Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine” tingimused avatud taotlemise korral

Vastu võetud 05.07.2010 nr 24
RT I 2010, 46, 274
jõustumine 17.07.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 12 lõike 4 alusel ja kooskõlas §-ga 13 ning Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” § 5 punktiga 1.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõikele 3 kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine” meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine” (edaspidi meede) rakendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

§ 2.   Mõisted

  (1) Määruses kasutatakse mõisteid struktuuritoetuse seaduse, „Veeseaduse” ja muude valdkondade reguleerivate õigusaktide tähenduses.

  (2) Käesoleva määruse tähenduses:
  1) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
  2) rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” § 5 punktile 1 Keskkonnaministeerium;
  3) rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” § 6 punktile 1 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus;
  4) toetuse taotlus (edaspidi taotlus) on dokumentide kogum, mis koosneb nõuetekohaselt täidetud taotlusvormist ning määruse § 11 lõikes 4 nõutud dokumentidest. Taotlus on koostatud eesti keeles;
  5) taotlemine on protsess, mis algab taotluse esitamisega rakendusüksusele ja lõpeb kinnituskirja tagastamisega rakendusüksusele või taotluse rahuldamata jätmise otsusega;
  6) kinnituskiri on toetuse saaja kirjalik, rakendusüksuse nõutavas sõnastuses kinnitus, et toetuse saaja on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega ning valmis projekti eesmärgipäraselt ellu viima;
  7) rahastamiskava on aastate kaupa esitatud toetuse kasutamise plaan, mida toetuse saaja on kohustatud täitma, esitades väljamaksetaotlused kavas nimetatud ajaks;
  8) pais on veevoolu tõkestav ning vett paisutav vesiehitis;
  9) kalapääs on rajatis, mille kaudu kalad ületavad rändel nii üles- kui ka allavoolu veekogus oleva tehistõkke;
  10) soot on jõest eraldunud jõesilmus, mis moodustub suurvee ajal kitsa maakaela läbimurde tulemusena;
  11) vee-erikasutusluba – mõistet kasutatakse „Veeseaduse” § 8 lõike 1 tähenduses;
  12) projekti kogumaksumus on projekti raames tehtavate abikõlblike ja mitteabikõlblike kulutuste kogusumma;
  13) omafinantseering on toetuse saaja või partneri rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või partneri tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks;
  14) lõhelaste (sugukond Salmonidae) sigimis- ja noorjärkude kasvuala on eriomaste tingimustega kalade kudemispaik, kus arenevad kalade mari ja vastsed;
  15) maaparandussüsteemi, maaparandussüsteemi eesvoolu ja maaparandussüsteemi ühiseesvoolu mõisteid kasutatakse „Maaparandusseaduse” § 3 lõigete 1, 7 ja 8 tähenduses;
  16) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja on väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 214, 6.08.2008, lk 3–47 – edaspidi üldine grupierandi määrus), lisas I sätestatud kriteeriumitele;
  17) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele;
  18) vooluveekogu on püsiv või ajutine voolava veega täidetud pinnavorm. Vooluveekogu on näiteks jõgi, sealhulgas jõel paiknev paisjärv;
  19) inimtekkeline tõkestusrajatis käesoleva määruse tähenduses on vooluveekogule inimese rajatud tehisrajatis, mis tekitab veekogu paisutamise. Veekogu paisutamise mõiste on määratud „Veeseaduse” § 17 lõikes 1;
  20) paisu ostmine käesoleva määruse tähenduses on projekti eesmärkide elluviimiseks vajaliku, olulise osana paisu sisaldava kinnisasja omandamine või paisu omandamiseks hoonestusõiguse seadmine;
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]
  21) veekogum – mõistet kasutatakse „Veeseaduse” § 2 punkti 37 tähenduses;
  22) materiaalne vara on üldise grupierandi määruse artikli 17 punkti 12 tähenduses investeeringud maasse, mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks, investeeringud hoonetesse, tehastesse ja seadmetesse, mis on ette nähtud reostuse ja saaste vähendamiseks või ärahoidmiseks, ning investeeringud tootmismeetodite kohandamisse keskkonnakaitsega;
  23) eelistatud toetatav tegevus käesoleva määruse tähenduses on määruse § 4 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud toetatav tegevus.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk

  Toetuse andmise eesmärk on vooluveekogude ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali parandamine.

§ 4.   Toetatav tegevus

  (1) Toetust antakse:
  1) kalapääsude rekonstrueerimiseks ja rajamiseks olemasolevale paisule, vajadusel koos paisu rekonstrueerimise ning sette eemaldamisega paisjärvest. Paisjärvest sette eemaldamist toetatakse ainult samast paisjärvest, mille paisul rekonstrueeritakse või rajatakse kalapääs. Sette eemaldamist paisjärvest toetatakse kuni 50% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Paisu rekonstrueerimiseks antakse toetust ainult mahus, mis on vajalik kalapääsu rekonstrueerimiseks või rajamiseks;
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]
  2) lõhelaste sigimis- ja noorjärkude kasvualade renoveerimiseks ja rajamiseks jõgedes ainult keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” nimetatud veekogudel;
  3) truupide rekonstrueerimiseks kalade rände soodustamiseks. Truupide rekonstrueerimiseks antakse toetust ainult mahus, mis on vajalik kalade läbipääsu tagamiseks;
  4) kalade rännet takistavate paisude või paisuvarede likvideerimiseks, vajaduse korral koos sette eemaldamisega. Sette eemaldamist toetatakse ainult kalade rännet takistava paisu või paisuvare poolt tekitatud paisutusala ulatuses;
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]
  5) sootide avamiseks ja endiste jõesängide taastamiseks ainult keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” nimetatud veekogudel;
  6) olemasolevale maaparandussüsteemi eesvoolule või ühiseesvoolule settebasseinide ja lodude rajamiseks, tingimusel, et projekti rakendamise tulemusena mõjutatakse looduslikku veekogu, mille seisund veekogu füüsikalis-keemilise parameetri kohaselt on kesine, halb või väga halb. Veekogumite seisund füüsikalis-keemiliste parameetrite alusel on määratud 1. aprillil 2010. a Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud veemajanduskavades;
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]
  7) koprapaisude likvideerimiseks, kaldapuistu mosaiiksuse kujundamiseks, jõkke varisenud voolutõkete eemaldamiseks. Toetust nimetatud tegevusele antakse tingimusel, et tegevuse rahaline maht moodustab projekti abikõlblikest kuludest kuni 30% ning see toetab punktides 1–5 nimetatud tegevust.

  (2) Toetust antakse sellise vooluveekogu seisundi parandamiseks, mille valgala on suurem kui 25 km². Valgala suuruse piirang ei kehti keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” nimetatud vooluveekogudele. Vooluveekogu valgala suurus määratakse Eesti looduse infosüsteemi andmete alusel.
[RT I, 27.06.2022, 1 - jõust. 30.06.2022]

  (3) Toetuse andmiseks korraldab rakendusüksus avatud taotlusvooru.

  (4) Kui kalapääsu rajamiseks või rekonstrueerimiseks on vajalik läbi viia keskkonnamõjude hindamine, antakse toetust ainult tehnilisele lahendusele, mis keskkonnamõjude hindamise aruande kohaselt tagab keskkonnakaitse (sealhulgas kalade vaba liikumise) eesmärkide saavutamise. Keskkonnamõjude hindamine peab olema läbi viidud vastavalt „Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele”.
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]

§ 5.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpupäev sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui on taotluse rahuldamise otsuse tegemise päev ega lõpp hilisem kui 31. detsember 2015.
[RT I, 23.11.2012, 1 - jõust. 26.11.2012]

  (3) Käesoleva määruse jõustumisest arvates on abikõlblikud eelprojekti, keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud.

§ 6.   Riigiabi

  (1) Kui toetus on keskkonnakaitseks antav abi üldise grupierandi määruse mõistes, kohaldatakse nimetatud määruses artiklis 18 ja „Konkurentsiseaduse” §-s 34² sätestatut.

  (2) Kui toetus on väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse mõistes, kohaldatakse nimetatud määruses artiklis 26 ning „Konkurentsiseaduse” §-s 34² sätestatut.

  (3) Kui § 4 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ning konkurentsiseaduse § 33.
[RT I, 19.06.2014, 1 - jõust. 22.06.2014]

  (4) Üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 3 ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 nimetatud majandussektori ettevõtjatele abi ei anta.
[RT I, 19.06.2014, 1 - jõust. 22.06.2014]

  (5) Raskustes oleva ettevõtja projekti ei toetata, tulenevalt üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 6 punktis c ja artikli 1 lõikes 7 sätestatust.
[RT I, 19.06.2014, 1 - jõust. 22.06.2014]

  (6) Keskkonnakaitseks antava abi, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamiseks antava abi ja vähese tähtsusega abi andmise reeglid kohalduvad taotlejale või kasusaajale, kui projekti tegelik kasusaaja on ettevõtja „Konkurentsiseaduse” § 2 mõistes.
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud kulud on projekti need kulud, mis on vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud meetme ja projekti eesmärkide saavutamiseks ning § 4 lõikes 1 nimetatud tööde tegemiseks ja ettevalmistamiseks, sealhulgas:
  1) projekti juhtimisteenuse kulu või projektijuhi personalikulu, Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 3¹ lõikes 3 nimetatud tegevuse ulatuses;
[RT I, 23.11.2012, 1 - jõust. 26.11.2012, rakendatakse alates 17.07.2010]
  2) paisu ostmise või paisu hoonestusõiguse omandamise kulud kuni 10% ulatuses taotletavast toetusest, kui see on projekti eesmärkide saavutamiseks vältimatu. Paisu hoonestusõiguse omandamine on abikõlblik ainult juhul, kui taotluse eesmärk on paisu likvideerimine või paisule looduslähedase kalapääsu rajamine;
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]
  3) ehitusliku projekteerimise kulu kuni 10% ulatuses taotletavast toetusest;
  4) õigusnõustamise tasu, notaritasu, riigilõiv, tehnilise või finantsekspertiisi kulu ning raamatupidamiskulu, kui need on otseselt seotud § 4 lõikes 1 nimetatud tegevusega ning on vajalikud selle tegevuse ettevalmistamiseks või rakendamiseks;
  5) statsionaarsete seireseadmete soetamise ja paigaldamise kulud kalade rändetingimuste kontrollimiseks. Kulud on abikõlblikud ainult juhul, kui rekonstrueeritakse või rajatakse kalapääs keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” nimetatud vooluveekogule;
[RT I, 23.11.2012, 1 - jõust. 26.11.2012]
  6) määruse lisas 2 nõutud tingimustele vastava eelprojekti ja keskkonnamõju eelhinnangu tegemise kulud. Eelprojekti osaks loetakse ka ekspertarvamust, mis on kajastatud eelprojektis või lisatud eelprojektile;
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]
  7) keskkonnamõju hindamise kulud kui keskkonnamõju eelhinnangu tulemusena, „Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest” tulenevalt või käesoleva määruse § 11 lõike 4 punktis 4 toodud Keskkonnaameti arvamusest tulenevalt selgub, et projekti elluviimiseks on keskkonnamõjude hindamise läbiviimine vajalik;
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]
  8) käibemaks, Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 6 sätestatud tingimustel.
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]

  (2) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud keskkonnakaitseks antava abi andmisel on abikõlblikud materiaalsesse varasse tehtavad investeeringud.

  (3) Paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamiseks abi andmisel on abikõlblikud välisnõustajate osutatud teenuste kulud. Nõustamiskulud on abikõlblikud taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates.

  (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) kulud, mis on loetud abikõlbmatuks nõukogu määruses (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25–78), määruses (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks (EÜ) määrus nr 1164/89 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79–81) ja Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord”;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud keskkonnamõju eelhinnangu kulud kui „Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” § 6 lõike 1 kohaselt on taotluses kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevus;
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]
  3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud eelprojekti ja keskkonnamõju eelhinnangu kulud kui toetuse saaja ei ole erinevate pakkumuste võrdlemise teel ära kasutanud olemasolevat konkurentsi.
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]

§ 8.   Toetuse määr ja meetme eelarve

  (1) Toetust antakse projektile, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 16 000 eurot.
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]

  (2) Toetuse maksimaalne määr on kuni 100% abikõlblikest kuludest.

  (3) Kui toetus on § 6 lõikes 1 nimetatud keskkonnakaitseks antav abi, on toetuse maksimaalne määr suurettevõtjale 35%, keskmise suurusega ettevõtjale 45% ja väikeettevõtjale 55% abikõlblikest kuludest.

  (4) Kui toetus on § 6 lõikes 2 nimetatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamiseks antav abi, on toetuse piirmäär 50% abikõlblikest kuludest.

  (5) Kui toetus on § 6 lõikes 3 nimetatud vähese tähtsusega abi, on maksimaalne toetuse summa 200 000 eurot ühe taotleja või kasusaaja kohta kolme järjestikuse (käesoleva ja kahe eelneva) majandusaasta jooksul ja toetuse maksimaalne määr 100% abikõlblikest kuludest.
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]

  (6) Kui projekti tegevust, mille jaoks antakse keskkonnakaitseabi, abi väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamiseks või vähese tähtsusega abi, finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuse kogu finantseerimise määr ületada vastavalt lõikes 3, 4 või 5 sätestatud piirmäära.

  (7) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi.

  (8) Toetuse summa ja maksimaalne toetuse määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.

  (9) Projekti eelarve muutmise või projekti teostamisest loobumise tõttu vabanenud toetuse summad lisatakse järgmises taotlusvoorus jagatavale Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetuste summale.

  (10) Meetme taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutuse juht.

§ 9.   Teabe avaldamine taotlusvoorude avamise ja lõppemise kohta

  (1) Informatsioon taotlusvoorude avamise kohta avaldatakse vähemalt 45 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva vähemalt kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel.
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]

  (2) Taotlusvooru väljakuulutamise ja lõppenuks kuulutamise korraldab rakendusüksus.

2. peatükk TAOTLEJALE JA TAOTLUSE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED 

§ 10.   Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) võib olla:
  1) avalik-õiguslik juriidiline isik;
  2) kohalik omavalitsus;
  3) mittetulundusühing või sihtasutus;
  4) riigiasutus;
  5) äriühing.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja peab vastama STSi § 14 lõike 1 punktides 1, 3–7 ja 9 loetletud nõuetele;
  2) taotleja ei või olla pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei või olla peatatud;
  3) taotlejal peavad olema tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt;
  4) tegevus projekti raames peab toimuma taotleja omandis oleval maal või taotlejal peab olema taotluse esitamise ajaks sõlmitud leping maa omanikuga projekti elluviimiseks;
  5) taotleja või maaomanik või selle paisu valdaja, kus taotluses käsitletud tegevus toimuma hakkab, peab omama veekogu paisutamiseks vee-erikasutusluba. Vee-erikasutusluba nõutakse paisutajalt, kes on hüdroenergia tootja või „Looduskaitseseaduse” § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisu omanik või valdaja.

§ 11.   Toetuse taotlus

  (1) Määruse § 2 lõike 2 punktis 4 nimetatud taotlusvormi kehtestab ja avalikustab rakendusüksus hiljemalt 45 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. Taotlusvorm koos selle täitmise juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse veebilehel www.kik.ee.
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]

  (2) Taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada ühe konkreetse projekti teostamiseks ühe taotluse. Üks projekt võib sisaldada vaid ühel vooluveekogul planeeritavaid töid.

  (3) Taotlusele esitatavad üldised nõuded on järgmised:
  1) taotlusvormi on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
  2) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk, kavandatud tegevus peab olema vähemalt üks § 4 lõikes 1 sätestatuist ning vastama meetme eesmärkidele;
  3) juhul, kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikutele toimingutele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta sellekohase teabe vastavalt lisa 1 vormile 1;
  4) taotlus ei tohi sisaldada teostamisel olevaid või teostatud töid (v.a määruse § 7 lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud tööd);
  5) toetuse kasutamise tegevus-, aja- ja rahastamiskava peab olema reaalselt teostatav §-s 5 sätestatud abikõlblikkuse perioodil;
  6) taotluses käsitletud tegevus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti riigi õigusaktidega, sealhulgas „Veeseadusega” ja 1. aprillil 2010. a Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud veemajanduskavaga.

  (4) Taotleja peab lisama taotlusele järgmised dokumendid või põhjendama nende lisamata jätmise:
  1) eelprojekti, mis on koostatud lisa 2 osas I esitatud juhendi alusel;
  2) dokumendid, mis tõendavad projekti tegevusega seotud kinnisasja, maatüki või ehitise või nende osa omandit või eelnimetatute kasutusõigust abikõlblikkuse perioodil ning viie aasta jooksul pärast selle lõppemisest;
  3) projekti keskkonnamõju eelhinnang, mis on koostatud vastavuses lisa 2 osas 2 esitatud juhendiga ning ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui 2 aastat, või keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte koos järelduste ning aruande heakskiitmise otsusega. Keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte koos järeldustega tuleb esitada kui „Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus” sätestab või projekti keskkonnamõju eelhinnangu või käesoleva lõike punktis 4 toodud Keskkonnaameti arvamuse kohaselt on projekti elluviimiseks keskkonnamõjude hindamise läbiviimine vajalik;
  4) Keskkonnaameti arvamus keskkonnamõju eelhinnangu kohta. Arvamus peab andma seisukoha, kas keskkonnamõju eelhinnang on koostatud vastavalt määruse lisa 2 osas 2 juhendile ning kas taotluses planeeritud tegevusteks on vajalik läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnaametilt arvamuse saamiseks peab taotleja esitama Keskkonnaametile käesoleva määruse kohase eelprojekti ja keskkonnamõju eelhinnangu;
  5) lisa 1 vormi 1 kohane kinnitus, kui taotluses planeeritud tegevuse finantseerimist taotletakse ka teistest rahastamisallikatest;
  6) lisa 1 vormi 2 kohane tabel, kus on märgitud taotluse hindamise aluseks olevate indikaatorite väärtused;
  7) lisa 1 vormi 3 kohane kinnitus, kui taotleja või kasusaaja on ettevõtja „Konkurentsiseaduse” § 2 mõistes;
  8) Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõlgade puudumise kohta, mis ei ole dateeritud varem kui 60 päeva enne taotluse esitamise päeva;
  9) kui projekti elluviimiseks ostetakse pais, tuleb esitada rajatise turuväärtuse hinnang sõltumatult eksperdilt, mis on antud kuni 90 kalendripäeva enne taotluse esitamist, ning rajatise omaniku notariaalne kokkulepe paisu või selle hoonestusõiguse võõrandamiseks;
  10) vooluveekogu paisutamiseks vajalik vee-erikasutusluba, juhul kui taotluses planeeritav tegevus toimub paisul, mille kohta loa olemasolu on „Veeseadusega” nõutud. Vee-erikasutusluba nõutakse ainult paisutajalt, kes on hüdroenergia tootja, ja „Looduskaitseseaduse” § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule rajatud paisu omanik või valdaja;
  11) Muinsuskaitseameti arvamus projekti kohta. Arvamus tuleb taotlusele lisada ainult juhul, kui taotluses planeeritav tegevus toimub muinsuskaitsealusel objektil;
  12) käesoleva määruse lisa 1 vormi 5 kohane kinnitus taotluse rahuldamise otsuse kohase projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu garanteerimise kohta;
  13) keskkonnamõjude eelhinnangu, eelprojekti ja keskkonnamõjude hinnangu koostamise tellimiseks küsitud erinevad pakkumused või riigihanke läbiviimist tõendava aruande;
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]
  14) Põllumajandusameti arvamus projekti kohta. Arvamus tuleb taotlusele lisada ainult juhul, kui taotluses kavandatud tegevus toimub riigi poolt korrashoitaval ühiseesvoolul.
[RT I, 23.11.2012, 1 - jõust. 26.11.2012]

  (5) Juhul kui taotleja või kasusaaja on suurettevõtja, kes taotleb keskkonnakaitseks antavat abi määruse paragrahv 6 lõike 1 kohaselt, peab ta tõendama, et abi saamise tulemusel täidab ta vähemalt ühte järgmistest kriteeriumitest:
  1) projekti maht või ulatus suureneb oluliselt;
  2) abisaaja kulutatud kogusumma suureneb oluliselt;
  3) projekti lõpuleviimine kiireneb oluliselt.
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]

3. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE RAKENDUSÜKSUSES 

§ 12.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb taotluse registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest, mille käigus hinnatakse taotluse nõuetele vastavust ja antakse taotlusele hindepunktid, ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Rakendusüksus teostab 20 kalendripäeva jooksul taotluse registreerimisest arvates taotluse esmase kontrolli, mille käigus tuvastab § 11 lõikes 4 nimetatud dokumentide olemasolu ja nõuetelevastavuse ning kas taotlusvorm on nõuetekohaselt täidetud. Kui taotlus ei ole vormistatud nõuetekohaselt, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 kalendripäeva.
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]

  (3) Rakendusüksus kontrollib 85 kalendripäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast taotleja ja taotluse vastavust struktuuritoetuse seaduse ja käesoleva määruse nõuetele, sealhulgas §-s 13 esitatud nõuetele. Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 30 kalendripäeva. Taotluste menetlemise tähtaega pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra.
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]

  (4) Rakendusüksuse nõudel on taotleja kohustatud esitama talle taotluse hindamiseks täiendavat informatsiooni.
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]

§ 13.   Taotluse nõuetele vastavuse tingimused

  Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus peab vastama käesoleva määruse §-s 11 ning struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
  2) eelprojekt peab vastama vähemalt lisa 2 osas 1 esitatud nõuetele. Eelprojekti tehnilise osa nõuetele vastavust kontrollitakse rakendusüksuses määruse lisa 1 vormis 4 esitatud kontroll-lehe alusel. Eelprojekt vastab nõuetele kui määruse lisa 1 vormis 4 toodud kõik hindamiskriteeriumid on täidetud;
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]
  3) projektikeskkonnamõju eelhinnang peab olema koostatud vastavuses lisa 2 osas II esitatud juhendmaterjalile.

§ 14.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui ta vastab kõigile § 10 ja § 11 lõigetes 2 ja 5 sätestatud nõuetele. Määruse § 11 lõikes 5 esitatud nõuded kehtivad ainult suurettevõtjale.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

  (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud asjaoludest või taotlus ei vasta käesolevas määruses esitatud nõuetele.

  (4) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja saadab selle viivitamata taotlejale.

  (5) Rakendusüksus teeb taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral taotluse rahuldamata jätmise otsuse käesoleva määruse § 12 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt 115 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]

§ 15.   Taotluse hindamiskriteeriumid ja taotluse hindamise kord

  (1) Taotlusi hinnatakse hindepunktide andmiseks järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
  1) projekti mõju lõhelaste ja karpkalaliste elupaikadele. Projekti raames planeeritav tegevus toimub jõel või jõelõigul, mis on määratud keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määruses nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad” või keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu”. Hindamiskriteeriumi täitmine annab 20 punkti;
  2) projekti mõju Natura 2000 jõgedele. Projekti raames planeeritud tegevus toimub Natura 2000 jõel. Hindamiskriteeriumi täitmine annab 15 punkti;
  3) projekti mõju veekogu seisundile. Projekti raames planeeritud tegevus toimub kesises, halvas või väga halvas seisundis veekogumil. Seisundi määramisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a korraldusega kinnitatud veemajanduskavas nimetatud seisundiklassid. Juhul kui planeeritav tegevus toimub erinevas seisundis olevates veekogumitel, võetakse seisundi määramisel aluseks halvimas klassis olev veekogum. Veemajanduskavad on kättesaadavad elektroonilisel kujul rakendusasutuse veebilehel www.envir.ee/vmk. Hindamiskriteeriumi täitmine annab 20 punkti;
  4) tõkestusrajatiste arv projektis. Suuremat arvu inimtekkelisi tõkestusrajatisi hõlmav projekt, millel planeeritakse määruse § 4 lõike 1 punktis 1, 3 või 4 toetatavat tegevust reastub pingereas kõrgemale. Hindamiskriteeriumi täitmine annab maksimaalselt 10 punkti arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut; 
  5) tõkestusrajatise likvideerimine. Projekti raames planeeritud tegevuse tulemus on inimtekkelise tõkestusrajatise täielik likvideerimine ning loodusliku kärestiku taastamine. Hindamiskriteeriumi täitmine annab 10 punkti;
  6) eelistatud tegevuse rahaline maht. Suurema mahuga eelistatud toetatava tegevusega projekt asetub pingereas kõrgemale. Projekti eelistatud tegevuste rahaline maht saadakse määruse § 4 lõike 1 punktides 1–6 ja määruse § 7 lõike 1 punktides 3, 6 ja 7 nimetatud toetatavate tegevuste jaoks planeeritud kulude summeerimisel. Hindamiskriteeriumi täitmine annab maksimaalselt 15 punkti arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut;
[RT I, 23.11.2012, 1 - jõust. 26.11.2012]
  7) lõhelaste sigimis- ja noorjärkude kasvualade pindala. Suurema rajatava või renoveeritava pindalaga lõhelaste sigimis- ja noorjärkude kasvualaga projekt reastub pingereas kõrgemale. Sigimis- ja noorjärkude kasvualade pindala hulka ei arvata § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3–7 nimetatud tegevuse tulemusena loodavaid potentsiaalseid kasvualasid. Hindamiskriteeriumi täitmine annab maksimaalselt 10 punkti arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.

  (2) Kui taotluses planeeritud tegevus ei hõlma lõike 1 punktides 1–7 sätestatud konkreetset hindamiskriteeriumi, saab taotlus selle hindamiskriteeriumi eest 0 punkti.

  (3) Nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

  (4) Lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud hindamiskriteeriumite põhjal reastatakse taotlused mõlema kriteeriumi alusel eraldi pingeritta, seejuures mõlema pingerea esimesel kohal asetsev taotlus saab 10 punkti. Pingereas iga järgmisel kohal asetseva taotluse punktide leidmiseks lahutatakse eespool asetseva taotluse punktidest järgmine jagatis: 10 jagatud konkreetse hindamiskriteeriumiga seotud nõuetele vastavate taotluste arvuga. Juhul kui taotluses ei ole planeeritud lõike 1 punktis 4 või 7 nimetatud tegevust, saab taotlus kriteeriumi eest 0 punkti ning taotlust ei arvestata hindamiskriteeriumiga seotud nõuetele vastavate taotluste hulka.

  (5) Lõike 1 punktis 6 nimetatud hindamiskriteeriumi põhjal reastatakse taotlused kriteeriumi alusel pingeritta, seejuures pingerea esimesel kohal asetsev taotlus saab 15 punkti. Pingereas iga järgmisel kohal asetseva taotluse punktide leidmiseks lahutatakse eespool asetseva taotluse punktidest järgmine jagatis: 15 jagatud konkreetse hindamiskriteeriumiga seotud nõuetele vastavate taotluste arvuga. Juhul kui taotluses ei ole planeeritud lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevust, saab taotlus selle kriteeriumi eest 0 punkti ning taotlust ei arvestata hindamiskriteeriumi valdkonnaga seotud nõuetele vastavate taotluste hulka.

  (6) Taotluse hindamisel summeeritakse lõike 1 punktides 1–7 nimetatud hindamiskriteeriumite eest saadud punktid.

  (7) Hindamiskriteeriumite põhjal järjestatud taotlused rahuldatakse alates suurima punktisumma saanud taotlusest taotlusvooru rahalise mahu piires.

  (8) Võrdse hindepunktide summa korral asetub kõrgemale kohale taotlus, mis sai rohkem hindepunkte lõike 1 punktis 6 nimetatud hindamiskriteeriumi järgi.

  (9) Juhul kui taotlus saab vähem kui 20 punkti, jäetakse taotlus rahuldamata.

§ 16.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Rakendusüksuse juht teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 130 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Rakendusüksus võib põhjendatud juhtudel menetluse tähtaega pikendada.
[RT I, 06.04.2011, 2 - jõust. 09.04.2011]

  (2) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve tõttu, teeb rakendusüksus rakendusasutusele ettepaneku taotlusvooru eelarvet suurendada.

  (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
  1) taotlus või taotleja ei vasta §-des 10 ja 11 sätestatud nõuetele;
  2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud paremusjärjestuses väljapoole taotluste rahastamise eelarvet;
  3) taotlus saab hindamisel vähem kui 20 punkti.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
  3) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
  4) toetuse saaja ja tema andmed;
  5) projekti nimi ja kogumaksumus;
  6) erisused võrreldes taotluses esitatud tegevuse või eelarvega;
  7) maksimaalne toetuse summa ja toetuse maksimaalne määr protsentides projekti abikõlblike kulude maksumusest;
  8) asjaolu, et toetus on keskkonnakaitseks antav abi, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamiseks antav abi või vähese tähtsusega abi taotlejale või kasusaajale;
  9) kulude abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpupäev;
  10) toetuse kasutamise tähtajad aastate lõikes;
  11) aruandluse tingimused ja kord;
  12) muud õigusaktidest tulenevad toetuse saaja kohustused;
  13) muud nõuded, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks;
  14) otsuse vaidlustamise kord.

  (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse muuhulgas lõike 4 punktides 1–5 ja 14 sätestatu ning taotluse rahuldamata jätmise põhjused.

  (6) Rakendusüksus saadab viivitamata taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale tähitud kirjaga või taotleja nõusolekul elektrooniliselt.

  (7) Koos taotluse rahuldamise otsusega saadetakse taotlejale kinnituskirja plank. Kui taotleja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja rakendusüksusele allkirjastatult 10 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.

  (8) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 10 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

  (9) Kui toetuse saaja ei alusta projekti elluviimist 6 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest arvates, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

  (10) Projekti elluviimise alustamiseks loetakse taotluses kavandatud hanke väljakuulutamist.

  (11) Kui toetuse saajal ei ole mõjuval põhjusel võimalik alustada projekti elluviimist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule, on tal võimalik taotleda rakendusüksuselt projekti teostamise alustamiseks ajapikendust maksimaalselt 6 kuu võrra.

§ 17.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Struktuuritoetuse seaduse § 18 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel esitab toetuse saaja põhjendatud avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks (edaspidi avaldus).

  (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet võib toetuse saaja ilma avaldust esitamata muuta põhjendatud juhul, kui projekti eelarvet muudetakse kuluartiklite kaupa vähem kui 10% ulatuses abikõlblikest kuludest, kusjuures projekti eelarve ei suurene. Seejuures peab toetuse saaja rakendusüksust muudatusest ja põhjendusest eelnevalt teavitama.

  (3) Rakendusüksus võib muuta taotluse rahuldamise otsust, vähendades seda summa võrra, mida toetuse saaja ei ole lõppenud aastal kasutanud vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud rahastamiskavale.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse teeb rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest arvates ning saadab otsuse viivitamata toetuse saajale. Juhul kui rahuldamise otsuse muutmine eeldab toetuse saajalt täiendavate andmete nõudmist või rakendusüksuselt täiendavat ekspertiisi, pikeneb avalduse menetlemise aeg täiendavate dokumentide esitamiseks või ekspertiisiks vajaliku aja võrra.

  (5) Kui rakendusüksus ei rahulda avaldust, on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.

  (6) Kui toetuse saaja ei ole nõus avalduse rahuldamata jätmise korral projekti ellu viima, on ta kohustatud sellest viivitamata rakendusüksusele teatama. Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktile 5.

  (7) Projekti maksumuse suurenemise korral hindab rakendusüksus selle põhjendatust ja vastavust struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 4 sätestatud tingimustele ning vajaduse korral teeb rakendusasutusele ettepaneku taotlusvooru eelarvet suurendada.

  (8) Kui toetuse saajal ei ole mõjuval põhjusel võimalik alustada projekti elluviimist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule, on toetuse saajal võimalik taotleda rakendusüksuselt projekti teostamise aja pikendamist maksimaalselt 6 kuu võrra.

4. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 18.   Toetuse saaja kohustused

  (1) Toetuse saaja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi, sealhulgas:
  1) esitama rakendusüksuse nõutud teabe etteantud vormis ja tähtaegadel;
  2) toetuse kasutamiseks korraldama hanke, järgides „Riigihangete seaduse” §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid;
  3) esitama „Riigihangete seaduse” tähenduses rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete korral enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele kooskõlastamiseks hankedokumentide eelnõud;
  4) esitama koos toetuse väljamaksetaotlusega hankemenetlust tõendavad dokumendid. Rakendusüksus kontrollib hankedokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele, struktuuritoetuse seadusele ja selle rakendusaktidele;
  5) viivitamata teavitama lihtkirjaga või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti elluviimist takistavatest asjaoludest, samuti projektiga seotud kohtumenetlusest või selle võimalikkusest ja korraldatud riigihangete vaidlustustest;
  6) viivitamata teavitama rakendusüksust kirjalikult projekti odavnemisest või kallinemisest, juhul kui projekti maksumus erineb eelarvest rohkem kui 10%;
  7) kasutama toetust toetuse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadel.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele lõpparuandes § 4 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud toetatava tegevuse korral kalastikuseire tulemused või eksperthinnangu. Kalastikuseire tulemus peab tõendama tehtud investeeringu positiivset mõju kalastiku seisundile. Kalastikueksperdi hinnang peab kinnitama, et projekti tulemusena rajatud lahendus võimaldab tagada kalade rändetingimused. Kalade sigimis- ja kasvualade rajamisel või renoveerimisel peab eksperthinnang analüüsima tehtud tööde kvaliteeti ja kinnitama, et teostatud tööd loovad eelduse kalastiku seisundi parandamiseks.
[RT I, 23.11.2012, 1 - jõust. 26.11.2012]

  (3) Toetuse saaja esitab § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud toetatava tegevuse korral lõpparuandes rakendusüksusele veekvaliteedi proovi settebasseinide ja lodu sissevoolust ja väljavoolust, et tõestada tehtud investeeringute positiivset mõju veekvaliteedi füüsikalis-keemilistele parameetritele.

  (4) Lõikes 2 nimetatud seiret võib teha või lõikes 2 nimetatud eksperthinnangu koostada hüdrobioloogia või ihtüoloogia erialaharidusega ekspert, kellel on eelnevaid kogemusi kalapääsude projekteerimisel või tööefektiivsuse hindamisel. Lõikes 3 nimetatud jõeseiret võib teha asjaomase erialaharidusega ekspert.
[RT I, 23.11.2012, 1 - jõust. 26.11.2012]

  (5) Toetuse saaja esitab teabe rakendusüksusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 19.   Toetuse väljamaksed

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23, rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” (edaspidi väljamaksete määrus) ning taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele.

  (2) Toetuse saaja võib taotleda väljamakse tegemist ettemaksena või väljamaksena osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.

  (3) Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutavate lisadokumentidega vastavalt rakendusüksuse kehtestatud korrale.

  (4) Väljamakse aluseks on väljamakse taotlus, mille toetuse saaja esitab rakendusüksusele koos lõikes 5 nimetatud lisadega.

  (5) Väljamakse taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid ning asjaomased lepingud;
  2) kuludokumentide nimekiri, juhul kui taotluse rahuldamise otsuses on nimekiri ette nähtud;
  3) kuludokumendid väljamaksete määruse mõistes, millele lisatakse osutatud teenuse või tehtud töö või tarnitud kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
  4) kulu tasumist tõendav dokument;
  5) projekti kulude raamatupidamises kajastamist tõendavad dokumendid.

  (6) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul esitatud väljamaksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, hankedokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele, struktuuritoetuse seadusele ja selle rakendusaktidele, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.

  (7) Pärast viimase väljamaksetaotluse esitamist toetuse kasutamiseks rakendusüksusele peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele 7 päeva jooksul projekti lõpparuande.
[RT I, 23.11.2012, 1 - jõust. 26.11.2012]

  (8) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse lõppmakse tegemisest juhul, kui toetuse saaja ei ole esitanud lõpparuandes § 18 lõigetes 2 ja 3 nõutud seire tulemusi või eksperthinnangut.
[RT I, 23.11.2012, 1 - jõust. 26.11.2012]

  (9) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
  2) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks;
  3) projekt on seotud tagasimaksemenetlusega;
  4) toetuse saaja on talle puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse jätnud tähtajaks täitmata.

  (10) Rakendusüksus saadab toetuse saajale viivitamata lõikes 9 nimetatud otsuse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 20.   Seirearuannete esitamine

  Toetuse saaja esitab rakendusüksusele seirearuanded toetuse kasutamise kohta vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.

Lisa 1 Vormid 1–5
[RT I, 23.11.2012, 1 - jõust. 26.11.2012]

Lisa 2 Juhendmaterjal
[RT I, 23.11.2012, 1 - jõust. 26.11.2012]