Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 14.03.2019
Avaldamismärge: RT I, 27.09.2016, 5

Riigikaitseobjekti kaitse kord

Vastu võetud 23.09.2016 nr 106


Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 87 lõike 1, päästeseaduse § 5 lõike 4 ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

() Määrusega kehtestatakse riigikaitseobjekti kaitse kord, sealhulgas:
1) maa-ala, ehitise või seadme (edaspidi objekt) ajutiseks riigikaitseobjektiks määramise kord;
2) riigikaitseobjekti valdaja kohustused ja valitsusasutuste ülesanded riigikaitseobjekti kaitse korraldamisel;
3) riigikaitseobjekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise kord;
4) riigikaitseobjekti füüsilise kaitse miinimummeetmed, lisaturvameetmed ning riigikaitseobjekti ohutasemed ja nende muutmise kord;
5) riigikaitseobjektil turvaõppuste läbiviimise kord;
6) muud riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamise nõuded.

§ 2. Riigikaitseobjektide kategooriad

() Riigikaitseobjektid jagunevad objekti tüübist lähtuvalt järgmistesse kategooriatesse:
1) avaliku võimu organi kasutuses olev riigikaitseobjekt (edaspidi A-kategooria objekt);
2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjekt (edaspidi B-kategooria objekt);
3) avaliku korra tagamiseks oluline riigikaitseobjekt, sealhulgas objekt, mille kahjustamise või hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja ühiskonna turvatunde kahjustamise oht (edaspidi C-kategooria objekt);
4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud riigikaitseobjekt, sealhulgas riigikaitseline ehitis ehitusseadustiku tähenduses (edaspidi D-kategooria objekt);
5) julgeolekuasutuse kasutuses olev riigikaitseobjekt, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitis ehitusseadustiku tähenduses (edaspidi E-kategooria objekt);
6) sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjekt (edaspidi F-kategooria objekt).

2. peatükk Objekti ajutiseks riigikaitseobjektiks määramine

§ 3. Objekti ajutiseks riigikaitseobjektiks määramine

(1) Objekti võib määrata ajutiseks riigikaitseobjektiks riigikaitseseaduse § 84 lõikes 7 sätestatud eesmärgil.

(2) Enne objekti määramist ajutiseks riigikaitseobjektiks hinnatakse eelkõige:
1) objekti kaitsmise muid võimalusi;
2) ajutiseks riigikaitseobjektiks määramata jätmise võimalikke tagajärgi;
3) objekti seost muu riigikaitseobjektiga;
4) objekti võimalikku §-s 2 nimetatud kategooriat lähtuvalt objekti tüübist.

(3) Kui objekt on vaja määrata ajutiseks riigikaitseobjektiks riigikaitseseaduse § 84 lõike 7 punktis 2 sätestatud eesmärgil selle erakorraliseks kaitsmiseks, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludele hindama:
1) asjaolusid või kaalutlusi, mis välistavad objekti kaitsmise muud võimalused;
2) objekti erakorralise kaitse kestust.

(4) Objekti määramise ajutiseks riigikaitseobjektiks otsustab objekti ajutiseks riigikaitseobjektiks määramise õigust omav minister käskkirjaga. Käskkirjas märgitakse vähemalt:
1) objekti nimetus;
2) objekti aadress, lähiaadress või muud asukohaandmed;
3) objekti täpne paiknemine või asukoht, kui objekt on osa ehitisest või kinnistust;
4) paragrahvis 2 nimetatud kategooria ja selle määramise põhjendus;
5) põhjendus objekti ajutiseks riigikaitseobjektiks määramise vajalikkuse kohta;
6) objekti ajutiseks riigikaitseobjektiks määramise tähtaeg.

§ 4. Objekti ajutiseks riigikaitseobjektiks määramise tähtaeg

() Objekt määratakse ajutiseks riigikaitseobjektiks riigikaitseseaduse § 84 lõikes 5 sätestatud tähtajaks. Objekti ajutiseks riigikaitseobjektiks olemine lõpeb pärast käskkirjas märgitud tähtpäeva saabumist või riigikaitseseaduse § 84 lõike 2 alusel objekti alaliseks riigikaitseobjektiks määramisest arvates.

§ 5. Objekti ajutiseks riigikaitseobjektiks määramisest teavitamine

(1) Objekti ajutiseks riigikaitseobjektiks määramise käskkiri toimetatakse objekti valdajale kätte lihtkirjaga või elektrooniliselt hiljemalt käskkirja andmisele järgneval tööpäeval.

(2) Objekti ajutiseks riigikaitseobjektiks määramisest teavitatakse Kaitsepolitseiametit. Muud isikut, asutust või institutsiooni teavitatakse, kui see tuleneb seadusest või see on vajalik riigikaitseobjekti kaitse korraldamiseks.

3. peatükk Riigikaitseobjekti valdaja kohustused ja valitsusasutuste ülesanded riigikaitseobjekti kaitse korraldamisel

§ 6. Riigikaitseobjekti valdaja kohustused

(1) Riigikaitseobjekti kaitset korraldab riigikaitseobjekti valdaja.

(2) Riigikaitseobjekti valdaja on kohustatud määrama riigikaitseseaduse §-des 85 ja 86 ning käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja ning edastama volitatud esindaja kontaktandmed Kaitsepolitseiametile.

(3) Riigikaitseobjekti valdaja on kohustatud viivitamata teavitama Kaitsepolitseiametit asjaoludest objektil või selle lähiümbruses, mis võivad viidata rünnakuohule.

§ 7. Valitsusasutuste ülesanded

(1) Siseministeerium hindab A-, B-, C- ja F-kategooria objekti ning Siseministeeriumi valitsemisala asutuse E-kategooria objekti ajutiseks või alaliseks riigikaitseobjektiks määramise vajadust ning koordineerib nimetatud objektide kaitse korraldamist.

(2) Kaitseministeerium hindab D-kategooria ja Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse E-kategooria objekti ajutiseks või alaliseks riigikaitseobjektiks määramise vajadust ning koordineerib nimetatud objektide kaitse korraldamist.

(3) Kaitsepolitseiamet nõustab A-, B-, C- ja F-kategooria objekti valdajat riskianalüüsi ning turvaplaani rakendamisel ning muudab käesolevas määruses sätestatud korras A-, B-, C- ja F-kategooria objekti ohutasemeid.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet muudab käesolevas määruses sätestatud korras A-, B-, C- ja F-kategooria objekti ohutasemeid.

4. peatükk Riigikaitseobjekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamine

1. jagu Üldnõuded

§ 8. Riigikaitseobjekti riskianalüüsi ja turvaplaani üldnõuded

(1) Riigikaitseobjekti valdaja on kohustatud kinnitama riskianalüüsi ja turvaplaani ühe aasta jooksul objekti alaliseks riigikaitseobjektiks määramisest arvates.

(2) Riskianalüüsi ja turvaplaani võib koostada ühel territooriumil asuvate objektide kohta või mitme muul viisil seotud objekti kohta ühiselt, kui see on vajalik:
1) riskianalüüsi objektiivseks koostamiseks;
2) turvaplaani rakendamiseks.

(3) Käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastav riskianalüüs või turvaplaan võib sisalduda riigikaitseobjekti valdaja muus dokumendis juhul, kui riskianalüüs või turvaplaan on nimetatud dokumendi muudest osadest või dokumendi sisust selgelt eristatav.

(4) Kinnitatud riskianalüüs ja turvaplaan edastatakse Kaitsepolitseiametile. Kui B-kategooria objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, edastab ta kinnitatud riskianalüüsi ja turvaplaani ka elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või isikule.

(5) D- ja E-kategooria objekti riskianalüüsile ja turvaplaanile ei pea kohaldama lõikes 4, § 9 lõigetes 2 ja 4, §-des 10–17 ning § 18 lõikes 6 sätestatut.

§ 9. Riskianalüüsi ja turvaplaani uuendamine

(1) Riigikaitseobjekti valdaja on kohustatud uuendama riskianalüüsi ja turvaplaani korraliselt vähemalt üks kord kahe aasta jooksul nende kinnitamisest arvates.

(2) Lõikes 1 sätestatud korras uuendatud riskianalüüs ja turvaplaan edastatakse Kaitsepolitseiametile kolme tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates. Kui B-kategooria objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, edastab ta uuendatud riskianalüüsi ja turvaplaani ka elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või isikule.

(3) Riigikaitseobjekti valdaja on kohustatud uuendama riskianalüüsi ja turvaplaani erakorraliselt 30 päeva jooksul, kui:
1) oluliselt muutuvad ohud, ohu realiseerumise tõenäosus või ohu realiseerumise võimalik tagajärg;
2) oluliselt muutuvad objekti turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmed;
3) objektil või selle vahetus läheduses on toimunud sündmus, mis ohustab objekti turvalisust;
4) muutuvad objekti valdaja, omaniku või objekti andmed.

(4) Riskianalüüsi ja turvaplaani erakorralisel uuendamisel teavitab riigikaitseobjekti valdaja kirjalikult Kaitsepolitseiametit riskianalüüsis või turvaplaanis tehtud muudatustest. Kui B-kategooria objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, teavitab ta muudatustest ka elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või isikut.

§ 10. Riskianalüüsi ja turvaplaani kooskõlastamine Kaitsepolitseiametiga

(1) Riskianalüüs ja turvaplaan kooskõlastatakse enne nende kinnitamist Kaitsepolitseiametiga:
1) riskianalüüsi ja turvaplaani esmakordsel koostamisel;
2) riskianalüüsi ja turvaplaani korralisel uuendamisel, kui nende uuendamisel muutuvad objekti turvalisuse tagamiseks rakendatavad meetmed.

(2) Kui riskianalüüsis või turvaplaanis on puudusi, tagastab Kaitsepolitseiamet riskianalüüsi või turvaplaani ning annab kuni 30 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib Kaitsepolitseiamet anda kuni 90 päeva, kui:
1) puudused on olulised ning neid kõrvaldamata ei täida riskianalüüs või turvaplaan oma otstarvet;
2) objektil, selle läheduses või julgeolekukeskkonnas on toimunud muudatusi, mille mõjude analüüs on suuremahuline ja mõjutab rakendatavaid meetmeid.

(3) Riskianalüüsi või turvaplaani võib tagastada puuduste kõrvaldamiseks korduvalt.

(4) Kaitsepolitseiamet kooskõlastab riskianalüüsi ja turvaplaani 30 päeva jooksul nende esitamisest või puuduste kõrvaldamisest arvates. Kooskõlastamise tähtaega võib pikendada kuni 60 päeva võrra, kui kooskõlastamine nõuab Kaitsepolitseiametilt lisaanalüüsi. Kooskõlastamise tähtaja pikendamisest teavitab Kaitsepolitseiamet riigikaitseobjekti valdajat kirjalikult.

2. jagu Riskianalüüsi koostamine

§ 11. Riskianalüüsi osad

() Riskianalüüs koosneb vähemalt järgmistest osadest:
1) koostaja andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
2) analüütiline osa, mis koostatakse §-des 12–14 sätestatust juhindudes;
3) vajaduse korral riskianalüüsi selgitavad tabelid ja joonised;
4) riskianalüüsi kokkuvõte.

§ 12. Riskide analüüsimine

(1) Riskianalüüsi koostaja selgitab välja võimalikud ohud, kirjeldab neid vastavalt riigikaitseobjekti kategooriale kogemuste, uuringute või muu teabe põhjal ning annab hinnangu ohu realiseerumise tõenäosusele ja selle tagajärgedele.

(2) Ohu realiseerumise tõenäosusele antavas hinnangus lähtutakse statistilistest andmetest ja muudest dokumenteeritud arvestuslikest, analüütilistest või muul viisil tõestatud andmetest ning teiste asutuste antud hinnangutest.

(3) Ohu realiseerumise tõenäosuse hinnang antakse järgmise viie aasta kohta lisas 1 sätestatu kohaselt. Kui ohu realiseerumise tõenäosust ei ole võimalik lisa 1 kohaselt hinnata, antakse hinnang ohu realiseerumise tõenäosusele, lähtudes muudest mõõdetavatest kriteeriumidest.

(4) Ohu realiseerumise tagajärgi analüüsitakse eelkõige järgmistest valdkondadest lähtuvalt:
1) inimeste elu ja tervis;
2) vara;
3) teave;
4) B-kategooria objektide puhul elutähtsate teenuste toimepidevus;
5) asutuse põhitegevus ja maine.

(5) Ohu realiseerumise tagajärgede analüüsimisel võib arvestada ebasoovitavaid mõjusid ka muudele kvantitatiivselt või kvalitatiivselt mõõdetavatele valdkondadele, mis toovad lisaks lõikes 4 nimetatud valdkondadele paremini esile ohu realiseerumise võimalikud tagajärjed.

(6) B-kategooria objekti puhul nimetatakse eraldi tagajärjed selle objektiga seotud elutähtsa teenuse toimimisele.

(7) Ohu realiseerumise tagajärgedele antakse raskusaste lisas 2 sätestatu kohaselt ning seda põhjendatakse. Ohu realiseerumise tagajärgede koondhinnang antakse raskeima tagajärje järgi.

§ 13. Riskiklassi määramine

(1) Ohu realiseerumisele määratakse riskiklass, arvestades ohu realiseerumise tõenäosust ja tagajärje raskusastet.

(2) Riskiklassi tasemed on esitatud lisas 3.

§ 14. Riskianalüüsi kokkuvõte

() Riskianalüüsi kokkuvõttes esitatakse ohtude kirjeldused ja riskiklassid. B-kategooria objektide puhul esitatakse kokkuvõttes ka tagajärjed elutähtsa teenuse toimepidevusele.

3. jagu Turvaplaani ja ajutise turvaplaani koostamine

§ 15. Turvaplaani osad

(1) Turvaplaan koosneb järgmistest osadest:
1) koostaja andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
2) ehituslikud, tehnilised ja töökorralduslikud meetmed ohu ennetamiseks, tõkestamiseks ja selle realiseerumise tagajärgede leevendamiseks lähtuvalt riskianalüüsis määratud riskiklassist;
3) ülevaade füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamisest, sealhulgas seos riskianalüüsiga ning meetme rakendamise hetkeseis;
4) füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamise erandi ja muu kaitsemeetme kohaldamise põhjendus;
5) ülevaade lisaturvameetmete rakendamisest, sealhulgas lisaturvameetmete rakendamise korraldus objektil;
6) lisaturvameetmete rakendamise erandi ja muu kaitsemeetme kohaldamise põhjendus;
7) kiirreageerimise kaart;
8) turvaplaani ankeet.

(2) Turvaplaanis kirjeldatakse ka lõikes 1 nimetatud meetmete ning muude kaitsemeetmete rakendamiseks olemasolevaid ja vajaminevaid ressursse.

§ 16. Kiirreageerimise kaart

(1) Turvaplaani osana koostatav kiirreageerimise kaart on käesoleva määruse tähenduses riigikaitseobjektil objekti kaitse tagamiseks kasutatav mõõtkavaline hoone korruste ja lõigete plaan koos tegelike ruumide asetusega ning selle juurde kuuluvate objekti kaitse tagamiseks vajalike andmetega ning muu hoonet iseloomustav lihtsustatud joonis.

(2) Kiirreageerimise kaart koostatakse vaid riigikaitseobjektiks määratud hoone kohta või selle hoone kohta, mis asub riigikaitseobjektiks määratud maa-alal või kus asub riigikaitseobjektiks määratud seade ja mis on seotud selle seadme toimimisega.

(3) Kiirreageerimise kaarti uuendatakse, kui sellele kantud andmed muutuvad.

(4) Riigikaitseobjekti valdaja on kohustatud hoidma kiirreageerimise kaarti viisil, mis tagab selle kättesaadavuse operatiivtöö tegijale objektil.

(5) Kiirreageerimise kaardi andmete loetelu ja vorm on esitatud lisas 4.

§ 17. Turvaplaani ankeet

() Turvaplaani kokkuvõttena täidetakse turvaplaani ankeet lisas 5 sätestatu kohaselt.

§ 18. Ajutine turvaplaan

(1) Riigikaitseobjekti valdaja on kohustatud koostama ajutise turvaplaani:
1) kui objekt on määratud ajutiseks riigikaitseobjektiks;
2) enne turvaplaani kinnitamist, kui objekt on määratud alaliseks riigikaitseobjektiks.

(2) Ajutisele turvaplaanile ei kohaldata §-des 8–10 ja 15–17 sätestatud nõudeid.

(3) Riigikaitseobjekti valdaja on kohustatud koostama ajutise turvaplaani 30 päeva jooksul objekti alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks määramisest arvates. Kui objekt määratakse ajutiseks riigikaitseobjektiks riigikaitseseaduse § 84 lõike 7 punktis 2 sätestatud eesmärgil objekti erakorraliseks kaitsmiseks, on riigikaitseobjekti valdaja kohustatud koostama ajutise turvaplaani kolme päeva jooksul objekti ajutiseks riigikaitseobjektiks määramisest arvates.

(4) Ajutise turvaplaani võib koostada ühel territooriumil asuvate objektide kohta või mitme muul viisil seotud objekti kohta ühiselt, kui see on vajalik ajutise turvaplaani rakendamiseks.

(5) Ajutises turvaplaanis märgitakse vähemalt:
1) objekti ohutaseme muutmise kord objekti valdaja poolt;
2) paragrahvis 22 nimetatud lisaturvameetmete rakendamise kord;
3) lisaturvameetmete rakendamise eest vastutavate isikute kontaktandmed.

(6) Ajutine turvaplaan edastatakse Kaitsepolitseiametile viie tööpäeva jooksul selle koostamisest arvates. Kui objekt määratakse ajutiseks riigikaitseobjektiks riigikaitseseaduse § 84 lõike 7 punktis 2 sätestatud eesmärgil objekti erakorraliseks kaitsmiseks, edastatakse ajutine turvaplaan Kaitsepolitseiametile viivitamata.

5. peatükk Riigikaitseobjekti füüsilise kaitse miinimummeetmed

§ 19. Riigikaitseobjekti füüsilise kaitse miinimummeetmed

(1) Riigikaitseobjekti valdaja on kohustatud rakendama riigikaitseobjekti füüsilise kaitse miinimummeetmeid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kui riigikaitseobjekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse füüsilise kaitse miinimummeetmeid üksnes sellel osal.

(3) A-, B-, C- ja F-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed on sätestatud lisades 6–9.

(4) D- ja E-kategooria objekti kaitsel võib rakendada füüsilise kaitse miinimummeetmeid käesolevas määruses sätestatud korrast erinevalt.

§ 20. Füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamise erandid

(1) Riigikaitseobjekti füüsilise kaitse miinimummeetmeid võib rakendada lisades 6–9 sätestatud mahust erinevalt või osaliselt, kui:
1) objekti asukoha või eripära tõttu ei ole meetme rakendamine võimalik;
2) riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise käigus on tuvastatud, et meetme rakendamine on ebamõistlik.

(2) Lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamist põhjendab riigikaitseobjekti valdaja turvaplaanis, selgitades sealhulgas võimalust rakendada ohtude maandamiseks muud kaitsemeedet.

(3) Kui riigikaitseobjektil rakendatakse politsei valvet, kohaldatakse käesoleva määrusega sätestatud nõudeid füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamisel niivõrd, kuivõrd politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti.

6. peatükk Riigikaitseobjekti lisaturvameetmed ning ohutasemed ja nende muutmine

§ 21. Riigikaitseobjekti lisaturvameetmed

(1) Riigikaitseobjekti valdaja on kohustatud rakendama ohutaseme kehtestamisel riigikaitseobjekti lisaturvameetmeid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kui riigikaitseobjekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse lisaturvameetmeid üksnes sellel osal.

(3) A-, B-, C- ja F-kategooria objekti lisaturvameetmed on sätestatud lisades 10–13.

(4) D- ja E-kategooria objekti kaitsel võib rakendada lisaturvameetmeid käesolevas määruses sätestatud korrast erinevalt.

§ 22. Lisaturvameetmete rakendamise erandid

(1) Riigikaitseobjekti lisaturvameetmeid võib rakendada lisades 10–13 sätestatud mahust erinevalt või osaliselt, kui:
1) objekti asukoha või eripära tõttu ei ole meetme rakendamine võimalik;
2) riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise käigus on tuvastatud, et meetme rakendamine on ebamõistlik.

(2) Lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamist põhjendab riigikaitseobjekti valdaja turvaplaanis, selgitades sealhulgas võimalust rakendada ohtude maandamiseks muud kaitsemeedet.

(3) Kui objekt on määratud ajutiseks riigikaitseobjektiks, juhindutakse lisaturvameetmete rakendamisel riigikaitseobjekti ajutisest turvaplaanist.

(4) Kui riigikaitseobjektil rakendatakse politsei valvet, kohaldatakse käesoleva määrusega sätestatud nõudeid lisaturvameetmete rakendamisel niivõrd, kuivõrd politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 23. Riigikaitseobjekti ohutasemed ja nende muutmine

(1) Riigikaitseobjekti ohutaseme eesmärk on tagada käesolevas määruses sätestatud lisaturvameetmete rakendamine objekti kaitseks ohu muutumisel.

(2) Ohutasemed jagunevad järgmiselt:
1) roheline – risk puudub;
2) kollane – risk on tõenäoline;
3) oranž – risk on kõrge;
4) punane – risk on vahetu.

(3) Objekti ohutaset võib käesolevas määruses sätestatud korras muuta riigikaitseobjekti valdaja, Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet, kui ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal on alust arvata, et risk puudub, risk on tõenäoline, kõrge või vahetu.

§ 24. Ohutaseme muutmine Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt

(1) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet teavitab ohutaseme muutmisest riigikaitseobjekti valdaja volitatud esindajat turvaplaani ankeedis määratud viisil ning annab teada vähemalt ohutaseme nimetuse.

(2) Ohutaset muutnud asutus vormistab ohutaseme muutmise esimesel võimalusel kirjaliku otsusena, milles märgitakse vähemalt:
1) riigikaitseobjekti nimetus;
2) ohutase ja selle muutmise põhjendus;
3) ohutaseme kehtivuse algus ja lõpp, kui seda on võimalik ajaliselt määrata;
4) viide dokumendile või dokumentidele, millest lähtuvalt on ohutaseme muutmise otsus koostatud.

(3) Ohutaseme muutmise otsuse teeb ohutaset muutnud asutus riigikaitseobjekti valdajale teatavaks lihtkirjaga või elektroonselt hiljemalt otsuse allkirjastamisele järgneval tööpäeval.

(4) Ohutaset võib alandada üksnes kõrgema ohutaseme kehtestanud asutus.

(5) Ohutaset muutnud asutus teavitab ohutaseme muutmisest ja selle põhjendusest Siseministeeriumi esimesel võimalusel kirjalikult.

§ 25. Ohutaseme muutmine objekti valdaja poolt

(1) Riigikaitseobjekti valdaja võib muuta objekti ohutaset, arvestades §-s 23 sätestatut.

(2) Riigikaitseobjekti valdaja ei või alandada Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti kehtestatud ohutaset.

7. peatükk Riigikaitseobjektil turvaõppuse läbiviimise kord

§ 26. Turvaõppuse läbiviimine

(1) Turvaõppuse eesmärk on kontrollida riigikaitseobjekti kaitseprotseduure ja võimekust, sealhulgas kinnitatud turvaplaani toimimist.

(2) Riigikaitseobjekti valdaja korraldab turvaõppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(3) Riigikaitseobjekti valdaja teavitab Kaitsepolitseiametit ning Politsei- ja Piirivalveametit turvaõppuse toimumisest vähemalt 14 päeva ette.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid ei pea kohaldama D- ja E-kategooria objekti turvaõppuse läbiviimisele.

8. peatükk Rakendussätted

§ 27. Füüsilise kaitse miinimummeetmete ja lisaturvameetmete rakendamise tähtaeg

(1) Riigikaitseobjekti valdaja on kohustatud viima objekti §-des 19–22 sätestatud nõuetega vastavusse 18 kuu jooksul objekti alaliseks riigikaitseobjektiks määramisest arvates.

(2) Kui objekti vastavusse viimine §-des 19–22 sätestatud nõuetega ei ole lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul objekti eripära tõttu võimalik, teavitab riigikaitseobjekti valdaja sellest Kaitsepolitseiametit. Kaitsepolitseiamet võib lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuu võrra.

§ 28. Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 2012. a määruse nr 18 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemiseks vajalikele vahenditele esitatavad nõuded” muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 2012. a määruse nr 18 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemiseks vajalikele vahenditele esitatavad nõuded” § 9 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 29. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord” tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;


2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:


„(11) Riigikaitseseaduse tähenduses riigikaitseobjektide, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste valduses olevate riigikaitseobjektide ja avaliku korra tagamiseks oluliste riigikaitseobjektide valve- ja häiresüsteeme ning kaitsemeetmeid käsitleva teabe osas on riigisaladuseks:

1) avaliku võimu organi kasutuses oleva või elutähtsa teenuse osutamisega või sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjekti riskianalüüsis ja turvaplaanis riigikaitseobjekti elektroonilist läbipääsu- või valvesüsteemi ning riigikaitseobjekti füüsilise kaitse miinimummeetmeid ja lisaturvameetmeid käsitlev koondteave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks;

2) riigikaitseobjekti, selle täpset paiknemist ning seoseid teiste riigikaitseobjektidega käsitlev teave, mis ohustab kaitsemeetmete rakendamist, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 20 aastaks.”.

Taavi Rõivas
Peaminister

Hanno Pevkur
Siseminister

Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa 1 Ohu realiseerumise tõenäosuse hindamine
Lisa 2 Ohu realiseerumise tagajärgede raskusastmed
Lisa 3 Riskiklassi tasemed
Lisa 4 Riigikaitseobjekti kiirreageerimise kaardi andmete loetelu ja vorm
Lisa 5 Turvaplaani ankeet (kokkuvõte)
Lisa 6 A-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 7 B-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 8 C-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 9 F-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 10 A-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 11 B-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 12 C-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)
Lisa 13 F-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks)