Teksti suurus:

Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.07.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 09.07.2016, 8

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused

Vastu võetud 20.12.2013 nr 178
RT I, 27.12.2013, 18
jõustumine 30.12.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
01.07.2016RT I, 09.07.2016, 412.07.2016

Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse § 501 lõike 9 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala ja stipendiumite liigid

 (1) Määrusega kehtestatakse üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused.

 (2) Üliõpilaste stipendiumite liigid on järgmised:
 1) erialastipendium;
 2) tulemusstipendium;
 3) doktorandistipendium;
 4) erivajadustega üliõpilaste stipendium;
 5) asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium.

§ 2. Stipendiumite taotlemine

 (1) Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe üliõpilasel on õigus taotleda § 1 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
 1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;
[RT I, 09.07.2016, 4 - jõust. 12.07.2016]
 2) ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi, või juhul, kui ta taotleb erivajadustega üliõpilaste stipendiumit;
 3) ta õpib õppeasutuses, millele eraldatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu kõrgharidustaseme õppeks tegevustoetust, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadustega üliõpilaste või asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit;
 4) ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadustega üliõpilaste stipendiumit;
 5) ta vastab muudele õppeasutuse või Haridus- ja Teadusministeeriumiga lepingu sõlminud riigi sihtasutuse (edaspidi stipendiumi maksja) poolt käesoleva määruse alusel stipendiumi määramiseks kehtestatud ja eelnevalt avalikustatud tingimustele, mis tehakse teatavaks stipendiumi maksja veebilehel.

 (2) Üliõpilane esitab stipendiumi maksjale taotluse erialastipendiumi ja tulemusstipendiumi saamiseks kaks korda õppeaastas, muude stipendiumite puhul üks kord õppeaastas. Stipendiumi maksjad kehtestavad taotluste esitamise täpse aja.

 (3) Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe üliõpilane vastab mitmele § 1 lõikes 2 nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga.

 (4) Doktorandil on õigus taotleda erivajadustega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud tingimusele, ning doktorandistipendiumit, kui ta vastab lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud tingimustele. Kui doktorant vastab mõlema stipendiumi taotlemise tingimustele, on tal õigus saada mõlemat stipendiumit korraga.

 (5) Kõiki käesolevas määruses nimetatud stipendiumeid, välja arvatud tulemusstipendium, on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist. Tulemusstipendiumit on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta teisest semestrist.

§ 3. Stipendiumite määramine ja maksmine

 (1) Rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes, magistriõppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes määratakse tulemusstipendiumid ja erialastipendiumid kaks korda õppeaastas viieks ja muud stipendiumid üks kord õppeaastas kümneks õppekuuks. Doktorandistipendium määratakse kaheteistkümneks kuuks aastas. Erivajadustega üliõpilaste stipendium määratakse doktorandile kümneks kuuks õppeaastas.

 (2) Stipendiumeid määratakse ja makstakse üliõpilastele stipendiumi maksjate kaudu õppekava nominaalkestuse jooksul. Taotlus stipendiumi määramise menetlemiseks esitatakse asjaomastele asutustele, kes kehtestavad stipendiumite määramise ja maksmise täpsemad tingimused ja korra.

 (3) Tulemusstipendiumit maksavad õppeasutused, kellele riik on tegevustoetuse andmisel eraldanud stipendiumifondi. Erialastipendiumit ja doktorandistipendiumit maksavad õppeasutused või Haridus- ja Teadusministeeriumiga lepingu sõlminud riigi sihtasutus. Erivajadustega üliõpilaste stipendiumit ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit maksab Haridus- ja Teadusministeeriumiga lepingu sõlminud riigi sihtasutus.

 (4) Stipendiumeid ei maksta üliõpilastele akadeemilisel puhkusel viibimise ajal või osakoormusega õppides, välja arvatud juhul, kui üliõpilane omandab kõrgharidust osakoormusega õpetajakoolituse õppekava järgi ning talle on määratud erialastipendium, käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud juhul või siis, kui on tegemist ülikooliseaduse § 22 lõikes 10 nimetatud ning õppekava täitva isikuga. Erivajadustega üliõpilaste puhul diferentseeritakse üliõpilase stipendiumi suurus üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel, muudel juhtudel üliõpilase täidetud õppekava mahu alusel.
[RT I, 09.07.2016, 4 - jõust. 12.07.2016]

§ 4. Erialastipendium

 (1) Erialastipendiumi eesmärk on motiveerida üliõpilasi õppima täiskoormusega riigile prioriteetsetes valdkondades.

 (2) Erialastipendiumi suurus on 160 eurot kuus.

 (3) Erialastipendiumi suurus prioriteetsetel informaatika ja infotehnoloogia õppekavadel on 160–300 eurot kuus.

§ 5. Tulemusstipendium

 (1) Tulemusstipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada suurepäraseid õpitulemusi saavutavaid ja õppekava täies mahus täitvaid üliõpilasi.

 (2) Tulemusstipendiumi suurus on 100 eurot kuus.

 (3) Igal õppeaastal määratakse tulemusstipendium vähemalt samale arvule immatrikuleeritud üliõpilastele kui eelneval õppeaastal.

 (4) Tulemusstipendiumi määramisel ei loeta õppekava täidetud mahu hulka varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega täidetud õppekava mahtu.

§ 6. Doktorandistipendium

 (1) Doktorandistipendiumi eesmärk on toetada ja motiveerida riigile prioriteetsetes valdkondades või doktoriõpet toetavate meetmete raames täiskoormusega õppivaid doktoriõppe üliõpilasi.

 (2) Doktorandistipendiumi suurus on võrdne õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstava doktoranditoetuse suurusega, mis kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.

§ 7. Erivajadustega üliõpilaste stipendium

 (1) Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadustega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel.

 (2) Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi suurus on:
 1) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 510 eurot kuus;
 2) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 148 eurot kuus;
 3) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava ning punktides 1 ja 2 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 80 eurot kuus;
 4) keskmisele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 325 eurot kuus;
 5) keskmisele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 68 eurot kuus;
 6) keskmisele puude raskusastmele vastava ning punktides 4 ja 5 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 60 eurot kuus.

 (3) Akadeemilisel puhkusel viibiva või osakoormusega õppiva õppetöös osaleva erivajadustega üliõpilase stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel.
[RT I, 09.07.2016, 4 - jõust. 12.07.2016]

 (4) Osakoormusega õppivale üliõpilasele makstakse erivajadustega üliõpilaste stipendiumit õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul.

§ 8. Asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium

 (1) Asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi eesmärk on toetada asenduskodus elavate või elanud või perekonnas hooldamisel viibinud nende täiskoormusega õppivate üliõpilaste kõrghariduse omandamist, kes on immatrikuleeritud hiljemalt kolm aastat pärast keskhariduse omandamist või kes jätkavad õppimist magistriõppes hiljemalt 12 kuud pärast rakenduskõrgharidusõppe või bakalaureuseõppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus.

 (2) Asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi suurus on 160 eurot kuus.

§ 9. Rakendussätted

 (1) Määrust kohaldatakse alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele 2013/2014. õppeaasta teisest semestrist alates, välja arvatud erialastipendiumi, erivajadustega üliõpilaste stipendiumi ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2014/2015. õppeaastast alates. 2013/2014. õppeaastal määratakse tulemusstipendium vähemalt 480-le sellel õppeaastal immatrikuleeritud üliõpilasele.

 (11) Enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse määrust tulemusstipendiumi puhul alates 2016/2017. õppeaastast kuni õppe nominaalkestuse lõpuni.
[RT I, 09.07.2016, 4 - jõust. 12.07.2016]

 (2) Määrust kohaldatakse enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele doktorandistipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2013/2014. õppeaasta teisest semestrist alates, ning erialastipendiumi, erivajadustega üliõpilaste stipendiumi ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2014/2015. õppeaastast alates.