Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid
Vastu võetud 16.12.2016 nr 71
RT I, 21.12.2016, 27
jõustumine 01.02.2017
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
26.05.2020 | RT I, 27.05.2020, 1 | 30.05.2020 |
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 ja § 61 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse kohaldamisala
Käesolevat määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
§ 2. Heli ja sellega seotud terminid
(1) Heli käesoleva määruse tähenduses on välisõhus levivad mehaanilised võnkumised.
(2) Helirõhk p käesoleva määruse tähenduses on heli tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites (Pa).
(3) Kuuldeläve helirõhk po käesoleva määruse tähenduses on kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk, po = 20 µPa.
(4) Helirõhutase, mis iseloomustab mürataset Lp käesoleva määruse tähenduses on helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mõõdetakse detsibellides (dB).
(5) Helirõhutaseme korrigeeritud väärtus käesoleva määruse tähenduses on helirõhutase, mille mõõtmisel on kasutatud asjakohaste standardite nõuetele vastavaid sagedusfiltreid A ja C ja mida tähistatakse vastavalt LpA ja LpC.
(6) Ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T või LpC,eq,T käesoleva määruse tähenduses on helirõhutase teatud ajavahemikul, mille mõõtmisel kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja mida mõõdetakse detsibellides (dB).
(7) Maksimaalne helirõhutase LpA,max või LpC,max käesoleva määruse tähenduses on helirõhutaseme maksimaalne väärtus teatud ajavahemikul, mille mõõtmisel kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja ajakarakteristikut „Fast”, kui mõõtmismeetodites ei ole sätestatud teisiti ja mida mõõdetakse detsibellides (dB).
(8) Heli kokkupuutetase LAE käesoleva määruse tähenduses on üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud teatud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemikule T0 = 1 s.
(9) Tonaalne heli käesoleva määruse tähenduses on heli, mille sagedusspektris esineb selgesti eristatav toon.
(10) Impulssheli käesoleva määruse tähenduses on alla 1 sekundi kestev heli.
(11) Vaba heliväli käesoleva määruse tähenduses on otsese heli väli, kus puuduvad helipeegeldused või mõõdetav heli on rohkem kui 6 dB tugevam peegeldunud helist.
§ 3. Liiklusmüra
Liiklusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel.
§ 4. Tööstusmüra
Tööstusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad.
§ 5. Uue planeeringuga ala
(1) Uus planeeritav ala käesoleva määruse tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.
(2) Müratundlik ala käesoleva määruse mõistes on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.
[RT I, 27.05.2020, 1 - jõust. 30.05.2020]
2. peatükk Müra normtase, mürataseme hindamine, mõõtmine ja hinnatud taseme määramine
§ 6. Müra normtasemed
(1) Müra normtasemed on esitatud käesoleva määruse lisas 1.
(2) Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA.
(3) Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A).
§ 7. Mürataseme hindamine
(1) Mürataseme hindamine on mürataseme energeetilise keskmise või maksimaalse mürataseme iseloomustamine arvulise väärtusega või müratasemega seotud kahjulike mõjude arvutamine, prognoosimine või mõõtmine.
(2) Mürataseme arvutuslikuks hindamiseks kasutatakse asjakohase programmiga modelleerimist.
§ 8. Mürataseme mõõtmine
(1) Mürataseme mõõtmine on asjakohane ühe või mõne üksiku müraallika korral.
(2) Mõõtekoha valikul ja mõõtmise kestuse määramisel tuleb tagada müraolukorra esinduslikkus kogu müraolukorra suhtes.
(3) Mürataseme mõõtmisel saadakse tulemuseks summaarne müra, mida võivad kokku põhjustada mitu eri müraallikat. Vajaduse korral tuleb eri müraallikate tasemed määrata eraldi.
(4) Mürataseme mõõtmise tulemused tuleb esitada täisarvu täpsusega.
§ 9. Mürataseme mõõtmise seadmed
(1) Kui müra iseloomustava helirõhutaseme mõõtmiseks on kasutatud seadmeid, mis vastavad asjakohastele EVS-EN ISO standarditele ja mida on enne ja pärast mõõtmist kontrollitud akustilise kalibraatori abil asjakohaste EVS-EN ISO standardite kohaselt, eeldatakse, et mürataseme mõõtmise, piirnormidega võrdlemise ja mõõtmisprotokollide vormistamise nõuded on täidetud.
(2) Mürataseme mõõtmiseks kasutatavad seadmed peavad olema kalibreeritud akrediteeritud kalibreerimislaboris vähemalt iga kahe aasta järel. Akustilist kalibraatorit tuleb kalibreerida üks kord aastas.
(3) Mõõtmised, mille eesmärk on kontrollida helirõhutasemete vastavust käesolevas määruses kehtestatud normtasemetele, tehakse seadmetega, mis vastavad 1. täpsusklassi nõuetele.
(4) Seadmetega, mis vastavad 2. täpsusklassi nõuetele, määratakse ligikaudset müraolukorda.
§ 10. Mürataseme mõõtmise meetodid
(1) Tööstusmüra taseme mõõtmiseks kasutatakse asjakohastes EVS-EN ISO standardites esitatud müra mõõtmise meetodeid.
(2) Liiklusmüra taseme mõõtmiseks kasutatakse asjakohastes EVS-EN ISO standardites või käesoleva määruse lisades 2 ja 3 esitatud regulaarse liiklusega sõiduteede mürataseme mõõtmise meetodeid.
(3) Kui mürataseme mõõtmise tingimused ei vasta vaba helivälja tingimustele, kuid mõõdetud helirõhutasemetele on rakendatud parandusi asjakohaste EVS-EN ISO standardite kohaselt, eeldatakse, et mürataseme mõõtmise, piirnormidega võrdlemise ja mõõtmisprotokollide vormistamise nõuded on täidetud.
(4) Mürataseme mõõtmise kestus valitakse olenevalt müra allikast, iseloomust, olukorrast ja mõõtmise metoodikast. Püsiva tasemega müra mõõtmise kestus peab olema vähemalt 3–5 minutit. Muutuva tasemega või katkendliku müra mõõtmise kestus valitakse selliselt, et see iseloomustaks müra kõiki muutusi.
(5) Kui liiklusmüra tasemete mõõtmistulemuste esitamisel ei ole arvestatud aasta keskmist liiklussagedust, peab see olema mõõtmisprotokollis märgitud.
§ 11. Müra hinnatud tase
(1) Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid.
(2) Müra hinnatud tase ei tohi ületada käesoleva määruse lisas 1 esitatud müra normtaset.
(3) Müra hinnatud taset võrreldakse müra normtasemega vaba helivälja tingimustel.
§ 12. Müra hinnatud taseme määramine
(1) Müra hinnatud taseme määramiseks teatud ajavahemikus kasutatakse asjakohase programmiga modelleerimist või käesolevas paragrahvis esitatud arvutusmetoodikaid.
(2) Müra hinnatud tase LAr,ti teatud ajavahemikus ti arvutatakse järgmise valemiga:
LAr,ti = LAeq,ti + K1i + K2i, dBA, kus
LAeq,ti on teatud ajavahemikus mõõdetud A-korrigeeritud ekvivalentne müratase, dB;
K1i on parandustegur müra tonaalsusele, K1i = +5 dBA;
K2i on parandustegur impulssmürale, K2i = +5 dBA.
(3) Tonaalse ja impulssmüra parandustegurid valitakse standardite ISO 1996-1, ISO 1996-2 või muu samaväärse standardi alusel. Korraga rakendatakse üht parandustegurit.
(4) Müra hinnatud tase LAr,LT teatud ajavahemikus, mis sisaldab seeriamõõtmise ajavahemikke ti, arvutatakse järgmise valemiga:
kus LAr,ti = LAeq,ti + K1i + K2i on i-mõõdetud müra hinnatud keskmistatud tase, vastavuses standardi ISO 1996-2 nõuetega;
ti on i-mõõtmise teatud ajavahemik, s;
N on mõõteperioodide arv.
(5) Müra hinnatud tase LAr,LT päevase, õhtuse või öise ajavahemiku suhtes arvutatakse järgmise valemiga:
kus ti on i-mõõtmise ajavahemik ja
T on müra hindamise kestus.
(6) Üksikute mürasündmuste summaarne hinnatud tase arvutatakse üksikute mürasündmuste hinnatud kokkupuutetasemete summeerimise teel järgmise valemiga:
kus LrEij on j-müraallika üksiku i-mürasündmuse hinnatud kokkupuutetase, dB;
I on mürasündmuste arv;
J on müraallikate arv;
T on müra hindamise kestus, s;
T0 on 1 sekund.
(7) Müra hinnatud tase arvutatakse järgmistes ajavahemikes:
päevane: T1 = 12 tundi ajavahemikus 7.00–19.00;
õhtune: T2 = 4 tundi ajavahemikus 19.00–23.00;
öine: T3 = 8 tundi ajavahemikus 23.00–7.00;
öine mürarikkaim tund T4 = 1 tund, tavaliselt ajavahemikus 6.00–7.00 või 23.00–24.00.
(8) Kogu päeva müra hinnatud tase (7.00–23.00) arvutatakse järgmise valemiga:
kus Lr,T1 ja Lr,T2 on müra hinnatud tasemed vastavalt ajavahemikus T1 ja T2.
(9) Müra hinnatud tase öise ajavahemiku vältel arvutatakse järgmise valemiga:
Ln = Lr,T3,
kus Lr,T3 on müra hinnatud tase ajavahemiku T3 vältel.
(10) Müra hinnatud tase öise kõige mürarikkama tunni ajal arvutatakse järgmise valemiga:
Ln,1h = Lr,T4,
kus Lr,T4 on müra hinnatud tase ajavahemikul T4.
(11) Kui müra hinnatud tase öise mürarikkaima tunni vältel on enam kui 4 dBA võrra suurem kui hinnatud tase kogu öise ajavahemiku vältel, võetakse öise müra hindamisel aluseks hinnatud tase kõige mürarikkama tunni vältel.
3. peatükk Lõppsätted
§ 13. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2017. aasta 1. veebruaril.
Lisa 1 Müra normtasemed
[RT I, 27.05.2020, 1 - jõust. 30.05.2020]
Lisa 2 Mürataseme mõõtmine
Lisa 3 Mürataseme mõõtmine