Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 “Kalapüügieeskiri” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:23.09.2006
Avaldamismärge:RT I 2006, 40, 308

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 “Kalapüügieeskiri” muutmine

Vastu võetud 12.09.2006 nr 201

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» § 17 lõike 1 ja § 19 lõike 4 ning «Majandusvööndi seaduse» § 6 lõike 1 punkti 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määrust nr 144 «Kalapüügieeskiri» (RT I 2003, 41, 282; 2005, 28, 201) muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

« 6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, heitenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest konksust, ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;»;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punktid 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt:

« 8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
9) und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ja võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;»;

3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:

« 11) õngejada, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1–23), artikli 2 punkti b alapunktis iii.»;

4) paragrahvi 3 lõike 2 punktid 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud ning kuni kolme kuni kolmeharulise konksuga varustatud peibutis.»;

6) paragrahvi 4 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja viimane lause;

7) paragrahvi 6 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

« 1) nakkevõrk, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis i. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m;
2) abar, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis ii;»;

8) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

« 8) silmumõrd – kuni 0,5 m suu kõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puuduvad juhtaed ja tiivad.»;

9) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

« 1) traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i;»;

10) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

« 4) agariku tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks.»;

11) paragrahvi 11 punktist 1 jäetakse välja sõnad «kasutada siseveekogudel jääalusel püügil söödana eluskala;»;

12) paragrahvi 11 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

« 8) kasutada allveekalapüügil harpuuni ilma harpuunpüssita, välja arvatud lesta või kammelja püügiks.»;

14) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad «sisemeres ja»;

15) paragrahvi 12 lõike 1 punktidest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad «igasuguse traalnooda ja»;

16) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

« 3) põhjanootade päras kinnitatud mittepöörduvat pujust või horisontaaltasapinnaga viltust, pära lõpu poole tõusvat noodalinast paneeli (edaspidi tõusutee), mille silmasuurus on väiksem kui päras. Pujus või tõusutee võib olla kinnitatud kas pära sees või selle ees ja selle kinnitamise kaugus noodapära lõpust peab olema vähemalt kolm korda suurem kui pujuse või tõusutee pikkus.»;

17) paragrahvi 12 lõike 2 sissejuhatavas lauses asendatakse sõna «traalipärale» sõnaga «noodapärale»;

18) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Meres on traalnoodal ja põhjanoodal lubatud kasutada tarindeid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklitele 5 ja 6»;

19) paragrahvi 13 tekst sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi riknemise püünises.

(2) Merel peab püüniste kontrollimise sagedus vastama nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 8 lõigetes 2 ja 3 toodud nõuetele.»;

20) paragrahvi 17 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Meres mõõdetakse kalapüügivahendite silmasuurust vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 129/2003, millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 22, 25.01.2003, lk 5–14).»;

21) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

« 4) püüda Liivi lahes laevaga, mille masinavõimsus ei vasta nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 20 lõike 3 punktis b nimetatule.»;

22) paragrahvid 20 ja 21 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Räime- ja meritindipüügil peab mõrra- ja kastmõrrapäras lina silmasuurus olema vähemalt 20 mm ning mõrra ja kastmõrra teistes osades vähemalt 24 mm.»;

24) paragrahvi 22 lõike 4 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

« 1) peab avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja teistes mõrra osades vähemalt 60 mm, välja arvatud meritindipüügil 1. jaanuarist kuni 5. maini.»;

25) paragrahvi 23 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) püügile asetatud mõrdade ja kastmõrdade kaugus jõesuudmesse ehitatud sadamamuulidest peab olema vähemalt 150 m.»;

26) paragrahvi 24 tekst sõnastatakse järgmiselt:

«Meres on keelatud kasutada nootasid, välja arvatud seisevnoodad, mille võrgulina silmasuurus on väiksem kui:
1) 24 mm meritindipüügil;
2) 48 mm punktis 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 II lisas nimetamata kalaliikide püügil vastavas piirkonnas või vastava vahendiga.»;

27) paragrahvi 25 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Lõhe- ja meriforellipüügil meres kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklis 17 sätestatut.»;

28) paragrahvi 26 tekst sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Nakkevõrgu silmasuurus peab olema:
1) meritindipüügil 24–40 mm;
2) räimepüügil vähemalt 28 mm.

(2) Lõikes 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm.

(3) On keelatud kasutada ankurdatud ujuvvõrke, mille silmasuurus on väiksem kui 157 mm.»;

29) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Püügile asetatud seisevvõrkude ja nende jadade kaugus jõesuudmesse ehitatud sadamamuulidest peab olema vähemalt 150 m.»;

30) paragrahv 28 sõnastatakse järgmiselt:

« § 28. Nõuded püügivahenditele lõhe- ja meriforellipüügil

(1) Lõhe- ja meriforellipüügil on lubatud:
1) ühel laeval asetada püügile kuni 2000 triivõnge;
2) hoida lõhet ja meriforelli püüdval laeval tagavaraks kuni 200 õngekonksu üle nende üheaegselt püügile asetamiseks lubatud hulga.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud varupüünised tuleb hoida kasutusel olevaist püünistest eraldi.»;

31) paragrahv 29 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 30 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

« 3) püük seisevpüünistega jäävabal ajal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 300 m laiusel alal tähistatud faarvaatri kogu pikkuses;»;

33) paragrahvi 30 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

« 9) püük Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat sirget püüvõrguga – 15. maist 15. juunini ja teiste kurnpüünistega – 15. maist 15. augustini.»;

34) paragrahvi 30 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

« 10) aastaringselt seisevpüünistega püük jõesuudmesse ehitatud sadamamuulidele lähemal kui 150 m.»;

35) paragrahvi 31 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv «76» arvuga «80»;

36) paragrahvi 32 punktides 4 ja 5 asendatakse sõnad «1 km» sõnadega «500 m»;

37) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

« 3) püük merre suubuvates jõgedes ja ojades mõrraga, välja arvatud püük Nasva jõel ning püük silmumõrra ja silmutorbikuga;»;

38) paragrahvi 33 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõna «ankurdamata»;

39) paragrahvi 33 lõike 1 punktid 7 ja 8 sõnastatakse järgmiselt:

« 7) püük Agali, Ahja, Kaevandu, Kalli, Koosa ja Emajões mõrdadega, kui nende vahekaugus on alla 250 m;
8) püük nakkevõrguga 1. aprillist 31. maini, välja arvatud Võrtsjärves, kus nakkevõrguga püük on keelatud jääkatte lagunemisest 31. augustini, jääkatte puudumisel – 1. aprillist 31. augustini;»;

40) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

« 16) püük põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga Pada jões, Avijões lähtest Mustvee–Jõhvi maanteeni, Loobu jões lähtest Joaveski paisuni ning Valgejões lähtest Kotka paisuni.»;

41) paragrahvi 33 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Jägala jões Linnamäe tammist Peetri-Jaani saareni ja Peetri saare ümbruses on kalapüük vees viibides keelatud aastaringselt, välja arvatud püük silmumõrra ja silmutorbikuga.»;

42) paragrahvi 33 lõikest 4 jäetakse välja sõnad «piiratud ulatuses»;

43) paragrahvi 37 lõike 1 punktid 17, 18, 20 ja 23 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 37 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Vooluveekogude suudmeks, kuhu on rajatud vooluveekogu pikendav muul, loetakse muuli merepoolsete otsade vahele jääv ala.»;

45) paragrahvi 38 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

« 7) püüda haugi 15. aprillist 15. maini;»;

46) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 39 lõike 2 punktid 2, 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

« 2) Narva jões ja selle soppides – hüdroelektrijaama paisust esimese maanteesillani;
3) Kunda jões – suudmest esimese hüdroelektrijaama paisuni, välja arvatud silmupüük silmutorbiku ja silmumõrraga 1. juulist 30. septembrini Lontova sillast sadamasse viiva maanteesillani;
4) Vasalemma jões – Vanaveski tammist 1000 m;»;

48) paragrahvi 39 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «piiratud ulatuses»;

49) paragrahvi 39 lõike 4 sissejuhatav lause ja punktid 1, 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

«Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, tammidest (paisudest), sildadest, vee sissejuhtimiskohtadest ja astangutest allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pada jões – Pärna küla sillast suudmeni;
2) Toolse jões – Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni;
3) Selja jões – Arkna sillast suudmeni;»;

50) paragrahvi 39 lõike 4 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:

« 12) Vääna jões – Vahiküla astangutest suudmeni.»;

51) paragrahvi 39 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Keskkonnaminister võib lõikes 4 nimetatud aladel, välja arvatud 100 m tammist allavoolu ja Keila jões, lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega.»;

52) paragrahvi 40 lõike 1 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

« 4) Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides – jäävabast veest 15. märtsist 15. maini;
5) Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Lääniste Ahijärveni, Lääniste Ahijärves, Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini;»;

53) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad «1. septembrist» sõnadega «1. oktoobrist»;

54) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

« 4) jõeforelli – 15. septembrist 31. jaanuarini;»;

55) paragrahvi 41 lõike 1 punktid 7, 8, 9, 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt:

« 7) rääbist jäävabas vees – 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini;
8) haugi jäävabas vees – 15. märtsist 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves;
9) haugi Võrtsjärves jäävabas vees – 15. märtsist 30. aprillini;
10) latikat – 1. maist 20. juunini, välja arvatud Võrtsjärves ning püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega;
11) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves on linaski püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega;»;

56) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

« 14) koha jäävabas vees – 15. aprillist 15. juunini;»;

57) paragrahvi 41 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «piiratud ulatuses»;

58) paragrahvi 43 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Tursa-, merilesta-, kammelja-, angerja- ja lõhepüügil meres kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 IV lisas sätestatut.»;

59) paragrahvi 43 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «räime, kilu,»;

60) paragrahv 44 sõnastatakse järgmiselt:

« § 44. Kaaspüügi tingimused ning kilu ja räime osakaalu määramine saagis

(1) Alamõõdulise kala kaaspüük on lubatud järgmiselt:
1) rääbist – kuni 10% arvuliselt rääbisesaagist;
2) angerjat püügil õngpüünistega – kuni 10% ja mõrrapüügil – kuni 5% arvuliselt angerjasaagist;
3) ahvenat meres, siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, lutsu, linaskit – kuni 5%, võrgupüügil – kuni 8% arvuliselt selle kalaliigi saagist;
4) koha – kuni 5%, võrgupüügil kuni 8%, Peipsi järvel põhjanoodapüügil – kuni 15% arvuliselt kohasaagist.

(2) Mõõdulise kala, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud või mille püük ei ole püügiloaga ette nähtud, kaaspüüki lubatakse järgmiselt:
1) meritinti kilu ja räime traalpüügil – piiramatult;
2) lestapüügil seisevnooda ja mõrraga sisemeres – 10% kaaluliselt kogusaagist;
3) siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit – kuni 8% võrgupüügil, kuni 5% muude püünistega püügil – arvuliselt kõigi nende liikide kogusaagist.

(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada kalade kaaspüügimäära Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.

(4) Kilu ja räime suhte arvutamiseks traalpüügi saagis kasutatakse juhusliku proovi kogumise meetodit. Kilu ja räime kaaluline osakaal proovi kogukaalust arvutatakse lisas 6 toodud metoodika alusel.

(5) Kilu ja räime osakaalu määramiseks traalpüügi kogu saagis tuleb võtta vähemalt kolm proovi. Proov peab koosnema vähemalt 3 kilogrammist kalast, sisaldades üksnes kilu ja räime.

(6) Lõikes 5 nimetatud proovi võtmisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1) merel otse traalpüünisest juhusliku proovi kogumisel tuleb võtta kalaproovid traalnooda erinevatest osadest;
2) kui kalasaak on laevatekil või punkris, tuleb juhusliku proovi saamiseks kalu koguda laevateki või punkri eri osadest;
3) kui kalasaak on pandud konteineritesse, kastidesse või muudesse mahutitesse, tuleb kalaproovid võtta juhuslikult valitud mahutite erinevatest osadest;
4) proovi võtmisel ei tohi kala võtta käega, selleks tuleb kasutada kahva, labidat, kühvlit või muud sarnast abivahendit.

(7) Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud.

(8) Tindipüügil Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ei tohi alamõõdulise kala kaaspüük kaaluliselt ületada 2% kogusaagist.

(9) Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük antud liigi püügivõimaluste katteks.»;

61) lisa 1 pealkirjast jäetakse välja sõna «ankurdamata»;

62) lisas 1 real järjekorranumbriga 8 asendatakse kolmandas veerus sõnad «Sämi sillani» sõnadega «Linnuse veski paisuni»;

63) lisas 1 real järjekorranumbriga 12 asendatakse kolmandas veerus sõnad «lähtest Reopalu jõe suudmeni» sõnadega «Vodja jõe suudmest Reopalu jõe suudmeni»;

64) lisast 3 jäetakse välja read järjekorranumbritega 38, 51 ja 79;

65) lisas 3 real järjekorranumbriga 54 asendatakse teises veerus sõnad «Nuutri oja» sõnadega «Nuutri jõgi»;

66) lisasse 4 lisatakse read järjekorranumbritega 23 ja 24 järgmises sõnastuses:

23. Kärdla oja 1639
24. Nuutri jõgi 1640

67) lisas 5 asendatakse tabel tabeliga järgmises sõnastuses:

Kalaliik Veeala, kus alammõõt kehtib1 l2, cm L3, cm
Lõhe jõgedes 55 60
Meriforell (iherus)     50
Jõeforell   32 36
Rääbis   10 12
Siig   30 35
Meritint   10 12
Haug   40 45

Angerjas

merre suubuvates jõgedes   35
Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves   55
teistes siseveekogudes   50
Säinas meres ja sinna suubuvates jõgedes 32 38
Linask   25 30
Latikas Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões 30 35
Vimb   26 30
Luts Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ja Võrtsjärves   40

Koha

meres ja sinna suubuvates jõgedes 38 44
Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves 40 46
Võrtsjärves 45 51
teistes siseveekogudes 40 46

Lest

alapiirkonnas 28   21
alapiirkondades 29 ja 32   18
Jõevähk4   10  
Ahven meres 16 19

§ 2.  Paragrahvi 1 punktid 3 ja 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2007. a.

Peaminister Andrus ANSIP

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigikantselei istungiosakonna juhataja
riigisekretäri ülesannetes Aivar RAHNO