Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 07.07.2013
Avaldamismärge: RT I, 27.06.2013, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
20.06.2013 otsus nr 286

Veeseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.06.2013


§ 1. Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 320 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;


2) paragrahvi 18 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(8) Avalikel ja avalikult kasutatavatel siseveekogudel, välja arvatud laevatatavatel veekogudel, veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega.”;


3) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Reostuse vältimiseks, inimese tervisele ja keskkonnale avalduva reostuse mõju vähendamiseks ning vee seisundi halvenemise takistamiseks kehtestab potentsiaalselt ohtlike reostusallikate planeerimise, ehitamise ja kasutamise veekaitsenõuded nende liikide kaupa ning kanalisatsiooniehitiste ja naftasaaduste hoidmisehitiste täpsustatud kujad Vabariigi Valitsus määrusega.”;


4) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:


„(31) Kanalisatsiooniehitise kuja käesoleva seaduse tähenduses on kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, lubatud kõige väiksem kaugus elamust, majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust.


(32) Naftasaaduste hoidmisehitise kuja käesoleva seaduse tähenduses on naftasaaduste hoidmisehitise mahuti välispinna või selle täitmis- või tühjendusava lubatud kõige väiksem kaugus suurõnnetuse ohuga ettevõttest, sanitaarkaitsealata kaevust, elamust, majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi.”;


5) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 51–56 järgmises sõnastuses:


„(51) Kanalisatsiooniehitise kuja peab sõltuvalt reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest, reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise viisist ning reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast olema vähemalt 5 meetrit, kuid mitte üle 500 meetri.


(52) Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu vaheline kaugus sõltub lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 51 sätestatule ka suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest ning maapinna langusest.


(53) Kanalisatsiooniehitise kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehitise teenindamiseks vajalikud hooned, tööstus- ja laohooned ning käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetamata transpordihooned.


(54) Naftasaaduste hoidmisehitise kuja peab sõltuvalt hoidmisehitise mahust olema vähemalt 25 meetrit, kuid mitte üle 150 meetri.


(55) Naftasaaduste hoidmisehitise kuja piires võivad asuda hoidmisehitise teenindamiseks vajalikud hooned, tööstus-, lao- ja põllumajandushooned ning käesoleva paragrahvi lõikes 32 nimetamata transpordihooned.


(56) Kui naftasaaduste hoidmisehitis teenindab suurõnnetuse ohuga ettevõtet, võivad kuja piires asuda suurõnnetuse ohuga ettevõtte hooned või kuja võib ulatuda veehaarde sanitaarkaitsealale.”;


6) paragrahvi 261 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;


7) paragrahvi 261 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:


„(12) Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused ning sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika kehtestab põllumajandusminister määrusega.”;


8) paragrahvi 261 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku ja fosforit haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel.”;


9) paragrahvi 261 lõikest 42 jäetakse välja teine ja kolmas lause;


10) paragrahvi 261 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses:


„(44) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see 48 tunni jooksul mulda viiakse.”;


11) paragrahvi 261 lõiked 41–44 loetakse lõigeteks 43–46 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:


„(41) Sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega.


(42) Põllumajandusminister kehtestab määrusega haritava maa ühe hektari kohta aastas kokku antavad maksimaalsed lämmastiku- ja fosforikogused põllumajanduskultuuride kaupa, sõltuvalt kultuuri kasvuks vajalikust väetustarbest ja mulla toitainete sisaldusest.”;


12) paragrahvi 263 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;


13) paragrahvi 263 lõikest 4 jäetakse välja teine lause;


14) paragrahvi 333 lõike 4 teise lause sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Üleujutusohuga seotud riski peetakse oluliseks, kui” tekstiosaga „Üleujutusohuga seotud riski olulisuse määramisel hinnatakse, kas”;


15) paragrahvi 336 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„6) riskide maandamiskava rakendamise kirjeldus, milles on tähtsuse järjekorras esitatud kava rakendamisel tehtavate edusammude jälgimise meetmete kirjeldus, avaliku teavitamise ja avaliku arutelu meetmete kokkuvõte, maandamiskava rakendamisega seotud asutuste loetelu, piiriüleses vesikonnas rakendatava koostöö kirjeldus ning maandamiskava seos veemajanduskavaga.”;


16) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Järelevalvet käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.”;


17) paragrahvi 40 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;


18) paragrahvi 40 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(5) Järelevalvet teostaval isikul on õigus teha käesoleva seaduse täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 32 000 eurot.”;


19) paragrahvi 40 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;


20) paragrahvi 401 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:


„(22) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 51 sätestatud kuja ulatust ei kohaldata enne 2002. aasta 1. jaanuari ehitatud kanalisatsiooniehitistele juhul, kui kuja ulatust ei ole võimalik tagada kuja piires asuvate olemasolevate elamute, majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonete, samuti transpordihoonete, mis teenindavad regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevude tõttu ning kui on täidetud käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud kanalisatsiooniehitistest lähtuva reostuse mõju ärahoidmise ja vähendamise nõuded.


(23) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 54 sätestatud kuja ulatust ei kohaldata enne 2002. aasta 1. jaanuari ehitatud naftasaaduste hoidmisehitistele.”

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 6–8 ja 11 jõustuvad 2014. aasta 1. juulil.

Ene Ergma
Riigikogu esimees