Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.05.2022 otsus nr 107

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine)

Vastu võetud 11.05.2022

§ 1.   Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse 4¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

ˮ4¹. peatükk
Keskkonnateabe kogumine ja avaldamine

§ 39². Keskkonnaportaal

(1) Keskkonnaportaal on veebileht, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele.

(2) Keskkonnaportaali eesmärk on eri andmekogudes hoitavate keskkonnaandmete esitamine viisil, mis võimaldab saada keskkonnast, selle seisundist ja kvaliteedist ning sellele avalduvatest surveteguritest tervikliku, nii põhjuslikult kui ka ruumiliselt seostatud ülevaate. Keskkonnaportaali kaudu tagatakse keskkonnateabele juurdepääs viisil, mis on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas.

(3) Keskkonnaportaalis võib kajastada ka Eesti geoportaali kaudu avaldatavaid andmeid, kui see teeb keskkonnateabe üldsusele lihtsamini mõistetavaks ja kättesaadavamaks.

(4) Keskkonnaportaali haldamise ja arendamise tagab valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus.

(5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada keskkonnaportaali haldamise, arendamise ja kasutamise, teabe kättesaadavaks tegemise ning andmekogu keskkonnaportaaliga liidestamise nõuded ja korra.

§ 39³. Keskkonnaseisundi andmete avalikustamine

(1) Valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus koostab ja avalikustab vähemalt üks kord nelja aasta järel koondülevaate keskkonnaseisundi kohta, sealhulgas ülevaate olulistest keskkonnaseisundi muutustest.

(2) Ülevaade keskkonnaseisundi kohta peab sisaldama teavet keskkonna kvaliteedi ja sellele avalduva surve kohta.

§ 39⁴. Juurdepääs andmekogudes hoitavale keskkonnateabele

Riigi andmekogusse, mille peamine eesmärk on keskkonnaandmete kogumine, kantud avalikule keskkonnateabele peab olema tagatud elektroonilisel teel otsejuurdepääs isikut tuvastamata.

§ 39⁵. Eesti looduse infosüsteem

(1) Eesti looduse infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on koguda ja avalikustada süstematiseeritult teavet järgmiste keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta:
1) kaitstav loodusobjekt ja Natura 2000 võrgustiku ala looduskaitseseaduse tähenduses;
2) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik looduskaitseseaduse tähenduses;
3) jahipiirkond jahiseaduse tähenduses;
4) vääriselupaik metsaseaduse tähenduses;
5) nitraaditundlik ala, sealhulgas olulised allikad ja karstilehtrid nitraaditundlikul alal, veeseaduse tähenduses;
6) põhjavesi veeseaduse tähenduses;
7) üleujutusega seotud oluline riskipiirkond veeseaduse tähenduses;
8) suur üleujutusala looduskaitseseaduse tähenduses;
9) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ala;
10) veekogu veeseaduse tähenduses;
11) keskkonnaseire jaam, ala ja koht keskkonnaseire seaduse tähenduses;
12) keskkonnakaitseloaga määratud käitis või muu loaga määratud ruumiobjekt, kui õigusakt näeb ette sellise ruumiobjekti andmete kandmise Eesti looduse infosüsteemi, ning sellele seadusega või seaduse alusel määratud kaitsevööndi või eriliste kasutusnõuetega ala ulatus.

(2) Eesti looduse infosüsteemi kantud ruumiobjektile võib vajaduse korral või Euroopa Liidu õigusaktist või rahvusvahelisest õigusest tulenevalt lisada kirjeldavaid andmeid, nagu objekti erinimetus või -liigitus, või muid objektiga seotud andmeid.

(3) Eesti looduse infosüsteemis võib kajastada andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata ruumiobjektide kohta ja muid andmeid, kui selliseid andmeid kogutakse või on kogutud riigi keskkonnakaitseülesannete täitmisel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mille piirid kehtestatakse õigusaktiga, esitab ruumiobjekti piirid Eesti looduse infosüsteemi vastutavale või volitatud töötlejale õigusakti ettevalmistanud asutus. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mis määratakse loaga, esitab ruumiobjekti paiknemise andmed Eesti looduse infosüsteemi vastutavale või volitatud töötlejale loa andja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mille piire ei kehtestata, kogub andmeid Eesti looduse infosüsteemi vastutav või volitatud töötleja.

(6) Eesti looduse infosüsteemi andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras keskkonnaportaali kaudu.

(7) Käesolevas peatükis sätestatud ruumiandmete töötlemisele kohaldatakse ruumiandmete seadust.

(8) Eesti looduse infosüsteemi kogutud keskkonnateavet säilitatakse tähtajatult.

(9) Eesti looduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

2) paragrahvi 40¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

ˮ1¹) lihtsustada atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse, tööstusheite seaduse ja veeseaduse alusel tehtavate registreeringute taotlemist ja menetlemist ning nendega seotud aruandluskohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust;ˮ;

3) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna ˮsaasteallikastˮ sõnaga ˮheiteallikastˮ;

4) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Keskkonnaloa andja võib pikendada käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul.ˮ;

5) seadust täiendatakse §-ga 62¹¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 62¹¹. Keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud andmete töötlemine

(1) Keskkonnaregistri seaduse alusel keskkonnaregistri arhiivi kantud andmed viiakse üle Keskkonnaministeeriumi haldusala vastava infosüsteemi arhiivi ja neid säilitatakse tähtajatult.

(2) Keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud medaliväärsete jahitrofeede nimistu andmed kantakse Eesti looduse infosüsteemi arhiivi.

(3) Keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud andmed, mille kogumist jätkatakse käesoleva seaduse jõustumise järel Eesti looduse infosüsteemi, loetakse Eesti looduse infosüsteemi andmeteks.ˮ.

§ 2.   Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 82 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 86 lõikes 2 ja § 87 lõikes 2 asendatakse sõnad ˮkirjalikult või elektrooniliseltˮ sõnadega ˮkeskkonnaotsuste infosüsteemi kauduˮ;

3) paragrahvi 82 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood;
2) taotleja aadress ja kontaktandmed ning kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;ˮ;

4) paragrahvi 82 lõikes 3 asendatakse sõna ˮvormidˮ sõnaga ˮandmekoosseisuˮ;

5) paragrahvi 83 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮKeskkonnaamet otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava registreeringu taotluse saamisest arvates.ˮ;

6) paragrahvi 83 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Käitise tegevus registreeritakse keskkonnaotsuste infosüsteemis ja selle kohta väljastatakse registreeringu taotlejale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreerimistõend.ˮ;

7) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registreeringu võib teha ja sellekohase tõendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine.ˮ;

8) paragrahvi 83 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 86 lõikes 3 ja § 87 lõikes 3 asendatakse sõna ˮelektrooniliseltˮ sõnadega ˮkeskkonnaotsuste infosüsteemi kauduˮ;

10) paragrahvi 127 lõikes 2 ja § 128 lõikes 2 asendatakse sõna ˮvormiˮ sõnaga ˮandmekoosseisuˮ;

11) paragrahvi 192 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 193 lõikes 6 asendatakse sõna ˮvormidˮ sõnadega ˮesitatavate andmete koosseisuˮ.

§ 3.   Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmine

Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ja geneetiliselt muundatud organismi või toote turustamise loa taotluses esitatud andmeid ja lube, välja arvatud käesoleva seaduse 3¹. peatükis nimetatud andmed, hoitakse keskkonnaotsuste infosüsteemis. Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ala kohta hoitakse andmeid Eesti looduse infosüsteemis.ˮ;

2) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4.   Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 125 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Puurija on kohustatud pärast puurimistööde lõpetamist esitama puurimispäeviku andmed käesoleva seadustiku § 126 lõike 6 alusel kehtestatud korras Eesti looduse infosüsteemi.ˮ;

2) paragrahvi 126 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ4) puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku ning puurkaevu või -augu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ja puurkaevu või -augu lammutamise teatise vormid või andmekoosseisu.ˮ;

3) paragrahvi 127 lõike 1 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna ˮkeskkonnaregisterˮ sõnadega ˮEesti looduse infosüsteemˮ vastavas käändes.

§ 5.   Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 98⁸ lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna ˮkirjalikuˮ sõnadega ˮkeskkonnaotsuste infosüsteemi kauduˮ;

2) paragrahvi 98⁸ lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood;
2) taotleja aadress ja kontaktandmed ning kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;ˮ;

3) paragrahvi 98⁸ lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ11) registreeringu taotletav kehtivusaeg;ˮ;

4) paragrahvi 98¹⁰ lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna ˮesitamisestˮ sõnaga ˮsaamisestˮ;

5) paragrahvi 98¹⁰ täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

ˮ(3) Tegevus registreeritakse keskkonnaotsuste infosüsteemis ja selle kohta väljastatakse registreeringu taotlejale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreerimistõend.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreeringu võib teha ja sellekohase tõendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine.ˮ.

§ 6.   Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 7 punktist 1 jäetakse välja sõna ˮkeskkonnaregistrisˮ;

2) paragrahvi 55¹ lõike 1 punktis 26 asendatakse sõnad ˮkeskkonnaregistrisse kandmataˮ sõnadega ˮmaavarana arvele võtmataˮ.

§ 7.   Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(1¹) Loodushoiutoetust saab taotleda Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste säilimise tagamiseks.ˮ;

2) paragrahvi 48 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna ˮkeskkonnaregistrisˮ sõnadega ˮEesti looduse infosüsteemisˮ;

3) paragrahvi 56 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

ˮ(22) Loodusobjektide kaitse alla võtmise otsustes ja kaitse-eeskirjades on normitehnilises märkuses sedastatud, et kaardiga saab tutvuda keskkonnaregistris. Käesoleva lõike jõustumise järel saab kaitstavate loodusobjektide kaartidega tutvuda keskkonnaportaalis.ˮ.

§ 8.   Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad ˮkeskkonnaregisterˮ ja ˮkeskkonnaregistri maardlate nimistuˮ sõnadega ˮmaavarade registerˮ vastavas käändes;

2) seaduses asendatakse läbivalt sõnad ˮvolitatud töötlejaˮ sõnadega ˮvastutav töötlejaˮ vastavas käändes;

3) paragrahvis 3 asendatakse sõnad ˮmaardlana keskkonnaregistrisse kantud (edaspidi arvele võetud)ˮ sõnadega ˮmaavarade registris arvele võetudˮ;

4) paragrahvi 15 pealkirja täiendatakse pärast sõna ˮplaneeringuteˮ sõnadega ˮkoostamine jaˮ;

5) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ2) maardla alal katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks;ˮ;

6) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(7¹) Planeeringute koostamisel tuleb maardlate andmetena kasutada ainult maavarade registrisse kantud andmeid.ˮ;

7) paragrahvi 15 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks ei ole luba vajalik, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevus on planeeringu kaudu Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega kooskõlastatud;
2) katastriüksus jagatakse sihtotstarvet muutmata;
3) muudetakse õiguslikul alusel ehitatud hoone teenindamiseks vajalikul alal katastriüksuse sihtotstarvet kooskõlas tegeliku õiguspärase kasutusega;
4) kaevandamisloaga mäeeraldise teenindusmaa sihtotstarve muudetakse mäetööstusmaaks või turbatööstusmaaks;
5) planeering tunnistatakse kehtetuks;
6) ehitis lammutatakse või demonteeritakse;
7) rajatakse puurkaev, piirdeaed, tehnovõrk või kergliiklustee või rekonstrueeritakse teed või raudteed olemasolevate rajatiste kaitsevööndis või püsiva hoonestusega alal või elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel;
8) õiguslikul alusel ehitatud olemasolev ehitis ehitatakse ümber, seda laiendatakse või see lammutatakse ja samale alale ehitatakse uus ehitis;
9) rekonstrueeritakse maaparandussüsteemi, tehakse maaparandushoiutöid, sealhulgas hooldatakse ja uuendatakse maaparandussüsteemi või menetletakse maaparandussüsteemi projekti, maaparandussüsteemi ehitusluba, maaparanduse väikesüsteemi ehitusluba, maaparandussüsteemi kasutusluba või väikesüsteemi kasutusluba.ˮ;

8) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Maavarade arvestust peetakse maavarade registris. Maavarade register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on geoloogilise uuringuga, maavara kaevandamise mahu aruannetega ning Keskkonnaameti nõusolekul markšeiderimõõdistusega saadud geoloogilise teabe kogumine ja kättesaadavuse tagamine.ˮ;

9) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(1¹) Maavarade registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

10) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ4) maavarade registris on kande tegemise otsustaja või vastutava töötleja otsusega muudetud selle maavara andmeid, mille kaevandamiseks on luba antud;ˮ;

11) seadust täiendatakse §-ga 135⁴ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 135⁴. Keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud maardlate nimistu andmete üleviimine maavarade registrisse

Keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud maardlate nimistu andmed viiakse üle maavarade registrisse ja loetakse maavarade registri andmeteks alates käesoleva paragrahvi jõustumisest.ˮ.

§ 9.   Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduses tehakse järgmise muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Käesolevas seaduses sätestatud erametsanduse toetuste haldamise ülesande, sealhulgas metsanduse suunamisel vajalike analüüside ja uuringute koostamise ning metsaomanike riiklikest toetustest teavitamise ülesande, võib Keskkonnaministeerium volitada erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele, kellel on metsanduse valdkonnas toetuste menetlemisel küllaldane kogemus, ja sõlmida temaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras.ˮ;

2) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Oma ülesannete täitmiseks metsanduses peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister).

(2) Metsaregistri põhimääruse, sealhulgas volitatud töötlejad, andmete täpsema koosseisu ja kasutusse andmise korra ning säilitamise tähtaja, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

3) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 3−9 järgmises sõnastuses:

ˮ(3) Metsaregistri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium.

(4) Metsaregistrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud andmed, millele kohaldatakse avaliku teabe seadusest tulenevalt juurdepääsupiirangut, sealhulgas järgmised andmed füüsilisele isikule kuuluva metsa kohta, kui metsaomanik ei ole neid metsaregistris avalikustanud:
1) metsamaa inventeerimisandmetest kasvava metsa tagavara, kaalutud keskmine raievanus, juurdekasv, rinnaspindala, täius, hektaritagavara, puude arv (välja arvatud järelkasvupuude arv), diameeter ja surnud puidu tagavara ning metsakasvatusvõtete soovitused;
2) raietööde maht.

(5) Metsaomanikul on juurdepääs kõikidele tema omandiga seotud metsaregistri andmetele. Metsaregistri andmeid võib väljastada ka metsaomaniku volitatud isikule volituses määratud ulatuses.

(6) Erandina on õigus saada juurdepääs kõikidele andmetele käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isikul erametsanduse toetuste haldamise ülesande täitmiseks.

(7) Erandina on õigus saada juurdepääs käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud metsaregistri andmetele järgmiselt:
1) metsaühistul metsaomaniku nõustamiseks ja metsa majandamise korraldamiseks;
2) teadus- ja arendusasutustel põhitegevuseks ja põhitegevusega kaasnevaks tegevuseks;
3) metsakorraldusettevõttel inventeerimisandmetele metsa inventeerimiseks.

(8) Metsaregistri andmete regulaarseks kasutamiseks või väljastamiseks sõlmivad käesoleva paragrahvi lõikes 6 ning lõike 7 punktides 2 ja 3 nimetatud andmete saaja ja metsaregistri volitatud töötleja lepingu.

(9) Metsaühistutega sõlmib metsaregistri andmete regulaarseks kasutamiseks lepingu käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud isik.ˮ;

4) seadust täiendatakse §-ga 9¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 9¹. Riiklik metsade inventeerimine statistilise valikmeetodiga

(1) Riiklik metsade inventeerimine statistilise valikmeetodiga (edaspidi SMI) on kogu Eestit kattev valikuuring, mille käigus inventeeritakse igal aastal proovitükke süstemaatilise juhuvaliku alusel moodustatud proovitükkide võrgustikul.

(2) SMI põhieesmärk on koostada statistilisi ülevaateid Eesti metsavarude olemist, seisundist ja kasutamisest ning maakasutusest ja selle muutusest.

(3) SMI inventeerimisandmed on proovitükkide asukohtade, mõõtmise ja hindamise andmed.

(4) SMI inventeerimisandmed, välja arvatud korduvalt inventeeritavate proovitükkide (edaspidi püsiproovitükid) asukohad, on asutusesiseseks kasutamiseks kuni SMI tulemuste avaldamiseni.

(5) Püsiproovitükkide asukoha andmed on asutusesiseseks kasutamiseks kuni neid kasutatakse SMI alusandmetena.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud juurdepääsupiirangu tähtaega. Juurdepääsupiirang kehtestatakse viieks aastaks. Asutuse juht võib juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada viie aasta kaupa, kuni juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.

(7) SMI-d korraldab Keskkonnaagentuur. Keskkonnaagentuur avaldab SMI tulemused oma veebilehel.

(8) Keskkonnaagentuur võimaldab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetele juurdepääsu andmekasutuslepingu alusel teadus- ja arendusasutustele metsandusvaldkonnas teadustöö tegemiseks, juhul kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud aluseid.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul sõlmib Keskkonnaagentuur andmete kasutajaga (edaspidi kasutaja) andmekasutuslepingu, milles sätestatakse uurimistöö eesmärk, edastatud andmete uurimistööks kasutamise õigust omavad isikud, andmete töötlemise ja edastamise kord ning kohustus tagada andmete organisatsiooniline, füüsiline ja infotehniline kaitse ning andmete hävitamise tingimused pärast uurimistöö lõppu.

(10) Keskkonnaagentuur keeldub andmekasutuslepingu sõlmimisest kasutajaga, kui:
1) ta ei ole veendunud, et andmeid kasutatakse üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teaduslikel eesmärkidel;
2) ta ei ole veendunud, et andmeid kasutada sooviv isik rakendab andmetele juurdepääsu piiramise nõuete täitmise tagamiseks piisavaid meetmeid;
3) kasutaja on varem rikkunud andmekasutuslepingu tingimusi ning Keskkonnaagentuuri hinnangul ei ole kasutaja rakendanud piisavaid meetmeid lepingu tingimuste rikkumise vältimiseks tulevikus.

(11) Lepingu sõlmimisest keeldumise korral põhjendab Keskkonnaagentuur oma otsust.

(12) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel edastatud andmeid võib kasutada ainult andmekasutuslepingus sätestatud eesmärgil.ˮ;

5) paragrahvi 23 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮLepingu saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva Eesti looduse infosüsteemi kantud vääriselupaiga kaitseks.ˮ.

§ 10.   Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse 6. peatüki 5. jao 1. jaotis tunnistatakse kehtetuks.

§ 11.   Tööstusheite seaduse muutmine

Tööstusheite seaduse §-s 134 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 2 sissejuhatav lauseosa ning punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Registreerimiskohustusega käitaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit kavandatavast tegevusest vähemalt kaks nädalat enne käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud tegevuse alustamist, esitades Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse, milles on vähemalt järgmised andmed:
1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood;
2) taotleja aadress ja kontaktandmed ning kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;ˮ;

2) lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮLoakohustuse puudumise korral registreeritakse käitaja tegevus pärast kontrollimist 14 päeva jooksul keskkonnaotsuste infosüsteemis ja selle kohta väljastatakse registreeringu taotlejale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreerimistõend.ˮ;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud registreeringu võib teha ja sellekohase tõendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine.ˮ;

4) lõikes 4 asendatakse sõnad ˮregistreerimise teate vormi ja registreerimistõendi vormiˮ sõnadega ˮregistreerimise taotluse ja registreerimistõendi andmekoosseisuˮ.

§ 12.   Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 35 lõikest 5 ja § 54 lõikest 3 jäetakse välja sõnad ˮasjakohasesse registrisse kantudˮ;

2) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ6) supluskoht ja supelrand;ˮ;

3) paragrahvi 36 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 38 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 62 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 69 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 148 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 154 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ3) puurkaev, mille kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas või võetakse tootmisvett;ˮ;

9) paragrahvi 168 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 197 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Veekeskkonnariskiga tegevust kavandav isik (edaspidi käesolevas jaos taotleja) esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse tegevuse registreerimiseks vähemalt 30 päeva enne selle tegevuse alustamist.ˮ;

11) paragrahvi 198 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

ˮ(6) Käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringu võib teha ja sellekohase tõendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine.ˮ;

12) paragrahvi 203 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 277 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Kui põhjaveehaardele on Eesti looduse infosüsteemis märgitud sanitaarkaitseala, kuid see põhjaveehaare vastab käesoleva seaduse § 154 lõike 1 punktides 1–3 sätestatule, teeb Keskkonnaagentuur sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise otsuse.

(3) Sanitaarkaitseala ulatuse vähendamiseks, arvestades käesoleva seaduse § 149 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 1 sätestatut, esitatakse taotlus Keskkonnaametile, kes teeb sanitaarkaitseala ulatuse vähendamise otsuse.ˮ.

§ 13.   Keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaregistri seadus tunnistatakse kehtetuks.