Teksti suurus:

Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.06.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 27.06.2020, 4

Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord

Vastu võetud 25.06.2020 nr 51

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 143 lõike 7 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord Eesti merealal, Narva jõel ja Peipsi järvel.

§ 2.  Terminid

  Käesoleva määruse tähenduses:
  1) käitlemine on punkerdamine, laevalt laevale ümberlaadimine ja laeva kütusest vabastamine;
  2) punkerdamine on laevade mootorikütusega või -õlidega varustamine;
  3) reostus on veeseaduse § 71 lõikes 3 nimetatud inimtegevuse tagajärjel tekkinud reostus sõltumata sellest, kas reostusjuhtum leiab aset merel, Narva jõel või Peipsi järvel;
  4) laeva punkerdatud kütusest vabastamine (de-bunkering) on punkerdatud kütuse tagastamine punkrilaevale.

§ 3.  Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise üldised nõuded

  (1) Ohtlikke ja kahjulikke aineid võib käidelda üksnes tunnustatud standardite ja sadamas kehtestatud eeskirja kohaselt ning selleks vajaliku väljaõppe saanud personal, kes suudab tagada käitlemise ohutusnõuete täitmise. Käitlemisel kasutatavad laevad ja vahendid peavad vastama rahvusvahelistele standarditele.

  (2) Lõikes 1 nimetatud rahvusvahelised standardid on:
  1) Rahvusvahelise Merenduskoja (International Chamber of Shipping – ICS) ja Naftaettevõtete Rahvusvahelise Merefoorumi (Oil Companies International Marine Forum – OCIMF) laevalt laevale ümberlaadimise juhised (nafta);
  2) Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (International Organization for Standardization − ISO) LNG (Liquefied Natural Gas) punkerdamise standard EVS-EN ISO 20519;
  3) HELCOMi soovituse 28/3 punkerdamise ning MARPOL 73/78 I lisa mahtlastis veetava nafta ja naftasaaduste laevalt laevale ümberlaadimise juhised.

  (3) Käitlemisel tuleb tagada inimese tervise ja laeva ohutus nii, et ohtlike ja kahjulike ainete keskkonda sattumise oht on välistatud.

  (4) Narva jõel ja Peipsi järvel võib ohtlikke ja kahjulikke aineid käidelda ainult sadamas.

  (5) Laeva punkerdatud kütusest vabastamine võib toimuda ainult sadamas.

  (6) Sadamas võib ohtlikke ja kahjulikke aineid käidelda ainult sadamakapteni loal ning ainult kai ääres ja sadama eeskirja kohaselt. Sadamas peab olema tagatud sadama reostustõrjeplaani kohane valmidus võimalik reostus kohe lokaliseerida ja likvideerida.

  (7) Käitlemise ajaks määrab käitlemises osaleva laeva kapten käitlemise eest vastutavaks laeva juhtkonna pädeva liikme (edaspidi juhtkonna pädev liige), kes on saanud ohtliku lasti käitlemiseks vajaliku väljaõppe.

§ 4.  Nõuded punkrilaevale

  (1) Punkrilaeval peab olema võime punkerdamise või laeva kütusest vabastamise käigus tekkinud reostus kohe lokaliseerida, likvideerida ja utiliseerida, selle korraldamine on punkrilaeva reederi kohustus.

  (2) Punkrilaeval peavad olema kasutusvalmis minimaalselt 13 cm läbimõõduga absorbentpoomid vähemalt punkrilaeva kolmekordse pikkuse ulatuses ja avamere seinpoomid kõrgusega 90–150 cm.

  (3) Kui avamere seinpoome ei ole tehniliselt võimalik punkrilaevale paigutada ega kasutada, peab punkrilaeva reeder tagama, et need paiknevad lähimal kaldal ja on vajaduse korral kasutatavad hiljemalt 1,5 tundi pärast reostuse tekkimist.

  (4) Punkrilaeval peab raske ja kerge naftasaaduse likvideerimiseks veepinnalt olema reostuse likvideerimiseks rahvusvahelise klassifikatsiooniühingu sertifikaadiga skimmerisüsteem, mis põhineb hariskimmeri tehnoloogial, on kasutatav suvel ja talvel ja mille sertifitseeritud tootlikkus on minimaalselt 19 m³/h.

  (5) Punkerdamisel kasutatavaid voolikuid peab katsetama üks kord aastas litsentseeritud ettevõte, kes väljastab asjakohase sertifikaadi. Juhtkonna pädev liige peab veenduma enne iga punkerdamist, et voolikud ja nende ühendused on töökorras ja terved.

  (6) Punkerdatav laevakütus peab vastama õigusaktidega kehtestatud keskkonnanõuetele.

  (7) Lõigetes 2 kuni 4 nimetatud nõuded ei kehti veeldatud gaasi (LNG ja LPG) punkerdavate laevade kohta.

§ 5.  Käitlemiskoht

  (1) Käitlemiskoht peab asuma üldkasutatavatest laevateedest eemal nii, et mööduva laeva tekitatud lainetus ei ohusta käitlemise turvalisust.

  (2) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on käitlemine lubatud navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel.

  (3) Laeva kaptenil on õigus muuta käitlemiskohta, kooskõlastades selle teise laeva kapteniga ning teavitades sellest elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu või kui see ei ole võimalik, siis telefoni või e-posti teel Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskust (JRCC Tallinn) ja Veeteede Ametit, kus teated registreeritakse.

§ 6.  Kavandatavast ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisest teatamine

  (1) Kavandatavast ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisest teavitab laev või laeva agent elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu või kui see ei ole võimalik, siis telefoni või e-posti teel JRCC Tallinna, Keskkonnainspektsiooni ja Veeteede Ametit, kus teated registreeritakse.

  (2) Teavitamisel lõikes 1 nimetatud asutustele edastatakse järgmised andmed:
  1) käitlemisel osalevate laevade nimed ja lipuriigid, laeva iseloomustavad andmed, IMO numbrid, tunnusnumbrid või kutsungid;
  2) teave reederi kohta;
  3) käitlemiskoha koordinaadid;
  4) käitlemise alustamise aeg;
  5) teave ohtliku või kahjuliku aine kohta;
  6) eeldatav käitlemise kestus.

  (3) Käitlemiseks annab loa JRCC Tallinn elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.

  (4) Kui käitlemine toimub laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas, teatab laev asjakohasel töökanalil laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile käitlemise alustamise ja lõpetamise aja.

  (5) Laeva kavandatavast punkerdatud kütuse vabastamisest teavitab laev või laeva agent lisaks ka sadamakaptenit ning esitab sissesõidul sadamasse tagastatava punkrikütusega seotud järgmised andmed:
  1) punkerdatud kütuse liik, päritolu, kvaliteet ja kogus;
  2) punkerdatud kütuse vastuvõtja andmed, mis on nimetatud lõike 2 punktis 1.

§ 7.  Toimingud enne käitlemise alustamist

  (1) Käitlemisel osalevate laevade juhtkonna pädevad liikmed peavad:
  1) veenduma enne käitlemise alustamist, et ilmastikuolud käitlemiskohas, arvestades ka ilmaprognoosi, võimaldavad ohutut käitlemist;
  2) vastutama ilmastikuoludest tingitud meetmete võtmise eest võimaliku reostuse vältimiseks;
  3) määrama kindlaks käitlemises osalevate laevade vahelise raadioside ULL-kanalid, mille puhul võib raadiosideks kasutada ka töökorras ja varutoiteallikatega varustatud kantavaid raadiojaamu;
  4) kontrollima, et voolikud oleksid ühendatud lekkekindlalt ja viisil, mis välistab voolikute vigastamise käitlemise käigus;
  5) kooskõlastama omavahel pumpade maksimumvõimsuse ja käitlemisel kasutatava võimsuse;
  6) allkirjastama käesoleva määruse lisas esitatud vormikohase täidetud kontroll-lehe kahes eksemplaris eesti või inglise keeles.

  (2) Lõike 1 punktis 6 nimetatud kontroll-lehti säilitatakse mõlemal laeval vähemalt kolm aastat ja need peavad olema igal ajal kättesaadavad.

  (3) Vastuvõtva laeva kapten või laeva juhtkonna pädev liige peab tagama laeva tankide vaba mahu mõõtmise ja kooskõlastama vastuvõetava aine koguse.

  (4) Kui laevale ei ole paigaldatud hädaseiskamissüsteemi, siis peavad laadimisseadmed olema varustatud signaalnupuga, millele vajutades peab vastuvõtva laeva juhtkonna pädev liige kinnitama laadivale laevale käitlemise ohutust.

  (5) Haalamine peab toimuma kokkulepitud plaani kohaselt ning vastuvõtval laeval peab olema venderkaitse kogu parda ulatuses.

  (6) Merel võib käitlemist alustada alles siis, kui vähemalt üks laev on kindlalt ankrus navigatsiooniteabes avaldatud ankrualal ja laevad on nõuetekohaselt haalatud.

  (7) Enne käitlemise alustamist tuleb teha kontroll-laadimine 15 minuti jooksul, mille käigus on vaja veenduda, et seadmed on töökorras, reostuse tekkimise oht on välistatud ja vastuvõtva laeva juhtkonna pädev liige vastutab protsessi ohutuse eest vastuvõtval laeval.

§ 8.  Käitlemise alustamine

  Korralduse käitlemise alustamiseks annab vastuvõtva laeva juhtkonna pädev liige, kes juhib kogu käitlemisprotsessi ja vastutab selle eest ning kellel peab olema pidev ülevaade laeva kõigi tankide täituvusest.

§ 9.  Nõuded, mida tuleb täita käitlemise ajal

  (1) Käitlemisel osalevad laevad peavad:
  1) välja panema ohtliku aine käitlemisele viitavad tuled, märgid või signaallipud;
  2) sulgema käitlemise ajaks laeva piigartid, mida ümberlaadimine mõjutab;
  3) seadma vastuvõtva laeva kasutatavad klapid õigele mahutile;
  4) kindlustama, et laeva pardal on küllaldase suurusega alusvannid ning need on paigutatud voolikute ühenduskohtade ja tankide õhutustorude alla;
  5) seadma laeva pimeäärikud kasutamisvalmis ning paigaldama need kohe pärast voolikute tühjendamist ja lahtivõtmist.

  (2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud alusvannide olemasolu ei ole vajalik veeldatud gaaside käitlemisel.

  (3) Kui laevale ei ole paigaldatud hädaseiskamissüsteemi, peab vastuvõtva laeva juhtkonna pädev liige vajutama signaalnuppu 15-minutilise intervalliga. Vastasel juhul peatab ümberlaadiv laev laadimise.

  (4) Reostuse korral peavad käitlemises osalevad laevad alustama kohe reostuse lokaliseerimist ja likvideerimist.

§ 10.  Käitlemise peatamine ja lõpetamine

  (1) Käitlemine tuleb peatada ja vajaduse korral lõpetada, kui:
  1) ilmastikuolud käitlemiskohas märgatavalt halvenevad;
  2) käitlemise käigus ei ole signaalnuppu vajutatud 15-minutilise intervalliga või vette on sattunud ohtlikke või kahjulikke ained.

  (2) Laeva juhtkonna pädev liige peab olema instrueeritud ohuolukorra tekkimise korral käitlemise peatamiseks.

  (3) Käitlemise peatamisest ja lõpetamisest teavitatakse § 6 lõikes 1 sätestatu kohaselt.

§ 11.  Reostusjuhtumist teatamine

  Aset leidnud reostusjuhtumist on käitlemisel osaleva laeva kapten kohustatud kohe teavitama JRCC Tallinna ja Keskkonnainspektsiooni.

§ 12.  Rakendussäte

  Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2011. a määrus nr 32 „Nafta ja naftasaaduste merel, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel käitlemise kord” tunnistatakse kehtetuks.

Jüri Ratas
Peaminister

Rene Kokk
Keskkonnaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

Lisa Käitlemise kontroll-leht

/otsingu_soovitused.json