Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 27.08.2019, 8 Tallinna Tehnikakõrgkooli põhimäärus Vastu võetud 23.08.2019 nr 40 Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 23 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Õppeasutuse liik, nimi ja õiguslik seisund (1) Tallinna Tehnikakõrgkool (edaspidi kõrgkool) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb kõrgharidusseaduse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. (2) Kõrgkooli nimi inglise keeles on TTK University of Applied Sciences. (3) Kõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. § 2. Kõrgkooli asukoht ja postiaadress (1) Kõrgkool asub Tallinnas. Kõrgkooli struktuuriüksus asub Mõdrikul, Vinni vallas, Lääne-Virumaal. Kõrgkooli struktuuriüksused võivad asuda ka mujal Eestis. (2) Kõrgkooli postiaadress on Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn. § 3. Pitsat, konto ja eelarve () Kõrgkoolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvad arvelduskontod ning oma eelarve. 2. peatükk Kõrgkooli eesmärk ja ülesanded § 4. Kõrgkooli eesmärk () Kõrgkooli eesmärk on pakkuda rakenduskõrgharidusõppes teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevat tunnustatud ja konkurentsivõimelist kõrgharidust tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, teeninduse valdkonnas transporditeenuste õppesuunal, ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas ärinduse ja halduse õppesuunal, tervise ja heaolu valdkonnas heaolu õppesuunal ning osutada õppel, rakendusuuringutel ja loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. § 5. Kõrgkooli ülesanded () Oma eesmärgi täitmiseks kõrgkool: 1) viib läbi tasemeõpet rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel ja täienduskoolitust; 2) teostab rakendusuuringuid ja annab ekspertarvamusi kõrgkooli tegevusvaldkondades; 3) aitab kaasa innovatsioonile ning teadmiste ja tehnoloogia siirdele ning populariseerib rakenduskõrgharidust; 4) loob kõrgkooli liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ning koostööks teiste akadeemiliste töötajate ja üliõpilastega Eestis ja välisriikides; 5) tagab õppe- ja arendustegevust toetava töökorralduse, mis võimaldab üliõpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi; 6) teeb koostööd teiste haridusasutuste ja partnerorganisatsioonidega; 7) edendab muud tegevust, mis aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. 3. peatükk Juhtimine § 6. Nõukogu (1) Kõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu. (2) Nõukogu esimees on rektor. (3) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, finants- ja haldusdirektor, akadeemiliste struktuuriüksuste juhid, neli akadeemiliste töötajate esindajat ja üliõpilaskonna esindajad, kes moodustavad vähemalt ühe viiendiku nõukogu koosseisust. § 7. Nõukogu pädevus () Nõukogu: 1) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks; 2) võtab vastu kõrgkooli arengukava, esitades selle enne kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile; 3) kehtestab kõrgkooli sümbolid (lipp, logo, rektori ametikett jms) ja nende kasutamise korra; 4) võib avaldada rektorile umbusaldust; 5) kiidab heaks õppekavad ja nende muudatused; 6) kiidab heaks ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise; 7) kinnitab õppekorralduse eeskirja; 8) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuded välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks vastavalt välismaalaste seaduse § 168 lõikele 2; 9) kehtestab üliõpilaste kõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra; 10) nimetab vajaduse korral õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ning õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded; 11) kehtestab üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra; 12) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra; 13) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat kõrgkooli lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi väljastamise korra; 14) kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra; 15) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust; 16) kinnitab lõputööde kaitsmise ja lõpueksamite sooritamise korra; 17) kinnitab õppekava statuudi; 18) kehtestab akadeemiliste töötajate kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra; 19) kehtestab akadeemiliste töötajate atesteerimise tingimused ja korra; 20) valib korralised akadeemilised töötajad; 21) kehtestab tingimused selle kohta, millal on rektoril õigus ilma konkurssi välja kuulutamata kuni viieks aastaks kutsuda akadeemiliseks töötajaks külalistöötaja staatuses silmapaistva loomeisiku või teadlase või oma eriala silmapaistva praktiku läbi viima õppetööd või rakendusuuringuid; 22) võib anda kõrgkoolis pikka aega töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud akadeemilisele töötajale emeerituse staatuse; 23) kehtestab emeerituse staatuse andmise ja tasu saamise korra; 24) kehtestab kõrgkoolis korraldatava täiendusõppe vormid ja läbiviimise korra; 25) kehtestab põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasu määramise alused ja korra; 26) kooskõlastab kõrgkooli finantsplaani ja kehtestab eelarveliste vahendite kasutamise alused; 27) kinnitab kõrgkooli eelarve täitmise ja majandusaasta aruande; 28) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 29) võib moodustada komisjone ja töörühmi; 30) lahendab teisi küsimusi, mis kuuluvad tema pädevusse vastavalt kõrgharidusseadusele, põhimäärusele ja teistele õigusaktidele. § 8. Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus (1) Rektor korraldab akadeemiliste töötajate esindajate valimise nõukogusse iga kolmanda aasta maikuus. Nõukogusse valitud liikme volitused algavad sama aasta 1. septembril ja kehtivad kolm aastat. (2) Akadeemiliste töötajate esindajaks nõukogusse võivad kandideerida ning akadeemiliste töötajate esindajate kandidaate võivad nõukogusse esitada ja valida kõrgkooli korralised akadeemilised töötajad. (3) Akadeemiliste töötajate esindajate valimise korra kinnitab rektor. Üliõpilaskonna esindajate valimise korra kinnitab üliõpilasesindus. (4) Üliõpilaskonna esindajad valib nõukogusse üliõpilasesindus. (5) Kui nõukogu liige viibib kõrgkoolist eemal üle kolme kuu, asendab teda rektori kinnitatud asendusliige. (6) Akadeemiliste töötajate esindaja asendusliige kinnitatakse valimistulemuste pingerea alusel. Üliõpilaskonna esindaja asendusliikme nimetab üliõpilasesindus. § 9. Nõukogu õigusaktid ja töökord (1) Nõukogu peamine töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. (2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. (3) Erakorraline istung kutsutakse kokku nõukogu esimehe või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel. (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku selle liikmeid. Kui nõutud kvoorum puudub, kutsub nõukogu esimees nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul. (5) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse nõukogu töökorralduse põhialused. (6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Käesoleva määruse § 7 punktides 1–4 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. (7) Nõukogu otsusega mittenõustumise korral ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teist korda vastu, kirjutab nõukogu esimees nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. (8) Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe määratud isik. (9) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile seal sõna. § 10. Nõunike kogu () Nõunike kogu on kõrgkooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse kõrgharidusseadusega sätestatud tingimustel ja korras. § 11. Professorite kogu (1) Professorite kogu on rektorile akadeemilistes küsimustes nõu andev organ. (2) Professorite kogusse kuuluvad kõrgkooli korralised ja emeriteerunud professorid, kellele vastava tegevusvaldkonna prorektor on teinud asjaomase ettepaneku. Professorite kogu liikmesus otsustatakse professorite kogu lihthäälte enamusega. (3) Professorite kogu juhib professorite kogu vanem, kelle valib professorite kogu lihthäälte enamusega korraliste professorite seast. (4) Professorite kogu koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. 4. peatükk Rektor ja rektoraat § 12. Rektor (1) Kõrgkooli juhib rektor. Rektor vastutab kõrgkooli üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Rektor: 1) teostab oma pädevuse piires kõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) esindab kõrgkooli kõrgharidusseaduse ja põhimäärusega antud volituste piires; 3) võib volitada prorektoreid või teisi kõrgkooli töötajaid esindama kõrgkooli ja tegema selle nimel tehinguid talle põhimäärusega antud volituste piires; 4) kehtestab rektori asendamise korra; 5) määrab kindlaks prorektorite arvu ja tegevusvaldkonnad ning nimetab prorektorid ametisse, sõlmides nendega määratud ajaks töölepingud; 6) juhib kõrgkooli nõukogu tegevust ja tagab nõukogu otsuste täitmise; 7) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta; 8) kinnitab kõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused; 9) kinnitab kõrgkooli struktuuriüksuste koosseisud iga õppeaasta alguseks; 10) kinnitab kõrgkooli töökorralduse reeglid ja asjaajamiskorra; 11) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi; 12) kuulutab välja avaliku konkursi akadeemiliste töötajate vabadele ametikohtadele; 13) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kõrgkooli töötajatega ning kinnitab nende ametijuhendid; 14) kinnitab kõrgkooli eelarve ning tagab selle täitmise; 15) käsutab kõrgkooli eelarvevahendeid kõrgharidusseaduse ja teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses; 16) täidab teisi kõrgharidusseadusest, põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse; 17) on aruandekohustuslane nõukogu ning valdkonna eest vastutava ministri ees ning tagab õigusaktidest tulenevate andmete esitamise Haridus- ja Teadusministeeriumile. (3) Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju. § 13. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine (1) Rektor valitakse avaliku konkursiga kuni viieks aastaks vastavalt kõrgharidusseaduse § 24 lõikele 4 valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Rektoriga sõlmib töölepingu valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud esindaja. (2) Rektori ametikohale valitud kõrgkooli töötajal on pärast rektori töökohustustest vabanemist õigus asuda kõrgkoolis samaväärsele ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist. (3) Rektori ametitunnus on rektori ametikett, mille statuudi kinnitab nõukogu. § 14. Rektorile umbusalduse avaldamine (1) Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust, kui rektor ei tule toime oma töökohustuste täitmisega, ei suuda tagada kõrgkooli ülesannete täitmist või rikub süüliselt seadust või põhimäärust. (2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt poolte nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. (3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega. (4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku lõpetada rektoriga tööleping. § 15. Prorektor (1) Prorektorite ametikohad loob ja prorektorid nimetab ametisse ning vabastab ametist rektor. (2) Prorektor juhib rektori määratud tegevusvaldkonda ning sellesse kuuluvate tugiüksuste tegevust. (3) Prorektor: 1) vastutab oma tegevusvaldkonna toimimise ja arengu eest; 2) esindab kõrgkooli suhetes kolmandate isikutega rektorilt saadud volituste alusel; 3) annab oma tegevusvaldkonna piires käskkirju; 4) asendab rektorit ja teist prorektorit rektori määratud korras; 5) on aruandekohuslane rektori ees. (4) Prorektoril on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Prorektor töötab tähtajalise töölepingu alusel. Prorektori tööleping lõpeb teda nimetanud rektori ametist vabastamisega. (5) Rektori ennetähtaegsel ametist vabastamisel jäävad prorektorid ametisse kuni uue rektori ametisse astumiseni. (6) Prorektori ametikohale nimetatud kõrgkooli töötajal on pärast prorektori töökohustustest vabanemist õigus asuda kõrgkoolis samaväärsele ametikohale, kus ta töötas enne prorektoriks nimetamist. § 16. Rektoraat (1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. (2) Rektoraat võib teha ettepanekuid nõukogule tema pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks ja koordineerib nõukogu otsuste täitmist kõrgkooli struktuuriüksuste kaudu. (3) Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. 5. peatükk Struktuur ja struktuuriüksuste juhtimine § 17. Struktuur (1) Kõrgkooli struktuuri moodustavad akadeemiline ja tugistruktuur. (2) Struktuuriüksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega. (3) Struktuuriüksuste eesmärk on täita kõrgkooli ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes nõukoguga kooskõlastatud ja rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse alusel rektori või tema poolt määratud töötaja vastutusalas. (4) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse rektor. (5) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees. § 18. Akadeemiline struktuur () Akadeemilise struktuuri moodustavad: 1) instituudid; 2) keskused. § 19. Instituut (1) Instituut on kõrgkooli akadeemilise struktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste erialade õppe- ning uurimis- ja arendustöö. Instituut lähtub oma tegevuses kõrgkooli põhimäärusest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. (2) Instituuti juhib instituudi direktor instituudi põhimääruses sätestatud korras. § 20. Keskus (1) Keskus on akadeemilise struktuuri üksus, mis viib läbi üldõpet, õpetab oma valdkonnapõhiseid eriala alusaineid ja erialaaineid. Keskus lähtub oma tegevuses kõrgkooli põhimäärusest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. (2) Keskuse tööd juhib keskuse juhataja keskuse põhimääruses ettenähtud korras. § 21. Tugistruktuur (1) Tugiüksuste ülesanne on pakkuda akadeemiliste struktuuriüksuste tegevust toetavaid tugiteenuseid. (2) Tugiüksused tegutsevad rektori määratud eesmärgil, alustel ja korras. 6. peatükk Liikmeskond § 22. Kõrgkooli liikmed () Kõrgkooli liikmeskonna moodustavad üliõpilased, töötajad ja emeeritused. § 23. Üliõpilased (1) Üliõpilane on kõrgkooli tasemeõppe õppekavale immatrikuleeritud isik. (2) Kõrgkooli üliõpilased moodustavad üliõpilaskonna. (3) Üliõpilaskonna esindusorgan on üliõpilasesindus, mille valimise õigus on kõigil üliõpilastel. Üliõpilasesindus valib juhatuse esimehe, keda nimetatakse üliõpilaskonna esimeheks. (4) Üliõpilaskonna tegutsemise alused sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas, mille võtab vastu üliõpilasesindus ja kinnitab rektor. (5) Üliõpilaste esindajad kõrgkooli otsustus- ja nõuandvatesse kogudesse ning töögruppidesse määrab üliõpilasesindus, kui kõrgkooli õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. § 24. Akadeemilised töötajad (1) Kõrgkooli akadeemiline töötaja teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus, samuti täidab akadeemilistel ametikohtadel vastavalt ametijuhendile haldusülesandeid. (2) Kõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe akadeemiliste töötajate ametikohad on professor, lektor, teadur ja õpetaja ning neile kohaldatakse kõrgharidusseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardiga ning nõukogu kehtestatud nõudeid. (3) Akadeemiliste töötajate ametikohad täidetakse vastavalt kõrgharidusseaduse §-le 34. (4) Teadus- ja arendustegevust läbiviivad akadeemilised töötajad võivad osaleda õppetöö tegemises. (5) Akadeemiliste töötajate koosseisu kinnitab rektor õppe- ja teadusstruktuuri põhiüksuse juhataja ettepanekul igaks õppeaastaks. § 25. Teised töötajad (1) Teiste töötajate ülesanne on tagada kõrgkooli sujuv töö, hoida korras kõrgkooli vara ja osutada tugiteenuseid. (2) Teiste töötajate ametialased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 7. peatükk Vara ja rahastamine § 26. Vara () Kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab kõrgharidusseadusest ja põhimäärusest tulenevate eesmärkide saavutamiseks kõrgkooli kasutusse antud riigivara riigivaraseadusega sätestatud korras. § 27. Rahastamine (1) Kõrgkooli rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu kõrgkoolile eraldatava tegevustoetuse ja sihttoetusena kõrgharidusseaduses ette nähtud tingimustel ja korras. (2) Kõrgkool võib saada tulu õppekulude hüvitamisest, tulu põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest ning muid tulusid. (3) Kõrgkoolil on õigus osutada nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele oma põhitegevusega seotud järgmisi tasulisi teenuseid: täiendus- ja tasemeõpet, sealhulgas eksternõpet, rakendusuuringuid ja arendustöid ning erialast nõustamist ja kirjastamist. (4) Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab kõrgkooli nõukogu. 8. peatükk Aruandlus, kontroll ja järelevalve § 28. Aruandlus () Kõrgkool peab finants- ja statistilist arvestust õigusaktidega kehtestatud korras. § 29. Kontroll () Kõrgkooli majandustegevust ning kõrgkooli kasutusse antud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll. § 30. Teenistuslik järelevalve () Teenistuslikku järelevalvet kõrgkooli ja selle ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb valdkonna eest vastutav minister. 9. peatükk Rakendussätted § 31. Põhimääruse rakendamine (1) Kõrgkooli rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse selle jõustumise päevast arvates kolme kuu jooksul. (2) Seoses Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli ümberkorraldamisega viia nõukogu koosseis alates määruse jõustumisest kolme kuu jooksul kooskõlla käesoleva määruse § 6 lõikega 3. § 32. Põhimääruse jõustumine () Põhimäärus jõustub 1. septembril 2019. aastal. Mailis Reps Minister Mart Laidmets Kantsler