Teksti suurus:

Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala põhimäärus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.09.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I 2006, 40, 302

Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala põhimäärus

Vastu võetud 05.09.2006 nr 195

Määrus kehtestatakse «Muinsuskaitseseaduse» § 15 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) ja selle kaitsevööndi piirid, muinsuskaitsealal ning selle kaitsevööndis kehtivad nõuded ja kitsendused ning muinsuskaitset korraldavate organite tööjaotus.

§ 2. Muinsuskaitse alla võtmise aeg

  Lihula vanima asustuse ala võeti esmakordselt muinsuskaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27. veebruari 1973. a määrusega nr 91.

2. peatükk MUINSUSKAITSEALA JA SELLE KAITSEVÖÖNDI PIIRID, MUINSUSKAITSEALA EESMÄRK 

§ 3. Muinsuskaitseala piirid

 (1) Muinsuskaitseala koosneb muistse asustuse kultuurkihile rajatud Lihula linnuse varemetest, Lihula mõisaansamblist ja ajaloolisest linnasüdamikust, mille struktuur ja hoonestus olid välja kujunenud 1940-ndate aastate alguseks.

 (2) Muinsuskaitseala hõlmab ala, mis piirneb Tiigi tee 5 krundi loode-, põhja- ja kirdepiiriga Tiigi teest kuni lõikumiseni Tallinna maanteega, Tallinna maanteega kuni ristumiseni Sooaluse teega, Sooaluse teega kuni Sooaluse tee 2 krundi kagunurgani, viimati nimetatud krundi lõunapiiriga, Tallinna mnt 1b krundi ida- ja lõunapiiriga, Lasteaia 1 krundi põhja- ja läänepiiriga, viimati nimetatud krundi edelanurka Lasteaia 4 krundi kirdenurgaga ühendava mõttelise joonega, Pioneeri tänavaga kuni Tallinna mnt 23 krundi kagunurgani, viimati nimetatud krundi lõunapiiriga kuni Tallinna mnt 25 krundi kirdenurgani, viimati nimetatud krundi ja Tallinna mnt 27 krundi idapiiridega kuni Jaama tänavani ja Tallinna mnt 27 krundi kagunurka Jaama 4 krundi loodenurgaga ühendava mõttelise joonega, kruntide Jaama 4, Tallinna mnt 31b, Pärna 4, 4a ja 6 ning Soo 1 lääne- ja loodepiiridega kuni Soo tänavani ja Soo 1 krundi läänepiiri mõttelise pikendusega üle Soo tänava, Tallinna mnt 45 krundi idanurgani, kruntide Tallinna mnt 45 ja 47 kagupiiridega Tallinna mnt 47 kirde- ja Tallinna mnt 51 krundi idanurka ühendava mõttelise joonega, Tallinna mnt 51 krundi kagu- ja edelapiiriga kuni Tallinna mnt 53 krundi idanurgani, Tallinna mnt 53 krundi kagupiiriga, Tallinna mnt 53 krundi lõunanurka ja Tallinna mnt 57 krundi idanurka ühendava mõttelise joonega, kusjuures Tallinna mnt 55 krundil paikneva hoone, mida muinsuskaitseala piir lõikab, ehitusalune pind jääb muinsuskaitsealast välja, Tallinna mnt 57 krundi kagupiiriga ning viimase mõttelise pikendusega kuni Allika tänavani, Allika tänavaga kuni Tallinna mnt 59 krundi läänenurgani, Tallinna mnt 59 krundi läänenurka Tallinna mnt 58 krundi kagunurgaga ühendava mõttelise joonega, Tallinna mnt 58 krundi idapiiriga ja selle mõttelise pikendusega kuni lõikumiseni Karja 9 krundi läänenurka ja Tööstuse 12 loodenurka ühendava mõttelise joonega, viimati nimetatud mõttelise joonega kuni Karja 9 krundi läänenurgani, kruntide Karja 9, 7 ja 5 ning Heina 2 edelapiiridega kuni Heina tänavani, Heina 2 krundi lõunanurka Tallinna mnt 36 krundi läänenurgaga ühendava mõttelise joonega, Tallinna mnt 36 krundi loodepiiriga, Karja 1 krundi edela- ja kagupiiriga kuni Karja tänavani, Karja 1 krundi idanurka Tallinna mnt 30 krundi läänenurgaga ühendava mõttelise joonega, Karja tänavaga kuni Karja 4 krundi lõunanurgani, kruntide Karja 4 ja Oja 5 idapiiridega kuni Oja tänavani, Oja 5 krundi idanurka Oja 4 krundi läänenurgaga ühendava mõttelise joonega, Oja 4 krundi läänepiiriga, Oja 4 krundi põhjanurka Tallinna mnt 10 krundi edelanurgaga ühendava mõttelise joonega, kruntide Tallinna mnt 10 ja 8 läänepiiridega kuni Kopli tänavani, Tallinna mnt 8 krundi põhjanurka ja Tallinna mnt 4 krundi läänenurka ühendava mõttelise joonega, Tallinna mnt 4 krundi läänenurka Penijõe tee 3 krundi edelanurgaga ühendava mõttelise joonega, Penijõe tee 3 krundi lõuna- ja idapiiridega kuni Penijõe teeni, Penijõe tee 3 krundi idapiiri mõttelise pikendusega üle Penijõe tee, Penijõe tee 4 krundi lõuna- ja läänepiiriga, Tallinna mnt 4 krundi loodepiiriga, Tallinna mnt 4 krundi põhjanurka Tallinna mnt 2a krundi läänenurgaga ühendava mõttelise joonega, kruntide Tallinna mnt 2b ja Penijõe tee 1 läänepiiridega kuni Penijõe teeni, Penijõe tee 1 krundi läänepiiri mõttelise pikendusega üle Penijõe tee, Penijõe tee 4 krundi lõuna- ja läänepiiriga, Penijõe tee 4b krundi idapiiriga ning Penijõe 4b krundi idanurka Tiigi tee 5 loodenurgaga ühendava mõttelise joonega vastavalt muinsuskaitseala plaanile.

§ 4. Muinsuskaitseala kaitsevööndi piirid

  Muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest, mis väljastpoolt piirnevad muinsuskaitseala piirist alates Lihula–Kloostri– Kirbla maanteega kuni ristumiseni Risti–Virtsu maanteega, Risti–Virtsu maanteega kuni ristumiseni Paluvälja–Põlluvahi teega, Paluvälja–Põlluvahi teega kuni ristumiseni Hälvati–Lihula maanteega, Hälvati–Lihula maanteega kuni muinsuskaitseala piirini vastavalt muinsuskaitseala kaitsevööndi plaanile.

§ 5. Muinsuskaitseala plaanid

 (1) Muinsuskaitseala ning muinsuskaitseala kaitsevööndi territoorium ja piirid on fikseeritud muinsuskaitseala plaanil ja muinsuskaitseala kaitsevööndi plaanil (edaspidi koos nimetatud plaanid)1. Muinsuskaitseala piiriks on muinsuskaitseala plaanil muinsuskaitseala piirina tähistatud tänavate muinsuskaitseala poole jäävate kruntide tänavapoolsed piirid. Piiride kirjelduses esitatud kruntide piirid on antud vastavalt maakatastrisse kantutele 1. veebruari 2006. a seisuga.

 (2) Plaanide ja §-des 3 ja 4 sätestatu vastuolu korral juhindutakse plaanidel fikseeritud muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi territooriumist ja piiridest.

§ 6. Muinsuskaitseala eesmärk

 (1) Muinsuskaitseala eesmärk on tagada kultuurkihis muistse asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ja vanema asustuse säilinud fragmentide kaitse ning hilisema, kuni 1940. aastani väljakujunenud ajaloolise linnatuumiku planeeringu, tänavatevõrgu, miljöölise ja maastikulise eripära, kõigi seal paiknevate kultuurilooliselt väärtuslike ehitiste ning neile omase keskkonna säilitamine, uurimine, korrastamine ja edasiarendamine.

 (2) Kaitse eesmärgid, millest muinsuskaitsealal juhindutakse, on:
 1) ajalooliselt väljakujunenud hoonestusstruktuuri ning linnaruumi elementide (tänavaruumid, väljakud, pargid ja puiesteed, linnusevaremed, vallikraavid jms) säilitamine ja linnaruumi hävinud oluliste osade taastamine;
 2) ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioonide (kinnistustruktuur ja selle hoonestustavad, ehitusmaterjalid, katusekatted, fassaadide viimistlus, arhitektuursed detailid ja elemendid, tänavasillutised jms) järgimine ehitiste hooldamisel, konserveerimisel, restaureerimisel ja remontimisel;
 3) ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku struktuuri, tänavatevõrgu, stiililise ja ajastulise mitmekesisuse, hoonestuse üldise ja kohaliku mastaabi, perspektiivvaadete ja muu linnatuumikule iseloomuliku järgimine ehitiste püstitamisel ning ehitiste laiendamisel juurde-, peale- või allaehitamise teel;
 4) muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine;
 5) ajaloolises linnatuumikus elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine;
 6) arhitektuurselt väärtuslike interjööride, detailide, elementide ja ajalooliste ehituskonstruktsioonide säilitamine ja eksponeerimine;
 7) väärtuslike loodusobjektide ja haljasalade säilitamine;
 8) kultuurkihist leitud ja säilitamist väärivate ehituskonstruktsioonide, -detailide või -elementide eksponeerimine;
 9) linnatuumiku ja selle elementide tekke- ja arengulugu käsitlevate teaduslike uuringute jätkamine ja süvendamine;
 10) ehitusajalooliselt väärtusetute ning keskkonda esteetiliselt risustavate väikeehitiste (kuurid, garaažid, trafoalajaamad jne) lammutamine või nende muinsuskaitsealalt väljaviimine;
 11) ajaloolisse keskkonda mittesobivate rajatiste (piirdeaiad, telefonikabiinid, laternapostid jne) ja muude objektide (reklaamistendid, skulptuurid, tehnovõrkude maapealsed elemendid jne) püstitamise vältimine või nende muinsuskaitsealalt väljaviimine.

3. peatükk MUINSUSKAITSEALAL JA SELLE KAITSEVÖÖNDIS KEHTIVAD NÕUDED JA KITSENDUSED 

§ 7. Muinsuskaitsealal kehtivad kitsendused

 (1) Muinsuskaitseameti ja Lihula Vallavalitsuse loata on muinsuskaitsealal keelatud «Muinsuskaitseseaduse» § 24 lõikes 1 sätestatud tegevused. Muinsuskaitseala territooriumil, kus teadaolevalt puudub keskaegse asustuse kultuurkiht, on «Muinsuskaitseseaduse» § 24 lõike 1 punktides 10 ja 11 sätestatud tegevusteks vaja üksnes Lihula Vallavalitsuse luba.

 (2) Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides ja restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust.

§ 8. Muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad kitsendused

 (1) Muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel tuleb vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning tagada Lihula linnusevaremete vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnast loodes mööduvatelt maanteedelt.

 (2) Muinsuskaitseameti loata on muinsuskaitseala kaitsevööndis keelatud:
 1) püstitada välismõõtmete tõttu Lihula linnusevaremete ja mõisakompleksi vaadeldavust häirivaid või olulisi kaugvaateid sulgevaid ehitisi;
 2) püstitada muinsuskaitseala välispiirile välismõõtmetelt või ehitusmahult muinsuskaitseala või tema välispiiriga vahetult külgneva hoonestuse suhtes mastaapidelt mittesobivaid ehitisi;
 3) paigaldada olulistele vaatesuundadele Lihula linnusevaremetele ja mõisakompleksile avanevaid vaateid katvaid või oluliselt varjavaid reklaame, tehnilisi rajatisi või muid konstruktsioone, samuti rajada kõrghaljastust.

§ 9. Nõuded muinsuskaitsealal tehtavatele töödele

 (1) Muinsuskaitsealal paiknevat ehitist võib konserveerida, restaureerida või remontida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all «Muinsuskaitseseaduse» §-s 35 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Ehitus-, maaparandus- ja teetöid ning mälestist ohustada võivaid muid töid tehakse Muinsuskaitseameti loal tingimustel, mis tagavad mälestise säilimise.

 (3) Kui muinsuskaitsealal tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja Lihula Vallavalitsusele.

§ 10. Ehitise püstitamine muinsuskaitsealal

 (1) Ehitise püstitamise all mõistetakse ehitise püstitamist «Ehitusseaduse» tähenduses.

 (2) Ehitise püstitamine muinsuskaitsealale on lubatud pärast Muinsuskaitseametilt ja Lihula Vallavalitsuselt loa saamist.

 (3) Ehitise püstitamise loa andmise otsustamisel lähtub Muinsuskaitseamet järgmisest:
 1) Lihula linnale ainuomaste tänavate võrgustiku, väljakute ja tähtsamatele ehitistele avanevate vaadete taastamise vajadusest kohtades, kus seda ei takista Teise maailmasõja järgne uushoonestus;
 2) Teise maailmasõja järgse hoonestuse ja säilinud ajaloolise hoonestuse linnaruumilise koosmõju parandamise vajadusest hävinud hoonestusest tekkinud vabadel aladel;
 3) Teise maailmasõja eelse tänavaäärse ehitusjoone järgimisest kohtades, kus puuduvad Teise maailmasõja järgsed ehitised;
 4) tänavaäärsete ehitiste püstitamisest ehitusmahult ja välismõõtmetelt võimalikult sarnastena samas kohas asunud ning Teises maailmasõjas hävinud hoonetega;
 5) Lihula vanalinnale ajalooliselt mitteomaste, mitmeid Teise maailmasõja eelseid kinnistuid hõlmavate suurte ehituskomplekside vältimisest.

4. peatükk MUINSUSKAITSET KORRALDAVATE ORGANITE TÖÖJAOTUS JA KOOSTÖÖ NING JÄRELEVALVE MUINSUSKAITSEALA KAITSE KORRALDAMISEL 

§ 11. Muinsuskaitset korraldavad organid

  Muinsuskaitseala kaitset korraldavad Muinsuskaitseamet ja Lihula Vallavalitsus vastavalt «Muinsuskaitseseaduses» sätestatud pädevusele.

§ 12. Järelevalve

  Riiklikku järelevalvet muinsuskaitseala üle teostab Muinsuskaitseamet.

  1 Plaanidega saab tutvuda Lihula Vallavalitsuses ja Muinsuskaitseametis.

Peaminister Andrus ANSIP


Kultuuriminister Raivo PALMARU


Riigisekretär Heiki LOOT