Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 30.06.2014 Avaldamismärge: RT I, 27.06.2014, 2 Keskkonnaministri 21. juuni 2013. a määruse nr 45 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ muutmine Vastu võetud 19.06.2014 nr 24 Määrus kehtestatakse välisõhu kaitse seaduse § 58 lõike 2 alusel. Keskkonnaministri 21. juuni 2013. a määruses nr 45 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) kütuste suhtes, mida kasutatakse laevadel, kus rakendatakse heitevähendusmeetodeid vastavalt Euroopa nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.05.1999, lk 13–18), artiklitele 4c ja 4e, piiramata artikli 3a kohaldamist.“; 2) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Gaasiõli käesoleva määruse tähenduses on igasugune toornaftast toodetud vedelkütus, mis vastab KN alamrubriikidele 2710 19 25, 2710 19 29, 2710 19 31–2710 19 48 ja 2710 20 11–2710 20 19, sh gaasiõli, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool teid töötavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, ja toornaftast toodetud vedelkütus, mis on mõeldud kasutamiseks järgmistes õigusaktides nimetatud diiselmootorites: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, kui need laevad on merel (EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15–38); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavate liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1–86); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/25/EÜ, põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu võetavate meetmete kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 74/150/EMÜ (EÜT L 173, 12.7.2000, lk 1–34).“; 3) paragrahvi 2 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kerge kütteõli käesoleva määruse tähenduses on igasugune kütteks või mootorikütusena kasutatav gaasiõli, mis vastab KN alamrubriikidele 2710 19 43–2710 19 48 või 2710 20 11–2710 20 19. (7) Raske kütteõli käesoleva määruse tähenduses on: 1) igasugune toornaftast toodetud vedelkütus, välja arvatud laevakütused, mis vastab KN alamrubriikidele 2710 19 51–2710 19 68 või 2710 20 31–2710 20 39; 2) igasugune toornaftast toodetud vedelkütus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 9 määratletud kütused, mis oma destillatsiooniulatuse tõttu kuulub kütusena kasutatavate raskeõlide kategooriasse ning mille mahust alla 65% (kaasa arvatud destillatsioonikaod) destilleerub ASTM D86 meetodi järgi temperatuuril 250 °C. Kui destillatsiooni ei saa eelmainitud meetodi järgi kindlaks määrata, klassifitseeritakse naftasaadus raske kütteõlina.“; 4) paragrahvi 2 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Laevakütus käesoleva määruse tähenduses on igasugune laeval kasutamiseks määratud ja laeval kasutatav toornaftast, põlevkiviõlist või muust toorainest saadud vedelkütus, kaasa arvatud toornaftast saadud vedelkütus, mida kasutatakse siseveelaevadel ja väikelaevadel, nagu on määratud direktiivides 94/25/EÜ ja 97/68/EÜ. Laevakütus hõlmab ka järgmisi kütuseid: 1) laeva diislikütus – laevakütus, mis vastab käesoleva määruse lisas 4 esitatud DMB kvaliteediklassi määratlusele, välja arvatud väävlisisalduse piirmäärade osas; 2) laeva kerge kütteõli – laevakütus, mis vastab käesoleva määruse lisas 4 esitatud DMX, DMA ja DMZ kvaliteediklassi määratlusele, välja arvatud väävlisisalduse piirmäärade osas.“; 5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses: „(16) Heitevähendusmeetod käesoleva määruse tähenduses on igasugune seadmestiku, materjali, seadme, aparaadi laevale paigaldamise, alternatiivse kütuse kasutamise või muu protseduuri kasutamine alternatiivina madala väävlisisaldusega laevakütuse kasutamisele, mis vastab käesoleva määruse lisa 9 tabelis 1 esitatud kriteeriumitele ja on kontrollitav, mõõdetav ja tulemuslik.“; 6)paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raske kütteõli kasutamine on lubatud, kui see vastab käesoleva määruse lisas 7 sätestatud keskkonnanõuetele, välja arvatud: 1) vedelkütusevaru seaduse § 2 lõike 1 punkti 3 alusel moodustatud kütteõli varu, kus raske kütteõli väävlisisaldus võib olla kuni 30 000 mg/kg (3,00% massist); 2) raske kütteõli, mida tarnitakse heitevähendusmeetodeid kasutavate laevade tankimiseks suletud süsteemides, kus raske kütteõli väävlisisaldus võib olla kuni 35 000 mg/kg (3,50% massist).“; 7) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Põlevkivikütteõli kasutamine on lubatud, kui see vastab käesoleva määruse lisas 8 sätestatud keskkonnanõuetele,välja arvatud põlevkivikütteõli, mida tarnitakse heitevähendusmeetodeid kasutavate laevade tankimiseks suletud süsteemides, kus väävlisisaldus võib olla kuni 35 000 mg/kg (3,50% massist).“; 8) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Gaasiõli väävlisisalduse piirnormid“; 9) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Siseveelaevades ja väikelaevades võib kasutada gaasiõli, mille väävlisisaldus ei ületa 10 mg/kg (0,001% massist).“; 10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata gaasiõlisid võib kasutada, kui nende väävlisisaldus ei ületa 1000 mg/kg (0,1% massist).“; 11) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eesti Vabariigi territoriaalvetes, majandusvööndis ja väävliühendite heitkoguste kontrollialadel, mille Rahvusvahelise Mereorganisatsioon (edaspidi IMO) on määranud 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta (edaspidi MARPOLi konventsioon) VI lisas, mis on lisatud MARPOLi konventsioonile 1997. aasta protokolliga, on lubatud kasutada laevakütuseid, mille väävlisisaldus ei ületa 10 000 mg/kg (1,0% massist). Nimetatud nõue kehtib kõikide lippude all sõitvate laevade suhtes, kaasa arvatud laevad, mis alustasid sõitu väljaspool Euroopa Liitu. Alates 1. jaanuarist 2015 on lubatud kasutada laevakütuseid, mille väävlisisaldus ei ületa 1000 mg/kg (0,1% massist).“; 12) paragrahvi 7 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ning 3–5 nõuetele vastava madala väävlisisaldusega laevakütuse kasutamise alternatiivina lubab Veeteede Amet laeval kasutada heitevähendusmeetodeid, eeldusel et: 1) laev saavutab heitkoguste vähendamise, mis on vähemalt võrdne käesoleva määruse lisa 9 tabelis 2 sätestatud heite suhtarvuga; 2) laev omab heidete pidevseire seadmeid; 3) heitevähendusmeetodid vastavad käesoleva määruse lisa 9 tabelis 1 esitatud kriteeriumitele.“; 13)paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses: „(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel heitevähendusmeetodi kasutamise lubamisel võetakse arvesse: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2099/2002/EÜ, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (EÜT  L 324, 29.11.2002, lk 1–5), artikli 3 lõikes 2 nimetatud menetlust; 2) IMO koostatud suuniseid; 3) käesoleva paragrahvi 7 lõike 10 kohaste katsete tulemusi; 4) mõju keskkonnale, sealhulgas saavutatavat heite vähenemist ning mõju ökosüsteemidele suletud sadamates ja jõesuudmetes; 5) järelevalve ja kontrolli teostatavust. (10) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud heitevähendusmeetoditele lubab Veeteede Amet Eesti lipu all sõitval laeval või Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluval merealal katsetada uusi heitevähendusmeetodeid, mille vältel ei pea täitma käesoleva määruse § 7 lõigetes 1 ja 3–5 sätestatud nõudeid, kui heitevähendusmeetodi katsetamise taotleja täidab järgmised tingimused: 1) Euroopa Komisjoni ja asjaomast sadamariiki on teavitatud vähemalt kuus kuud enne katsetuste algust; 2) katsetamine ei kesta kauem kui 18 kuud; 3) igale asjaomasele laevale paigaldatakse usaldusväärsed pidevseire seadmed korstnast eralduva heite mõõtmiseks kogu katsetusperioodi vältel; 4) igal asjaomasel laeval saavutatakse heite vähenemine, mis on vähemalt võrdne käesoleva määruse lisa 9 tabelis 2 esitatud heite suhtarvudega; 5) kogu katsetusperioodi vältel on olemas sobiv jäätmekäitlussüsteem jäätmete jaoks, mis tekivad heitevähendusmeetodi kasutamisel; 6) kogu katsetusperioodi vältel kontrollitakse mõju merekeskkonnale, eriti sadamate ja suudmete ökosüsteemidele; 7) kuue kuu jooksul pärast katsetuste lõpetamist esitatakse täielikud katsetustulemused Euroopa Komisjonile, Veeteede Ametile ja Keskkonnaministeeriumile ning need tehakse kättesaadavaks ka avalikkusele. (11) Veeteede Amet kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 10 nimetatud heitevähendusmeetodite lubamise Keskkonnaministeeriumiga.“; 14) paragrahvi 12 olemasolev tekst loetakse lõikeks 1 ja seda täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kontrollib laevale paigaldatud heitgaaside puhastussüsteemist väljutavate heitgaaside mõõtmistulemusi.“; 15) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses: „(2) Kui Keskkonnainspektsioon leiab, et laeval kasutatav laevakütus ei vasta käesoleva määruse § 7 lõigetes 3 või 4 esitatud keskkonnanõuetele, on Keskkonnainspektsioonil õigus nõuda, et laev: 1) esitaks kirjalikud tõendid meetmete kohta, mis on võetud nõuetele vastavuse saavutamiseks; 2) esitaks kirjalikud tõendid, et vastavalt reisikavale on püütud osta § 7 lõigetes 3 või 4 nimetatud keskkonnanõuetele vastavat laevakütust ja kui see ei olnud kavandatud kohas kättesaadav, siis proovitud leida alternatiivseid võimalusi nõuetele vastava kütuse saamiseks. (3) Keskkonnainspektsioon võtab arvesse kõik esitatud tõendid ja asjaolud, et kindlaks määrata vajalikud meetmed edasiseks tegevuseks. (4) Kui laev on esitanud kirjalikud tõendid selle kohta, et § 7 lõigetes 3 või 4 nimetatud keskkonnanõuetele vastav laevakütus ei ole olnud kättesaadav, siis teavitab Keskkonnainspektsioon sellest Euroopa Komisjoni.“; 16) määrust täiendatakse paragrahviga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Rakendussäte Käesoleva määruse § 7 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks alates 2015. aasta 1. jaanuarist.“; 17) määruse lisad 2 ja 4 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1 ja 2; 18) määrust täiendatakse lisaga 9 vastavalt käesoleva määruse lisale 3; 19) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/33/EL, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ laevakütuste väävlisisalduse kohta (ELT L 327, 27.11.2012, lk 1–13).“ Hanno Pevkur Siseminister ja regionaalminister keskkonnaministri ülesannetes Andres Talijärv Kantsler Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3