Teksti suurus:

Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” muutmine

Väljaandja:Tervise- ja tööminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:27.10.2017
Avaldamismärge:RT I, 27.09.2017, 1

Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” muutmine

Vastu võetud 20.09.2017 nr 35

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 13 lõike 2 alusel.

§ 1.   Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” muutmine

Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruses nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§ 3 lõike 2 nõuetega” tekstiosaga „§-ga 22”;

2) paragrahvi 5 tabelis asendatakse rida „Bromaat 10 µg/l” järgmise reaga:

„Bromaat

10

µg/l

Märkus 2”;

3) paragrahvi 5 tabelis asendatakse rida „Nikkel 20 µg/l” järgmise reaga:

„Nikkel

20

µg/l

Märkus 9”;

4) paragrahvi 5 tabelis asendatakse rida „Plii 10 µg/l” järgmise reaga:

„Plii

10

µg/l

Märkus 9”;

5) paragrahvi 5 tabelis asendatakse rida „Trihalometaanide summa 150 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; Märkused 8 ja 10” järgmise reaga:

„Trihalometaanide summa

100

µg/l

Määratakse ühendite summaarne sisaldus;
Märkused 2 ja 8”;

6) paragrahvi 5 märkuste tabel sõnastatakse järgmiselt:

„Märkus 1

Piirsisaldus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

Märkus 2

Võimaluse korral, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid joogivee käitlejad püüdlema väiksema väärtuse poole.

Märkus 3

Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema:

(NO3) / 50 + (NO2) / 3 ≤ 1

(NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l.

Märkus 4

Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, pestitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused.

Järelevalvet kohaldatakse üksnes nende pestitsiidide suhtes, mida võib asjaomases veevarustuses leiduda.

Märkus 5

Piirsisaldus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi puhul on piirsisaldus 0,030 μg/l.

Märkus 6

Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud pestitsiidide sisalduse summat.

Märkus 7

Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen.

Märkus 8

Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud trihalometaanide sisalduse summat.

Märkus 9

Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov arvutatakse nädala keskmise väärtusena.”;

7) paragrahvi 6 märkuse 1 tekstist jäetakse välja teine lause;

8) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

„(11) Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele nende näitajate puhul, mis jaotusvõrgus ebasoodsas suunas ei muutu, võib kontrollida veetöötlusjaamas või veevärgis.

(12) Vase, plii ja nikli vastavust nõuetele kontrollitakse tarbija kraanist, kusjuures vett ei lasta enne joosta. Päevasel ajal võetakse juhuslik proov, mille maht on üks liiter.

(13) Mikrobioloogiliste näitajate vastavusproove võetakse ja neid käideldakse vastavalt standardis EVS-EN ISO 19458 osutatud proovivõtueesmärgile B.

(14) Proovivõtt jaotusvõrgus, välja arvatud proovivõtt tarbija kraanist, peab vastama standardile ISO 5667-5. Mikrobioloogiliste näitajate puhul peab jaotusvõrgus proovide võtmine ja käitlemine vastama standardis EVS-EN ISO 19458 osutatud proovivõtueesmärgile A.”;

9) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Joogivett tuleb uurida akrediteeritud laboris, kus vastavuse tõendamiseks kasutatavad analüüsimeetodid on valideeritud ja dokumenteeritud kooskõlas standardiga EVS-EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga.”;

10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Lõikes 3 nimetatud laborid ja nende alltöövõtjad kohaldavad kvaliteedijuhtimise süsteemi tavasid kooskõlas standardiga EVS-EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga.”;

11) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tavakontrolli käigus tuleb joogivees uurida järgmisi näitajaid:

Näitaja

Uurimise nõuded

Alumiinium

Näitajat tuleb uurida, kui alumiiniumi või selle ühendeid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus.

Ammoonium

Näitajat tuleb uurida, kui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus.

Värvus

 

Elektrijuhtivus

 

Escherichia coli

 

Vesinikioonide kontsentratsioon pH

 

Raud

Näitajat tuleb uurida, kui rauda või tema ühendeid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus.

Nitrit

Näitajat tuleb uurida, kui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus.

Lõhn

 

Pseudomonas aeruginosa

Näitajat tuleb uurida anumatesse villitud joogiveest.

Maitse

 

Kolooniate arv 22 ºC juures

 

Coli-laadsed bakterid

 

Hägusus

 

Jääkkloor

Näitajat tuleb uurida joogivee kloorimisel.”;

12) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Tavakontrolli käigus määratakse täiendavad näitajad, kui see tuleneb § 91 lõike 1 alusel koostatud riskihinnangust.”;

13) paragrahvi 8 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tava- ja süvakontrolli käigus ühisveevärgi, mahutite, tsisternide, kanistrite või pudelite kaudu edastatava ning toidu käitlemisel kasutatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine:

Ühisveevärgi, mahutite, tsisternide, kanistrite ja pudelite kaudu edastatava joogivee hulk m³/ööpäevas
(vt märkus 1)

Tavakontrolli minimaalne proovide arv aastas
(vt märkus 2)

Süvakontrolli minimaalne proovide arv aastas
(vt märkus 2)

kuni 100

1

1 kümne aasta jooksul

101 kuni 1000

4

1

1001 kuni 10 000

4
+ 3 iga täiendava 1000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust

1
+ 1 iga täiendava 4500 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust

10 001 kuni 100 000

4
+ 3 iga täiendava 1000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust

3
+ 1 iga täiendava 10 000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust

üle 100 000

4
+ 3 iga täiendava 1000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust

12
+ 1 iga täiendava 25 000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust

Märkus 1. Vee kogus arvutatakse kalendriaasta keskmise väärtusena. Miinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustussüsteemi elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l.

Märkus 2. Osutatud sagedus arvutatakse järgmiselt: nt 4300 m³/ööpäevas = 16 proovi (neli proovi esimese 1000 m³/ööpäevas kohta + 12 proovi ülejäänud 3300 m³/ööpäevas kohta).”;

14) paragrahvi 8 lõiked 6, 7 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Joogivee käitleja peab koostama ja Terviseametiga kooskõlastama joogivee kontrolli kava. Joogivee kontrolli kava ajakohastatakse vähemalt iga viie aasta tagant ja kooskõlastatakse Terviseametiga.”;

16) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Joogivee kontrolli kavaga tuleb tagada, et inimese tervisele avalduvate riskide juhtimiseks kehtivad meetmed toimivad tõhusalt kogu veevarustusahelas alates valgalast kuni veevõtu, vee puhastamise ja säilitamise kaudu jaotuseni ning et nõuetele vastavuse kohas on vesi tervislik ja puhas.

(12) Kvaliteedinäitajate valimisel joogivee kontrolli kavasse tuleb iga veevarustussüsteemi puhul arvesse võtta kohalikke tingimusi.”;

17) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kontrolli kava võib sisaldada järgmist:
1) seadmete funktsionaalsust ja korrasolekut käsitlevate kannete kontroll;
2) valgala, veevõtu-, töötlemis-, säilitamis- ja jaotustaristu kontroll.”;

18) paragrahvi 9 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Joogivee kontrolli kava võib põhineda § 91 lõikes 1 nimetatud riskihinnangul.”;

20) määrust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

§ 91. Riskihindamine

(1) Joogivee käitleja võib teha erandeid §-s 8 esitatud tava- ja süvakontrolli näitajatest ja proovivõtusagedustest, kui ta on koostanud käesoleva paragrahvi kohase riskihinnangu, mis kooskõlastatakse Terviseametiga.

(2) Lõikes 1 nimetatud riskihinnang peab põhinema riskihindamise üldpõhimõtetel, mis on sätestatud selliste rahvusvaheliste standarditega seoses nagu EVS-EN 15975-2 „Joogiveega varustamise turvalisus. Riski- ja kriisijuhtimise juhised”.

(3) Lõikes 1 nimetatud joogivee kvaliteeti käsitlev riskihinnang peab koosnema vähemalt järgmistest osadest:
1) joogivee veevarustussüsteemi kirjeldus;
2) joogivee veevarustussüsteemi võimalike ohtude ja ohtlike sündmuste kindlakstegemine;
3) joogivee veevarustussüsteemi riskide hindamine;
4) joogivee veevarustussüsteemi riskide ohjamine;
5) riskide haldamise tõendamine;
6) joogivee kvaliteedinäitajate määramise või määramata jätmise alused ja põhjendused.

(4) Riskihindamisel tuleb selliste veekogumite puhul, mida kasutatakse joogivee võtmiseks ja mis annavad ööpäevas keskmiselt üle 100 m³ vett, võtta arvesse veeseaduse § 37 lõike 2 kohaste veeseireprogrammide tulemusi.

(5) Riskihindamise tulemuste põhjal tuleb § 8 lõigetes 3 ja 4 esitatud näitajate loetelu täiendada ja sama paragrahvi lõikes 5 esitatud proovivõtusagedust suurendada järgmistel juhtudel:
1) paragrahvis 8 loetletud näitajad või sagedused ei ole piisavad, et täita veeseaduse § 132 lõikes 2 esitatud kohustusi;
2) rahvatervise seaduse § 131 lõike 1 punkti 11 kohaldamise tulemusel on leitud aineid või mikroorganisme, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimese tervisele;
3) on vaja tagada § 9 lõikes 11 sätestatud nõuded.

(6) Riskihindamise tulemuste põhjal võib § 8 lõigetes 3 ja 4 esitatud näitajate loetelu lühendada ja sama paragrahvi lõikes 5 esitatud proovivõtusagedust vähendada, kui on arvestatud järgmisi tingimusi:
1) määratakse proovi võtmise koht ja sagedus vastavalt näitaja päritolule, samuti selle kontsentratsiooni muutumine ja pikaajalised suundumused, võttes arvesse § 2 lõiget 3, § 7 lõiget 1 ja § 10 lõiget 1 ning rahvatervise seaduse § 131 lõike 1 punkti 5;
2) paragrahvi 8 lõike 5 kohase proovivõtu miinimumsageduse vähendamiseks peavad kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 60% näitaja väärtusest;
3) näitaja väljajätmiseks § 8 lõigete 3 ja 4 kohasest seirega hõlmatud loetelust peavad kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 30% näitaja väärtusest;
4) paragrahvi 8 lõigete 3 ja 4 kohasest seirega hõlmatud näitajate loetelust konkreetse näitaja väljajätmine põhineb riskihindamise tulemustel, milles on arvesse võetud joogiveeallikate seire tulemusi ja mis kinnitavad, et inimeste tervis on kaitstud joogivee mistahes saastatusest tuleneva kahjulik mõju eest, nagu on sätestatud § 1 lõikes 1;
5) proovivõtusagedust võib vähendada või näitaja loetelust välja jätta vastavalt käesoleva lõike punktidele 2 ja 3 üksnes juhul, kui riskihindamine kinnitab, et ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada joogivee kvaliteedi halvenemise.

(7) Lõiget 6 ei kohaldata Escherichia coli suhtes, mille proovivõtusagedus ei tohi olla väiksem kui § 8 lõikes 5 esitatud sagedus.

(8) Riskihinnangu koostamisel võetakse arvesse asjakohased ja usaldusväärsed uuringud, mis on riskihinnangu täiendamise aluseks.

(9) Joogivee käitleja teeb teabe riskihindamise läbiviimise kohta ja riskihindamise tulemused avalikkusele kättesaadavaks.

(10) Riskihinnang tuleb ajakohastada juhul, kui uute teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada, et riskihinnang ei kajasta enam tegelikku olukorda.”;

21) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:

§ 11. Analüüsimeetodid

(1) Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate määramiseks tuleb kasutada järgmisi analüüsimeetodeid:

Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad

Analüüsimeetodid

Escherichia coli (E. coli) ja coli-laadsed bakterid

EVS-EN ISO 9308-1 või EVS-EN ISO 9308-2

Enterokokid

EVS-EN ISO 7899-2

Pseudomonas aeruginosa

EVS-EN ISO 16266

kultiveeritavate mikroorganismide loendamine – kolooniate loendamine 22 ºC juures

EVS-EN ISO 6222

kultiveeritavate mikroorganismide loendamine – kolooniate loendamine 36 ºC juures

EVS-EN ISO 6222

Clostridium perfringens (kaasa arvatud eosed)

EVS-EN ISO 14189

(2) Joogivee keemilised ja indikaatornäitajad, mille jaoks nähakse ette tulemuslikkuse kriteeriumid, on esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 6.

(3) Täpsuse miinimumnäitaja „mõõtemääramatus”:

Näitaja

Mõõtemääramatus (vt märkus 1)
Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul)

Märkused

Alumiinium

25

 

Ammoonium

40

 

Antimon

40

 

Arseen

30

 

Benso(a)püreen

50

vt märkus 5

Benseen

40

 

Boor

25

 

Bromaat

40

 

Kaadmium

25

 

Kloriid

15

 

Kroom

30

 

Elektrijuhtivus

20

 

Vask

25

 

Tsüaniid

30

vt märkus 6

1,2-dikloroetaan

40

 

Fluoriid

20

 

Vesinikuioonide kontsentratsioon pH (pH ühikutes)

0,2

vt märkus 7

Raud

30

 

Plii

25

 

Mangaan

30

 

Elavhõbe

30

 

Nikkel

25

 

Nitraat

15

 

Nitrit

20

 

Oksüdeeritavus

50

vt märkus 8

Pestitsiidid

30

vt märkus 9

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)

50

vt märkus 10

Seleen

40

 

Naatrium

15

 

Sulfaat

15

 

Tetrakloroeteen

30

vt märkus 11

Trikloroeteen

40

vt märkus 11

Trihalometaanid kokku

40

vt märkus 10

Orgaanilise süsiniku kogusisaldus

30

vt märkus 12

Hägusus

30

vt märkus 13

Akrüülamiid-, epikloorhüdriin ja vinüülkloriid

Sisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile.

 

(4) Lõikes 3 esitatud näitajate puhul tähendavad ettenähtud täpsusnäitajad, et kasutatav analüüsimeetod peab vähemalt võimaldama mõõta näitaja väärtusele vastavaid kontsentratsioone, selle määramispiir peab olema 30% või vähem asjaomasest näitaja väärtusest ja mõõtemääramatus peab vastama lõikes 3 esitatule. Tulemus tuleb esitada vähemalt sama tüvenumbrite arvuga kui §-de 5 ja 6 kohased näitaja piirväärtused.

(5) Lõikes 3 sätestatud mõõtemääramatust ei tohi kasutada kui §-des 4–6 sätestatud näitajate piirsisalduste lisahälvet.

(6) Täpsuse miinimumnäitajad „tõesus”, „täpsus” ja „avastamispiir”:

Näitaja

Tõesus
(vt märkus 2) näitaja piirväärtuse % (v.a pH puhul)

Täpsus
(vt märkus 3) näitaja piirväärtuse % (v.a pH puhul)

Avastamispiir
(vt märkus 4) näitaja piirväärtuse % (v.a pH puhul)

Märkused

Alumiinium

10

10

10

 

Ammoonium

10

10

10

 

Antimon

25

25

25

 

Arseen

10

10

10

 

Benso(a)püreen

25

25

25

 

Benseen

25

25

25

 

Boor

10

10

10

 

Bromaat

25

25

25

 

Kaadmium

10

10

10

 

Kloriid

10

10

10

 

Kroom

10

10

10

 

Elektrijuhtivus

10

10

10

 

Vask

10

10

10

 

Tsüaniid

10

10

10

vt märkus 6

1,2-dikloroetaan

25

25

10

 

Fluoriidid

10

10

10

 

Vesinikioonide kontsentratsioon pH (pH ühikutes)

0,2

0,2

 

vt märkus 7

Raud

10

10

10

 

Plii

10

10

10

 

Mangaan

10

10

10

 

Elavhõbe

20

10

20

 

Nikkel

10

10

10

 

Nitraat

10

10

10

 

Nitrit

10

10

10

 

Oksüdeeritavus

25

25

10

vt märkus 8

Pestitsiidid

25

25

25

vt märkus 9

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)

25

25

25

vt märkus 10

Seleen

10

10

10

 

Naatrium

10

10

10

 

Sulfaat

10

10

10

 

Tetrakloroeteen

25

25

10

vt märkus 11

Trikloroeteen

25

25

10

vt märkus 11

Trihalometaanid kokku

25

25

10

vt märkus 10

Hägusus

25

25

25

 

Akrüülamiid, epikloorhüdriin ja vinüülkloriid

sisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile

sisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile

sisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile

 

(7) Lõigete 3 ja 6 märkused on järgmised:

Märkus 1
Mõõtemääramatus on mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab kasutatud teabe põhjal mõõtesuurusele omistatud väärtuste hajuvust. Mõõtemääramatuse täpsusnäitaja (k = 2) on lõikes 3 märgitud protsent näitaja väärtusest või parem. Kui ei ole ette nähtud teisiti, hinnatakse mõõtemääramatust näitaja väärtuse tasemel.

Märkus 2
Tõesus on süstemaatilise vea suurus, st erinevus suure hulga korratud mõõtmiste keskmise tulemuse ja tegeliku väärtuse vahel. Täiendavad üksikasjad on esitatud standardisarjas EVS-ISO 5725.

Märkus 3
Täpsus on juhusliku vea suurus ning seda väljendatakse üldjuhul tulemuste keskmise standardhälbena (partii piires ja partiide vahel). Aktsepteeritav täpsus on kahekordne suhteline standardhälve. Seda mõistet on täiendavalt selgitatud standardisarjas EVS-ISO 5725.

Märkus 4
Avastamispiir on parameetrit väikeses koguses sisaldava loodusliku proovi partii kolmekordne standardhälve või võrdlusproovi partii viiekordne suhteline standardhälve.

Märkus 5
Kui mõõtemääramatuse väärtust ei ole võimalik järgida, tuleks valida parim võimalik tehnika (kuni 60%).

Märkus 6
Meetod peab võimaldama tuvastada mis tahes vormis tsüaniidi üldkogust.

Märkus 7
Tõesuse, täpsuse ja mõõtemääramatuse väärtused esitatakse pH ühikutes.

Märkus 8
Võrdlusmeetod: EVS-EN ISO 8467

Märkus 9
Üksikute pestitsiidide täpsusnäitajad on indikatiivsed. Mitme pestitsiidi puhul on võimalik saavutada mõõtemääramatus 30%, paljude pestitsiidide puhul võib lubada suuremat mõõtemääramatust (kuni 80%).

Märkus 10
Täpsusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 25% tasemel § 5 kohasest näitaja väärtusest.

Märkus 11
Täpsusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 50% tasemel § 5 kohasest näitaja väärtusest.

Märkus 12
Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Tuleb kasutada Euroopa Standardikomitee suuniseid orgaanilise ja lahustunud süsiniku üldsisalduse määramise kohta (EVS-EN 1484).

Märkus 13
Mõõtemääramatust tuleks hinnata 1,0 NTU (nefelomeetriline hägususühik) puhul vastavalt standardile EVS-EN ISO 7027-1.

(8) Kui lõigetes 3 ja 6 esitatud tulemuslikkuse kriteeriumidele vastav analüütiline meetod puudub, tuleb tagada, et seire tegemisel kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, millega ei kaasne ülemäära kulusid.”;

22) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Määruse § 11 lõikes 3 osutatud mõõtemääramatuse ja lõikes 4 osutatud määramispiiri asemel võib kasutada lõike 6 kohast tõesust, täpsust ja avastamispiiri kuni 31. detsembrini 2019. a.”;

23) normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

1 Nõukogu direktiiv 98/83/ EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 05.12.1998, lk 32–54);
Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2015/1787, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa (ELT L 260, 07.10.2015, lk 6–17).”.

§ 2.   Määruse jõustumine

Määrus jõustub 27. oktoobril 2017. a.

Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister

Marika Priske
Kantsler

/otsingu_soovitused.json