Välja kuulutanud
Vabariigi President
25.02.2022 otsus nr 68
Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 16.02.2022
§ 1. Meediateenuste seaduse muutmine
Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) videojagamisplatvormi pidamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded videojagamisplatvormi pidajale;”;
2) paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) eraõiguslikule isikule televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks tegevusloa (edaspidi ka televisiooniluba ja raadioluba) andmise ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamisest ja videojagamisplatvormi pidamisest teatamise korra;”;
3) paragrahvi 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) meediapädevuse edendamise eest vastutaja;
5) riikliku järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest.”;
4) paragrahvi 2 lõike 1 punkte 2–4 täiendatakse pärast sõnu „meediateenuse osutamises osalevatest” sõnadega „saadetega seotud”;
5) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest asub Eestis ja toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse Eestis, kuid meediateenuse osutaja juhtorgan asub muus liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis;”;
6) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) meediateenuse osutaja juhtorgan asub Eestis, aga toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse kolmandas riigis või vastupidi, kuid oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest töötab Eestis.”;
7) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõiget 1” tekstiosaga „või 2”;
8) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesolevas seaduses piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigiga seotud meediateenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse üksnes televisiooniteenuse osutajale.”;
9) paragrahvi 2 lõike 4 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosa „52,”;
10) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§-des 8–12, 14, 20, 22 ja 23” tekstiosaga „§-des 8, 10–12, 14, 20 ja 22–24”;
11) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesolevas seaduses videojagamisplatvormi kohta sätestatut kohaldatakse videojagamisplatvormi pidajale:
1) kes on asutatud Eestis;
2) kelle emaettevõtja on asutatud Eestis;
3) kelle tütarettevõtja on asutatud Eestis ja emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis;
4) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on asutatud Eestis ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis;
5) kelle tütarettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui tema teised tütarettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis;
6) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui teised sama grupi ettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis.
(7) Ettevõtjate grupi käesoleva seaduse tähenduses moodustavad emaettevõtja, kõik tema tütarettevõtjad ja kõik muud ettevõtjad, kellel on nendega majanduslikud ja õiguslikud organisatsioonilised sidemed.”;
12) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Infoühiskonna teenuse seaduse kohaldamine
Käesoleva seaduse § 2 lõikes 6 nimetatud videojagamisplatvormi pidajale kohaldatakse infoühiskonna teenuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;
13) paragrahvi 4 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „on meediateenus” sõnadega „või muu teenuse eristatav osa”;
14) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
15) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
㤠41. Videojagamisplatvorm
Videojagamisplatvorm on infoühiskonna teenus infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses või selle eristatav osa, mille peamine eesmärk või põhiline otstarve on pakkuda üldsusele elektroonilise side võrgu kaudu teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, mille üle videojagamisplatvormi pidajal puudub toimetusvastutus ning mille korralduse määrab kindlaks videojagamisplatvormi pidaja, sealhulgas automaatsete vahendite või algoritmide abil, eelkõige sisu kuvamise, märgistamise ja järjestamisega.”;
16) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:
㤠51. Videojagamisplatvormi pidaja
Videojagamisplatvormi pidaja võib olla juriidiline või füüsiline isik.”;
17) paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Toimetusvastutus” sõnadega „ja toimetusotsus”;
18) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Toimetusotsus on toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse igapäevase osutamisega.”;
19) paragrahvi 7 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 7. Saade, programm, programmikataloog ja kasutaja loodud video”;
20) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „heliga või helita ajaliselt piiritletud” sõnadega „mis tahes pikkusega”;
21) paragrahvi 7 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „saadete kogum,” sõnadega „mida edastatakse regulaarselt ja”;
22) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kasutaja loodud video on liikuvate kujutiste heliga või helita mis tahes pikkusega ajaliselt piiritletud kogum, mille kasutaja on loonud ja mille see kasutaja või mõni teine kasutaja on videojagamisplatvormile üles laadinud.”;
23) paragrahvi 8 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Televisiooni- ja raadioteenuse osutaja varub vähemalt viiel päeval nädalas programmi päevamahust vähemalt kaks protsenti enda toodetud uudistesaadete edastamiseks, välja arvatud riiklike pühade programmis.”;
24) paragrahvi 8 lõiked 5 ja 51 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete kohaldamisel võib teha rahvusvahelise televisiooniloa või valdavalt muusika-, spordi-, filmi- või muu teemaprogrammi edastamiseks antava televisiooniloa tingimustes erandi loa taotleja või omaniku põhjendatud taotluse alusel, kui nimetatud nõuete kohaldamine oleks programmi olemust ja peamisi sihtrühmi arvestades ebamõistlik.
(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude kohaldamisel võib teha raadioloa tingimustes erandi loa taotleja või omaniku põhjendatud taotluse alusel, kui nimetatud nõude kohaldamine oleks programmi olemust ja peamisi sihtrühmi arvestades ebamõistlik ning tingimusel, et erandi tegemisel arvestatakse teenuste mitmekesisuse tagamisega. Üleriigilise raadioloa tingimustes võib erandi teha üksnes juhul, kui edastatakse valdavalt muusika- või muud teemaprogrammi.”;
25) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:
„(52) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata televisiooniteenuse osutajale, kelle programmi nädalamaht on väiksem kui 28 tundi.”;
26) paragrahvi 8 lõikes 7 asendatakse sõnad „televisiooniteenuse osutamise loa” sõnaga „televisiooniloa”;
27) paragrahvi 8 lõikes 8 asendatakse sõnad „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutise tegevusloa” sõnadega „ajutise televisiooni- või raadioloa”;
28) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 9. Raadioprogrammi nädalamaht
Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi.”;
29) seaduse 2. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõnu „Meediateenuse osutaja” sõnadega „ja videojagamisplatvormi pidaja”;
30) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa” sõnadega „televisiooni- ja raadioloa”;
31) paragrahvi 16 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „teenuse osutaja teeb” sõnaga „veebilehel”;
32) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) omandistruktuuri, sealhulgas tegeliku kasusaaja nime, isikukoodi ja isikukoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi, samuti andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta;”;
33) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.”;
34) paragrahvi 16 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, kui selleks on olemas tehnilised võimalused”;
35) paragrahvi 16 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõnad „selle olemasolu korral”;
36) paragrahvi 18 punktis 1 asendatakse sõna „ühiskonna” sõnaga „riigi”;
37) paragrahvi 18 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Televisiooniteenuse osutaja edastab hädaohuteated puudega inimestele ligipääsetaval viisil.”;
38) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 19. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine meediateenuse osutamisel
(1) Meediateenuses ei tohi:
1) kihutada vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele ükskõik millise grupitunnuse, sealhulgas kodakondsuse, soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale;
2) alavääristada õiguskuulekat käitumist või
3) kutsuda üles õigusrikkumisele.
(2) Meediateenuse osutaja ei tohi edastada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut oluliselt kahjustavaid saateid, eelkõige selliseid, mis sisaldavad pornograafiat või propageerivad vägivalda või julmust pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 tähenduses.
(3) Saateid, mis sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise näitamisega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud, ei tohi televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastada ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud või alaealiste mõnele earühmale sobimatu saate edastamisel tuleb enne saadet esitada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, ning kogu saate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 kehtestatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu.
(6) Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele, ei tohi meediateenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile.”;
39) seadust täiendatakse §-dega 191 ja 192 järgmises sõnastuses:
„§ 191. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine videojagamisplatvormil
(1) Videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil on keelatud selliste saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine, mis:
1) kihutavad vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele ükskõik millise grupitunnuse, sealhulgas kodakondsuse, soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale;
2) kutsuvad üles õigusrikkumisele või
3) kujutavad lapspornot.
(2) Videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et sellise saate, kasutaja loodud video ja äriteate alguses, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tuleb esitada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev sisu on alaealistele sobimatu, ning kogu saate, video või äriteate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale.
(3) Videojagamisplatvormi pidaja tagab tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad teenuse kasutajad pidajale käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud saadetest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest hõlpsasti teatada.
(4) Kui videojagamisplatvormi pidaja on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest teadlik, kõrvaldab ta saate, video või äriteate videojagamisplatvormilt viivitamata või tõkestab sellele juurdepääsu.
(5) Kui videojagamisplatvormi pidaja on teadlik saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, lisab ta sellele saatele, videole või äriteatele viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase hoiatuse ja sümboli nende puudumisel või tagab, et see saade, video või äriteade on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetav üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu.
(6) Videojagamisplatvormi pidaja kehtestab tema peale seoses käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 rakendamisega teenuse kasutajate esitatud kaebuste läbipaistva, lihtsalt kasutatava ja tulemusliku menetlemise ja lahendamise korra.
(7) Kui videojagamisplatvormi kasutaja leiab, et käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 rakendamisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda kaebusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Kaebus lahendatakse käesoleva seaduse §-s 561 sätestatud korras.
§ 192. Alaealiste isikuandmete kaitse
Meediateenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja ei tohi töödelda käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 ja § 191 lõikes 5 nimetatud tehniliste meetmete kasutamise käigus kogutud või muul viisil saadud alaealiste isikuandmeid ärilistel eesmärkidel, nagu otseturundus, profiili analüüs või käitumispõhiselt suunatud reklaam.”;
40) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse läbivalt arv „20” arvuga „30”;
41) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Regionaalse või üleriigilise televisiooni- või raadioloa omanik ning ajutise televisiooni- või raadioloa omanik säilitab salvestisi vähemalt 30 päeva pärast programmi edastamist.”;
42) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Rahvusvahelise televisiooni- või raadioloa omanik säilitab salvestisi vähemalt 90 päeva pärast programmi edastamist.”;
43) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud võivad omaalgatuse korras luua süsteemi, millega liitunud pooled määravad vabatahtlikult ühised soovitused ja reeglid, kehtestades tegevusjuhendina sisunõuded, et korrastada valdkonnas toimuvat ning määrata kindlaks hea ja halb tava.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhend peab olema põhiliste huvirühmade seas laialdaselt aktsepteeritud, kirjeldama selgelt ja üheselt mõistetavalt selle eesmärke, nägema ette seatud eesmärkide täitmise regulaarse, läbipaistva ja sõltumatu seire ning sätestama kehtestatud reeglitest kinnipidamise korra ja poolte vastutuse reeglite rikkumise eest.”;
44) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 23. Puudega inimeste ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele
(1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks puudega inimestele, kasutades selleks subtiitreid, viipekeelset tõlget, kirjeldustõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puudega inimestel pakutavat teenust kasutada.
(2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja koostab ligipääsetavuse tegevuskava, mis sisaldab jooksvaks kalendriaastaks ja sellele järgnevaks kolmeks aastaks kavandatud puudega inimeste teenusele ligipääsu parandavate tegevuste kirjeldust ja teostamise aega, ning planeerib tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid.
(3) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal 15. veebruariks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava ja andmed tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal.
(4) Käesolevas paragrahvis osutatud ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamiseks ühtne veebipõhine kontaktpunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–24), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92) (edaspidi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), artikli 7 lõike 4 tähenduses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata ajutise televisiooniloa omanikule.”;
45) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad, sealhulgas:
1) subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse tõlkega, kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis;
2) nõuded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele.”;
46) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed, ning toob need, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende päritolumaa ja valmimisaastaga esile.”;
47) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja toob omatoodangu tunnustele vastavad teosed koos nende valmimisaastaga programmikataloogis esile.
(12) Kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub Euroopa Liidu liikmesriikides erinevaid programmikatalooge, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue olema täidetud kõikide nende programmikataloogide puhul.”;
48) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1–12”;
49) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–2 ei kohaldata tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on majandusaasta jooksul keskmiselt alla kümne töötaja ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot, arvestades mikroettevõtja määratlust Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41);
2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest;
3) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub temaatilist programmikataloogi, mille suhtes käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamine oleks selgelt ebamõistlik.”;
50) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse sõna „saatega” sõnadega „saate või kasutaja loodud videoga”;
51) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Videojagamisplatvormi pidaja turustatavad, müüdavad või korraldatavad äriteated peavad olema selgelt äratuntavad ning eristatud saadetest ja kasutaja loodud videotest.”;
52) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi pidaja turustatavatele, müüdavatele või korraldatavatele äriteadetele.”;
53) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 27. Tegevusjuhend audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes
(1) Meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud võivad kehtestada eneseregulatsiooni korras tegevusjuhendi lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavate ebasobivate audiovisuaalsete äriteadete kohta, kus tutvustatakse toite ja jooke, mis sisaldavad toitaineid ja toitainelise või füsioloogilise mõjuga aineid, eelkõige rasvu, transrasvhappeid, soola, naatriumi ja suhkrut, mille liigne tarbimine toiduga ei ole lastele soovitatav.
(2) Kui meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras kehtestanud või see ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, kehtestab nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
54) paragrahvi 28 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud on lubatud spordiülekannetes või juhul, kui neid edastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud tingimustel.”;
55) paragrahvi 28 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „või otsepakkumiseks”;
56) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Otsepakkumine lastesaates on keelatud.”;
57) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude maht kella 6.00-st kuni 18.00-ni ning kella 18.00-st kuni 24.00-ni ei tohi ületada 20 protsenti nendest ajavahemikest.”;
58) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata:
1) teadaannetele, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega või samasse kontserni kuuluvate teiste meediateenuse osutajate saadetega ja meediateenustega;
2) otsepakkumise saadetele;
3) sponsorteabele;
4) tootepaigutusele;
5) toimetatava sisu ning tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude vahelistele ja üksikute reklaamide vahelistele neutraalsetele lõikudele.”;
59) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sponsorlus käesoleva seaduse tähenduses on meediateenuse osutamises või videojagamisplatvormi pidamises või saate või kasutaja loodud video tootmises mitteosaleva juriidilise või füüsilise isiku igasugune osalemine meediateenuse, videojagamisplatvormi, saate või kasutaja loodud video rahastamises eesmärgiga edendada oma mainet või tutvustada oma nime, kaubamärki, tegevust või tooteid.”;
60) paragrahvi 30 lõikes 6 asendatakse sõna „Sponsorteated” sõnaga „Sponsorteave”;
61) paragrahvi 30 lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu „ja muude tubakatoodete” sõnadega „ning tubakatootega seonduvate toodete”;
62) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „mis seisneb saates” sõnadega „või kasutaja loodud videos”;
63) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tootepaigutus on keelatud:
1) uudiste- ja poliitikasaates;
2) tarbijaküsimusi käsitlevas saates;
3) usulise sisuga saates;
4) lastesaates.”;
64) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
65) paragrahvi 31 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) sigaretid ja muud tubakatooted ning tubakatootega seonduvad tooted või selliste ettevõtjate kaubad, kelle põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete või tubakatootega seonduvate toodete tootmine ja müük;”;
66) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:
„§ 311. Äriteated videojagamisplatvormil
(1) Videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil edastatavad äriteated peavad vastama käesolevas seaduses äriteadetele, sealhulgas sponsorlusele ja tootepaigutusele, ning teistes seadustes reklaamile kehtestatud nõuetele.
(2) Videojagamisplatvormi pidaja tagab tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad videoid üles laadivad kasutajad teatada, kas video sisaldab audiovisuaalseid äriteateid, niivõrd kui nad seda teavad või võib põhjendatult eeldada, et nad seda teavad.
(3) Videojagamisplatvormi pidaja teavitab kasutajaid sõnaselgelt sellest, kui saated ja kasutaja loodud videod sisaldavad audiovisuaalseid äriteateid, tingimusel et pidaja on äriteadetest teadlik.”;
67) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4. peatükk
Televisiooni- ja raadioluba ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja teatamiskohustus”;
68) paragrahvi 32 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 32. Televisiooni- ja raadioluba”;
69) paragrahvi 32 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „televisiooni- või raadioteenuse osutamise tegevusloa (edaspidi tegevusluba)” sõnadega „televisiooni- või raadioloa”;
70) paragrahvi 32 punktis 3 asendatakse sõnad „tegevusluba televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks” sõnadega „televisiooni- või raadioluba”;
71) paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠33. Televisiooniloa liigid ja andmise tingimused
(1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:
1) regionaalne televisiooniluba ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50 protsenti Eesti elanikkonnast;
2) üleriigiline televisiooniluba levipiirkonnas, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast;
3) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks.
(2) Regionaalne ja üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused.
(3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.”;
72) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks;
73) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠35. Raadioloa liigid ja andmise tingimused
(1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:
1) regionaalne raadioluba ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50 protsenti Eesti elanikkonnast;
2) üleriigiline raadioluba levipiirkonnas, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast;
3) rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks.
(2) Raadioluba antakse kuni seitsmeks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning taotleja osutus valikmenetluses parimaks pakkujaks.”;
74) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks;
75) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠37. Ajutine televisiooni- ja raadioluba
Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.”;
76) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tegevusloa taotluses märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) taotletava loa liik;
2) programmi iseloomustus;
3) andmed edastatava programmi levipiirkonna kohta;
4) programmi vastutava toimetaja nimi ja kontaktandmed;
5) televisiooniloa taotlemisel viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest taotleja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb;
6) muud andmed, mis on vajalikud, et kinnitada programmi pakkuja tegevuse vastavust tegevusloa tingimustele ja kõrvaltingimustele.”;
77) paragrahvi 39 lõikes 4 asendatakse sõnad „Televisiooniteenuse osutamise tegevusloa” sõnaga „Televisiooniloa”;
78) paragrahvi 39 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
79) paragrahvi 39 lõiget 6 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) televisiooniloa taotlemisel käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava;”;
80) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 11 ei kohaldata ajutise televisiooniloa taotlejale.”;
81) paragrahvi 39 lõikes 7 asendatakse sõnad „tegevusluba televisiooniteenuse osutamiseks” sõnaga „televisiooniluba”;
82) paragrahvi 39 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „Tegevusloa” sõnadega „andmise ja muutmise”;
83) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks nii Kultuuriministeeriumi kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab raadioloa eelseisvast konkursist Kultuuriministeeriumi vähemalt kaks kuud enne konkursi väljakuulutamist.
(3) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa ning raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude.
(4) Raadioloa kõrvaltingimuste vajalikkuse otsustab valdkonna eest vastutav minister. Kui need on vajalikud, kehtestab minister üks kuu enne tegevusloa konkursi väljakuulutamist tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks.
(5) Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva.
(6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata regionaalsele ja üleriigilisele televisiooniloale kõrvaltingimusi.
(7) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.
(8) Rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist.”;
84) paragrahvi 41 esimeses lauses asendatakse sõna „tegevuslubade” sõnaga „raadiolubade”;
85) paragrahvi 43 lõikes 1 asendatakse sõnad „Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse ja raadioteenuse osutamise tegevusluba” sõnaga „Raadioluba”;
86) paragrahvi 44 lõikes 2 asendatakse sõnad „Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa” sõnadega „Rahvusvahelise televisiooniloa”;
87) paragrahvi 47 pealkirja täiendatakse pärast sõnu „teenuse osutaja” sõnadega „ja videojagamisplatvormi pidaja”;
88) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „teenuse osutamiseks” sõnadega „ja videojagamisplatvormi pidamiseks”;
89) paragrahvi 47 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:”;
90) paragrahvi 47 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „liik ning”;
91) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest teenuse osutaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb;”;
92) paragrahvi 47 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
93) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja lisab teatele käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava.
(22) Videojagamisplatvormi pidaja esitab teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) pidaja veebilehe aadress;
2) videojagamisplatvormi nimi ja teenust iseloomustav teave;
3) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
4) viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 6 punktides 1–6 sätestatud tingimustest pidaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb.”;
94) paragrahvi 49 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Euroopa Liidu”;
95) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 51. Meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus
(1) Teisest riigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist ei piirata, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha teisest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse järgmistel tingimustel:
1) Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on viimase aasta jooksul vähemalt kahel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustanud rahvastiku tervist või kujutanud sellele olulist ohtu või viimase aasta jooksul vähemalt ühel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu;
2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kirjalikult teavitanud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud rikkumisest ja taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust, audiovisuaalmeedia teenuse osutajat ja taasedastajat ning Euroopa Komisjoni;
3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada väidetava rikkumise kohta oma arvamus ja vastuväited;
4) käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuete rikkumise, rahvastiku tervise kahjustamise või sellele olulise ohu põhjustamise korral ei ole konsultatsioonid vastava Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega ja Euroopa Komisjoniga andnud rahuldavat lahendust ühe kuu jooksul pärast käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teatamist.
(3) Kui Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimustest ja teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni, põhjendades ettekirjutuse kiireloomulisust.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loobub kavandatud või juba tehtud taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest, kui Euroopa Komisjon otsustab, et Eesti tegevus käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 alusel ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
(6) Kui väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.
(7) Kui teisest riigist pärit raadioprogrammi taasedastaja rikub oluliselt käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha raadioprogrammi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.
(8) Taasedastaja võib pakkuda oma teenuses teleprogrammi või programmikataloogi, mille edastamiseks on olemas asukohamaa luba või muu õiguslik alus asukohamaa õigusaktide kohaselt.”;
96) paragrahv 52 tunnistatakse kehtetuks;
97) seaduse 7. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7. peatükk
Teabevahetus Euroopa Komisjoniga ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega ning taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral
§ 53. Teabevahetus Euroopa Komisjoniga ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma teavet käesoleva seaduse rakendamisega seotud küsimustes Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele. Ta võib anda teavet ka piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele selle soovi korral.
(2) Kui teabe avaldamine Euroopa Komisjonile või liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele puudutab Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvat meediateenuse osutajat või videojagamisplatvormi pidajat, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teabe avaldamisest ka nimetatud isikut.
(3) Kui Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja hakkab osutama teenust, mis on suunatud tervikuna või põhiosas muu Euroopa Liidu liikmesriigi elanikkonnale, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet selle Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust.
(4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei jõua Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega kokkuleppele, kelle jurisdiktsiooni alla audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või videojagamisplatvormi pidaja kuulub, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.
§ 531. Taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral
(1) Kui mõni Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenus või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva televisiooniteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest ja rikub neid järjekindlalt, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabevahetuses Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega ei ole leitud mõlemat poolt rahuldavat lahendust, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole hinnangu saamiseks, kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kavandatavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab pöördumisest asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile tõendid, mis võimaldavad mõistlikult hinnata asjaolu, kas audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud asjaomases Euroopa Liidu liikmesriigis eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest.
(4) Kui Euroopa Komisjon on otsustanud, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmed on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ning Eesti hinnangud on asjakohased ja piisavalt põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet erandkorras teha lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale teleprogrammi või programmikataloogi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.
(5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutuse tegemist annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada käesoleva seadusega sätestatud nõuetest kõrvalehoidmise kohta oma arvamus ja vastuväited.
(6) Kui mõni Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit asjaolust, et Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks tervikuna või põhiosas muus Euroopa Liidu liikmesriigis, rikub järjekindlalt ja oluliselt nimetatud riigis audiovisuaalmeedia teenuste osutamisele sätestatud nõudeid, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha vajaduse korral teenuse osutajale nimetatud nõuete järgimise ettekirjutus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust regulaarselt kasutusele võetud meetmetest ning Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni saavutatud tulemustest kahe kuu jooksul pärast teabe saamist. Kui kasutusele võetud meetmed ei ole tulemusi andnud, selgitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile selle põhjuseid.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teavitada Euroopa Komisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtumist, kui amet ei nõustu Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuselt saadud teabega.
(8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetleb kõiki Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusi viivituseta, kuid hiljemalt kaks kuud pärast taotluse kättesaamist, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teist tähtaega.”;
98) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses:
„71. peatükk
Meediapädevuse edendamine
§ 532. Meediapädevus
Meediapädevus tähendab oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada.
§ 533. Meediapädevuse edendamine
(1) Meediapädevuse edendamise eest vastutab riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Haridus- ja Teadusministeerium esitab Euroopa Komisjonile audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruande meediapädevuse edendamise kohta.”;
99) paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 15 ja 192 sätestatud nõuete täitmise üle, teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu riiklik järelevalveasutus audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30 lõike 1 tähenduses.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses, ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest ja muudest õigusaktidest.
(4) Lisaks käesolevas seaduses eespool sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses sõltumatu riikliku järelevalveasutusena:
1) käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine;
2) audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa Komisjonile;
3) Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile;
4) Euroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine;
5) muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine.”;
100) paragrahvis 55 asendatakse tekstiosa „§-s 30” tekstiosaga „§-des 30, 32, 50 ja 51”;
101) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses:
„§ 561. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud kaebuste lahendamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuse 30 päeva jooksul kaebuse ametile esitamisest arvates.
(2) Kaebuse lahendamiseks vajalike asjaolude täiendavaks selgitamiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 60 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest tuleb kaebuse esitajale kirjalikult teatada.
(3) Kui kaebuse lahendamiseks on vaja teha koostööd teiste asjaomaste järelevalveasutustega, pikeneb kaebuse läbivaatamine mõistliku aja võrra, mis on vajalik koostööd tegevate järelevalveasutuste arvamuse ärakuulamiseks või oma arvamuse andmiseks.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab kaebuse esitajat tema kaebuse alusel tehtud otsusest ja õigusest pöörduda juhul, kui kaebuse esitaja õigusi on rikutud, ameti otsuse vaidlustamiseks kohtusse.
(5) Kui kaebust on pädev lahendama teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus, suunab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse esitaja selle järelevalveasutuse poole.”;
102) paragrahvi 57 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 19” tekstiosaga „§-des 19 ja 191”;
103) paragrahvi 58 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 28–31” tekstiosaga „§-des 28–311”;
104) paragrahvi 59 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
105) paragrahvid 60 ja 61 tunnistatakse kehtetuks;
106) seadust täiendatakse §-ga 631 järgmises sõnastuses:
„§ 631. Väljaantud tegevuslubade kehtivus
(1) Enne käesoleva seaduse 2022. aasta 16. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni jõustumist välja antud tegevusload jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni.
(2) Vaba juurdepääsuga regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ja tingimusjuurdepääsuga regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse regionaalse televisiooniloaga.
(3) Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ja tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse üleriigilise televisiooniloaga.
(4) Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse rahvusvahelise televisiooniloaga.”;
107) seadust täiendatakse §-dega 652–654 järgmises sõnastuses:
„§ 652. Paragrahvi 23 lõike 3 rakendamine
(1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 2023. aasta 15. veebruariks andmed käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud nõude täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal.
(2) Käesoleva seaduse § 23 lõikest 3 tulenevat kohustust esitada andmed sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal rakendatakse alates 2024. aastast.
§ 653. Paragrahvi 23 järelhindamine
Kultuuriministeerium analüüsib koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga hiljemalt 2025. aastal käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust.
§ 654. Paragrahvi 27 rakendamine
Kui meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras 2022. aasta 1. oktoobriks välja töötanud, kehtestab valdkonna eest vastutav minister sama paragrahvi lõike 2 alusel nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele 2023. aasta 1. aprilliks.”;
108) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–24), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92).”.
§ 2. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 34 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „16, 17, 19–21, 23–25” tekstiosaga „16–19, 20, 21, 23–26”.
§ 3. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 901 lõikes 2 asendatakse sõnad „vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloa omaja” sõnadega „vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja”;
2) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 902 järgmises sõnastuses:
㤠902. Audiovisuaalmeedia teenuse tervikluse tagamine teenuse edastamisel ja taasedastamisel
(1) Sideettevõtjale, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid, on keelatud ärilistel eesmärkidel nende teenuste lühendamine, katkestamine, muul viisil muutmine või ülekatmine ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata:
1) teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmistele;
2) seadme tööks või programmide valimiseks vajalikele kasutajaliideste kontrollrakendustele;
3) hoiatusteadetele;
4) avalikes huvides pakutavale teabele;
5) subtiitritele;
6) antud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda pakutavatele äriteadetele;
7) andmetihenduseks kasutatud meetoditele, millega vähendatakse andmefaili suurust, samas teenuse sisu muutmata;
8) teistele kasutatud tehnilistele meetoditele, millega kohandatakse teenust selle levitamise viisidele, näiteks eraldusvõime ja kodeerimine.”.
§ 4. Reklaamiseaduse muutmine
Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 pealkirja täiendatakse pärast sõna „meediateenuses” sõnadega „ja videojagamisplatvormil”;
2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi pidaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile.”;
3) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „otsepakkumisele meediateenuses” sõnadega „ning videojagamisplatvormi pidaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile”;
4) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „äriteateid meediateenuses” sõnadega „ja videojagamisplatvormil”.
§ 5. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 216 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 216. Televisiooni- ja raadioloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine
(1) Raadioloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 640 eurot.
(2) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 510 eurot.
(3) Ajutise televisiooni- või raadioloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot.
(4) Rahvusvahelise televisiooniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 960 eurot.
(5) Televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot.”.
§ 6. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punkt 45 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter