Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.04.2022 otsus nr 93

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 13.04.2022

§ 1.  Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 teises lauses asendatakse sõnad „varale või keskkonnale” sõnadega „varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile”;

2) paragrahvi 44 täiendatakse punktidega 10¹ ja 10² järgmises sõnastuses:

„10¹) ehitise või ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja seda ei ole võimalik vältida ega välistada;
10²) samale asukohale on antud või menetletakse ehitusluba ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik;”;

3) paragrahvi 46 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 ning § 55 punktis 9 asendatakse tekstiosa „, või” tekstiosaga „;”;

4) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) ehitusloa andmisel ei ole järgitud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja ehitis kujutab ohtu riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ning seda ei ole võimalik vältida ega välistada, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korraga.”;

5) paragrahvi 55 täiendatakse punkiga 9¹ järgmises sõnastuses:

„9¹) ehitis ei vasta käesoleva seadustiku § 120 lõike 3 alusel antud kooskõlastusele ja ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule ning seda ei ole võimalik vältida ega välistada, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korraga või”;

6) paragrahvist 104 moodustatakse 12. peatüki 1. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„1. jagu
Kohaldamisala”;

7) paragrahvi 104 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse avalikus veekogus ehitise ehitamisele ja avaliku veekogu koormamisele kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.”;

8) paragrahvidest 105–113 moodustatakse 12. peatüki 2. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„2. jagu
Avalikus veekogus ehitise ehitamine”;

9) paragrahvi 105 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) ehitisele, nagu ujuvhotell, -saun, -restoran ja muu kaldalt tulijaid teenindav ehitis.”;

10) paragrahvi 106 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kaldaga funktsionaalselt seotud või”;

11) paragrahvi 108 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kaldaga püsivalt ühendamata ja käesoleva seadustiku § 105 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud ehitise puhul tuleb enne ehitusloa taotluse esitamist taotleda hoonestusluba käesoleva seadustiku § 113³ alusel.”;

12) paragrahvi 108 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „veeseaduse § 218 lõikes 2” tekstiosaga „§ 113³ lõikes 2”;

13) paragrahvi 109 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „veeseaduse §-s 223” tekstiosaga „§-s 113¹³”;

14) paragrahvi 109 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

15) seadustiku 12. peatükki täiendatakse 3. ja 4. jaoga järgmises sõnastuses:

„3. jagu
Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega

§ 113¹. Hoonestusluba

(1) Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Riik ei pea avaliku veekogu ehitisega koormamiseks taotlema hoonestusluba.

(2) Ehitis, mis on ehitatud hoonestusloa alusel ja millele hoonestusluba laieneb, on hoonestusloa oluline osa ning kuulub omandiõiguse alusel hoonestusloa omajale. Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitised, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga ning millel puudub hoonestusluba või hoonestusloa kehtivus on lõppenud või hoonestusluba on kehtetuks tunnistatud, on avaliku veekogu olulised osad ja kuuluvad omandiõiguse alusel riigile.

(3) Hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei sätestata teisiti.

(4) Avaliku veekogu koormatava ala moodustab ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariidist lähtuvalt. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitise alune pind.

(5) Käesolevat jagu ei kohaldata avaliku veekogu süvendamisele ja avalikku veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile.

§ 113². Riigi alustatud hoonestusloa menetlus

(1) Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avalikku veekogu:
1) meretuulepargiga;
2) vesiviljelusega seotud ettevõtluseks ettenähtud ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike rajatistega.

(2) Riik korraldab hoonestusloa võõrandamiseks enampakkumise või valikpakkumise 18 kuu jooksul hoonestusloa andmisest arvates.

(3) Hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisel juhindub riigivara valitseja või tema volitatud isik riigivaraseadusest, arvestades käesoleva seadustikuga kehtestatud erisusi.

(4) Pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust samale veekogu alale esitatud hoonestusloa taotlused tagastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (käesolevas jaos edaspidi pädev asutus) läbi vaatamata.

(5) Riigi esitatud hoonestusloa taotluse menetlemisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 113⁶.

(6) Avaliku veekogu ehitisega koormamiseks riigi alustatava hoonestusloa menetlemise korra ning hoonestusloa enampakkumise ja valikpakkumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 113³. Hoonestusloa taotlemine

(1) Hoonestusloa taotlus esitatakse pädevale asutusele.

(2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ehitise kasutamise otstarve;
2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed;
3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala;
4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites;
5) avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja arvatud juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja;
6) esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha;
7) hoonestusloa taotletav kestus;
8) äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride, mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed;
9) teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist;
10) pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid.

(3) Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoonestusloa taotluse andmekoosseisu ning täpsustavad nõuded taotlusele ja selle lisadele.

§ 113⁴. Hoonestusloa menetluse algatamine

(1) Hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsustab pädev asutus.

(2) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsuse käesoleva seadustiku § 113⁷ lõikes 3, § 113⁹ lõikes 3 või § 113¹¹ lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.

(3) Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus:
1) isiku, kelle taotlust hakatakse menetlema;
2) keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise;
3) vajaduse korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja;
4) vajaduse korral tingimused, mida peab arvestama, kui taotlusaluse ala kohta on algatatud rohkem kui üks hoonestusloa menetlus või taotlusaluse veekogu piiritletud ala koormamiseks kehtib teine hoonestusluba;
5) muud vajalikud tingimused.

(4) Pädev asutus võib hoonestusloa taotleja põhjendatud taotlusel pikendada hoonestusloa algatamisel määratud uuringute tegemise ja muude tingimuste täitmise tähtaegu.

§ 113⁵. Asjaomase asutuse arvamus

(1) Pädev asutus esitab hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Tähtaeg arvamuse andmiseks on 30 päeva. Kui asjaomane asutus ei ole arvamust määratud tähtaja jooksul andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada asjaomase asutuse arvamuseta.

(2) Asjaomane asutus annab arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele.

(3) Asjaomane asutus võib küsida muudelt isikutelt ja hoonestusloa taotlejalt arvamuse kujundamiseks vajalikke dokumente ja lisateavet.

(4) Asjaomasel asutusel on õigus teha ettepanek keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest, kui:
1) asjaomase asutuse hinnangul esineb inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
2) asjaomase asutuse ohuhinnangul tekib hoonestusloa taotleja või temaga seotud isiku või kavandatava ehitise puhul oht riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele ning seda ei ole võimalik kõrvaldada;
3) hoonestusloa taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumente ja lisateavet ega taotlenud nende esitamise tähtaja pikendamist;
4) hoonestusloa taotleja poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud dokumendid või lisateave on ebaõiged ja hoonestusloa taotleja ei ole 30 päeva jooksul asjaomase asutuse esitatud puuduste kõrvaldamise nõudest arvates puudusi kõrvaldanud.

§ 113⁶. Hoonestusloa taotluse teade

(1) Kui asjaomane asutus ei tee käesoleva seadustiku § 113⁵ lõike 4 alusel ettepanekut keelduda hoonestusloa algatamisest ega esine § 113¹¹ lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolusid, avaldab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

(2) Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed ning käesoleva seadustiku §-s 113⁷ sätestatud täiendavate hoonestusloa taotluste esitamise kord ja tähtaeg.

§ 113⁷. Täiendav hoonestusloa taotlus

(1) Käesoleva seadustiku § 113⁶ lõikes 1 sätestatud teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksul on huvitatud isikul õigus esitada veekogu sama piiritletud ala ehitisega koormamiseks omapoolne käesoleva seadustiku §-s 113³ sätestatud nõuetele vastav hoonestusloa taotlus.

(2) Pädeval asutusel on õigus lühendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega täiendava hoonestusloa taotluse esitamiseks, kuid mitte alla 30 päeva, kui taotletud hoonestusloa läbivaatamisel on ettenähtav, et puudub teiste isikute huvi omapoolsete hoonestusloa taotluste esitamiseks.

(3) Kui käesoleva seadustiku § 113⁶ lõikes 1 sätestatud teates märgitud tähtaja jooksul ei esitata täiendavat hoonestusloa taotlust, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul nimetatud tähtaja lõppemisest arvates. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.

(4) Kui käesoleva seadustiku § 113⁶ lõike 2 kohaselt avaldatud teates märgitud tähtaja jooksul esitatakse täiendav hoonestusloa taotlus ja ehitis, millega avaliku veekogu piiritletud ala soovitakse koormata, erineb oluliselt esimeses hoonestusloa taotluses kirjeldatud ehitisest, esitab pädev asutus täiendava hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele käesoleva seadustiku §-s 113⁵ sätestatud korras.

§ 113⁸. Hoonestusloa taotluse muutmine

(1) Kui hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala muudetakse enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist, küsib pädev asutus asjaomastelt asutustelt arvamust käesoleva seadustiku §-s 113⁵ sätestatud korras. Avaliku veekogu koormatava ala vähendamise korral võib pädev asutus jätta asjaomastelt asutustelt arvamuse küsimata.

(2) Hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala võib põhjendatud juhul muuta pärast käesoleva seadustiku § 113⁶ kohaselt teate avaldamist ja § 113⁹ kohast menetlust. Kui ala nihutatakse või suurendatakse pärast nimetatud teate avaldamist või menetlust üle 33 protsendi, avaldab pädev asutus käesoleva seadustiku § 113⁶ kohaselt uue teate ning täiendavate taotluste esitamise korral menetleb taotlusi § 113⁷ lõike 4 ja § 113⁹ kohaselt.

§ 113⁹. Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine

(1) Kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu piiritletud ala kohta esitatud rohkem kui üks hoonestusloa taotlus (edaspidi konkureeriv taotlus), mille puhul puuduvad käesoleva seadustiku §-s 113¹¹ sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aspektidele. Kui nendele aspektidele vastab mitu konkureerivat taotlust, viiakse läbi käesoleva seadustiku § 113¹⁰ lõikes 1 sätestatud konkurss. Teiste taotluste kohta teeb pädev asutus keelduva otsuse.

(2) Pädev asutus hindab konkureerivaid taotlusi, lähtudes:
1) asjaomase asutuse arvamusest;
2) planeeringutes toodud suunistest;
3) keskkonnakaalutlustest;
4) hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisust;
5) hoonestusloa taotleja majandusvõimekusest;
6) riigi majanduslikust kasust;
7) avaliku veekogu alale ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtajast;
8) projekti sotsiaalsest kasust;
9) avaliku veekogu ala kasutamise otstarbest;
10) vastavusest riigi arengudokumentidest lähtuvatele eesmärkidele;
11) riigi eelistusest avaliku veekogu ala kasutamisel.

(3) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul hoonestusloa taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.

(4) Konkureerivate taotluste hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 113¹⁰. Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamine

(1) Kui taotluse kohta ei ole käesoleva seadustiku § 113⁹ lõike 1 alusel tehtud keelduvat otsust, korraldab pädev asutus 60 päeva jooksul taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates konkureerivate taotluste esitajate vahel konkursi enampakkumise alusel (edaspidi konkurss).

(2) Konkursi väljakuulutamisel määrab pädev asutus:
1) enampakkumise alghinna sõltuvalt koormatava avaliku veekogu ala suurusest, sihtotstarbest ja ehitise tüübist;
2) tagatisraha suuruse, mis on meretuuleparkide puhul kaks protsenti ja muude ehitiste puhul kümme protsenti enampakkumise alghinnast;
3) konkursi korraldamise avaliku või kirjaliku enampakkumise teel;
4) pakkumisele esitatavad nõuded.

(3) Pärast konkursi võitja selgumist või konkursi nurjumise korral tagatisraha tagastatakse. Konkursi võitja makstud tagatisraha arvatakse maha enampakkumisel pakutud summast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 2 või 3 alusel konkursi nurjunuks tunnistamist põhjustanud isikule tagatisraha ei tagastata.

(5) Pädev asutus ei kvalifitseeri konkureeriva taotluse esitajat konkursil osalejaks, kui ta ei ole tähtaja jooksul tasunud tagatisraha.

(6) Pädev asutus lükkab konkursil osaleja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta nõuetele.

(7) Pädev asutus tunnistab konkursi nurjunuks, kui:
1) on rikutud konkursi läbiviimise korda;
2) pärast konkursi läbiviimist selgub, et konkursil võitnud osaleja on esitanud valeandmeid;
3) jääb ainult üks nõuetele vastav pakkumine pärast seda, kui konkursi võitja ei tasu pakutud summat tähtaja jooksul või võtab hoonestusloa taotluse tagasi.

(8) Konkursi nurjunuks tunnistamise korral korraldab pädev asutus 30 päeva jooksul pakkumiste avamise päevast arvates uue konkursi.

(9) Konkureeriva taotluse esitajal, kelle tegevus või tegevusetus põhjustas konkursi nurjunuks tunnistamise, ei ole lubatud osaleda käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel korraldataval uuel konkursil ja pädev asutus teeb tema taotluse puhul hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse.

(10) Hoonestusloa menetlus algatatakse konkursil osaleja suhtes, kes pakub konkursil kõrgeimat hinda ja tasub pakutud summa konkursi teates määratud tähtaja jooksul.

(11) Kui konkurss tunnistatakse nurjunuks käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 3 alusel, algatatakse hoonestusloa menetlus paremuselt järgmise hinnapakkumise teinud konkursil osaleja suhtes, kui ta tasub pakutud summa pädeva asutuse määratud tähtaja jooksul.

(12) Pädev asutus selgitab käesoleva paragrahvi lõigete 10 ja 11 alusel välja taotleja, kelle suhtes algatatakse hoonestusloa menetlus, ja teeb hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul nimetatud taotleja väljaselgitamisest arvates. Teiste konkureerivate taotluste kohta teeb pädev asutus sama tähtaja jooksul hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.

(13) Konkursi korras algatatud hoonestusloa menetlus võib lõppeda hoonestusloa andmisest keeldumisega, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad käesoleva seadustiku §-s 113¹¹ sätestatud asjaolud.

(14) Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra ja enampakkumise alghinna ning konkursi tagatisraha määramise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 113¹¹. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine

(1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu.

(2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul, kui:
1) taotlusalusel veekogu piiritletud alal on juba algatatud menetlus mõne teise hoonestusloa andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust arvestades ei ole alale võimalik anda teist hoonestusluba;
2) taotlus on vastuolus taotlusalusel veekogu piiritletud alal kehtiva planeeringuga;
3) taotlusalusel veekogu piiritletud alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud;
4) kavandatava ehitise ehitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering;
5) esineb inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
6) hoonestusloa taotleja või temaga seotud isiku või kavandatava ehitisega kaasneb oht riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitse objektile või majandusele ning seda ei ole võimalik kõrvaldada;
7) hoonestusloa taotleja suhtes esinevad käesoleva seadustiku § 113⁵ lõike 4 punktides 3 ja 4 või § 113⁹ lõike 1 kolmandas lauses või § 113¹⁰ lõikes 9 ja lõike 12 teises lauses või § 113¹³ lõike 1 punktis 2, 4 ja 6 või lõikes 3 sätestatud asjaolu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatut ei kohaldata käesoleva seadustiku § 104 lõikes 2 sätestatud ehitisele ja ajutisele ehitisele, kui hoonestusloa taotleja on nõus, et hoonestusluba antakse § 113¹⁴ lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga.

(4) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolu teatavaks saamisest arvates, kui käesolevas seadustikus pole sätestatud teisiti. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.

§ 113¹². Hoonestusloa andmine

(1) Hoonestusloa annab pädev asutus.

(2) Hoonestusloa andmisel määratakse järgmised hoonestusloa tingimused:
1) hoonestusloa omaja;
2) avaliku veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites;
3) ehitise asukoht koormataval alal;
4) ehitise kasutamise otstarve;
5) ehitise lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed;
6) ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud ehitisealune pindala;
7) hoonestusloa kehtivusaeg;
8) hoonestusloa kasutamise piirangud;
9) muud vajalikud tingimused.

(3) Keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusele tuginedes võib hoonestusloa menetlemisel avaliku veekogu koormatavat ala antud koordinaatide suhtes võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada, vähendada võib suuremas ulatuses. Avaliku veekogu koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada nii, et see hõlmaks sama asukoha, kuhu on antud hoonestusluba või kus on algatatud teise hoonestusloa menetlus, ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik.

(4) Avaliku veekogu koormatava ala suurendamise või nihutamise kohta üle 33 protsendi küsib pädev asutus asjaomaselt asutuselt arvamust käesoleva seadustiku §-s 113⁵ sätestatud korras.

§ 113¹³. Hoonestusloa andmisest keeldumine

(1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, kui:
1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseks;
2) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva hoonestusloaga;
3) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga;
4) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;
5) inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale esineb oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist;
7) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on hoonestusloa menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega.

(2) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui hoonestusloa taotleja, temaga seotud isiku või kavandatava ehitise kohta esineb põhjendatud kahtlus, et see võib ohustada riigi julgeolekut, elutähtsa teenuse toimepidevust, riigiside toimimist, riigikaitseobjekti või majandust.

(3) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest isikule, kes ei ole Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või juriidiline isik ja kelle taotletav hoonestusluba ei lähtu riigi olulistest huvidest.

§ 113¹⁴. Hoonestusloa kehtivus

(1) Hoonestusluba kehtib kuni 50 aastat. Pädev asutus arvestab hoonestusloa kehtivusaja määramisel ehitise liiki ja otstarvet.

(2) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aasta võrra. Hoonestusloa pikendamise taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivusaja lõppu.

(3) Hoonestusloa kehtivusaja pikendamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 113¹⁵ sätteid.

(4) Kui hoonestusloa taotlus esitatakse ala kohta, kus on algatatud planeering ning planeerimismenetlus ei ole lõppenud, võib pädev asutus anda ajutise hoonestusloa. Ajutine hoonestusluba vaadatakse üle ühe aasta jooksul planeeringu kehtestamisest arvates. Kui ajutise hoonestusloa ja kehtestatud planeeringu vahel vastuolu ei esine, annab pädev asutus ajutise hoonestusloaga samadel tingimustel käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt määratud tähtajaga hoonestusloa. Planeeringuga vastuolu korral hoonestusluba ei anta ja ajutine hoonestusluba kaotab kehtivuse.

§ 113¹⁵. Hoonestusloa tingimuste muutmine

(1) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel muuta hoonestusloa tingimusi.

(2) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel anda hoonestusloa üle teisele isikule.

(3) Pädev asutus keeldub hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused.

§ 113¹⁶. Hoonestusloa üleminek üldõigusjärglasele

(1) Kui hoonestusluba on läinud teisele isikule üle üldõigusjärgluse korras, muudab pädev asutus hoonestusloa omaja andmeid üldõigusjärglase taotluse alusel või omal algatusel.

(2) Hoonestusloa üleminekul üldõigusjärglasele jäävad hoonestusloa muud tingimused samaks.

§ 113¹⁷. Eelkontroll hoonestusloa üleminekul või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse võõrandamisel

(1) Hoonestusluba või hoonestusluba omavas äriühingus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulist osalust omandada sooviv isik (edaspidi käesolevas paragrahvis omandaja) esitab enne hoonestusloa või äriühingu olulise osa omandamist pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) omandaja nimi, asukoht, registrikood või isikukood või viimase puudumise korral sünniaeg, andmed osaluse kohta teises juriidilises isikus või varakogumis ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandajal on kontroll;
2) juriidilisest isikust omandaja osanike või aktsionäride nimekiri, andmed igale osanikule või aktsionärile juriidilises isikus või varakogumis kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kellel on kontroll juriidilisest isikust omandaja osanike või aktsionäride üle;
3) juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu iga liikme ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
4) konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilisest isikust omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate ettevõtjate osaluse suuruse kohta.

(2) Juriidilisest isikust omandaja, kes on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt väljaspool Eestit, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed koos viimase majandusaasta aruandega tõlgituna eesti või inglise keelde ja kinnitatuna avaliku dokumendi tunnistusega (apostilliga).

(3) Pädev asutus võib nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid.

(4) Pädev asutus küsib asjaomastelt asutustelt arvamust hoonestusloa või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse teisele isikule võõrandamise kohta.

(5) Pädev asutus teeb hoonestusloa ülemineku või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamise lubamise või sellest keeldumise otsuse, võttes omandaja puhul arvesse käesoleva seadustiku §-s 113¹³ sätestatut. Kui pädev asutus teeb hoonestusloa üleminekust või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamisest keeldumise otsuse, siis on hoonestusloa võõrandamine ja omandamine keelatud ja keeldu rikkudes tehtud tehing on tühine.

(6) Pärast hoonestusloa üleminekut teisele isikule muudab pädev asutus hoonestusloal omaja andmed. Muud hoonestusloa tingimused jäävad üleminekul samaks.

§ 113¹⁸. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Pädev asutus võib hoonestusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel või hoonestusloa omaja taotluse alusel.

(2) Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, kui:
1) hoonestusloa omaja seda taotleb;
2) hoonestusloa omaja on oluliselt rikkunud hoonestusloa tingimusi;
3) hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist antud hoonestusloaga kaetud alale ehitusluba ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendamist;
4) hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega ehitusloa taotlemiseks;
5) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele;
6) hoonestusloa omaja on olnud kolmel järjestikusel maksetähtpäeval viivituses hoonestustasu maksmisega;
7) hoonestusloa omaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid hoonestusloa andmise otsustamist.

(3) Pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui pärast selle andmist ilmneb käesoleva seadustiku § 113¹³ lõikes 2 sätestatud alus.

(4) Pädev asutus otsustab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise pärast seda, kui ta on teinud hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hoonestusloa omaja ei ole seda täitnud.

§ 113¹⁹. Hoonestusloa asendamine hoonestusõigusega

(1) Kui hoonestusloa kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa püsivalt maismaaks, kaotab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisest.

(2) Hoonestusloa omajal on õigus nõuda tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist hoonestusloaga samadel tingimustel. Hoonestusõiguse seadmise taotlust menetleb pädev asutus.

§ 113²⁰. Ehitise veekogust eemaldamine hoonestusloa kehtivuse lõppemisel

Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti.

4. jagu
Hoonestustasu

§ 113²¹. Hoonestustasu

(1) Avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega peab ehitise omanik igal aastal maksma hoonestustasu.

(2) Hoonestustasu suurus on neli protsenti ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast ja see arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes.

(3) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast ja see arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pindala.

(4) Hoonestustasu määramiseks arvutab Maa-amet maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse.

§ 113²². Hoonestustasu maksmise kord

(1) Hoonestustasu arvestatakse alates hoonestusloa alusel ehitusloa andmise päevale järgnevast päevast. Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust veekogust eemaldamiseni.

(2) Hoonestusloa omaja maksab hoonestustasu riigile üks kord aastas eelmise kalendriaasta eest veeseaduse § 216 lõikes 2 sätestatud kuupäevaks.

(3) Pärast ehitusloa andmist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 2 või 3 sätestatud tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel kasutamise algusest.

(4) Hoonestustasu makstakse veeseaduse § 216 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatud korra kohaselt.”;

16) paragrahvi 113²¹ lõikes 2 asendatakse sõna „neli” sõnaga „kolm”;

17) paragrahvi 113²¹ lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 113²¹ täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on 1,5 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest:
1) tuuleelektrijaama toodetud, nii võrku antud kui ka võrguga ühendamata, elektrienergia kogus, aga mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 4000-ga;
2) vastava aasta Nord Pooli keskmine Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva elektrienergia börsihind.”;

19) paragrahvi 113²² täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Meretuulepargi hoonestusloa omaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi pädev asutus) käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 3¹ nimetatud andmed kalendriaasta kohta järgneva aasta 31. jaanuariks. Pädev asutus võrdleb esitatud andmeid põhivõrguettevõtja andmetega.”;

20) paragrahvi 113²² täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Meretuulepargi puhul tuleb ehitusloa andmisest kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni hoonestustasu maksta 0,15 protsenti käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 3¹ sätestatud minimaalsest hoonestustasust. Hoonestustasu tuleb maksta käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 3¹ sätestatud määras alates tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Kavandatud otstarbel kasutamise alguseks loetakse meretuulepargi puhul hetke, kui meretuulepark alustab elektrienergia tootmist.”;

21) paragrahvi 120 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „käesoleva” sõnadega „lõike punktis 1¹ ja käesoleva”;

22) paragrahvi 120 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) kavandatakse tuulegeneraatorit või tuuleparki;”;

23) paragrahvi 120 lõikes 3 asendatakse sõnad „ehitusloa eelnõu” sõnadega „ehitusloa ja kasutusloa eelnõu”;

24) paragrahvi 130 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ohutuse kontrollimine.”;

25) paragrahvis 133 asendatakse arv „64 000” arvuga „450 000”;

26) paragrahvi 134 lõikes 1, § 135 lõikes 1 ja § 136 lõikes 1 asendatakse sõnad „varale või keskkonnale” sõnadega „varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile”;

27) paragrahvi 134 lõikes 2, § 135 lõikes 2, § 136 lõikes 2, § 137 lõikes 2, § 138 lõikes 2, § 139 lõikes 2 ja § 140 lõikes 2 asendatakse arv „32 000” arvuga „100 000”.

§ 2.  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 25¹ järgmises sõnastuses:

„§ 25¹. Erisused enne ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumist esitatud hoonestusloa taotluse menetlemisel

(1) Alates 2017. aasta 25. maist kuni ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumiseni esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt, välja arvatud juhul, kui käesolevas paragrahvis on sätestatud teisiti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse kohta avaldab pädev asutus teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel pärast ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumist ning huvitatud isikul on õigus esitada ehitusseadustiku §-le 113³ vastav täiendav hoonestusloa taotlus teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksul. Pädeval asutusel on õigus täiendava hoonestusloa taotluse esitamise tähtaega lühendada ehitusseadustiku § 113⁷ lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendava hoonestusloa taotluse esitaja esitab ehitusseadustiku § 113³ lõike 2 punktides 8–10 sätestatud andmed pädevale asutusele käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul.

(4) Pädev asutus avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teates hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed ning täiendava taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamise korra ja tähtaja.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendava hoonestusloa taotluse menetlemisel esineb veeseaduse § 219 lõikes 5 sätestatud olukord, menetleb pädev asutus taotlust ehitusseadustiku § 113⁹ lõigetes 2 ja 3 sätestatu ning lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimuste ja korra järgi.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavate hoonestusloa taotluste puhul esineb ehitusseadustiku § 113¹⁰ lõikes 1 sätestatud olukord, korraldab pädev asutus taotluste esitajate vahel konkursi § 113¹⁰ lõigetes 1–12 sätestatu ja lõike 14 alusel kehtestatud määruse järgi. Pädev asutus võib konkursi lõpetada ja jätta hoonestusloa välja andmata, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad ehitusseadustiku § 113¹¹ sätestatud asjaolud.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 25² järgmises sõnastuses:

„§ 25². Ehitusseadustiku 12. peatüki 4. jao kohaldamine

Ehitusseadustiku 12. peatüki 4. jagu ei kohaldata enne 2010. aasta 1. jaanuari avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitisele ja enne 2015. aasta 1. juulit välja antud veekaabelliiniga koormamise nõusoleku alusel ehitatud veekaabelliinile.”.

§ 3.  Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduse 8¹. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 4.  Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 406 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemi, liikluskorralduse või muu elutähtsa süsteemi ehitise või seadme teadva rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele, või sellise süsteemi töövõime teadva häirimise või katkestamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.”;

2) paragrahvi 406 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 406 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „või 2”.

§ 5.  Maa hindamise seaduse muutmine

Maa hindamise seaduse § 6¹ tunnistatakse kehtetuks.

§ 6.  Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 10.03.2022, 2) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „paragrahvid 6¹ ja 6²” tekstiosaga „paragrahv 6²”;

2) paragrahv 5 jäetakse välja;

3) paragrahvist 9 jäetakse välja tekstiosa „ja § 230 lõike 1 teises lauses”;

4) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-d 4–6” tekstiosaga „§-d 4, 6”.

§ 7.  Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 8. peatüki 3. ja 4. jagu tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 282 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja hoonestustasu kohaldamata jätmine”;

3) paragrahvi 282 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8.  Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 16–20 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.