Teksti suurus:

Sillamäe linnas kaugküttepiirkonna määramine

Väljaandja:Sillamäe Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2006, 165, 1861

Sillamäe linnas kaugküttepiirkonna määramine

Vastu võetud 29.08.2006 nr 32

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 37, «Kaugkütteseaduse» § 5 lõigete 2 ja 6 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse eesmärk ja rakendamine

(1) Käesoleva määrusega määratakse Sillamäe linnas kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning võrgust eraldumise tingimused ja kord, alternatiivküttele ülemineku kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord ning soojusettevõtja arenduskohustus.

(2) Määruses kasutatakse mõisteid «Kaugkütteseadusega» sätestatud tähenduses.

(3) Käesolevat määrust rakendatakse koostoimes «Kaugkütteseadusega».

2. peatükk
KAUGKÜTTEPIIRKONNAD SILLAMÄE LINNAS, KAUGKÜTTEVÕRGUGA LIITUMISE JA VÕRGUST ERALDUMISE TINGIMUSED JA KORD NING ALTERNATIIVKÜTTELE ÜLEMINEKU KORD

§ 2. Sillamäe linna kaugküttepiirkonna piirid

(1) Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

(2) Sillamäe linna kaugküttepiirkonnaks on Sillamäe linna administratiivpiiridesse jääv maa-ala.

§ 3. Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord

(1) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.

(2) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
1) ajutised ehitised;
2) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
3) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas);
4) korterelamutes, kõigi omanike kirjaliku nõusoleku alusel alternatiivkütte kasutamiseks terve elamu või korteri eraldamiseks paragrahvis 4 ettenähtud korra kohaselt;
5) uusehitis, mille soojusega varustamiseks on projekteeritud muud kütteviis.

(3) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub «Kaugkütteseadusega» sätestatud korras (§ 10, § 11 ja § 12).

(4) Soojusettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.

(5) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumis- ja soojuse müügi lepingute lõpetamisega.

(6) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;
2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;
3) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakataks kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas) või elektrienergia.

(7) Eraldumist taotlev tarbija peab soojusettevõtjale esitama võrgust eraldumise taotluse.

(8) Soojusettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul.

(9) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;
2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks;
3) eraldumist taotlev tarbija peab tasuma soojusettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

§ 4. Alternatiivküttele ülemineku kord ja tingimused

(1) Taotleja esitab Sillamäe linnavalitsusele läbivaatamiseks ning otsustamiseks:
1) taotluse kaugküttest loobumise kohta;
2) kõigi ehitises paiknevate kaasomandis olevate tarbijapaigaldiste omanike kirjaliku nõusoleku kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele ülemineku kohta alternatiivkütte projektlahenduse koos ehitise küttesüsteemi tasakaalustamise teostamisega.

(2) Alternatiivküttele üleminek toimub lähtuvalt « Ehitusseadusest». Kaugküttest loobumise kohta esitatud taotlusest ja taotlusega seoses kavandatavast otsusest teavitab Sillamäe linnavalitsus soojusettevõtjat enne nimetatud taotluse kohta otsuse vastuvõtmist.

(3) Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja alternatiivküttele üleminekuga katab taotleja.

(4) Võrgust eraldunud korterite omanikud (valdajad) peavad maksma kaugküttega soojuse varustamise kaudseid kulusid (püstakud, üldkasutatavad kohad).

(5) Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega (väljalõikamisega) tekitatud kahju soojusettevõtjale või teistele kaasomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadusandlusega ettenähtud korras.

3. peatükk
KAUGKÜTTE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED

§ 5. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded

(1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt soojusettevõtja ja tarbija vaheliste lepingutega (müügileping, liitumisleping, projekteerimise tehnilised tingimused) määratud tingimustele.

(2) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja on kohustatud tagama kaugküttevõrgus reservkütuse või reservsoojusallikate kasutamise võimaluse vähemalt 25% ulatuses maksimaalsest tarbimisvõimsusest, vältimaks küttesüsteemide külmumisi kütuse tarnete katkemisel vähemalt 3 ööpäeva jooksul.

(3) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja on kohustatud kõrgendatud varustuskindluse vajadusega objektide (haiglad, lasteasutused, hotellid jne) soojusvarustuse tingimused kliendiga müügilepingu raames täiendavalt kokku leppima.

(4) Soojuse müügilepingule ettenähtud tarbimisvõimsuse tagamiseks on lisatud soojusallikast väljastatava soojuskandja temperatuurigraafik, mis arvestab välisõhutemperatuuri, ilmastiku prognoosi, tuule kiirust ning soojusvõrgu inertsi (soojuskandja temperatuurigraafik on toodud käesoleva määruse lisas).

(5) Peale- ja tagasivooluliini rõhkude vahe tarbija liitumispunktis ei tohi langeda alla nõuetekohast, soojusvarustuse kindlustamiseks vajalikku minimaalset väärtust.

(6) Soojusettevõtja peab tagama järgmiste võrguvee kvaliteedile kehtestatud normide täitmise:

Karedus Hõljuvained
mg/kg
O2
mg/kg
pH Cl
mg/kg
Fe
mg/kg
<0,018 < 1 < 0,02 38969 < 50 < 0,5

(7) Plaaniliste soojuskatkestuste (lubatavad katkestused) pikkus aastas sõltuvana välisõhu temperatuurist (Tv) esitatakse järgnevas tabelis:

Katkestuse iseloom Katkestuse pikkus
Oktoober-aprill
Katkestuse pikkus
Mai-september
Ühekordne plaaniline katkestus Kui Tv>-5°C, siis 24 h Kuni 7 ööpäeva
Summaarne plaaniliste katkestuste summa Kuni 48 h Kuni 14 ööpäeva
Plaaniliste katkestuste pikkused kõrgendatud varustuskindlusega objektidel Katkestuse pikkus ja aeg lepitakse kokku kliendiga Katkestuse pikkus ja aeg lepitakse kokku kliendiga

(8) Mitteplaanilise soojuskatkestuse pikkus tarbija juures välisõhu temperatuuril alla -5°C võib ulatuda kuni 12 tunnini. Vääramatu jõu (force majeure) olukorras, kui soojusettevõtja ei suuda soojuskatkestust 12 tunni jooksul likvideerida, on tarbija soojusettevõtja vastava nõudmise korral kohustatud oma tarbijapaigaldise soojuskandjast tühjendama.

(9) Plaanilisi soojuskatkestusi ei alustata, kui välisõhu temperatuur piirkonnas on langenud alla -5°C.

(10) Soojusallikast väljastatavad ja tarbijapaigaldises tarbitud soojushulgad peavad olema mõõdetud.

(11) Soojusmõõtjat läbiva soojuskandja kulu ja temperatuuride vahe hetkväärtused ei tohi väljuda soojusmõõtja lubatud tööpiirkonnast. Soojusmõõtja omanik peab kindlustama selle mõõtepiirkonna vastavuse mõõtja asukohas esinevate soojuskandja kulu (voolukiirusega) ja temperatuuride vahe hetkväärtustega.

(12) Sillamäe linnavalitsuse pädeval ametnikul on õigus kontrollida kaugküttepiirkonnas tegutseva soojusettevõtja poolt kaugküttepiirkonna kehtestamisel ja võrgupiirkonna saamisel võetud kohustusi, sh kvaliteedinõuetest kinnipidamist, vastavalt kaugküttepiirkonna kehtestamisel sõlmitud lepingu tingimustele.

4. peatükk
SOOJUSE PIIRHINNA KOOSKÕLASTAMISE KORD

§ 6. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord

(1) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja vastavalt «Kaugkütteseadusele» peab müüdava soojuse piirhinna kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga.

(2) Soojusettevõtja teatab Sillamäe linnavalitsusele nende poolt Energiaturu Inspektsioonile kooskõlastamisele saadetud müüdava soojuse piirhinna .

(3) Soojusettevõtja võib müüa soojust hinnaga, mis ei ületa kooskõlastatud piirhinda.

(4) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist.

5. peatükk
SOOJUSETTEVÕTJA ARENDUSKOHUSTUS

§ 7. Soojusettevõtja arenduskohustus

(1) Soojusettevõtja arendab oma võrke, lähtudes Sillamäe linna üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest.

(2) Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud kõigis tema võrgupiirkondades uute liitujate tarbijapaigalduste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.

(3) Soojusettevõtja on kohustatud võrgu tehniliste võimaluste piires ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud isikute tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

(4) Soojusettevõtja arenduskohustuste täitmist kontrollib Sillamäe Linnavalitsus, lähtudes eelkõige «Kaugkütteseaduses» sätestatust (§ 14, § 28 ja § 29).

6. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 8. Rakendussätted

(1) Paragrahvis 4 sätestatud korteri alternatiivküttele üleminek toimub 15. septembriks 2006. a esitatud taotluse alusel.

(2) Määrus jõustub 1. septembril 2006. aastal.

Volikogu esimees Jelena KORŠUNOVA