Teksti suurus:

Tallinna Tehnikakõrgkooli põhimäärus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.09.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.02.2009
Avaldamismärge:

Tallinna Tehnikakõrgkooli põhimäärus

Vastu võetud 06.11.2003 nr 275
RT I 2003, 71, 474
jõustumine 17.11.2003

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

23.08.2004 nr 276 ( RT I 2004, 63, 446) 1.09.2004

7.09.2006 nr 197 (RT I 2006, 40, 304) 23.09.2006

Määrus kehtestatakse « Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 2 ja « Rakenduskõrgkooli seaduse» § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Õppeasutuse haldusala ja liik

(1) Tallinna Tehnikakõrgkool (edaspidi kõrgkool) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel.

(2) Kõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§2. Kõrgkooli asukoht

(1) Kõrgkool asub Tallinnas. Kõrgkooli struktuuriüksused võivad asuda mujal Eestis.

(2) Kõrgkooli postiaadress on Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn.

§3. Pitsat, arveldusarve ja eelarve

Kõrgkoolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja arveldusarve.

§4. Tegevuse eesmärk

Tallinna Tehnikakõrgkooli tegevuse eesmärgiks on pakkuda riigisiseselt ja rahvusvaheliselt tunnustatud konkurentsivõimelist koolitust ning viia läbi rakendusuuringuid tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas ning keskkonnakaitse ja transporditeenuste õppesuunal.

§5. Tegevusvaldkond ja õppekava tüüp

Kõrgkooli tegevusvaldkonnad on:
1) kõrgharidusega spetsialistide ettevalmistamine rakenduskõrgharidusõppe ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel;
2) rakendusuuringute läbiviimine ja arendustegevus;
3) täienduskoolituse korraldamine.

§6. Kõrgkooli ülesanded

Kõrgkool:
1) loob kõrgkooli liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides;
2) hangib õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid;
3) arendab koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega;
4) korraldab põhitegevusest tulenevaid konverentse, seminare ja muid üritusi;
5) tegeleb nõustamisega tehnikaalade, arhitektuuri ja ehituse, transporditeenuste ja keskkonnakaitse õppesuundadel;
6) korraldab õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja väljaandmist ning annab õppekirjanduse kasutamise soovitusi;
7) osutab põhimäärusega kehtestatud ulatuses põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid.

2. peatükk
REKTOR

§7. Rektori pädevus

Kõrgkooli juhib rektor. Rektor vastutab kõrgkooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§8. Rektori ülesanded

Rektor:
1) teostab oma pädevuse piires kõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
2) esindab kõrgkooli «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste ulatuses;
3) võib volitada prorektoreid või teisi kõrgkooli töötajaid tegema kõrgkooli nimel tehinguid talle põhimäärusega antud volituste piires;
4) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad;
5) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused;
6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korraldamise eest;
7) tagab kõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
8) kinnitab kõrgkooli eelarve ning tagab selle täitmise;
9) käsutab kõrgkooli eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
10) on aruandekohustuslik kõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu) ning haridus- ja teadusministri ees ning vastutab õigusaktidest tulenevate andmete Haridus- ja Teadusministeeriumile esitamise eest;
11) esitab haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks kõrgkooli õppekavad;
12) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
13) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi;
14) kuulutab välja avaliku konkursi vabadele õppejõu ja teadustöötaja ametikohtadele;
15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kõrgkooli töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid;
16) juhatab nõukogu tegevust;
17) tagab nõukogu otsuste täitmise;
18) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
19) täidab teisi «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.

§9. Rektori õigusaktid

Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§10. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

(1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 7 lõikele 1 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib, muudab ja lõpetab rektoriga töölepingu.

(2) Rektori ametikohale valitud kõrgkooli töötaja tööleping peatatakse tema rektoriks oleku ajaks ning rektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatud korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.

(3) Rektori ametitunnus on rektori ametiraha, mille statuudi kinnitab kõrgkooli nõukogu.

§11. Rektorile umbusalduse avaldamine

(1) Nõukogul on õigus rektorile umbusaldust avaldada.

(2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt ühe kolmandiku nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega.

(3) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks.

§12. Rektoraat

(1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, kelle koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel.

(2) Kõrgkooli prorektorid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit vastavalt temalt saadud volitusele.

(3) Prorektori ametikohale nimetatud kõrgkooli töötaja tööleping peatatakse tema prorektoriks oleku ajaks ning prorektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatud korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel.

§ 121. Professorite kogu

(1) Professorite kogu on rektorile akadeemilistes küsimustes nõuandev organ.

(2) Professorite kogusse võivad kuuluda kõik kõrgkoolis töötavad koosseisulised professorid, kellele professorite kogu on teinud vastavasisulise ettepaneku. Professorite kogu juhib professorite kogu vanem, kelleks on vanim korraline professor, kes töötab vähemalt 51-protsendilise koormusega.

(3) Professorite kogu koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga.

[RT I 2006, 40, 304 – jõust. 23.09.2006]

3. peatükk
NÕUKOGU

§13. Nõukogu pädevus ja koosseis

(1) Kõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

(2) Nõukogu esimees on rektor.

(3) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, professorite kogu vanem, üks õppejõudude esindaja igast teaduskonnast ja üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust.

[RT I 2006, 40, 304 – jõust. 23.09.2006]

§14. Nõukogu ülesanded

Nõukogu:
1) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid käesoleva põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
2) võtab vastu kõrgkooli arengukava ning esitab selle haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks;

[RT I 2006, 40, 304 – jõust. 23.09.2006]

3) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
5) võib avaldada rektorile umbusaldust;
6) kinnitab õppekorralduse eeskirjad;
7) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelmiste õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
8) võib kehtestada magistriõppe olemasolul selle alustamise tingimusena «Rakenduskõrgkooli seaduses» sätestatust pikema töökogemuse nõude tulenevalt õppesuuna eripärast;
9) kinnitab kõrgkoolis korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra;
10) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat kõrgkooli lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) saamise korra;
11) võib nimetada kõrgkoolis vähemalt 10 aastat professorina töötanud pensionile siirduva õppejõu emeriitprofessoriks;
12) võib teha rektorile ettepaneku sõlmida kõrgkoolis ametis olevate vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikutega tööleping määramata ajaks;
13) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja;
14) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra;
15) kinnitab eelarve täitmise aruande;
16) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte teaduskonda;
17) kinnitab lõputööde kaitsmise komisjonide esimehed ja liikmed kõrgkooli nõunike kogu esitatud ettepanekute alusel;
18) kuulab ära rektori, prorektorite ja dekaanide tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud kõrgkooli, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes;
19) otsustab kõrgkooli liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides;
20) kehtestab kõrgkooli sümbolid (logo, lipp, märk, ametiraha, medal jm);
21) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
22) kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks;
23) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra;
24) kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
25) nimetab vajadusel õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
26) võib kehtestada õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes;
27) võib moodustada komisjone ja toimkondi;
28) lahendab teisi küsimusi, mis «Rakenduskõrgkooli seaduse», põhimääruse ja teiste õigusaktide kohaselt kuuluvad tema pädevusse.

§15. Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus

(1) Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised iga kolmanda aasta juunis. Nõukogusse valitud liikme volitused algavad sama aasta 1. septembril ja kestavad kolm aastat.

(2) Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida ning õppejõudude esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida kõrgkoolis vähemalt 51-protsendilise koormusega töötavad õppejõud.

(3) Üliõpilasesinduse esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilased.

(4) Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab valimise ja hääletamise korra.

(5) Nõukogu liikme kõrgkoolist eemalviibimisel kauem kui üks semester või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel.

§16. Nõukogu töökord

(1) Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu kinnitatud ajakava alusel.

(2) Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige. Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

(3) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled nõukogu liikmed. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

(4) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord.

(5) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 14 punktides 1, 2, 5 ja 13 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

(6) Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta rektor otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab rektor otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

(7) Nõukogu istungeid protokollib rektori määratud isik.

(8) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.

4. peatükk
STRUKTUUR

§17. Struktuur

(1) Kõrgkooli struktuur jaguneb akadeemiliseks ja tugistruktuuriks.

(2) Kõrgkooli akadeemilise ja tugistruktuuri üksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

(3) Struktuuriüksuse eesmärk on täita kõrgkooli ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse, sisekorraeeskirjade ja kodukorra alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

(4) Struktuuriüksuste juhid nimetab ametisse rektor.

(5) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.

§18. Akadeemiline struktuur

(1) Akadeemilise struktuuri moodustavad:
1) teaduskonnad ja nende koosseisus olevad allüksused (osakonnad, instituudid, õppetoolid);
2) asutused;
3) keskused.

[RT I 2006, 40, 304 – jõust. 23.09.2006]

(2) Teaduskond on kõrgkooli akadeemilise struktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste valdkondade õppe-, teadus- ja arendustööd. Teaduskonna põhimääruse võtab vastu teaduskonna nõukogu ja kinnitab rektor.

(3) Teaduskonna tööd juhivad dekaan ja teaduskonna nõukogu teaduskonna põhimääruses ettenähtud korras.

(4) Osakond on teaduskonna struktuuriüksus, mis ühendab lähedasi instituute või õppetoole ning korraldab õppe-, teadus- ja arendustööd. Osakonna tööd juhivad osakonnajuhataja ja osakonna nõukogu teaduskonna põhimääruses ettenähtud korras.

(5) Instituut on osakonna struktuuriüksus, mis ühendab lähedasi õppetoole. Instituuti juhib instituudi juhataja teaduskonna põhimääruses ettenähtud korras.

(6) Õppetool on osakonna või instituudi allüksus, mis tagab õppesuuna järgimise ja arendamise ning ühendab teadus- ja arendustööga tegelevaid õppejõudusid ning teisi õppetooli tegevuse valdkonda kuuluvaid töötajaid.

(7) Õppetooli juhataja on korraline professor, kelle valib nõukogu konkursi korras viieks aastaks. Õppetooli juhataja nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor. Kui õppetooli juhataja ametikohta ei ole võimalik täita professori ametikohale kehtestatud nõuetele vastava isikuga, võib rektor dekaani esildisel kuni kolmeks aastaks kinnitada õppetoolile hoidja.

§19. Tugistruktuur

Kõrgkooli tugistruktuuri moodustavad asutused, osakonnad, talitused ja keskused, kes tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruste alusel.

5. peatükk
ÕPPEKORRALDUS

§20. Õppekava

Kõrgkoolis toimub õppetöö Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusele nr 258 «Kõrgharidusstandard» (RT I 2002, 70, 426; 105, 626; 2003, 61, 403) vastavate rakenduskõrgharidusõppe õppekavade ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridus- ja teadusminister.

§21. Üliõpilaste kõrgkooli vastuvõtmine ja kõrgkoolist väljaarvamine

Üliõpilased võetakse kõrgkooli vastu ja arvatakse kõrgkoolist välja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 11 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

§22. Õppekorralduse alused

(1) Kõrgkooli õppekorralduse alus on õppekorralduse eeskiri, milles sätestatakse õppetöö korralduse üldnõuded. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja õppevaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. Kõrgkooli õppeaasta koosneb kahest 20-nädalasest semestrist.

(2) Kõrgkoolil on õigus viia läbi õpet õppekorralduse eeskirjas nimetatud õppevormides, mis aitavad kaasa õppe eesmärkide saavutamisele.

(3) Õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamisel on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti.

(4) Üliõpilaste teadmisi hinnatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 6 lõike 2 punkti 18 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(5) Õppekava täitmisel võib kõrgkooli rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes kuni 50 % ulatuses arvestada isiku eelmisi õpitulemusi ja erialast töökogemust. Üliõpilase poolt kõrgkoolis eelnevalt saadud õpitulemusi võib kõrgkool arvestada enam kui 50 % ulatuses nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.

(6) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust.

§23. Kõrgkooli lõpetamine ja lõpudokumendid

(1) Kui on sooritatud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogutud nõutavad ainepunktid ja kaitstud lõputöö või sooritatud lõpueksamid, antakse lõpetajale diplom õppekava täitmise kohta koos akadeemilise õiendiga.

(2) Kõrgkooli lõpetanud isikule väljastab kõrgkool tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).

(3) Kõrgkooli väljaantud lõpudokumendid kantakse riiklikku registrisse «Eesti Hariduse Infosüsteem» vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 19 lõikele 4 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

6. peatükk
LIIKMESKOND

§24. Liikmeskond

Kõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased.

§25. Õppejõud ja teadustöötajad

(1) Kõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Ülikooliseaduses» (RT I 1995, 12, 119; 2003, 33, 206; 58, 387) ja «Rakenduskõrgkooli seaduses» õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid.

(2) Kõrgkooli teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses» (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237; 2002, 61, 375; 90, 521; 105, 611) kehtestatud nõudeid.

(3) Korraliste õppejõudude ametikohad nähakse ette kõrgkooli koosseisus ja need täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 23 lõikele 5 haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. Erakorraline õppejõud võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks.

(4) Õppejõudude ja teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor kõrgkooli õppeprorektori ettepanekul igaks õppeaastaks. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu.

(5) Kõrgkooli õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus ning täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel.

(6) Rektoril on õigus sõlmida õppe- või teadustööd tegevate isikutega käsunduslepinguid ning anda külalisõppejõu või külalisteaduri nimetust. Külalisõppejõul ja külalisteaduril on kõrgkooli teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused.

§26. Teised töötajad

Kõrgkooli teiste töötajate töösuhteid reguleeritakse vastavalt töösuhteid reguleerivatele õigusaktidele.

§27. Töötaja õigused ja kohustused

(1) Kõrgkooli töötajal on:
1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust;
2) õigus kasutada õppe-, teadus- ja arendustegevuseks tasuta kõrgkooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
3) kohustus kasutada kõrgkooli kasutuses olevat riigivara heaperemehelikult;
4) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kõrgkooli sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist;
5) kohustus tõsta oma erialast ja pedagoogilist kvalifikatsiooni.

(2) Kõrgkooli korralisel õppejõul on lisaks lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks, kusjuures talle säilitatakse ametipalk.

§28. Üliõpilased

(1) Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud kõrgkooli rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse.

(2) Üliõpilasel on:
1) õigus koostada individuaalne õpingukava vastavalt kõrgkooli õppekorralduse eeskirjale;
2) õigus saada kõrgkoolilt õppekorraldusalast informatsiooni;
3) õigus kuulata kõrgkoolis õppekavaväliseid loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi;
4) õigus õppekava sulgemisel või kõrgkooli tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
5) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
6) vastavalt kõrgkooli õppekorralduse eeskirjale õigus motiveeritud avalduse alusel nõuda eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
7) kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ja järgida kõrgkooli õppekorralduse ja sisekorraeeskirju;
8) õigus valida oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid teistest õppekavadest;
9) õigus tasuta kasutada õppetegevuseks kõrgkooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
10) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud kõrgkooli üliõpilasesindusse;
11) õigus esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
12) õigus saada igal õppeaastal vähemalt 8 nädalat puhkust;
13) õigus saada üks kord rakenduskõrgharidusõppes ja üks kord magistriõppes üldjuhul kuni 1 aasta akadeemilist puhkust, lisaks tervislikel põhjustel kuni 2 aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni 1 aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
14) õigus saada üliõpilaspilet vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 24 lõike 1 punktile 9 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;
15) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» (RT I 2003, 58, 387) kehtestatud tingimustel ja korras;
16) kasutada muid «Rakenduskõrgkooli seaduse», põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

§29. Üliõpilasesindus

(1) Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond viieliikmelise üliõpilasesinduse.

(2) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel teaduskondade proportsionaalse esindatuse põhimõtte alusel.

(3) Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

(4) Üliõpilasesinduse valimised toimuvad aprillikuu jooksul ning üliõpilasesindus valitakse järgmiseks õppeaastaks.

(5) Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on kindlustada järgmise üliõpilasesinduse demokraatlikud valimised.

(6) Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse poolt moodustatud valimistoimkond.

(7) Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab nõukogu. Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemuse kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul hääletamise päevast arvates.

§30. Üliõpilaskonna põhikiri

(1) Üliõpilaskonna põhikirja eelnõu valmistab ette üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja eelnõu kõrgkoolis vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmist. Igal üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja eelnõu kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist, koostab lõpliku eelnõu ja esitab selle üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks.

(2) Üliõpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond vastu kohalolijate kahe kolmandiku häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuse vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus.

(3) Vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja esitab üliõpilasesindus vähemalt kolme päeva jooksul nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele lõikes 2 nimetatud korras vormistatud hääletustulemuse.

(4) Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduste alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele.

(5) Kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, üliõpilaskonna põhikirja muutmise korral aga loobub vastavast muudatusettepanekust.

(6) Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 1–5 sätestatud korras.

7. peatükk
VARA JA FINANTSEERIMINE

§31. Vara

Kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kõrgkooli kasutusse antud riigivara «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) sätestatud korras.

§32. Finantseerimine

(1) Kõrgkooli finantseeritakse riigieelarvest (sealhulgas riikliku koolitustellimuse ulatuses), põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud ja muudest vahenditest.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium finantseerib õppekohti vastavalt riikliku koolitustellimusega määratud rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe lõpetajate arvule.

(3) Kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse finantseerimine toimub vastavalt «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele».

(4) Kõrgkoolil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid täiendus- ja tasemeõppes, sealhulgas eksternõppes, rakendusuuringute läbiviimisel ja lepingulistes arendustöödes; erialases nõustamises ja kirjastamistegevuses tehnikaalade, arhitektuuri ja ehituse, transporditeenuste ning keskkonnakaitse õppesuundadel; liikmeskonna valmistatud toodete ja osutatud teenuste turustamisel ning üliõpilastele majutusteenuse osutamisel. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.

8. peatükk
ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

§33. Aruandlus

Kõrgkool peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras.

§34. Kontroll

Kõrgkooli majandustegevust ning kõrgkooli kasutusse antud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.

§35. Järelevalve

Kõrgkooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium seaduses sätestatud korras.

9. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§36. Kõrgkooli õigusaktide põhimäärusega vastavusse viimine

Kõrgkooli rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse 120 päeva jooksul põhimääruse jõustumise päevast arvates.

§37. [käesolevast tekstist välja jäetud]

 


 

/otsingu_soovitused.json