest, tuleb taotlusele lisada sellekohane eeldatava toetuse suuruse arvutamise põhjendus.

 (3) Kui taotletakse toetust käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 toodud jäätmejaama rajamise, laiendamise või inventari soetamise jaoks, peab jäätmejaama tehnilise varustatuse loend sisaldama kogumismahuteid vähemalt järgmiste jäätmeliikide vastuvõtmiseks (jäätmeliigid peavad vastama jäätmenimistu koodidele):
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) plastid (20 01 39);
 3) metallid (20 01 40);
 4) klaas (20 01 02);
 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
 6) [Kehtetu - RT I, 08.06.2018, 1 - jõust. 11.06.2018]
 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
 8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), segapakendid (15 01 06), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
 9) puit (20 01 38);
 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
 11) suurjäätmed (20 03 07);
 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 33*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
 13) vanarehvid (16 01 03);
 14) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid (17 06 05*);
 15) ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* (17 09 04);
 16) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

 (4) Kui taotletakse toetust käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 toodud jäätmemaja rajamiseks, laiendamiseks või inventari soetamiseks, siis peab jäätmemaja tehnilise varustatuse loend sisaldama kogumismahuteid vähemalt järgmistele jäätmeliikidele (jäätmeliigid peavad vastama jäätmenimistu koodidele):
 1) biolagunevad jäätmed (20 01 08, 20 02 01);
 2) pakendijäätmed (15 01 01, 15 01 02, 15 01 03, 15 01 04, 15 01 05, 15 01 06, 15 01 07, 15 01 09);
 3) paber ja kartong (20 01 01);
 4) patareid (20 01 33*, 20 01 34);
 5) väikeelektroonika (20 01 35*, 20 01 36).

§ 13.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel täiendavat teavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;
 3) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks kavandatava tegevuse asukohas;
 4) teavitama viivitamata rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
 5) tõendama omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud taotlemisega seotud kohustusi.

4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine 

§ 14.  Taotluse esitamine

 (1) Taotlus esitatakse koos §-s 12 nimetatud dokumentidega rakendusüksusele taotlusvooru tähtaja jooksul.

 (2) Taotlusvooru tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse otsusega läbi vaatamata.

 (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse esitamisel lähtutakse registri andmeväljadest.

 (4) Taotlus tuleb esitada käesolevas määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. Taotlejal on õigus saada käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja nõuete kohta rakendusüksuselt selgitusi.

§ 15.  Taotluse menetlemine

  Rakendusüksus kontrollib taotluse saamisest arvates, taotleja ja taotluse vastavust struktuuritoetuse seaduse ja käesoleva määruse nõuetele. Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 30 kalendripäeva. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus hiljemalt 130 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

§ 16.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12 ning taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele. Kui rakendusüksus avastab taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel puudusi, teatab ta sellest taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt loetakse puudusega seotud nõue mittetäidetuks ning taotlus jäetakse rahuldamata.

 (2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui:
 1) taotleja või taotlus ei vasta ühele käesolevas määruses sätestatud nõudele;
 2) taotleja mõjutab pettusega, ähvardusega, ebaõigete andmete esitamisega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

§ 17.  Taotluse hindamine

 (1) Rakendusüksus hindab käesoleva määruse § 12 nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi käesoleva määruse §-s 18 esitatud hindamiskriteeriumide alusel.

 (2) Hindamiskriteeriumide alusel taotlusele antud hindepunktid summeeritakse ning saadud punktisummade alusel koostatakse taotluste paremusjärjestus, kus kõrgema hindepunktide summa saanud taotlus asetseb eespool.

 (3) Võrdsete hindepunktidega taotluste korral paigutatakse suurema omafinantseeringu summaga esitatud taotlus paremusjärjestuses ettepoole.

 (4) Juhul kui nõuetele ja §-s 18 esitatud üldisele valikukriteeriumile vastavate taotluste rahuldamiseks vajamineva toetuse maht on väiksem kui taotlusvooru eelarve, rahuldatakse kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused neile hindepunkte andmata.

§ 18.  Taotluse hindamiskriteeriumid

 (1) Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse esmalt üldise valikukriteeriumi alusel, milleks on taotluses kirjeldatud projekti vajalikkuse põhjendatus. Toetuse taotlusi, milliste üldine valikukriteerium on loetud mittetäidetuks, valikukriteeriumide alusel ei hinnata ning jäetakse rahuldamata.

 (2) Üldine valikukriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et:
 1) projekti eesmärgi püstitus ja tulemus on põhjendatud – on olemas probleem või kitsaskoht, mille lahendamiseks on projekt koostatud;
 2) projektis kavandatud tegevused ja kulud on vajalikud ning võimaldavad saavutada taotluses kirjeldatud projekti väljundid, mis võimaldavad jõuda projekti tulemuseni;
 3) projekti tegevuste ajakava on realistlik.

 (3) Käesoleva määruse § 5 lõigetes 1–2 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud toetuse taotlusi, mille üldine valikukriteerium on loetud täidetuks, hinnatakse lõigetes 5 ja 6 toodud valikukriteeriumide alusel eraldi kolmes grupis:
 1) taotlused jäätmejaamade ja -majade rajamise, laiendamise ja inventari soetamiseks;
 2) ringlussevõtu taotlused;
 3) korduskasutuseks ettevalmistamise taotlused.

 (4) Lõike 3 punktides 1–3 nimetatud taotlusgruppide kohta koostatakse läbiviidud taotluste hindamistulemuste põhjal taotluste koondpingerida. Taotlusi rahuldatakse igas grupis grupi eelarve piires alustades suurima punktisumma saanud taotlusest.

 (5) Taotluse valikukriteerium, kui taotluses kirjeldatud projekt sisaldab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 nimetatud tegevusi:
 1) toetuse saaja panus projekti, rakendades alljärgnevat valemit:
punktide summa P = 1 + (a – b), kus
a – omafinantseeringu osakaal,
b – kohustuslik minimaalne omafinantseeringu osakaal vastavalt taotleja suurusele;
 2) taotlustest moodustatakse pingerida omafinantseeringu kahanemise järjekorras ülevalt alla, kus kõige esimeseks nimekirjas jääb kõige rohkem minimaalset omafinantseeringu osakaalu ületav projekt, kes saab 1 p ja teised nimekirjas olevad projektid saavad punkte proportsionaalselt, rakendades alljärgnevat valemit:
hindepunkt HP = punktide summa P (taotlus) / punktide summa P (parim taotlus).

 (6) Taotluse valikukriteeriumid, kui taotluses kirjeldatud projekt sisaldab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 2–3 nimetatud tegevusi:
 1) toetuse saaja panus projekti, rakendades alljärgnevat valemit:
punktide summa P = 1 + (a – b), kus
a – omafinantseeringu osakaal,
b – kohustuslik minimaalne omafinantseeringu osakaal vastavalt taotleja suurusele;
 2) taotlustest moodustatakse pingerida omafinantseeringu kahanemise järjekorras ülevalt alla, kus kõige esimeseks nimekirjas jääb kõige rohkem minimaalset omafinantseeringu osakaalu ületav projekt, kes saab 1 p ja teised nimekirjas olevad projektid saavad punkte proportsionaalselt, rakendades alljärgnevat valemit:
hindepunkt HP = punktide summa P (taotlus) / punktide summa P (parim taotlus);
 3) projekti kuluefektiivsus (ringlussevõetav jäätmekogus / rahakulu), rakendades alljärgnevat valemit:
punktide summa P = a/b, kus
a – projekti raames lisanduv ringlusse või ringlussevõtuks ettevalmistamiseks suunatavate Eestis tekkinud jäätmete kogus (tonnides),
b – projekti abikõlblikud kulud;
 4) taotlustest moodustatakse pingerida kuluefektiivsuse kahanemise järjekorras ülevalt alla, kus kõige esimeseks nimekirjas jääb kõige kuluefektiivsem projekt, kes saab 1 p ja teised nimekirjas olevad projektid saavad punkte proportsionaalselt, rakendades alljärgnevat valemit:
hindepunkt HP = punktide summa P (taotlus) / punktide summa P (parim taotlus);
 5) hindepunktid on võrdsed lõike 6 punktidest 1–2 ja 3–4 saadud punktide summaga.

§ 19.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

 (1) Kui taotleja ja taotlus vastab nõuetele teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse §-s 18 nimetatud pingerea alusel kuni taotlusvooru rahaliste vahendite ammendumiseni.

 (2) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus hiljemalt 130 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud andmed.

 (4) Toetuse summa ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

 (5) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuses sätestada asjakohastest õigusaktidest tulenevaid tingimusi projekti elluviimiseks.

 (6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
 1) esineb üks või mitu taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud asjaoludest;
 2) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet;
 3) taotlus jääb käesoleva määruse § 18 kohase hindamise tulemusel väljapoole taotlusvooru vastavale tegevusele kinnitatud eelarvet.

 (7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

 (8) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale teatavaks viivitamata. Otsus tehakse teatavaks elektrooniliselt.

 (9) Koos taotluse rahuldamise otsusega saadab rakendusüksus taotlejale kinnituskirja. Kui taotleja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.

 (10) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, võib rakendusüksus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

§ 20.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tulemused.

 (2) Taotluse osalisel või kõrvaltingimusega rahuldamisel tuleb arvestada taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatud tingimustega.

§ 21.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi võimalik saavutada või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärkidele.

 (3) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 toodud asjaolu.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 60 kalendripäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

5. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused 

§ 22.  Toetuse saaja kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, sh projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt.

 (2) Kui hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on 30 000 eurot või rohkem, esitab toetuse saaja enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele hankedokumentide eelnõud.

 (3) Kui hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on 30 000 eurot või rohkem, viib toetuse saaja hanked läbi elektrooniliselt riigihangete registris.

 (4) Juhul kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, esitab toetuse saaja rakendusüksusele hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav maksumus käibemaksuta on suurem kui 5000 eurot.

 (5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 7 kalendripäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest hankelepingu.

 (6) Toetuse saaja, kes ei pea järgima riigihangete seadust ei tohi funktsionaalselt koos toimiva või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde ostmisel jaotada lepingut osadeks eesmärgiga eirata struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 toodud kohustust.

 (7) Toetuse saaja esitab kord aastas, alates abikõlblikkuse perioodi algusest kuni 5 aastat viimase väljamakse saamisest, rakendusüksusele Keskkonnaameti poolt kinnitatud tegevuskohapõhise jäätmearuande, millest on nähtavad projekti vara abil käideldud jäätmeliigid ja kogused, kui selline kohustus tuleneb vastavast õigusaktist.

 (8) Kui toetust anti käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 toodud jäätmejaama rajamise, laiendamise ja inventari soetamise tegevuse jaoks, esitab toetuse saaja kord aastas, alates abikõlblikkuse perioodi algusest kuni 5 aastat viimase väljamakse saamisest, rakendusüksusele info iga jäätmeliigi kohta:
 1) kogutud kogus (tonnides);
 2) korduskasutusse suunatud kogus (tonnides);
 3) ringlussevõtuks suunatud kogus (tonnides).

 (9) Kui toetuse saaja ei alusta projekti elluviimist 6 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse tühistada, v.a juhul kui alustamise viibimise põhjused ei sõltu taotlejast.

§ 23.  Toetuse saaja õigused

 (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajal on õigus ära kuulamisele ning võimalus esitada oma seisukohad haldusmenetluse seaduse §-s 40 ja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja korras.

6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 24.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahearuanded struktuuritoetuse registri kaudu iga aasta 15. jaanuariks.

 (2) Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet ning hinnangut projekti väljundnäitajate ja tulemusnäitajate saavutamise kohta projekti lõpuks.

 (3) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande projekti iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus ei ole pikem kui üks aasta.

 (4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande struktuuritoetuse registri kaudu 15 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib toetuse saaja taotlusel põhjendatud juhul tähtaega pikendada.

 (5) Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti peamiste tegevuste ülevaadet ning teavet väljundnäitajate ja tulemusnäitajate saavutamise kohta.

 (6) Kui toetust anti käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 toodud jäätmejaama rajamise, laiendamise ja inventari soetamise tegevuse jaoks, tõendab toetuse saaja projekti lõpparuandes järgmiste tingimuste täitmist ja infot:
 1) jäätmejaama avalikuks kasutamiseks lahtiolekuajad tagavad elanikkonnale võimaluse sorditud ja liigiti kogutud jäätmed sobival ajal üle anda vähemalt viis korda nädalas, sealhulgas mõlemal puhkepäeval, kokku 30 tunni jooksul;
 2) taotleja on koostanud kirjaliku juhise jäätmejaama opereerimiseks;
 3) [Kehtetu - RT I, 08.06.2018, 1 - jõust. 11.06.2018]

 (7) Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda toetuse saajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

§ 25.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

 (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel Ühendmääruse §-s 14 toodud korras. Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel toetust makstes võib Ühendmääruse § 14 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimustel teha makse otse tarnijale või töövõtjale.

 (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu ja lisab sellele järgmised dokumendid:
 1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind on käibemaksuta 5000 eurot või suurem ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud;
 2) leping, mille alusel on projektiga seotud kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud ning juhul kui sõlmitud hankeleping on leitav riigihangete registris;
 3) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;
 4) arve või muu raamatupidamisdokument;
 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendav dokument;
 6) kulu omafinantseeringu osas tasumist tõendav dokument;
 7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;
 8) garantii dokument, laenuleping ja/või liisinguleping.

 (4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuses täiendada lõikes 3 sätestatud dokumentide loetelu.

 (5) Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu.

 (6) Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kvartalis, kui eelmisest maksetaotluse esitamisest arvates on kulu tekkinud.

 (7) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.

 (8) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.

 (9) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused ellu viiduks.

§ 26.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning Ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetust nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt Ühendmääruse §-le 24.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, võib rakendusüksus nõuda viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

§ 27.  Vaide esitamine

 (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele. Vaide lahendab rakendusüksus haldusemenetluse seaduses sätestatud korras.

 (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul rakendusüksusele vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt.

§ 28.  Üleminekusätted

  Toetuse andmise otsustele, mis on tehtud keskkonnaministri 23.03.2015 määruse nr 23 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” jaoks avatud taotlemise korral” alusel, kohaldatakse viidatud määrust kuni projektides toetuse saaja kohustuste lõppemiseni.

§ 29.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Lisa 1 Jäätmeliikide nimekiri meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” elluviimiseks

Lisa 2 Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhend
[RT I, 08.06.2018, 1 - jõust. 11.06.2018]

/otsingu_soovitused.json