Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.05.2022 otsus nr 108

Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine)

Vastu võetud 11.05.2022

§ 1.   Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõigetes 4 ja 4², § 4 lõikes 4, § 6¹ lõikes 4, § 6² lõikes 2, § 45¹ lõikes 2, § 54 lõikes 2, § 67⁴ lõikes 7, § 85 lõikes 6, § 108⁶ lõigetes 7 ja 8¹ ning § 108⁹ lõikes 2 asendatakse sõna ˮkäskkiriˮ sõnaga ˮhaldusaktˮ vastavas käändes;

2) paragrahvi 6² lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa ˮPolitsei- ja Piirivalveameti põhimääruses sätestatudˮ tekstiosaga ˮtema volitatudˮ;

3) paragrahv 6³ tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 7⁵³ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 7⁵³. Hüvitis salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral

(1) Kui salajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb salajase koostööga seotud ülesannete täitmise tõttu õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist.

(2) Kui salajasele koostööle kaasatud isikul tuvastatakse salajase koostööga seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse talle hüvitist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 49¹ sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse politseiametniku madalaima põhipalgavahemiku madalaim määr.ˮ;

5) paragrahvi 7⁵⁹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid isikuandmeid:
1) isiku käesoleva seaduse § 3 lõigete 4 ja 4² alusel määratud objektile ja objektiga seotud territooriumile lubamise otsustamisel;
2) Politsei- ja Piirivalveametile või Siseministeeriumile või tema hallatavale riigiasutusele teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel;
3) kaitstava isiku ohutuse tagamisel;
4) Politsei- ja Piirivalveametisse või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse või valitsusasutusse praktikale või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle kandideerija sobivuse hindamisel, arvestades ülesandeid ameti-, töö- või praktikakohal, millele isik kandideerib.ˮ;

6) paragrahvi 7⁵⁹ lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna ˮkohtaˮ tekstiosaga ˮ, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusˮ;

7) paragrahvi 7⁵⁹ täiendatakse lõigetega 2¹–2³ järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud isikult võib nõuda isikuankeedi esitamist. Otsuse isikuankeedi esitamise kohta teeb ametiasutus, kuhu isik teenistusse, tööle või praktikale kandideerib. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse või tööle. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste, sealhulgas vanemate, õe, venna, lapse, abikaasa, samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised ja vajaliku teabe edastamine kriisiolukorras.

(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud isikuankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2³) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid kontrollida Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle võetud isiku kohta ka tema teenistuses või tööl olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esineb asjaolu, mis välistaks isiku teenistusse või tööle võtmise.ˮ;

8) paragrahvi 7⁵⁹ lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks, et:
1) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub taustakontrollile allutatud isiku lubamisest objektile või objektiga seotud territooriumile;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ametiasutus keelab teenuse osutamisega seotud isikul osutada ametiasutusele teenust;
3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud ametiasutus keeldub isiku võtmisest teenistusse, tööle või praktikale;
4) Politsei- ja Piirivalveamet keelab isikul viibida kaitstava isiku läheduses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.ˮ;

9) paragrahvi 7⁶¹ täiendatakse pärast sõna ˮlõppemisestˮ sõnadega ˮvõi pärast teenistusest või töölt lahkumist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni õigusliku vaidluse lõppemiseniˮ;

10) seaduse 3. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ4. jagu
Politsei taktikalise juhtimise andmekoguˮ;

11) paragrahvi 25¹ pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 25¹. Politsei taktikalise juhtimise andmekogu

(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab andmekogu:
1) reageeriva ressursi planeerimiseks ja haldamiseks;
2) politsei pädevusse kuuluvate ning politseile saabuvate operatiivteadete ja -sündmuste registreerimiseks, taktikaliseks juhtimiseks ja lahendamise korraldamiseks;
3) rahvusvahelise koostööga seotud operatiivinformatsiooni haldamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogusse kantakse:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute ja nendega seotud isikute andmed;
2) reageeriva ressursi ja selle haldamisega seotud andmed;
3) operatiivteadete ja -sündmuste lahendamisega seotud andmed;
4) tehniliste seire- ja valveseadmete seireinfo;
5) riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed.ˮ;

12) paragrahvi 25² lõike 3 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ5) aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
6) reisidokumendi liik ja number, dokumendi väljastanud riigi nimi, dokumendi kehtivuse lõppkuupäev ning kehtiva viisa andmed;ˮ;

13) paragrahvi 36¹ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 98¹ lõike 9 alusel Rahapesu Andmebüroosse üleviidud politseiametnikul arvatakse politseiteenistuse staaži hulka teenistusaeg Rahapesu Andmebüroos alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse samuti teenistusaeg ajal, kui Rahapesu Andmebüroo ametnik on avaliku teenistuse seaduse § 33 alusel üle viidud teise ametiasutusse ametikohale, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust.ˮ;

14) paragrahvi 37¹ lõikest 8² jäetakse välja tekstiosa ˮvaldkonna eest vastutav minister või tema volituselˮ;

15) paragrahvist 38 jäetakse välja tekstiosa ˮ19-aastaseks saanudˮ;

16) paragrahvi 42 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 42. Politseiteenistusse kandideerija ja politseiametniku taustakontrollˮ;

17) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

ˮ5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.ˮ;

18) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 4¹–4³ järgmises sõnastuses:

ˮ(4¹) Asjaolu, mis on tuvastatud isiku teenistusse võtmiseks otsustamiseks andmete kogumisel, võib olla aluseks keelduda isiku teenistusse võtmisest.

(4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

(4³) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib kontrollida politseiametniku sobivust politseiteenistusse ka tema teenistuses olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esineb asjaolu, mis välistaks tema politseiteenistusse võtmise.ˮ;

19) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

ˮ1¹) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja – viieks aastaks;ˮ;

20) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Lisaks avaliku teenistuse seaduse § 124 lõikes 4 sätestatule märgitakse politseiametniku teenistuslehele järgmised andmed:
1) sünniaeg ja -koht;
2) haridus ja eriala;
3) politseiametniku vande andmise kuupäev ja koht;
4) politseiteenistuse staaž;
5) teenistusastme andmine ja muutmine;
6) ergutused, sealhulgas riiklike teenetemärkide kohta.ˮ;

22) paragrahvi 47 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮLisaks avaliku teenistuse seaduse § 26 lõikes 1 sätestatule märgitakse politseiametniku ametikohale nimetamise haldusakti järgmised andmed:
1) ametikohale nimetatava isiku teenistusaste;
2) politseiteenistuse staaži pikkus või selle puudumine ametikohale nimetamise kuupäeva seisuga.ˮ;

23) seadust täiendatakse §-ga 58¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 58¹. Kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava üleviimine teisele ametikohale või teenistusest kõrvaldamine

(1) Kui politseiametnik on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor otsustada:
1) viia politseiametnik tema nõusolekul kriminaalmenetluse ajaks üle teisele ametikohale või
2) kõrvaldada politseiametnik kriminaalmenetluse ajaks teenistusest.

(2) Kui politseiametnik ei anna nõusolekut enda üleviimiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt, kõrvaldatakse politseiametnik kriminaalmenetluse ajaks teenistusest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud politseiametniku üleviimine teisele ametikohale või teenistusest kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga.

(4) Ajal, kui politseiametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel teenistusest kõrvaldatud, makstakse talle ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.

(5) Kui politseiametniku süü ei leia tõendamist määras, mis tooks kaasa tema vabastamise politseiteenistusest, makstakse talle maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast teenistusest kõrvaldamise haldusakti kehtetuks tunnistamist.ˮ;

24) paragrahvi 60 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Õppepraktika läbimise ajaks nimetatakse kadett koosseisuvälise politseiametniku ametikohale käesoleva seaduse § 44 lõike 3 punkti 3 alusel. Õppepraktika ajal laieneb kadetile avaliku teenistuse seaduse §-des 44, 45, 48–51 ja 53–60 ning 8. peatükis, käesoleva seaduse 2¹. peatükis ja korrakaitseseaduse 5. peatükis, samuti käesoleva seaduse §-des 71, 74, 76–78¹ ja 83–85 sätestatu.

(2) Kadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus käesoleva seaduse 2¹. peatüki ja korrakaitseseaduse 5. peatüki, samuti käesoleva seaduse §-de 71, 74, 76–78¹ ja 83–85 ning avaliku teenistuse seaduse § 49 ja 8. peatüki kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesandeid täitma.

(3) Avaliku teenistuse seaduse §-s 49 ettenähtud hüvitise arvutamise aluseks on kadeti hukkumise või vigastada saamise päeval kehtinud politseiametniku madalaima põhipalgavahemiku madalaim määr.ˮ;

25) paragrahv 62 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 67 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatakse seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, siis tema kasutamata põhipuhkust rahas ei hüvitata ja puhkuse arvestusele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 33 lõikes 13 sätestatut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kasutamata põhipuhkuse hüvitada rahas, kui vastuvõtvas asutuses ei ole võimalik puhkuse arvestust jätkata.ˮ;

27) paragrahvi 67¹ lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa ˮ, käesoleva seaduse § 86 punktid 1 ja 2 ning §-d 87–92, kui käesolev seadus ei sätesta teisitiˮ;

28) paragrahvi 67¹ lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 67³ pealkirjas ja lõikes 1 ning § 111¹ lõigetes 2–4 ja 6 asendatakse sõna ˮametipalkˮ sõnaga ˮpõhipalkˮ vastavas käändes;

30) paragrahvi 70 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Politseiametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ning seaduses sätestatud ja seaduse alusel makstavatest lisatasudest.

(2) Põhipalk on politseiametniku ametikohale vastava põhipalga vahemiku alusel määratud palga osa, mis on määratud ametikoha teenistusülesannete ja asukoha ning ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.

(3) Politseiametniku ametikohtadele vastavad põhipalga vahemikud ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(4) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Sisekaitseakadeemia ametnike, sealhulgas politseiametnike ja töötajate palgajuhendi käskkirjaga, milles nähakse ette palga maksmise ja määramise kord, sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord.ˮ;

31) paragrahvi 71 lõikes 4, § 73 lõikes 2 ja § 74 lõikes 2 asendatakse sõnad ˮVabariigi Valitsusˮ sõnadega ˮvaldkonna eest vastutav ministerˮ;

32) seadust täiendatakse §-ga 72¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 72¹. Toitlustuse tagamine

(1) Politseiametnikule võimaldatakse vajaduse korral toitlustus käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel ja hädaolukorra lahendamise õppusel osalemisel, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid olulisi asjaolusid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatut kohaldatakse ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ametnikule ja töötajale, kes ei ole politseiametnik, ning kaasatud füüsilisele isikule ja ametiabi andjale.

(3) Politseiametniku toitlustamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

33) paragrahvi 76 täiendatakse lõigetega 6¹–6³ järgmises sõnastuses:

ˮ(6¹) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik või Kaitsepolitseiameti peadirektor või tema volitatud isik võib erandkorras käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 sätestatud juhtudel kohaldada politseiametnikule summeeritud tööaega ilma politseiametniku nõusolekuta kuni erandliku olukorra lõppemiseni. Muudatustest teatatakse politseiametnikule ette mõistliku aja jooksul.

(6²) Käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ sätestatud summeeritud tööaja kohaldamisel tehakse politseiametnikule teatavaks summeeritud tööaja kohaldamise tingimused.

(6³) Käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ sätestatud erisuse kehtestamisel tuleb arvestada käesolevas seaduses ja avaliku teenistuse seaduses töö- ja puhkeaja kohta sätestatut ning oluliste asjaoludega, mis võivad takistada politseiametnikule summeeritud tööaja kohaldamist.ˮ;

34) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

ˮ(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik, Kaitsepolitseiameti peadirektor või tema volitatud isik või Sisekaitseakadeemia rektor või tema volitatud isik.ˮ;

35) paragrahvi 82 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ˮlõike 1 punktides 1, 2 ja 6ˮ tekstiosaga ˮlõikes 1ˮ;

36) paragrahvid 86–95 ja 97 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 98 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮLisaks avaliku teenistuse seaduse § 103 lõikes 2 sätestatule sisaldab politseiametniku teenistusest vabastamise haldusakt järgmisi andmeid:
1) politseiametniku teenistusaste;
2) politseiteenistuse staaž.ˮ;

38) paragrahvi 108⁶ lõiget 9 täiendatakse pärast sõnu ˮettevalmistuse nõudedˮ sõnadega ˮning tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korraˮ;

39) paragrahvi 108⁷ lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ4) kes on raskekujulise psüühika-, isiksuse- või käitumishäirega võiˮ;

40) paragrahvi 108⁷ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.ˮ;

41) paragrahv 108⁸ tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahv 108¹⁵ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 108¹⁵. Hüvitis vabatahtliku merepäästja hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral seoses vabatahtliku merepäästja ülesande täitmisega ning varalise kahju hüvitamine

Vabatahtliku merepäästja ülesande täitmise käigus vabatahtliku merepäästja hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral kohaldatakse hüvitise maksmisele ja varalise kahju hüvitamisele abipolitseiniku seaduse §-des 38 ja 39 sätestatut.ˮ;

43) paragrahvi 108¹⁶ lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad ˮVabariigi Valitsuse kehtestatud ulatusesˮ;

44) paragrahvi 108¹⁶ lõikes 3 asendatakse sõnad ˮVabariigi Valitsus määrusegaˮ sõnadega ˮPolitsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjagaˮ;

45) paragrahvi 108¹⁸ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Vabatahtlik merepäästja vabastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega:
1) vabatahtliku merepäästja algatusel;
2) vabatahtliku merepäästja mittevastavusel käesoleva seaduse § 108⁶ lõigetes 1, 4 ja 9 sätestatud tingimustele;
3) vabatahtliku merepäästja vastavusel käesoleva seaduse §-s 108⁷ sätestatud tingimustele;
4) vabatahtlikule merepäästjale sobimatu käitumise tõttu või
5) käesoleva seaduse § 108¹ lõike 1 punktis 1 nimetatud lepingu lõppemisel.

(2) Vabatahtlik merepäästja vabastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest, kui menetluse käigus tuvastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamise asjaolu. Nimetatud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut.ˮ;

46) paragrahvi 110 lõikes 2 asendatakse sõnad ˮvaldkonna eest vastutav ministerˮ sõnadega ˮsisekaitselise rakenduskõrgkooli rektorˮ;

47) paragrahvi 111¹ lõike 7 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 111² tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise aluseks võetakse politseiametnikule määratud viimane põhipalk.

(2) Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamisel võib aluseks võtta ka politseiametniku teenistuse viimase viie aasta hulgast valitud soodsaima põhipalga või ametikoha palgaastmele vastava palgamäära või diferentseeritud palgamäära ja teenistusastmetasu suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal, tingimusel et ta teenis sellel viimase viie aasta sees vähemalt 12 kuud järjest.

(3) Kui politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, võetakse aluseks kuni 2022. aasta 30. juunini kehtinud käesoleva seaduse § 70 lõike 6 alusel kehtestatud politseiametniku ametikohale vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär ja teenistusastmetasu.

(4) Kui politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamise aluseks võetakse politseiametniku teenistuse viimase viie aasta hulgast valitud soodsaim politseiametniku ametikohale vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär ja teenistusastmetasu suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal, ei võeta pensioni suuruse arvutamisel aluseks teenistusastme ajutise ülendamise ajal tema ajutisele teenistusastmele vastavat teenistusastmetasu.

(5) Kui ametnik vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 98¹ lõike 9 alusel või piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse alusel tema nimetamise tõttu ametikohale teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, mille ametikohale nimetamise tõttu ta politsei- või piirivalveteenistusest vabastati, viiakse selle ametniku viimane politsei- või piirivalveametniku ametikoht vastavusse politseiametniku ametikohaga politseiametniku väljateenitud aastate pensioni õiguse tekkimise päeva seisuga ning pensioni arvutamise aluseks võetakse vastavusse viidud politseiametniku ametikoha põhipalgavahemiku madalaim määr.

(6) Kui prokurör kasutab käesoleva seaduse § 36¹ lõikes 2 sätestatud õigust politseiametniku väljateenitud aastate pensionile, kohaldatakse pensioni arvutamisele käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata neile politsei- või piirivalveteenistusest vabastatud isikutele ja prokuröridele, kelle politseiametniku väljateenitud aastate pensioni õigus tekib enne 2032. aasta 1. juulit.ˮ;

49) paragrahvi 111³ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Politseiametniku väljateenitud aastate pension, välja arvatud jooksval aastal määratud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel.ˮ;

50) paragrahvi 111³ lõike 2¹ teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮÜmberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva põhipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 111¹ lõikes 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal.ˮ;

51) paragrahvi 114 lõiget 5 ning lõike 6 esimest ja teist lauset ning § 117 lõiget 5 ning lõike 6 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast sõna ˮametipalgastˮ sõnadega ˮvõi põhipalgastˮ;

52) seadust täiendatakse §-ga 119²⁰ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 119²⁰. Määramata ajaks teenistusse võetud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja teenistustähtaja arvestamine

2022. aasta 1. juulil teenistuses olev Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja loetakse ametisse nimetatuks kuni 2027. aasta 30. juunini.ˮ.

§ 2.   Abipolitseiniku seaduse muutmine

Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 punktis 6 asendatakse tekstiosa ˮpsüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või käitumishäiregaˮ tekstiosaga ˮraskekujulise psüühika-, isiksuse- või käitumishäiregaˮ;

2) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse sõnad ˮVabariigi Valitsusˮ sõnadega ˮvaldkonna eest vastutav ministerˮ;

3) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Abipolitseinikuks astuda soovija esitab Politsei- ja Piirivalveametile:
1) kirjaliku taotluse;
2) abipolitseiniku ankeedi;
3) haridust tõendava dokumendi koopia, kui andmed ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemis;
4) eesti keele tasemetunnistuse koopia, kui haridus ei ole omandatud eesti keeles ja kui andmed ei ole Eksamite Infosüsteemis;
5) tervisetõendi, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõigetes 1¹ ja 1² sätestatud juhtudel;
6) iseloomustuse tööandjalt või õppeasutuselt või soovituse politseiametnikult või abipolitseinikult.ˮ;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

ˮ(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kontrolli käigus tuvastatud andmed võivad olla aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks.

(4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kontrolli käigus tuvastatud andmeid ning keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.ˮ;

5) paragrahvi 13 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna ˮkinnitatudˮ sõnaga ˮnimetatudˮ;

6) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib käskkirjaga moodustada abipolitseinike tegevuse korraldamiseks abipolitseinike üksuse ja kehtestada selle töökorralduse.ˮ;

7) seadust täiendatakse §-ga 37¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 37¹. Tasustamata lisapuhkuse hüvitamine abipolitseinikule ja abipolitseiniku kandidaadile

(1) Nii abipolitseinikul kui ka abipolitseiniku kandidaadil on õigus saada väljaõppes osalemise ajaks tööandjalt ühe kalendriaasta jooksul tasustamata lisapuhkust kuni 15 päeva. Abipolitseinikul on politsei ja piirivalve seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel õigus saada abipolitseiniku ülesannete täitmiseks tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 päeva. Lisapuhkuse saamiseks esitab abipolitseinik või abipolitseiniku kandidaat tööandjale Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku taotluse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapuhkuse taotluse peab esitama tööandjale mõistliku aja jooksul enne väljaõppele või ülesande täitmisele asumise aega.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta abipolitseinikule ja abipolitseiniku kandidaadile tema kirjalikul taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse abipolitseiniku kuue kuu keskmine palk või töötasu, mida maksab talle tema tööandja. Hüvitise ülempiir on Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel abipolitseinikule ja abipolitseiniku kandidaadile lisapuhkuse ning selle eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

8) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 38. Hüvitis abipolitseiniku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral

(1) Kui abipolitseinik hukkub või sureb abipolitseiniku ülesande täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist.

(2) Kui abipolitseinikul tuvastatakse abipolitseiniku ülesande täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse talle hüvitist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 49¹ sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse abipolitseiniku keskmine palk või töötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. Hüvitise ülempiir on kolmekordne Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud abipolitseiniku palk või töötasu on väiksem kui politseiametniku madalaima põhipalgavahemiku madalaim määr, võetakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitiste maksmisel aluseks politseiametniku madalaima põhipalgavahemiku madalaim määr.

(6) Kui abipolitseiniku ülesandeid täitev abipolitseinik hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal ei töötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär.

(7) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.ˮ;

9) paragrahvi 42 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

ˮ(2) Abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest, kui menetluse käigus tuvastatakse abipolitseiniku staatusest vabastamise asjaolu. Nimetatud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut.ˮ;

10) seadust täiendatakse 6¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

ˮ6¹. peatükk
Kriisirolliga abipolitseinik

§ 42¹. Kriisirolliga abipolitseinik

(1) Kriisiroll määratakse abipolitseinikule (edaspidi kriisirolliga abipolitseinik), kes annab nõusoleku abistada politseid hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisi lahendamine) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused.

(2) Kriisirolliga abipolitseinik on abipolitseinik, kelle pädevuses on kriisi lahendamise ajal käesoleva seaduse § 3 lõike 1 kohaselt politsei abistamine.

(3) Kriisirolli ei saa määrata abipolitseinikule, kes asub riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht).

(4) Politsei- ja Piirivalveametil on enne abipolitseinikule kriisirolli määramist ja enne kriisirolli jätkumist käesoleva seaduse § 42³ lõike 3 alusel õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.

§ 42². Kriisirolliga abipolitseiniku kaasamine politsei tegevusse

(1) Vabariigi Valitsus otsustab korraldusega kriisirolliga abipolitseiniku kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 päevaks käesoleva seaduse § 42⁵ lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel.

(2) Ettepaneku kaasata kriisirolliga abipolitseinik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse teeb Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saabumisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle. Kui kriisirolliga abipolitseiniku kaasamine kriisi lahendamiseks on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolliga abipolitseiniku kaasamist kuni 30 päeva võrra.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:
1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga abipolitseinik kaasatakse;
2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või arvu ülempiir;
3) kaasamise tähtaeg;
4) territoorium, kus ülesannet täidetakse;
5) vajaduse korral muud andmed.

§ 42³. Kriisirolliga abipolitseiniku staatuse erisus

(1) Kui kriisirolliga abipolitseinik nimetatakse sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus, peatub tema kriisirolliga abipolitseiniku staatus. Staatuse peatumiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile sellesisulise avalduse.

(2) Kriisirolliga abipolitseinikku ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks.

(3) Kriisirolliga abipolitseiniku staatus jätkub, kui isik vabastatakse riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohalt või sõjaaja ametikohalt või tema ameti- või töökohta ei loeta enam riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Staatuse jätkamiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile sellesisulise avalduse.

§ 42⁴. Kriisirolliga abipolitseinikuks soovija väljaõpe

(1) Kriisirolliga abipolitseinikuks soovija peab lisaks käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1 ja 5 sätestatud õppele läbima erialaõppe, mille käigus omandatakse vajalikud teadmised ja oskused § 42¹ lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võetakse arvesse isiku varasemat õpi- ja töökogemust. Politsei- ja Piirivalveamet võib isiku varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks.

(3) Kriisirolliga abipolitseiniku erialaõppe nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 42⁵. Kriisirolliga abipolitseiniku töö- või teenistussuhte erisus

(1) Kriisirolliga abipolitseinikul on õigus keelduda töö tegemisest tööandja juures, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse.

(2) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga abipolitseiniku avaliku võimu teostamise õigus peatub, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse.

(4) Kriisirolliga abipolitseinikule, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

(5) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamise tõttu kahju, eelkõige saamata jäänud tulu, võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hüvitise ulatuse ning selle taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ.

§ 3.   Julgeolekuasutuste seaduse muutmine

Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Julgeolekuasutuse teenistuskohtade piirarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirarvu arvestades kehtestab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud julgeolekuasutuse juht julgeolekuasutuse teenistuskohtade koosseisu.ˮ;

2) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Julgeolekuasutuse ametnikule kohaldatakse katseaega kestusega kuni üks aasta.ˮ;

3) paragrahvi 15¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Julgeolekuasutuse ametniku, välja arvatud julgeolekuasutusse suunatud tegevväelase, võib tema nõusolekul vabastada ja nimetada ametikohale või võtta tööle teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale. Julgeolekuasutuse ametniku teenistuse ja töötamise tähtajale teises ametiasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal või töökohal kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 33 lõikes 4 sätestatut.ˮ;

4) paragrahvi 15¹ täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(3¹) Kui julgeolekuasutuse ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumisel lõikes 1 nimetatud ametikohalt, võib tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitada rahas.ˮ;

5) paragrahvi 15¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Teenistusaeg teises ametiasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal või töökohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus julgeolekuasutuse ametnik töötas enne teise asutuse või organisatsiooni ametikohale nimetamist või tööle võtmist, kui julgeolekuasutuse ametnik jätkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel teenistust julgeolekuasutuses.ˮ;

6) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse sõna ˮmäärusegaˮ sõnaga ˮkäskkirjagaˮ;

7) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Kaitsepolitseiameti ametniku ja politseiametniku põhipalka suurendatakse julgeolekualaste ülesannete täitmise eest 10–50 protsenti.ˮ;

8) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel julgeolekuasutuse juht kehtestab julgeolekuasutuse ametnike ja töötajate palgajuhendi käskkirjaga, milles nähakse ette palga maksmise ja määramise kord, sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord.ˮ;

9) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 19. Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning kehalise ettevalmistuse nõuded ja nende kontrollimine

(1) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja terviseseisund ning kehaline ettevalmistus peavad võimaldama täita tema teenistus- või tööülesandeid.

(2) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Julgeolekuasutuste teenistuskohad, millele nimetatud ametnik peab vastama kehalise ettevalmistuse nõuetele, ning julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja kehalise ettevalmistuse nõuded ja nendele vastavuse kontrolli korra kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga.

(4) Julgeolekuasutus võib suunata ametniku või töötaja kandidaadi tervisekontrolli ja kehalise ettevalmistuse kontrolli enne teenistusse või tööle asumist.

(5) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja ning kandidaadi tervisekontrolli, kehalise ettevalmistuse kontrolli ja vaktsineerimise kulu kannab julgeolekuasutus.ˮ;

10) paragrahvi 20¹ tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

ˮ(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud isik.ˮ;

11) paragrahvi 24² lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Kui salajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb salajase koostööga seotud ülesannete täitmise tõttu õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist.

(2) Kui salajasele koostööle kaasatud isikul tuvastatakse salajase koostööga seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse talle hüvitist.ˮ.

§ 4.   Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 58 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu ˮvigastada saamiseˮ tekstiosaga ˮ, haigestumiseˮ;

2) paragrahvi 61 lõiked 4–4² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel püsiv töövõimetus, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 7 sätestatud ulatuses.

(4¹) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu ajutine töövõimetus, osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6–11 sätestatud ulatuses ja korras.

(4²) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites saadud vigastuse tagajärjel osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.ˮ;

3) paragrahvi 61 lõige 4³ tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 61 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(5) Kui Kaitseliidu liige hukkub käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 1 sätestatud ulatuses.ˮ;

5) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 5¹–5⁴ järgmises sõnastuses:

ˮ(5¹) Kui Kaitseliidu liige hukkub käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1, 2 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.

(5²) Kui Kaitseliidu liige hukkub Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.

(5³) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4¹, 4², 5¹ ja 5² nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse Kaitseliidu liikme keskmine palk või töötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. Kui Kaitseliidu liikme palk või töötasu oli väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, siis arvutatakse temale hüvis käesoleva paragrahvi lõikes 5⁴ sätestatud korras.

(5⁴) Kui Kaitseliidu liige hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal ei töötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4¹, 4², 5¹ ja 5² nimetatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.ˮ;

6) paragrahvi 61 lõikes 6 asendatakse tekstiosa ˮlõikes 5ˮ tekstiosaga ˮlõigetes 5–5²ˮ;

7) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Käesoleva seaduse § 61 lõigetes 4–4² ja 5–5² sätestatud hüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus taotleda hüvitist ühe aasta jooksul Kaitseliidu liikme ajutise töövõime kaotuse või püsiva töövõimetuse tuvastamisest, töövõime hindamisest või hukkumisest arvates.ˮ;

8) paragrahvi 62 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa ˮhukkumise,ˮ tekstiosaga ˮajutise töövõime kaotuse,ˮ;

9) paragrahvi 63 lõike 6 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa ˮlõikes 5ˮ tekstiosaga ˮlõigetes 5–5²ˮ;

10) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(1¹) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras hüvitatakse ravikulu ka Kaitseliidu liikmele, kes on haigestunud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.ˮ;

11) paragrahvi 64 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ˮvigastuseˮ sõnadega ˮvõi tekkinud haiguseˮ.

§ 5.   Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 149 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Tegevteenistusest vabastamisele koondamise tõttu kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.ˮ;

2) paragrahvi 149 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6.   Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 3¹ tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 17 täiendatakse pärast tekstiosa ˮpolitsei ja piirivalve seaduse §-s 7⁵⁹ˮ tekstiosaga ˮ, päästeseaduse §-s 43² ja päästeteenistuse seaduse §-s 7²ˮ.

§ 7.   Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 26⁵ järgmises sõnastuses:

ˮ26⁵) Politsei- ja Piirivalveametile abipolitseiniku seaduse § 42¹ lõikes 1 ja § 42³ lõikes 3 nimetatud isiku riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamise kontrollimiseks;ˮ.

§ 8.   Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiked 4¹ ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4¹) Häirekeskuse tegevuses, välja arvatud hädaabiteadete menetlemisel, kui tegemist ei ole võõrkeelse hädaabiteate menetlemisel ohu hindamisega, võivad osaleda avaliku teenistuse seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele vastavad vabatahtlikud.

(5) Päästeamet võib sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu päästetööl ja ennetustööl osaleva vabatahtliku päästja tegevuse korraldamiseks.ˮ;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4² järgmises sõnastuses:

ˮ(4²) Häirekeskuse tegevuses osalevate vabatahtlike töökorralduse kehtestab Häirekeskuse peadirektor käskkirjaga.ˮ;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(5¹) Häirekeskus võib sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu, et kaasata vabatahtlik käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud ülesande täitmisse.ˮ;

4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Vabatahtlik päästja või vabatahtlikuks päästjaks saada soovija edastab mootorsõidukijuhi tervisetõendi otsuse andmed tervise infosüsteemi vahendusel päästeinfosüsteemi või esitab tervisetõendi otsuse Päästeametile.ˮ;

5) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ja vabatahtlik päästja ei pea läbima vabatahtliku päästja tervisekontrolli, kui tal on kehtiv mootorsõidukijuhi tervisetõend.

(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud tervisetõendi otsus edastatakse tervise infosüsteemist päästeinfosüsteemi, kui isik ei ole esitanud seda ise.ˮ;

6) paragrahvi 34 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ3) kellel on raskekujuline psüühika-, isiksuse- või käitumishäire;ˮ;

7) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kontrolli käigus tuvastatud andmed võivad olla aluseks keelduda isiku vabatahtlikuks päästjaks võtmisest. Kontrolli käigus tuvastatud andmeid ning keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib ohtu seada avaliku korra või riigi julgeoleku.ˮ;

8) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 41. Hüvitis vabatahtliku päästja hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral

(1) Kui vabatahtlik päästja hukkub või sureb vabatahtliku päästja ülesande täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist.

(2) Kui vabatahtlikul päästjal tuvastatakse vabatahtliku päästja ülesande täitmisega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse talle hüvitist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 49¹ sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse vabatahtliku päästja keskmine palk või töötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. Hüvitise ülempiir on Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kolmekordne suurus.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud vabatahtliku päästja palk või töötasu on väiksem kui päästja madalaim palgamäär, võetakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitiste maksmisel aluseks päästja madalaim palgamäär.

(6) Kui vabatahtliku päästja ülesandeid täitev vabatahtlik päästja hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal ei töötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär.

(7) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.ˮ;

9) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(1¹) Vabatahtlik päästja vabastatakse vabatahtliku päästja staatusest, kui menetluse käigus tuvastatakse vabatahtliku päästja staatusest vabastamise asjaolu. Nimetatud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut.ˮ;

10) seadust täiendatakse 7¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

ˮ7¹. peatükk
VABATAHTLIKU OSALEMINE HÄIREKESKUSE TEGEVUSES

§ 43¹. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku sotsiaalsed tagatised ja vabatahtlikule hüvitatavad kulud

(1) Kui Häirekeskuse tegevuses osalev vabatahtlik sureb või tema töövõime väheneb vabatahtliku ülesannete täitmisel, maksab riik hüvitist käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud alusel ja korras.

(2) Häirekeskus võib hüvitada käesoleva seaduse § 2 lõikes 4¹ nimetatud vabatahtlikule või lõikes 5 nimetatud juriidilisele isikule transpordi-, side- ja muud Häirekeskuse tegevuses osalemisega kaasnevad asjakohased kulud.

§ 43². Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku taustakontroll

(1) Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku vastavust käesoleva seaduse § 2 lõikes 4¹ sätestatud nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku kandidaadi sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda järgmisi andmeid:
1) kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed ning töökoha andmed;
2) andmed isikule määratud kriminaalkaristuste, viimase viie aasta jooksul väärteo eest määratud karistuste, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta;
3) andmed isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta;
4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
5) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus;
6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus:
1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja teised isikuomadused ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
4) saada andmeid karistusregistri arhiivist;
5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikust allikast kättesaadavaid isikuandmeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu võib olla Häirekeskusele aluseks keelduda võtmast isikut Häirekeskuse tegevuses osalevaks vabatahtlikuks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

(6) Taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates või pärast vabatahtliku staatusest vabastamist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni.

§ 43³. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku staatusest vabastamine

(1) Häirekeskuse tegevuses osalev vabatahtlik vabastatakse vabatahtliku staatusest, kui ilmneb asjaolu, et ta ei vasta avaliku teenistuse seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõudele.

(2) Häirekeskuse vabatahtliku staatusest vabastamise asjaolude tuvastamisele ja vabatahtliku staatusest vabastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatut.ˮ.

§ 9.   Päästeteenistuse seaduse muutmine

Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikes 4 asendatakse sõnad ˮvaldkonna eest vastutav minister määrusegaˮ sõnadega ˮsisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor käskkirjagaˮ;

2) paragrahv 7² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 7². Taustakontroll

(1) Päästeasutusse päästeteenistuja teenistuskohale, ametniku ametikohale, töötaja töökohale või praktikale sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda järgmisi andmeid, arvestades ülesandeid ameti-, töö- või praktikakohal, millele isik kandideerib:
1) isiku kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed ning töötamise andmed;
2) andmed isikule määratud kriminaalkaristuste, viimase viie aasta jooksul väärteo eest määratud karistuste, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta;
3) andmed isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta;
4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
5) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus;
6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.

(2) Päästeasutusse päästeteenistuja teenistuskohale, ametniku ametikohale või töötaja töökohale kandideerivalt isikult võib nõuda isikuankeedi esitamist. Otsuse isikuankeedi esitamise kohta teeb päästeasutus, kuhu isik teenistusse või tööle kandideerib. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste, sealhulgas vanemate, õe, venna, laste, abikaasa, samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised ja vajaliku teabe edastamine kriisiolukorras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid töötleb ja lõikes 2 nimetatud isikuankeedis esitatud andmete õigsust kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid kontrollida päästeasutusse teenistusse või tööle võetud isiku suhtes ka nende teenistuses või tööl olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku teenistusse või tööle võtmise.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat pärast teenistusest või töölt lahkumist või pärast teenistusest või töölt lahkumist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni.

(7) Politsei- ja Piirivalveametil on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja lõikes 2 nimetatud isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus:
1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
4) saada andmeid karistusregistri arhiivist;
5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu võib olla päästeasutusele aluseks keelduda isiku päästeteenistusse päästeteenistuja teenistuskohale, ametniku ametikohale, töötaja töökohale või praktikale võtmisest.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

(10) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib päästeteenistuse erialale kutseõppesse või rakenduskõrgharidusõppesse või päästeteenistuja teenistuskohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis.ˮ;

3) paragrahvi 8 lõikeid 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna ˮnimetabˮ sõnadega ˮviieks aastaksˮ;

4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(3¹) Häirekeskuse keskuse juhi nimetab viieks aastaks ametisse Häirekeskuse peadirektor.ˮ;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Päästeasutuse peadirektoril on õigus päästekolledži direktori nõusolekul avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 1 ja töölepingu seaduse § 44 lõikes 4 sätestatud juhtudel kaasata teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandavaid õpilasi ja rakenduskõrgharidust omandavaid üliõpilasi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul laienevad sisekaitselise rakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandavale õpilasele ja rakenduskõrgharidust omandavale üliõpilasele päästeteenistujale ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus päästeseaduse 4. peatüki, samuti käesoleva seaduse §-de 14, 16, 20, 20¹ ja 22 ning 5. peatüki kohaselt, kui nad kaasati haldusaktiga või nad asusid päästeasutuse ülesandeid täitma omal initsiatiivil või kannatanu palvel.

(7) Käesoleva seaduse §-s 14 ettenähtud hüvitise arvutamise aluseks on sisekaitselise rakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandava õpilase ja rakenduskõrgharidust omandava üliõpilase hukkumise või vigastada saamise päeval kehtinud päästeteenistuja madalaim palgamäär.ˮ;

6) paragrahvi 11 lõikes 5 asendatakse sõna ˮmäärusegaˮ sõnaga ˮkäskkirjagaˮ;

7) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

ˮ(6) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Päästeameti või Häirekeskuse peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor kehtestab Päästeameti, Häirekeskuse ja Sisekaitseakadeemia ametnike, töötajate ja päästeteenistujate palgajuhendi käskkirjaga, milles nähakse ette palga maksmise ja määramise kord, sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord.ˮ;

8) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse sõna ˮkolmˮ sõnaga ˮviisˮ;

9) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 19¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 19¹. Varalise kahju hüvitamine

(1) Päästeteenistuja teenistusülesannete täitmise tõttu päästeteenistujale või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras.

(2) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

10) paragrahvi 20² täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

ˮ(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab päästeasutuse juht või tema volitatud isik või Sisekaitseakadeemia rektor või tema volitatud isik.ˮ;

11) paragrahv 25¹ tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Käesoleva seaduse § 18 kehtib kuni 2043. aasta 28. veebruarini.ˮ;

13) seadust täiendatakse §-ga 33⁴ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 33⁴. Määramata ajaks teenistusse võetud päästeasutuse juhi asetäitja, Päästeameti päästekeskuse juhi ja Häirekeskuse keskuse juhi teenistustähtaja arvestamine

2022. aasta 1. juulil teenistuses olev päästeasutuse juhi asetäitja, Päästeameti päästekeskuse juht ja Häirekeskuse keskuse juht loetakse ametisse nimetatuks kuni 2027. aasta 30. juunini.ˮ.

§ 10.   Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduse § 35 lõike 7 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ1) politseiametnikule, vanglateenistuse ametnikule, demineerija kutsega Päästeameti ametnikule, tegevväelasele ja julgeolekuasutuse ametnikule, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, päästeteenistuja, tegevväelase või julgeolekuasutuse ametniku tervisenõuetele;ˮ.

§ 11.   Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendatakse punktiga 14¹ järgmises sõnastuses:

ˮ14¹) päästeseaduse § 47 lõike 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 72¹ lõike 1 alusel tagatava tasuta toitlustamise maksumust;ˮ.

§ 12.   Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13¹ järgmises sõnastuses:

ˮ13¹) päästeseaduse § 47 lõike 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 72¹ lõike 1 alusel tagatava tasuta toitlustamise maksumust;ˮ;

2) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13¹ järgmises sõnastuses:

ˮ13¹) päästeseaduse § 47 lõike 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 72¹ lõike 1 alusel tagatava tasuta toitlustamise maksumust;ˮ.

§ 13.   Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduse § 154² tunnistatakse kehtetuks.

§ 14.   Väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmine

Väljateenitud aastate pensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 täiendatakse kolmanda lõiguga järgmises sõnastuses:

ˮKäesoleva seaduse § 10 lõike 1 ja 2 ning § 26 ei kohaldata päästeteenistujatele.ˮ;

2) seadust täiendatakse §-dega 27–30 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 27. Käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud isikutele, kes ei ole 2022. aasta 30. juunil teenistuses või kes asuvad teenistusse alates 2022. aasta 1. juulist, ei arvestata alates 2022. aasta 1. juulist väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži.

§ 28. Käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud isikutele, kes töötavad 2022. aasta 30. juunil §-s 12 nimetatud kutsealal või ametikohal, arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži kuni 2036. aasta 31. detsembrini.

§ 29. Käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud isikutele, kes töötavad 2022. aasta 30. juunil §-s 12 nimetatud kutsealal või ametikohal, arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži kuni 2030. aasta 31. detsembrini.

§ 30. Käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud isikutel, kes on jõudnud väljateenitud aastate pensionile õigust andvasse vanusesse, kellel on täitunud pensionistaaž ning kes on vabastatud teenistusest enne 2031. aasta 1. jaanuari, on õigus väljateenitud aastate pensionile.ˮ.

§ 15.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. juulil.

  (2) Käesoleva seaduse § 9 punktid 8 ja 12 jõustuvad 2023. aasta 1. märtsil.