Teksti suurus:

Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2025
Avaldamismärge:RT I, 27.09.2024, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.09.2024 otsus nr 455

Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 10.09.2024

§ 1.  Välisteenistuse seaduse muutmine

Välisteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõna „atesteerimiskomisjon” sõnaga „konkursikomisjon” vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „riigiteenistus” sõnadega „avalik teenistus”;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) diplomaatiline ametikoht on Välisministeeriumi ametikoht, mille ülesannete hulka kuuluvad välissuhtlemine ja Eesti esindamine;”;

4) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) erialadiplomaat on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on võetud välisteenistusse Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale ning kes välissuhtlemises esindab Eestit kindlaks määratud volituste piires ja ajal;”;

5) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 10 esimene lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

lähetajaministeerium käesoleva seaduse tähenduses on ministeerium, kes nimetab teenistuja erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja teenistuskohale, teavitades sellest eelnevalt Välisministeeriumi.”;

6) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 14 asendatakse sõna „töövõimetu” sõnadega „vähenenud töövõimega”;

8) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses:

„141) kaasasolev tugiisik käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava ilma kaasasoleva abikaasata või registreeritud elukaaslaseta teenistujaga vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev isik, kes hoolitseb teenistujaga kaasasoleva alla 13-aastase lapse, puudega lapse või vähenenud töövõimega täisealise lapse eest;”;

9) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 15 asendatakse sõnad „või kaasasolev laps” sõnadega „, kaasasolev laps või kaasasolev tugiisik”;

10) seaduse 2. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1. jagu
Välisesinduse juht ning mitteresideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik
”;

11) paragrahvid 5–7 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 8 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 8. Välisesinduse juhtimine”;

13) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse sõna „karjääridiplomaat” sõnaga „diplomaat”;

14) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „välisteenistuse staažist” sõnadega „välisteenistuses oldud ajast”;

15) paragrahvi 13 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Erialadiplomaat võib atašee teenistusastet kasutada juhul, kui see on vajalik tööülesannete täitmisel.”;

16) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

17) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui karjääridiplomaadi avaliku võimu teostamise õigus Välisministeeriumis on peatunud, säilib tema diplomaatiline teenistusaste:
1) välisteenistuse ajal täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses osalemise ajal;
2) rahvusvahelises organisatsioonis või Euroopa Liidu institutsioonis, asutuses või organis töötamise ajal;
3) Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikantseleis või Riigikogu Kantseleis töötamise ajal ning töötamise ajal muu riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ametikohal, mis on otseselt seotud välissuhtlemisega, kui töötamine on kooskõlastatud Välisministeeriumi kantsleriga.”;

19) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Suursaadiku diplomaatilise auastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi Eesti välisteenistuses või rahvusvahelises institutsioonis.”;

20) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kriminaalkorras karistatud” sõnadega „või distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastatud”;

21) paragrahvi 24 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Välisteenistusse võib võtta avaliku teenistuse seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele vastava isiku:”;

22) paragrahvi 24 lõike 1 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 24 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 25. Välisteenistusse võtmine

(1) Isik võetakse välisteenistusse karjääridiplomaadiks määramata ajaks, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel, andes talle teenistusastme.

(2) Isik võetakse välisteenistusse erialadiplomaadiks määratud ajaks, nimetades ta diplomaatilisele ametikohale.

(3) Töömahu ajutise suurenemise tõttu tekkinud ja ajaliselt piiritletud ülesannete täitmiseks võib kuni üheks aastaks välisteenistusse karjääridiplomaadiks ilma konkursita võtta isiku, kellel on varasem välisteenistuses töötamise kogemus.”;

25) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale nimetatakse isik kuni viieks aastaks. Nimetatud aega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada.”;

26) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Erialadiplomaadi nimetab Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale lähetajaministeeriumi kantsler, teavitades sellest eelnevalt Välisministeeriumi. Asukohariigis mitteresideerivale erialadiplomaadile kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 32 sätestatut.

(6) Erialadiplomaadi ametikoha loob ja kaotab oma koosseisus Välisministeerium lähetajaministeeriumi ettepanekul. Erialadiplomaadi ametikoha loomine ei ole Välisministeeriumile kohustuslik. Välisesinduse sulgemise korral kaotab Välisministeerium ametikoha lähetajaministeeriumi ettepanekuta.”;

27) paragrahvi 27 lõike 3 esimene lause ja lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 27 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Pärast nõusoleku (agrément’i) saamist nimetab Vabariigi President kandidaadi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks ning kirjutab alla tema volikirjale.”;

29) paragrahvi 28 täiendatakse pärast sõnu „valdkonna eest vastutav minister” sõnadega „või tema volituse alusel kantsler”;

30) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välisesindusse lähetamise eelduseks on:
1) karjääridiplomaadi kandideerimistaotlus või suunatud pakkumise korral tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek või
2) erialadiplomaadi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek.

(2) Karjääridiplomaadi välisesindusse lähetamise otsuse alus on konkursikomisjoni ettepanek.

(3) Välisesindusse lähetamise otsuse teeb ja välisesindusse lähetab diplomaadi ametisse nimetamise õigust omav isik.

(4) Lähetusaeg on kuni viis aastat. Lähetusaja määrab diplomaadi ametisse nimetamise õigust omav isik. Lähetusaega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. Käesoleva seaduse § 40 punktides 3–10 esitatud alusel võib lähetusaega lühendada ka diplomaadi nõusolekuta.

(5) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada diplomaadi perekonnaliikmetel välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasa minna või muuta otsust perekonnaliikmete kaasasoleku kohta lähetuse jooksul.

(6) Lähetamisest teatatakse diplomaadile võimaluse korral vähemalt kolm kuud ette. Talle antakse isiklike asjade korraldamiseks aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud.”;

31) paragrahvi 30 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „au- või teenistusastmetasu,” ja „ning välisteenistuse staaži tasu”;

32) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Erialadiplomaat allub lähetajaministeeriumi kantslerile või tema poolt või õigusaktis määratud ametnikule ning välispoliitilistes ja välisesinduse töökorralduslikes küsimustes välisesinduse juhile.

(2) Erialadiplomaat annab oma tegevusest korrapäraselt aru välisesinduse juhile ja lähetajaministeeriumi kantslerile või tema poolt või õigusaktis määratud ametnikule.

(3) Erialadiplomaadi ametijuhendi kinnitab lähetajaministeerium Välisministeeriumiga kooskõlastatult.

(4) Erialadiplomaadi kohta annab teenistusalaseid käskkirju lähetajaministeerium.

(5) Erialadiplomaadile maksab palka, muid tasusid ja hüvitisi lähetajaministeerium.

(6) Erialadiplomaadi välisesinduses töötamisest Välisministeeriumile tulenevad kulud tasub lähetajaministeerium arvestusliku töökohamaksumuse alusel, mille kehtestab tegelike kulude põhjal Välisministeeriumi kantsler käskkirjaga enne uue eelarveaasta algust. Erialadiplomaadi välisesinduses töötamisest tulenevad muud kulud jagavad lähetajaministeerium ja Välisministeerium kirjaliku kokkuleppe kohaselt.”;

34) paragrahvi 35 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Saadiku kohta annab teenistusalased käskkirjad valdkonna eest vastutav minister või tema volituse alusel kantsler.”;

35) paragrahvist 36 jäetakse välja sõna „kirjalikult”;

36) paragrahvi 36 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Asjuri kohta annab teenistusalased käskkirjad valdkonna eest vastutav minister või tema volituse alusel kantsler.”;

37) paragrahvi 37 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Peakonsuli, konsuli ja asekonsuli kohta annab teenistusalased käskkirjad valdkonna eest vastutav minister või tema volituse alusel kantsler.”;

38) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Diplomaadi ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine

(1) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku ning asjuri võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi käsutusse valdkonna eest vastutav minister, teatades sellest Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata diplomaadi võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ametisse nimetamise õigust omav isik.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaega võib rahvusvahelisest olukorrast või riikidevahelistest suhetest tingituna või Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi põhjendatud vajaduse korral pikendada kuni ühe aastani.

(4) Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ajutiselt kutsutud diplomaat täidab neid ametikohajärgseid ülesandeid, mis määratakse talle Eestis ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga, ning talle makstakse palka vastavalt ametikohajärgsetele ülesannetele.

(5) Diplomaati võib ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsuda ka tema nõusolekuta.”;

39) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvide 40 ja 52 pealkirjas ning sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „tagasikutsumise” sõnadega „ennetähtaegse tagasikutsumise”;

41) paragrahvi 40 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvide 40 ja 52 punktis 3 asendatakse sõna „taotlus” sõnadega „taotlus või asukohariigi nõusolekust keeldumine”;

43) paragrahvi 40 punkti 8 täiendatakse pärast sõnu „teenistusest vabastamine” sõnadega „ametiasutuse algatusel”;

44) paragrahvi 40 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„9) asukohariigis puhkenud kriitiline olukord;
10) välisesinduse tegevuse lõpetamine või selle töö ümberkorraldamine.”;

45) paragrahvi 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Diplomaadi kutsub välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasi ametisse nimetamise õigust omav isik, kui käesolev seadus või konsulaarseadus ei näe ette teisiti.

(2) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku ning saadiku kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Vabariigi President, kes kirjutab alla tema tagasikutsumiskirjale. Vabariigi Valitsusele teeb asjakohase taotluse valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul.

(3) Asjuri kutsub tagasi valdkonna eest vastutav minister, teatades sellest Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile.

(4) Välisesinduse juhina töötavad peakonsul, konsul ja asekonsul kutsutakse tagasi konsulaarseaduse kohaselt.

(5) Kui esineb käesoleva seaduse § 40 punktis 2, 4, 6 või 8 nimetatud alus, on karjääridiplomaadi välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise otsuse aluseks konkursikomisjoni ettepanek.

(6) Välisesindusest tagasikutsumisest teatatakse diplomaadile võimaluse korral vähemalt üks kuu ette. Talle antakse isiklike asjade korraldamiseks aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud.”;

46) paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 43 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Karjääridiplomaat vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Teenistusest vabastamisele koondamise tõttu kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(2) Karjääridiplomaadi võib vabastada teenistusest koondamise tõttu, kui teda ei ole käesoleva seaduse § 26 lõikes 11 sätestatud tähtaja jooksul või pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale teenistuskohale ning ta ei ole teist korda võtnud vastu suunatud pakkumist. Teenistuja vabastatakse teenistusest § 26 lõikes 11 sätestatud tähtaja lõppemise või lähetuse lõppemise päevale järgneval tööpäeval.”;

48) paragrahvi 44 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 44. Erialadiplomaadi teenistusest vabastamine”;

49) paragrahvi 44 tekst loetakse lõikeks 1 ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „välisesindusest tagasikutsumise” sõnadega „või teenistustähtaja möödumise”;

50) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:

„(2) Erialadiplomaadi võib vabastada teenistusest koondamise tõttu, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise või teenistustähtaja möödumise päevaks valitud lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala vabale ametikohale ning ta ei ole teist korda võtnud vastu asutuse pakutud tema lähetuseelse ametikohaga vähemalt samaväärset ametikohta ja põhipalka.

(3) Erialadiplomaadi teenistusest vabastamisele koondamise tõttu kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(4) Lähetajaministeerium võib erialadiplomaadiga enne lähetust kokku leppida ametikohas, millele erialadiplomaat lähetajaministeeriumi valitsemisalas pärast lähetust nimetatakse.”;

51) seaduse 3. peatüki 1. jagu tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvid 47 ja 48 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Välisesindusse lähetamise tingimused

Välisesindusse võib lähetada haldusteenistuja, kes vastab avaliku teenistuse seaduse §-s 14 esitatud nõuetele.

§ 48. Välisesindusse lähetamine ja välisesinduse mittediplomaatilisele teenistuskohale nimetamine

(1) Välisesindusse lähetamise eelduseks on:
1) koosseisulise haldusteenistuja kandideerimistaotlus või suunatud pakkumise korral tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek või
2) koosseisuvälise haldusteenistuja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek.

(2) Koosseisuvälise haldusteenistuja teenistuskoha loob ja kaotab oma koosseisus Välisministeerium lähetajaministeeriumi ettepanekul. Koosseisuvälise haldusteenistuja teenistuskoha loomine ei ole Välisministeeriumile kohustuslik. Välisesinduse sulgemise korral kaotab Välisministeerium teenistuskoha lähetajaministeeriumi ettepanekuta.

(3) Koosseisulise haldusteenistuja välisesindusse lähetamise otsuse alus on konkursikomisjoni ettepanek.

(4) Välisesindusse lähetamise otsuse teeb ja välisesindusse lähetab haldusteenistuja ametisse nimetamise või temaga töölepingu sõlmimise õigust omav isik. Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesindusse lähetamise otsusest teavitab lähetajaministeerium eelnevalt Välisministeeriumi.

(5) Lähetamisest teatatakse haldusteenistujale võimaluse korral vähemalt kolm kuud ette. Talle antakse isiklike asjade korraldamiseks aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud.

(6) Lähetusaeg on kuni viis aastat. Lähetusaja määrab haldusteenistuja ametisse nimetamise või temaga töölepingu sõlmimise õigust omav isik. Lähetusaega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. Käesoleva seaduse § 52 punktides 3–10 esitatud alusel võib lähetusaega lühendada ka teenistuja nõusolekuta.

(7) Ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik võib asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada haldusteenistuja perekonnaliikmetel välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasa minna või muuta otsust perekonnaliikmete kaasasoleku kohta lähetuse jooksul.”;

53) paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 50 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koosseisuvälise haldusteenistuja alluvus määratakse ametijuhendis. Ametijuhendi kinnitab lähetajaministeerium Välisministeeriumiga kooskõlastatult.

(2) Koosseisuvälise haldusteenistuja kohta annab teenistusalaseid käskkirju lähetajaministeerium.

(3) Koosseisuvälisele haldusteenistujale maksab palka või töötasu ning muid tasusid ja hüvitisi lähetajaministeerium.

(4) Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesinduses töötamisest Välisministeeriumile tulenevad kulud tasub lähetajaministeerium arvestusliku töökohamaksumuse alusel, mille kehtestab tegelike kulude põhjal Välisministeeriumi kantsler käskkirjaga enne uue eelarveaasta algust. Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesinduses töötamisest tulenevad muud kulud jagavad lähetajaministeerium ja Välisministeerium kirjaliku kokkuleppe kohaselt.”;

55) paragrahvi 51 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Haldusteenistuja võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega võib rahvusvahelisest olukorrast või riikidevahelistest suhetest tingituna või Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi põhjendatud vajaduse korral pikendada kuni ühe aastani.

(3) Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ajutiselt kutsutud haldusteenistuja täidab neid teenistuskohajärgseid ülesandeid, mis määratakse talle Eestis ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omava isiku käskkirjaga, ning talle makstakse palka vastavalt teenistuskohajärgsetele ülesannetele.

(4) Haldusteenistuja võib ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsuda ka tema nõusolekuta.”;

56) paragrahvi 52 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

57) paragrahvi 52 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) haldusteenistuja teenistusest vabastamine või töölepingu lõpetamine ametiasutuse algatusel;”;

58) paragrahvi 52 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„9) asukohariigis puhkenud kriitiline olukord;
10) välisesinduse tegevuse lõpetamine või selle töö ümberkorraldamine.”;

59) paragrahvi 53 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Haldusteenistuja kutsub välisesindusest tagasi ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik.

(2) Kui esineb käesoleva seaduse § 52 punktis 2, 4, 6 või 8 nimetatud alus, on koosseisulise haldusteenistuja välisesinduse mittediplomaatiliselt teenistuskohalt tagasikutsumise otsuse aluseks konkursikomisjoni ettepanek.

(3) Välisesindusest tagasikutsumisest teatatakse haldusteenistujale võimaluse korral vähemalt üks kuu ette. Talle antakse isiklike asjade korraldamiseks aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud.”;

60) paragrahv 54 tunnistatakse kehtetuks;

61) paragrahvi 55 pealkirjast jäetakse välja sõna „Välisministeeriumi”;

62) paragrahvi 55 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Koosseisulise haldusteenistuja töölepingu võib üles öelda või haldusteenistuja teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale teenistuskohale ning kui ta ei ole teist korda võtnud vastu suunatud pakkumist.”;

63) paragrahvi 55 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

64) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Koosseisuvälise haldusteenistuja töölepingu võib üles öelda või haldusteenistuja teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala vabale teenistuskohale ning kui ta ei ole teist korda võtnud vastu asutuse pakutud tema lähetuseelse ametikohaga vähemalt samaväärset ametikohta ja põhipalka või töökohaga vähemalt samaväärset töökohta ja töötasu.

(5) Lähetajaministeerium võib koosseisuvälise haldusteenistujaga enne lähetust kokku leppida ametikohas, millele ametnik lähetajaministeeriumi valitsemisalas pärast lähetust nimetatakse, või töökohas, millele töötaja pärast lähetust asub.

(6) Koosseisulise ja koosseisuvälise haldusteenistuja teenistusest vabastamisele koondamise tõttu kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.”;

65) paragrahvid 56, 57 ja 59–61 tunnistatakse kehtetuks;

66) paragrahvi 62 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välisteenistusse võtmise korral ja igal järgmisel teenistusaastal makstakse diplomaadile esindustasu kahe viiendiku kuupalga ulatuses, kui talle ei maksta teise avalikku teenistust reguleeriva eriseadusega ette nähtud samalaadset tasu. Kantslerile ei maksta esindustasu.

(2) Esindustasu ei maksta:
1) ajal, kui diplomaadi avaliku võimu teostamise õigus on peatatud omal soovil;
2) tasemeõppes viibimiseks või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal;
3) emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibimise ajal;
4) rahvusvahelises organisatsioonis või Euroopa Liidu institutsioonis, asutuses või organis töötamise ajal või
5) teises riigiasutuses või kohaliku omavalitsuse asutuses töötamise ajal.

(3) Kui diplomaat jätkab avaliku võimu teostamist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud peatamist, makstakse talle esindustasu jooksva kvartali viimasel kuul.”;

67) paragrahvi 63 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna „kvartalis” sõnaga „poolaastas”;

68) paragrahvi 63 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse,”;

69) paragrahvi 63 lõikest 6 jäetakse välja arv „, 39”;

70) paragrahv 64 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 64. Välisesinduse juhi residents ja välisesinduses töötava teenistuja eluruum

Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja korra ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

71) paragrahvi 65 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „lapsehoidja palk” sõnadega „lapsehoiuteenuse kulu”;

72) paragrahvi 65 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

73) paragrahvi 65 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

74) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulusid ei hüvitata teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest pikaajalise välislähetuse korral, kui lähetuse ajal ei ole võimalik tagada lähetuse asukohas perekonnaliikme majutust või julgeolekut.

(8) Välisministeeriumi kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või kummagi volitatud isiku loal võib hüvitada osaliselt või täielikult teenistuja ja temaga kaasasoleva perekonnaliikme isiklikel põhjustel Eestisse ja tagasi sõidu kulud.

(9) Kui teenistuja abikaasa, registreeritud elukaaslane või laps ei ole temaga välisesinduses pikaajalises lähetuses kaasas, võib käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud tingimustel ja korras hüvitada abikaasa, registreeritud elukaaslase ning alaealise lapse või põhi- või keskharidust omandava või abi vajava töövõimetu täisealise lapse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud.

(10) Teenistuja abikaasa, registreeritud elukaaslase ning alaealise lapse või põhi- või keskharidust omandava või abi vajava töövõimetu täisealise lapse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulude hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

75) paragrahvi 66 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

76) paragrahvi 66 lõikes 5 asendatakse sõnad „lapse ja kaasasoleva mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase” sõnaga „perekonnaliikme”;

77) paragrahvi 67 lõikest 1 jäetakse välja sõna „mittetöötavale”;

78) paragrahvi 67 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane töötab või osutab teenust, mille eest ta saab tasu, mis on suurem kui 50% abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasust, vähendatakse abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu 50%.”;

79) paragrahvi 67 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

80) paragrahvi 68 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja arv „, 39”;

81) paragrahvi 68 lõike 2 kolmandas lauses ja lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad „kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri” sõnadega „, lähetajaministeeriumi või valitsemisala asutuse”;

82) paragrahvi 68 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „ennetähtaegselt ja erakorraliselt”;

83) paragrahvi 68 lõikest 5 jäetakse välja sõna „erakorraliselt”;

84) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud kulude katmist ja välislähetustasu maksmist jätkatakse teenistuja avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal kuni neli kuud, kui teenistuja ei ole välisesindusest ennetähtaegselt tagasi kutsutud.”;

85) paragrahvi 68 lõikest 7 jäetakse välja sõna „mittetöötav”;

86) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Kui kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane on asukohariigist ajutiselt ära õppekogunemise või lisaõppekogunemise tõttu Eestis, jätkatakse tema eest käesoleva seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud protsendimäära maksmist.”;

87) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Kui kaasasolev perekonnaliige on sunnitud käesoleva seaduse § 40 punkti 9 või § 52 punkti 9 alusel teenistuja välisesindusest tagasikutsumise korral või § 29 lõikes 5 või § 48 lõikes 7 nimetatud otsuse alusel asukohariigist lahkuma, võib jätkata tema eest § 66 lõike 5 alusel kehtestatud protsendimäära ning § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist kuni lähetusaasta lõpuni või kuni kuus kuud, kui lähetusaasta lõpeb varem, aga mitte kauem kui välislähetuse lõpuni.”;

88) paragrahvi 68 lõiked 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

89) paragrahvid 70–72, § 74 lõige 1, § 75 lõige 2, § 76 ja seaduse 4. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks;

90) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. peatükk
KONKURSIKOMISJON JA VABA TEENISTUSKOHA TÄITMINE
”;

91) paragrahv 80 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 80. Konkursikomisjon

(1) Välisministeeriumi konkursikomisjon teeb ministrile ja kantslerile ettepanekuid personaliküsimustes.

(2) Konkursikomisjoni töökorra ja koosseisu ning konkursi korraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

92) paragrahvid 82–84 ja seaduse 5. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks;

93) paragrahvi 86 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vaba teenistuskoht täidetakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras, arvestades karjääridiplomaadi roteerimiskohustuse täitmise tagamiseks järgmisi erisusi:
1) üldjuhul korraldatakse vaba ametikoha täitmiseks asutusesisene konkurss;
2) vajaduse korral tehakse vaba ametikoha täitmiseks suunatud pakkumine.”;

94) paragrahvid 87 ja 88 tunnistatakse kehtetuks;

95) seaduse 5. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 891 järgmises sõnastuses:

§ 891. Karjääridiplomaadi nimetamine teenistuskohale avaliku võimu teostamise õiguse peatumise lõppemisel

(1) Kui karjääridiplomaadi avaliku võimu teostamise õigus peatub avaliku teenistuse seaduse § 33 lõike 5 või § 83 punkti 1 alusel, kandideerib karjääridiplomaat enne peatumise lõppemist vabale teenistuskohale asutusesisesel konkursil või teeb konkursikomisjon talle suunatud pakkumise.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel ei pea tagama karjääridiplomaadile sama teenistuskohta või samaväärset teenistuskohta selle teenistuskohaga, millel tema avaliku võimu teostamise õigus peatus.”;

96) seadust täiendatakse §-ga 9410 järgmises sõnastuses:

§ 9410. Määramata ajaks Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale nimetatud teenistuja ametikoha tähtaja arvestamine ja käesoleva seaduse § 26 lõike 11 rakendamise erisus

(1) Enne 2025. aasta 1. jaanuari määramata ajaks Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale nimetatud teenistuja loetakse ametikohale nimetatuks kuni 2029. aasta 31. detsembrini.

(2) Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale, kus 2025. aasta 1. jaanuaril on ametis kohusetäitja, tuleb kuue kuu jooksul korraldada konkurss.”.

§ 2.  Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 45 ja 46 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 45. Pikaajaline välislähetus ja lähetuskulude hüvitamine

(1) Pikaajaline välislähetus on üle kuue kuu kestev teenistuslähetus välisriiki.

(2) Välislähetustasu maksmine ja lähetuskulude hüvitamine pikaajalises välislähetuses olevale ametnikule toimub välisteenistuse seaduse §-des 63–66, 68, 69 ja 73 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 46. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu

Pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolevale abikaasale või registreeritud elukaaslasele makstakse abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse §-s 67 sätestatud tingimustel ja korras.”;

2) paragrahvi 84 pealkirjast jäetakse välja sõnad „välisesinduses töötamise ja”;

3) paragrahvi 84 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3.  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 119 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 128 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Tegevväelase välisteenistuses või pikaajalises välislähetuses viibimise ajaks määratakse põhipalk ja makstakse palka avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul määratakse tegevväelasele välisteenistuse või pikaajalise välislähetuse ajaks tema rahuaja ametikoha palgaaste.”.

§ 4.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 251 lõike 4 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„16) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellele makstakse abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel;”;

2) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 66 järgmises sõnastuses:

„66) Välisministeeriumile ja lähetajaministeeriumile välisteenistuse seaduse § 67 lõikes 2 nimetatud abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu vähendamise kohaldamiseks.”.

§ 5.  Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) töötaja või ametniku puhul, kes on välisteenistuse seaduse § 67 alusel abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu saav isik.”;

2) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ja avaliku teenistuse seaduse § 46”;

3) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 21 ja 32 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 lõikest 3 jäetakse välja arv „32,”.

§ 6.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Samuti on resident pikaajalises välislähetuses viibiv diplomaat või haldusteenistuja ning temaga kaasasolev perekonnaliige ja tugiisik.”;

2) paragrahvi 48 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(52) Erisoodustuseks ei loeta kulutusi, mida tehakse seoses välissuhtlemise eesmärgil korraldatud diplomaatilise vastuvõtuga, kohtumisega või muu üritusega.”.

§ 7.  Tööturumeetmete seaduse muutmine

Tööturumeetmete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellele makstakse abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel;”;

2) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga abikaasana või registreeritud elukaaslasena kaasasolek, kui talle makstakse välisteenistuse seaduse §-s 67 nimetatud abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu.”.

§ 8.  Välissuhtlemisseaduse muutmine

Välissuhtlemisseaduse § 5 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 9.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json