Teksti suurus:

Konkurentsiameti põhimäärus

Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:26.01.2017
Avaldamismärge:RT I, 27.08.2015, 1

Konkurentsiameti põhimäärus

Vastu võetud 19.08.2015 nr 27

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Konkurentsiameti staatus

  Konkurentsiamet (edaspidi amet) on Justiitsministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ning kes teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seadustes sätestatud alustel ja korras.

§ 2.   Esindamine

  Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

§ 3.   Aruandekohustus

  (1) Amet on aruandekohustuslik ministeeriumi ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab ameti üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras.

  (2) Amet koostab ja esitab raamatupidamise, tegevus- ja statistilisi aruandeid õigusaktidega sätestatud korras.

§ 4.   Ameti eelarve

  (1) Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ameti eelarve kinnitab ja muudab ning eelarve täitmist kontrollib minister.

  (2) Ametil on arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus.

§ 5.   Asukoht

  Ameti asukohaks on Tallinn. Ameti postiaadress on Auna 6, 10317 Tallinn.

2. peatükk Ameti tegevusvaldkond ja põhiülesanded 

§ 6.   Ameti tegevusvaldkonnad

  Amet teostab seadusega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi järgmistes valdkondades:
  1) konkurents;
  2) energeetika (elekter, maagaas, kaugküte);
  3) postside;
  4) raudtee (tegevuslubade väljastamisel, konkurentsiolukorra jälgimisel, ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamisel ja raudteeinfrastruktuuri kasutustingimuste kohta esitatud kaebuste menetlemisel);
  5) ühisveevärk ja -kanalisatsioon;
  6) lennundustegevus (lennujaamatasudega seotud vaidluste lahendamisel ja lennujaama kasutajate kaebuste menetlemisel).

§ 7.   Ameti põhiülesanded

  Ameti põhiülesanded on:
  1) riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle ja seaduse alusel riikliku sunni rakendamine;
  2) osalemine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks;
  3) osalemine ameti tegevusvaldkondadega seotud poliitika, strateegia ja arengukava väljatöötamisel;
  4) ameti tegevusvaldkondadega seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas rahvusvahelistes projektides ja nende ettevalmistamisel osalemine;
  5) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate rahvusvaheliste organisatsioonide ja töögruppide töös.

§ 8.   Ameti tegevus põhiülesannete täitmiseks

  Põhiülesannete täitmiseks amet:
  1) teeb koostööd teiste valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, sihtasutuste, mittetulundusühingute, ettevõtjate ja tarbijaorganisatsioonidega, teiste riikide asjaomaste asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  2) esindab riiki ameti tegevusvaldkondadega seonduvates rahvusvahelistes organisatsioonides;
  3) osaleb ameti tegevusvaldkondi puudutavatest välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi kohustuste täitmises;
  4) koostab ameti eelarve projekti ning eelmise aasta eelarve täitmise aruande;
  5) töötab välja ja viib ellu ameti strateegia ja tööplaanid;
  6) jälgib, hindab ja analüüsib olukorda oma tegevusvaldkondades ning teavitab isikuid arengutest ja muudatustest oma tegevusvaldkondades;
  7) lahendab oma tegevusvaldkondades kaebusi ja vaidlusi ning osaleb oma pädevuse piires kohtumenetluses;
  8) menetleb oma pädevuse piires süütegusid;
  9) täidab talle õigusaktidega pandud andmekogu vastutava või volitatud töötleja ülesandeid;
  10) annab oma pädevuse piires õigusaktidega sätestatud korras välja tegevuslube ja kooskõlastusi;
  11) nõustab ja juhendab isikuid ameti tegevusvaldkondadega seotud küsimustes;
  12) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

3. peatükk Ameti struktuur 

§ 9.   Struktuuriüksused

  (1) Ameti põhiline struktuuriüksus on teenistus. Teenistus võib jaguneda osakondadeks ja talitusteks.

  (2) Ameti struktuuri kuulub välis- ja avalike suhete osakond, mis ei kuulu ühegi teenistuse koosseisu.

  (3) Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused, kui need on osakonna struktuuris ette nähtud. Lisaks võivad kuuluda ameti struktuuri ametnikud, kes ei ole ühegi osakonna koosseisus ja alluvad vahetult peadirektorile või teenistuse juhatajale – peadirektori asetäitjale.

  (4) Ameti teenistuskohtade koosseisu kehtestab minister või tema volitatud Konkurentsiameti peadirektor.

§ 10.   Struktuuriüksuste struktuur ja ülesanded ning teenistujate õigused, kohustused ja vastutus

  (1) Struktuuriüksuse struktuur ja ülesanded määratakse peadirektori kinnitatud struktuuriüksuse põhimäärusega.

  (2) Teenistuja õigused, kohustused ja vastutus määratakse peadirektori kinnitatud ametijuhendiga.

§ 11.   Struktuuriüksuse juhtimine

  Struktuuriüksust juhib peadirektor, teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja, osakonnajuhataja või peadirektori poolt määratud muu ametnik, kes vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmise eest.

§ 12.   Ameti teenistused

  Ameti struktuuri kuuluvad järgmised teenistused:
  1) konkurentsiteenistus;
  2) regulatsiooniteenistus.

§ 13.   Konkurentsiteenistuse põhiülesanded

  Konkurentsiteenistuse põhiülesandeks on:
  1) konkurentsialase riikliku järelevalve teostamine;
  2) seadustes sätestatud konkurentsialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning nende süütegude menetlemine (väärtegude kohtuväline menetlemine ja kuritegude kohtueelne menetlemine);
  3) konkurentsiolukorra analüüsimine, ettepanekute ja soovituste tegemine konkurentsiolukorra parandamiseks, isikute nõustamine;
  4) ettevõtjate koondumiste kontrollimine kõikides majandusvaldkondades;
  5) peadirektori ja teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja haldusaktide eelnõude koostamine, ettekirjutuste täitmise üle järelevalve teostamine;
  6) haldusaktide ja väärteomenetluse otsuste peale esitatud kaebuste lahendamisel osalemine.

§ 14.   Regulatsiooniteenistuse põhiülesanded

  Regulatsiooniteenistuse põhiülesandeks on:
  1) energeetika- ja vee-ettevõtjate majandustulemuste kontrollimine ning nende poolt müüdava energia- ja veeteenuse hindade kooskõlastamine, kehtestamine, kontrollimine ja kehtetuks tunnistamine seaduses sätestatud juhul;
  2) liitumistasude kontrollimine ja liitumistasu metoodikate kooskõlastamine ning liitumislepingute tingimuste kontrollimine ja kooskõlastamine;
  3) energeetika- või võrguettevõtjale tegevus- ja arenduskohustuse panemine ja selle täitmise kontrollimine;
  4) võrguettevõtja edastamis- ja jaotamisteenuse tariifide kooskõlastamine ja kontrollimine;
  5) võrguettevõtja soojuse ostmise lepingute sõlmimise või uutesse tootmisvõimsustesse investeeringute tegemise ja konkursi korraldamise tingimuste kooskõlastamine;
  6) universaalse postiteenuse kohustusega ettevõtja määramine, universaalse postiteenuse nõuetekohasuse kontrollimine, universaalse postiteenuse osutamise kohustusega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluste ja universaalse postiteenuse makse määra aluste analüüsimine, taskukohase tasu suurust puudutava ettepaneku tegemine;
  7) raudteeseaduse alusel konkurentsiolukorra jälgimine, ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamine, raudteeinfrastruktuuri kasutustingimustega seonduvate kaebuste lahendamine;
  8) tegevusvaldkondade õigusaktide alusel tegevuslubade väljastamine ning järelevalve teostamine tegevusloa tingimuste täitmise üle;
  9) tegevusvaldkondade õigusaktides sätestatud juhtudel tüüptingimuste kooskõlastamine;
  10) tegevusvaldkondade õigusaktide nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamine;
  11) tegevusvaldkondade õigusaktides sätestatud väärtegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning nende menetlemine;
  12) konkurentsiolukorra analüüsimine ja isikute nõustamine;
  13) peadirektori ja teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja haldusaktide eelnõude koostamine, ettekirjutuste täitmise üle järelevalve teostamine;
  14) haldusaktide ja väärteomenetluse otsuste peale esitatud kaebuste lahendamisel osalemine.

§ 15.   Välis- ja avalike suhete osakonna põhiülesanded

  Välis- ja avalike suhete osakonna põhiülesandeks on:
  1) ameti halduskorralduse tagamine;
  2) ameti valduses oleva riigivara ja vahendite haldamine ning riigihangete korraldamine;
  3) töövahendite ja inventari olemasolu tagamine;
  4) personalitöö ja koolituste korraldamine;
  5) töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamine;
  6) eelarveprojekti koostamine ja finantskontrolli teostamine;
  7) dokumendihalduse ja arhiivi haldamise korraldamine;
  8) avalikkuse informeerimine ameti tegevusest ning ameti ja avalikkuse vaheliste suhete korraldamine;
  9) ameti välissuhete korraldamine, rahvusvaheliste koostöökohtumiste ja konverentside korraldamine.

4. peatükk Ameti juhtimine 

§ 16.   Ameti juhtimine

  Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. Peadirektori äraolekul asendab teda ja täidab tema ülesandeid peadirektori poolt määratud teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja, osakonnajuhataja või muu peadirektori poolt määratud ametnik.

§ 17.   Peadirektori õigused, kohustused ja vastutus

  Ameti peadirektor:
  1) juhib ameti tööd, otsustab ja korraldab ameti struktuuriüksuste juhtide kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise;
  2) tagab ameti ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise ning annab aru ministrile;
  3) kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused, ameti asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja muud ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad ning teenistujate ametipalgad ja ametijuhendid vastavuses õigusaktidega;
  4) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud ameti töötajatega;
  5) rakendab koostöös ministeeriumi siseauditi osakonnaga ametis otstarbeka sisekontrollisüsteemi;
  6) teostab teenistuslikku järelevalvet ameti teenistujate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras, määrab distsiplinaarkaristusi;
  7) esitab ministrile ettepanekuid ameti kulude eelarve kohta, tagab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning riigivara sihipärase kasutamise;
  8) esindab ametit ning annab üld- ja erivolitusi ameti esindamiseks, järelevalvetoimingute teostamiseks, soovituste tegemiseks ning haldusaktide andmiseks, sealhulgas volitab teenistuste tegevuse sõltumatuse tagamiseks teenistuse juhatajat – peadirektori asetäitjat andma haldusakte vastava teenistuse põhiülesannete täitmiseks;
  9) annab haldusakte kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas lahendab vaideid- ja väärteomenetluses ameti kui kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebusi või volitab selleks ameti muu ametniku;
  10) esitab ministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkondade korraldamiseks;
  11) moodustab töörühmi tegevusvaldkondade üksikküsimuste lahendamiseks;
  12) kinnitab ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on õigus osaleda ameti nimel väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses;
  13) omab esimese allkirja õigust ameti panga- ja raamatupidamisdokumentidel, määrab teised allkirjaõiguslikud ametnikud;
  14) täidab muid õigusaktides sätestatud ülesandeid.

§ 18.   Peadirektori käskkiri

  (1) Ameti peadirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju.

  (2) Ameti peadirektor võib anda ameti sisemises asjaajamises ka muid kirjalikke korraldusi.

  (3) Ameti peadirektori käskkirjad ja muud kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt asjaajamiskorrale.

§ 19.   Teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja õigused, kohustused ja vastutus

  Teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja:
  1) koordineerib, suunab, juhendab, kontrollib ja analüüsib teenistusele pandud ülesannete täitmist, korraldab osakondade vahelist koostööd ning vastutab teenistuse ülesannete efektiivse täitmise eest;
  2) esindab ametit oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires;
  3) annab riikliku järelevalve menetluses teenistuse ülesannete täitmiseks haldusakte peadirektorilt saadud volituse piires;
  4) täidab muid õigusaktidega sätestatud või peadirektori antud ülesandeid.

5. peatükk Ümberkorraldamine ja lõpetamine 

§ 20.   Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

  Ameti ümberkorraldamine või tema tegevuse lõpetamine toimub seaduse alusel.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 21.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2015. aastal.

Urmas Reinsalu
Minister

Kristel Siitam-Nyiri
Asekantsler kantsleri ülesannetes

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json