Teksti suurus:

Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.09.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2017
Avaldamismärge:RT I, 27.09.2016, 2

Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord

Vastu võetud 23.09.2016 nr 103

Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel.

§ 1. Üldsätted

  Määrusega kehtestatakse:
 1) riigi ametiasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, riigile kuuluva sihtasutuse ja riigikaitseliste ülesannetega avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi koos riigikaitseline asutus) koosseisus olevate riigikaitseliste ülesannete täitmisega, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade (edaspidi koos riigikaitselise töökohustusega ametikoht) loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ametikoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord;
 2) loetelu ametikohtadest, millel töötav isik loetakse ametikohale asumise kuupäevast kuni ametikohalt vabastamise kuupäevani riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötavaks isikuks.

§ 2. Riigikaitselise töökohustusega ametikoha määramine

 (1) Riigikaitselise töökohustusega ametikohaks võib määrata:
 1) Eesti Kohtuekspertiisi Instituut – kuni 50 protsenti töökohtadest;
 2) Eesti Pank – kuni 50 protsenti töökohtadest;
 3) Harju Maakohus – kuni 40 protsenti teenistuskohtadest;
 4) Häirekeskus – kuni 100 protsenti teenistuskohtadest;
 5) Justiitsministeerium – kuni 40 protsenti teenistuskohtadest;
 6) Kaitseliit – kuni 88 protsenti teenistuskohtadest;
 7) Kaitseministeerium – kuni 100 protsenti teenistuskohtadest;
 8) Kaitsepolitseiamet – kuni 100 protsenti teenistuskohtadest;
 9) Kaitseressursside Amet – kuni 100 protsenti teenistuskohtadest;
 10) Kaitsevägi – kuni 100 protsenti teenistuskohtadest;
 11) Keskkonnaagentuur – kuni 45 protsenti teenistuskohtadest;
 12) Keskkonnaamet – kuni 5 protsenti teenistuskohtadest;
 13) Keskkonnaministeerium – kuni 5 protsenti teenistuskohtadest;
 14) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus – kuni 21 protsenti töökohtadest;
 15) Konkurentsiamet – kuni 3 protsenti teenistuskohtadest;
 16) Lennuamet – kuni 10 protsenti teenistuskohtadest;
 17) Maaeluministeerium – kuni 15 protsenti teenistuskohtadest;
 18) Maanteeamet – kuni 20 protsenti teenistuskohtadest;
 19) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – kuni 22 protsenti teenistuskohtadest;
 20) Maksu- ja Tolliamet – kuni 80 protsenti teenistuskohtadest;
 21) Patendiamet – kuni 8 protsenti teenistuskohtadest;
 22) Politsei- ja Piirivalveamet – kuni 95 protsenti teenistuskohtadest;
 23) Prokuratuur – kuni 70 protsenti teenistuskohtadest;
 24) Pärnu Maakohus – kuni 40 protsenti teenistuskohtadest;
 25) Päästeamet – kuni 100 protsenti teenistuskohtadest;
 26) Rahandusministeerium – kuni 21 protsenti teenistuskohtadest;
 27) Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus – kuni 55 protsenti töökohtadest;
 28) Ravimiamet – kuni 10 protsenti teenistuskohtadest;
 29) Registrite ja Infosüsteemide Keskus – kuni 30 protsenti töökohtadest;
 30) Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus – kuni 64 protsenti töökohtadest;
 31) Riigi Infosüsteemi Amet – kuni 54 protsenti teenistuskohtadest;
 32) Riigi Tugiteenuste Keskus – kuni 20 protsenti töökohtadest;
 33) Riigikantselei – kuni 50 protsenti teenistuskohtadest;
 34) Riigikogu Kantselei – kuni 45 protsenti teenistuskohtadest;
 35) Riigikohus – kuni 55 protsenti teenistuskohtadest;
 36) Riigikontroll – kuni 50 protsenti teenistuskohtadest;
 37) Siseministeerium – kuni 70 protsenti teenistuskohtadest;
 38) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus – kuni 75 protsenti töökohtadest;
 39) Sotsiaalkindlustusamet – kuni 30 protsenti teenistuskohtadest;
 40) Sotsiaalministeerium – kuni 15 protsenti teenistuskohtadest;
 41) Tallinna Halduskohus – kuni 40 protsenti teenistuskohtadest;
 42) Tallinna Ringkonnakohus – kuni 40 protsenti teenistuskohtadest;
 43) Tallinna Vangla – kuni 87 protsenti teenistuskohtadest;
 44) Tartu Halduskohus – kuni 45 protsenti teenistuskohtadest;
 45) Tartu Maakohus – kuni 45 protsenti teenistuskohtadest;
 46) Tartu Ringkonnakohus – kuni 45 protsenti teenistuskohtadest;
 47) Tartu Vangla – kuni 87 protsenti teenistuskohtadest;
 48) Teabeamet – kuni 100 protsenti teenistuskohtadest;
 49) Tehnilise Järelevalve Amet – kuni 9 protsenti teenistuskohtadest;
 50) Terviseamet – kuni 46 protsenti teenistuskohtadest;
 51) Vabariigi Presidendi Kantselei – kuni 38 protsenti teenistuskohtadest;
 52) Veeteede Amet – kuni 70 protsenti teenistuskohtadest;
 53) Veterinaar- ja Toiduamet – kuni 46 protsenti teenistuskohtadest;
 54) Veterinaar- ja Toidulaboratoorium – kuni 12 protsenti teenistuskohtadest;
 55) Viru Maakohus – kuni 40 protsenti teenistuskohtadest;
 56) Viru Vangla – kuni 87 protsenti teenistuskohtadest;
 57) Välisministeerium – kuni 90 protsenti teenistuskohtadest;
 58) Õiguskantsleri Kantselei – kuni 63 protsenti teenistuskohtadest.

 (2) Lõikes 1 nimetatud riigikaitselise asutuse piirmäära hulka kuulub ka ameti- või töökoht, mis on nimetatud §-s 3 ja on vastava riigikaitselise asutuse koosseisus.

 (3) Ameti- või töökoha, mis lõike 1 kohaselt loetakse riigikaitselise töökohustusega ametikohaks, määrab riigikaitseline asutus, mille koosseisus on ette nähtud riigikaitselise töökohustusega ametikoht, arvestades lõikes 1 sätestatud piirmäära, haldusakti või otsusega.

 (4) Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikmeid ei arvata lõike 1 punktis 34 sätestatud teenistuskohtade piirarvu hulka.

§ 3. Riigikaitselise töökohustusega ametikohtade loetelu

  Riigikaitselise töökohustusega ametikohtadeks lisaks § 2 lõigetes 1–3 sätestatud korras määratud ameti- või töökohtadele on järgmised ametikohad:
 1) riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud ametikoht;
 2) maavanem.

§ 4. Riigikaitselise töökohustusega ametikohtade arvestus

 (1) Riigikaitseline asutus peab arvestust tema koosseisus olevate riigikaitselise töökohustusega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle. Riigikogu liikmete ja Euroopa Parlamendi liikmete üle peab arvestust Riigikogu Kantselei.

 (2) Riigikaitselise töökohustusega ametikohta arvestatakse täistööajaga ametikohana. Mitme isiku osalise tööajaga töötamisel samal ameti- või töökohal arvatakse riigikaitselise töökohustusega isikuks vaid üks isik.

 (3) Paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatud piirmäära ületavaid ameti- või töökohti ei loeta riigikaitselise töökohustusega ametikohtadeks ulatuses, mis ületab kehtestatud piirmäära. Arvestust riigikaitselise töökohustusega ametikohtade piirmäära täitmise üle peetakse riigikaitselise töökohustusega inimeste arvu järgi.

§ 5. Riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötava kaitseväekohustuslase suhtes rakendatavate piirangute arvestus

 (1) Riigikaitselise töökohustusega ametikohtadel töötavate kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute suhtes rakendatavate piirangute üle peetakse arvestust kaitseväekohustuslaste registris.

 (2) Riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötava kaitseväekohustuslase andmed esitatakse kaitseväekohustuslaste registrisse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekoguga toimuva andmevahetuse kaudu. Andmete esitamise ajaks loetakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse ametikoha riigikaitselise töökohustusega ametikohaks määramise kohta Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määruse nr 76 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse toimingute teostamise kord” § 5 punktides 14 ja 15 sätestatud teabe esitamise aeg.

 (3) Paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatud piirmäära ületamisel on Kaitseressursside Ametil õigus nõuda viimasena määratud ameti- või töökoha arvestamata jätmist riigikaitselise töökohustusega ametikohana ja isikute arvestamata jätmist riigikaitselise töökohustusega isikuna ning teha haldusakti või otsuse andnud asutusele ettepanek riigikaitselise töökohustusega ametikohtade arvu muutmiseks. Kaitseressursside Ametil on õigus nõuda muutmist vaid ulatuses, mis ületab § 2 lõikes 1 sätestatud piirmäära.

 (4) Ameti- ja töökohal, mille üle ei peeta arvestust riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus, töötava isiku suhtes kaitseväeteenistusega seotud erisuste rakendamise soovi korral peab riigikaitseline asutus vähemalt üks kord aastas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonselt esitama Kaitseressursside Ametile riigikaitselise töökohustusega isiku isikukoodi või isikute isikukoodid.

 (5) Lõikes 4 sätestatud viisil esitatud teabe alusel teeb kaitseväekohustuslaste registri volitatud töötleja märke kaitseväekohustuslaste registris kohaldatavate piirangute andmetesse ja märge kehtib üks aasta teabe esitamisest arvates, kui teabe esitanud riigikaitseline asutus ei ole ette näinud lühemat tähtaega. Esitatud teabes vea esinemisel jäetakse märge kaitseväekohustuslaste registri piirangute andmetesse tegemata. Paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatud piirmäära ületavate andmete osas jäetakse märge kaitseväekohustuslaste registris tegemata.

 (6) Kaitseväekohustuslast ja kaitseväekohustust võtta soovivat isikut, kelle kohta ei ole kaitseväekohustuslaste registri piirangute osas riigikaitselise töökohustusega ametikohaga seotud märget tehtud, ei loeta riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötavaks isikuks, välja arvatud isik, kes töötab riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud ametikohal, ning tema suhtes ei kohaldata kaitseväeteenistusega seotud piiranguid.

 (7) Kaitseliidu seaduse § 321 lõikes 2 sätestatud nõusoleku andnud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliiget ei loeta sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetamisest kuni sõjaaja ametikohalt vabastamiseni riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötavaks isikuks, välja arvatud Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja Vabariigi Valitsuse liige ning Vabariigi President.

 (8) Kaitseressursside Ametil on õigus kustutada kaitseväekohustuslaste registrist märge rakendatavate piirangute kohta, kui Kaitseressursside Ametile saab teatavaks isiku mittetöötamine riigikaitselise töökohustusega ametikohal. Juhul kui vastav teave saab teatavaks avalikult kasutatava teabe või muu isiku esitatud teabe alusel, saadab Kaitseressursside Amet isiku riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötamisest teatanud riigikaitselisele asutusele kirjaliku teate märke kustutamise kohta. Kirjaliku teate saanud riigikaitselise asutuse nõusolekul või 30 kalendripäeva möödumisel kirjaliku teate saatmisest kustutab Kaitseressursside Amet märke kaitseväekohustuslaste registrist.

 (9) Kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetamisest teada saamisel on Kaitseressursside Ametil õigus kustutada märge piirangute kohta kaitseväekohustuslaste registrist riigikaitselise asutuse eelneva teavitamise kohustuseta ja nõusolekuta, välja arvatud Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja Vabariigi Valitsuse liikme ning Vabariigi Presidendi puhul.

Taavi Rõivas
Peaminister

Hannes Hanso
Kaitseminister

Heiki Loot
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json