15.07.2003 nr 199 ( RT I 2003, 54, 370) 19.07.2003
27.03.2004 nr 91 ( RT I 2004, 21, 143) 10.04.2004
21.04.2004 nr 119 ( RT I 2004, 29, 202) 1.05.2004
10.05.2005 nr 96 (RT I 2005, 28, 201) 27.05.2005
12.09.2006 nr 201 (RT I 2006, 40, 308) 23.09.2006, osaliselt 1.01.2007
Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse»
§ 17 lõike 1 ja §19 lõike 4 ning «Majandusvööndi
seaduse» §6 lõike 1 punkti 1 alusel.
[RT
I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib kalapüüki siseveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis ja agarikupüüki meres.
(11) Määrus reguleerib kalapüüki meres niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid.
(2) Kaitsealadel toimub kala- ja agarikupüük vastavalt käesolevale määrusele ja konkreetsel kaitsealal kehtivale korrale.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
2. peatükk
NÕUDED
KALAPÜÜGIVAHENDITELE
1. jagu
Lubatud
kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldus
§2. Lubatud kalapüügivahendid
Lubatud kalapüügivahendid on õngpüünised, allveepüügivahendid, vähipüügivahendid, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.
§3. Õngpüünised
(1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.
(2) Lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5
ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil
kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja
ujukiga;
2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist,
õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi,
lisaraskuse ja nn peibutustirguga;
3) käsiõng, mis koosneb ridvast,
õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust
või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või
noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
4) vedel, mis koosneb
õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja
lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
5) sikuti, mis koosneb
lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust
ja võib olla varustatud vahetrossiga;
6) lendõng, mis koosneb ridvast,
rullist, heitenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest konksust,
ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
7) haakeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest
nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline
kaugus ei ületa 15 mm;
8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist,
raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, ning võib
olla varustatud ridva ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
9) und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ja võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
10) [kehtetu – RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
[punkti 11 sõnastus kuni 31.12.2006]
11) põhjaõngejada – koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning on asetatud veekogu põhja;
[punkti 11 sõnastus alates 1.01.2007]
11) õngejada, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1–23), artikli 2 punkti b alapunktis iii.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 1.01.2007]
[punktid 12 ja 13 kehtetud alates 1.01.2007 - RT I 2006, 40, 308 – jõust. 1.01.2007]
12) triivõngejada – koosneb ankurdamata õngeliinist ja sellele lipsude abil
kinnitatud õngekonksudest ning triivib hoovuse või tuule toimel;
13) mail –
koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud
õngekonksudest, mis on ujukite või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale
tõstetud.
(3) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud ning kuni kolme kuni kolmeharulise konksuga varustatud peibutis.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(4) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks.
(5) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.
(6) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.
(7) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.
(8) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§4. Allveepüügivahendid
(1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse vee all viibides.
(2) Lubatud allveepüügivahendid on:
1) harpuunpüss – mehhaaniline või
pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;
2) harpuun – kidadega või ilma
nendeta kuni kolmeharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või
torgatakse kalasse.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
§5. Vähipüügivahendid
Lubatud vähipüügivahendid on:
1) vähinatt – söödastatav kuni 50 cm
läbimõõduga tõstevõrk;
2) vähimõrd – söödastatav lõkspüünis läbimõõduga alla
ühe meetri, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning mille avade arv ei ole üle
kolme.
§6. Nakkepüünised
(1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.
(2) Lubatud nakkepüünised on:
1) nakkevõrk, mis on kirjeldatud nõukogu
määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis i. Võrkude piirarvu ja
püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille
ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
2) abar, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis ii;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
3) seisevvõrk – ankurdatud nakkevõrk;
4) triivvõrk – ujuv ankurdamata
nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja võib olla kinnitatud
püügialusele;
5) raamvõrk – silmadest läbiaetud horisontaalsete ja
vertikaalsete pinedega nakkevõrk;
6) võrgujada – omavahel ühendatud kaks või
enam nakkevõrku.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§7. Lõkspüünised
(1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud.
(2) Lubatud lõkspüünised on:
1) mõrd – juhtaia, tiibade, mis moodustavad
kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega
lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv
piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7;
2) –4) [kehtetud - RT I 2005, 28,
201 – jõust. 27.05.2005]
5) kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam – juhtaia,
karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga
lõkspüünis;
6) [kehtetu - RT I 2005, 28,
201 – jõust. 27.05.2005]
7) silmutorbik – kooniline kuni 30 cm
suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;
8) silmumõrd – kuni 0,5 m
suu kõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel
puuduvad juhtaed ja tiivad.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(3) Mõrra lubatud alaliigid on:
1) avaveemõrd – mõrd, mille suu kõrgus on
üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või
kariaia rakendatud osa pikkust;
2) ääremõrd – mõrd, mille suu kõrgus ei ületa
3 m;
3) rivimõrd ehk angerjarüsa – tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd
suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme
pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;
4)
juhtaiata mõrd – ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma
nendeta mõrd, millel puudub juhtaed;
5) jõemõrd – mõrd, mis koosneb kuni
kahest mõrrakerest, juhtaiast ja tiibadest, mis ei moodusta kariaeda;
6)
mõrrajada – kaks või enam samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil
omavahel ühendatud mõrda.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§8. Kurnpüünised
(1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega.
(2) Lubatud kurnpüünised on:
1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega
veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk
hirmutina;
2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja
pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud
alal;
3) kaldanoot – veonoot, millega loomus veetakse kaldale;
4)
pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või
jääle;
5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud
võrkkotist;
6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele
kinnitatud võrgulinast;
7) tõstevõrk – horisontaalselt vette asetatav
tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on
ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt
1 meeter;
8) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle
80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein.
§9. Traalpüünised
(1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti.
(2) Lubatud traalpüünised on:
1) traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu
määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
2) põhjatraalnoot – traalnoot, mis on varustatud grunttropiga;
3)
pelaagiline traalnoot – traalnoot, millel grunttropp puudub;
4) agariku tragi
– jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(3) Grunttropp – käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus.
§10. Kirjeldamata püügivahendite ja -viiside kasutamine
Käesolevas määruses kirjeldamata või põhimõttelt uute kalapüügivahendite või püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.
2. jagu
Piirangud ja
nõuded püügivahenditele ja -viisidele kõikides veekogudes
§11. Piirangud püügivahendite kasutamisele
Kõikides veekogudes on keelatud:
1) püüda kala müttamisega, elektriga,
mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a harrastuslikul
allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
2) sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, välja arvatud
Võrtsjärvel ja määruse §-s 35 toodud juhtudel. Vabaks tuleb jätta väina või
veekogu ristlõike sügavaim osa;
3) kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja
märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes
liikumatu, triivpüünis liigub tuule või hoovuse toimel;
4) seisevpüüniste,
välja arvatud silmutorbik, vähinatt ja õngpüünis, asetamine püügile lähemale kui
50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele, välja arvatud juhul, kui käesolevas
määruses on sätestatud teisiti;
5) kinnitada võrkpüünistele tarindeid, mis
võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust alla lubatu, välja arvatud
määruse §-s 12 toodud juhtudel;
6) [Kehtetu - RT I 2006, 40,
308 – jõust. 23.09.2006]
7) kasutada allveekalapüügil autonoomset
hingamisvahendit ja kunstlikku valgustust;
8) kasutada allveekalapüügil
harpuuni ilma harpuunpüssita, välja arvatud lesta või kammelja püügiks.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
§12. Lubatud tarindid
(1) Erandina § 11 punktis 5 sätestatust on siseveekogudes lubatud
kasutada:
1) põhjanooda pära alumise osa kulumise kaitseks jämedamast niidist
(nöörist) katet, mis on valmistatud samast kiust kui pära noodalina ning mille
pikkus ei ületa 3/4 pära silindrilise osa pikkusest. Kattekoti võib kinnitada
pärale ainult piki eesmist ja külgmist äärt;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
2) põhjanooda pära tugevuse tõstmiseks pära silindrilise osa välisküljele kinnitatud silindrilist tugevduskotti, mille silmasuurus peab olema vähemalt kaks korda suurem kui päras, kuid mitte alla 80 mm;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
3) põhjanootade päras kinnitatud mittepöörduvat pujust või horisontaaltasapinnaga viltust, pära lõpu poole tõusvat noodalinast paneeli (edaspidi tõusutee), mille silmasuurus on väiksem kui päras. Pujus või tõusutee võib olla kinnitatud kas pära sees või selle ees ja selle kinnitamise kaugus noodapära lõpust peab olema vähemalt kolm korda suurem kui pujuse või tõusutee pikkus.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tugevduskott võib olla kinnitatud noodapärale:
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
1) piki eesmist äärt ja tagumist äärt ning
2) jamatud või kootud poole
silma lisamisega ühte ja sama pära põikisilmarida pidi või piki seda.
(3) Meres on traalnoodal ja põhjanoodal lubatud kasutada tarindeid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklitele 5 ja 6
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
§13. Püügivahendite kontrollimise sagedus
(1) Kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi riknemise püünises.
(2) Merel peab püüniste kontrollimise sagedus vastama nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 8 lõigetes 2 ja 3 toodud nõuetele.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
§14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes
(1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.
(11) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad Narva jões hüdroelektrijaama tammist suudmeni silmutorbikute jadad olema tähistatud kaldapoolses otsas ujuva poiga, millele on märgitud kalapüügiloa number ja jadas olevate silmutorbikute arv.
(12) Sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes tuleb võrgujadad ja lõkspüünised, mis on asetatud kombineeritult ehk labürinti, tähistada avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga ning muudes väljaulatuvates tippudes värviliste poidega.
(2) Kui seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.
(3) Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m.
(4) Lõikes 1 nimetamata siseveekogudes määrab tähistusviisi loa väljaandja, arvestades püügipiirkonna eripära.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§15. Nõuded püügivahendite tähistamisele territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili
(1) Meres territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili peavad seisev- ja triivpüünised olema tähistatud läänesektoris 180º – 360º (kaasa arvatud) lääne (edaspidi W) toodriga, millel on 2 ülestikku asetatud lippu, 2 helenduvat triipu ja vajadusel 2 topituld ning idasektoris 00º – 180º (kaasa arvatud) ida (edaspidi E) toodriga, millel on 1 lipp, 1 helenduv triip ja vajadusel 1 topituli.
(2) Püüniste jada pikkusega üle 1 meremiili peab lisaks lõikes 1 toodud nõuetele olema varustatud ka jada keskkohal asuva E toodriga, millel on valge lipp.
(3) Triivivad püünised ja nende jadad tuleb kummaski otsas tähistada E toodriga. Tähistama ei pea püünist laevaga ühendavat otsa.
(4) Merepinna lähedal asuvad uputatud püünised ja nende jadad peavad olema tähistatud toodriga, mille tipus on kerakujuline signaalmärk läbimõõduga vähemalt 25 cm ja millel on helenduv triip ning topituli.
(5) Toodrid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) toodrite püünistele
kinnitamise nöörid ehk otsad peavad olema põhja vajuvast materjalist või olema
uputatud raskustega;
2) tooder peab ulatuma merepinnast vähemalt 1,5 m
kõrgusele;
3) toodrite lipud peavad olema neljakandilised külje pikkusega
vähemalt 40 cm ja kahe ülestikuse lipu vahekaugus peab olema vähemalt 20 cm ning
alumise lipu kõrgus veepinnast ei tohi olla alla 80 cm. Ühte ja sama püünist või
püünistejada tähistavate toodrite lipud peavad olema ühte värvi ja
ühesuurused;
4) toodrite tuled peavad olema kollased ja andma ühe plingi iga
5 sekundi tagant ning olema nähtavad vähemalt 2 meremiili kaugusele;
5)
toodrite helenduvad triibud peavad olema vähemalt 6 cm laiused;
6) toodrid ja
nende signaalmärgid ei tohi olla punast või rohelist värvi;
7) juhul kui
tooder on varustatud radaripeegeldiga, peab viimane olema radariga nähtav
vähemalt 2 meremiili kaugusele.
§16. Nõuded püügivahendite märgistusele
Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omaniku kindlaks teha.
§17. Silmasuuruse mõõtmine
(1) Püügivahendite silmasuurust mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala.
(2) Mõõtekiil surutakse märja võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine.
(3) Meres mõõdetakse kalapüügivahendite silmasuurust vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 129/2003, millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 22, 25.01.2003, lk 5–14).
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
3. jagu
Piirangud ja
nõuded püügivahenditele ning -viisidele sise- ja territoriaalmeres
ning majandusvööndis
1. jaotis
Traalpüük
§18. Aastaringsed püügikeelud ja nõuded püügivahendile
(1) Aastaringselt on keelatud:
1) püüda traalpüünistega 20 m
sügavusjoonest madalamal, välja arvatud agarikupüük tragiga keskkonnaministri
poolt määratud alal;
2) püüda traalpüünistega Irbe väinas alal, mis on
piiritletud läänest Oviši majaka (57 º 34,10 N; 21º42,90 E) ja Loode majaka
(57º58,34 N; 21º58,03 E) vahelise sirgega ning idast Kolka neeme (57º45,60 N;
22º36,40 E) ja Kaavinina majaka (57º58,95 N; 22º11,77 E) vahelise sirgega;
3)
püüda Liivi lahes põhjatraalnoodaga;
4) püüda Liivi lahes laevaga, mille
masinavõimsus ei vasta nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 20 lõike 3
punktis b nimetatule.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(2) Traalpüügil Liivi lahes ei tohi traalnooda vertikaalne ava stabiilsel püügire˛iimil olla üle 12 m, mõõdetuna ülemise selise keskpunktist alumise selise keskpunktini.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§19. Tähtajalised püügikeelud
Tähtajaliselt on keelatud:
1) püüda põhjatraalnoodaga Soome lahes lääne
pool 26º00 N idapikkust – 1. veebruarist 30. juunini;
2) püüda pelaagilise
traalnoodaga Liivi lahes – 30 päeva vältel kevadperioodil. Keeluaja alguse
määrab igal aastal keskkonnaminister «Kalapüügiseaduse» § 19 lõike 3 alusel.
§- 20. ja 21 [Kehtetud - RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
2. jaotis
Mõrra- ja
kastmõrrapüük
§22. Püügikeelud
(1) Räime- ja meritindipüügil peab mõrra- ja kastmõrrapäras lina silmasuurus olema vähemalt 20 mm ning mõrra ja kastmõrra teistes osades vähemalt 24 mm.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(2) Juhtaiaga mõrra mõrrapäras peab lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.
(3) Ogalikupüügil peab mõrra lina silmasuurus olema vähemalt 12 mm.
(4) Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17,9' N ja
24º16,7' E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15,5' N ja
24º29,5' E, vahelisest ühendussirgest põhja pool:
1) peab avaveemõrra lina
silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja teistes mõrra osades vähemalt 60
mm, välja arvatud meritindipüügil 1. jaanuarist kuni 5. maini.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
2) on keelatud kasutada kahe ja enama kerega avaveemõrdu.
(5) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§23. Nõuded mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisele
Mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisel tuleb asetustiheduse osas täita
järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300
m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
2) ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema
vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas. Üle 100 m pikkuse juhtaiaga
ääremõrra püügile asetamisel kohaldatakse punktis 3 toodud nõudeid;
3)
jadasse asetatud avavee- ja ääremõrdadel piiratakse jada üldpikkust 400
meetriga, kusjuures jadade või jada ja lähima üksiku mõrra kaugus üksteisest
peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
4) kastmõrdade
kaugus üksteisest peab olema vähemalt 600 m külgsuunas ja 300 m muus suunas.
Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m;
5) rivimõrdade ja rivimõrra
jadade kaugus üksteisest ning avavee- ja ääremõrdadest peab olema vähemalt 100 m
külgsuunas ja 50 m muus suunas;
6) püügile asetatud mõrdade ja kastmõrdade
kaugus jõesuudmesse ehitatud sadamamuulidest peab olema vähemalt 150 m.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
3. jaotis
Noodapüük
§24. Nõuded silmasuurusele
Meres on keelatud kasutada nootasid, välja
arvatud seisevnoodad, mille võrgulina silmasuurus on väiksem kui:
1) 24 mm
meritindipüügil;
2) 48 mm punktis 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 II
lisas nimetamata kalaliikide püügil vastavas piirkonnas või vastava vahendiga.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
4. jaotis
Võrgu- ja
õngepüük
§25. Püügikeelud
(1) Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega
58º17,9' N ja 24º16,7' E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega
58º15,5' N ja 24º29,5' E, vahelist ühendussirget on keelatud kasutada:
1)
nakkevõrku kõrgusega üle 2 meetri – aastaringselt;
2) nakkevõrku
silmasuurusega alla 96 mm, välja arvatud meritindi püügil, ja õngejada –
aastaringselt;
3) nakkevõrku – 1. maist 30. juunini.
(2) Lõhe- ja meriforellipüügil meres kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklis 17 sätestatut.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(3) Lõhepüügil sisemeres on keelatud kasutada õngekonksu, mille teraviku kaugus konksuäärest on alla 19 mm.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§26. Nõuded silmasuurusele
(1) Nakkevõrgu silmasuurus peab olema:
1) meritindipüügil 24–40 mm;
2)
räimepüügil vähemalt 28 mm.
(2) Lõikes 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm.
(3) On keelatud kasutada ankurdatud ujuvvõrke, mille silmasuurus on väiksem kui 157 mm.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
§27. Üldnõuded seisevvõrkude ja nende jadade püügile asetamisele
(1) Seisevvõrkude ning nende jadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m.
(2) Seisevvõrgujada suurim pikkus alla 20 m sügavusel merealal ei tohi ületada 700 m.
(3) Püügile asetatud seisevvõrkude ja nende jadade kaugus jõesuudmesse ehitatud sadamamuulidest peab olema vähemalt 150 m.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
§28. Nõuded püügivahenditele lõhe- ja meriforellipüügil
(1) Lõhe- ja meriforellipüügil on lubatud:
1) ühel laeval asetada püügile
kuni 2000 triivõnge;
2) hoida lõhet ja meriforelli püüdval laeval tagavaraks
kuni 200 õngekonksu üle nende üheaegselt püügile asetamiseks lubatud hulga.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud varupüünised tuleb hoida kasutusel olevaist püünistest eraldi.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
§29. [Kehtetu - RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
4. jagu
Piirangud ja
nõuded püügivahenditele ning -viisidele siseveekogudes
1. jaotis
Piirangud ja
nõuded Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves
§30. Püügikeelud
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
1) traalpüük –
aastaringselt;
2) püük põhjanoodaga lõuna pool Praaga küla ja Ostrovtsõ küla
ühendavat sirget – aastaringselt;
3) püük seisevpüünistega jäävabal ajal
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 300 m laiusel alal tähistatud faarvaatri kogu
pikkuses;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
4) püük põhjanoodaga Peipsi järves – 1. jaanuarist 1. aprillini, välja
arvatud jääalune püük, ja 1. maist 1. septembrini;
5) püük nakkevõrguga 6.
maist 31. augustini;
6) püük nakkevõrguga kaldast arvates 1 km laiusel
veealal Peipsi järves ja 500 m laiusel veealal Lämmi- ja Pihkva järves – 20.
oktoobrist 20. novembrini;
7) [kehtetu - RT I 2005, 28,
201 – jõust. 27.05.2005]
8) püük mõrraga Pihkva järves ja Lämmijärves
lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat sirget – 15. maist 15.
juunini;
9) püük Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja
Sigovitsi neeme ühendavat sirget püüvõrguga – 15. maist 15. juunini ja teiste
kurnpüünistega – 15. maist 15. augustini;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
10) aastaringselt seisevpüünistega püük jõesuudmesse ehitatud sadamamuulidele lähemal kui 150 m.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
§31. Nõuded silmasuurusele
(1) Silmasuurus peab olema:
1) mõrra päras vähemalt 20 mm, kariaias ja
juhtaias vähemalt 24 mm, välja arvatud tindipüügil;
2) mõrras tindipüügil
vähemalt 10 mm;
3) nooda, välja arvatud põhjanooda, päras vähemalt 40 mm ja
tiibades vähemalt 48 mm;
4) põhjanooda päras vähemalt 48 mm ja tiibades
vähemalt 40 mm.
(2) Keelatud on kasutada püügil nakkevõrguga:
1) kaldast arvates 1 km
laiusel veealal Peipsi järves ning 500 m laiusel veealal Lämmijärves ja Pihkva
järves muid silmasuurusi kui 56–80 mm;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
2) kaldast kaugemal kui 1 km Peipsi järves ning kaldast kaugemal kui 500 m
Lämmijärves ja Pihkva järves väiksemat silmasuurust kui 130 mm, välja arvatud
siiapüügil;
3) siiapüügil kaldast kaugemal kui 1 km väiksemat silmasuurust
kui 96 mm.
(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada nakkevõrgu või põhjanooda silmasuurust, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe (RT II 1994, 25, 87) alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§32. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves tuleb seisevpüüniste asetustiheduse osas
täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade ja 1–3 m suu kõrgusega ääremõrdade
kaugus üksteisest peab olema vähemalt 500 m;
2) tindipüügile asetatud mõrra
kaugus teistest mõrdadest peab olema vähemalt 50 m;
3) Peipsi järves ei tohi
seisevvõrgujada pikkus ületada 700 m, jadade kaugus üksteisest peab olema
kaldast arvates 1 km laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1 km
vähemalt 500 m;
4) Lämmi- ja Pihkva järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus
ületada 500 m, jadade vaheline kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 500
m laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 500 m vähemalt 500 m;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
5) Lämmi- ja Pihkva järves peab kaldast kaugemal kui 500 m nakkevõrkude ja mõrdade vaheline kaugus üksteisest olema vähemalt 500 m;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
6) mõrrajada kogupikkus ei tohi ületada 700 m ja mõrrajadade kaugus
üksteisest peab olema vähemalt 500 m;
7) mõrrajada moodustavate mõrdade
vahekaugus üksteisest ühel pool mõrrajada põhijuhtaeda ei tohi olla suurem kui
100 m.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
2. jaotis
Piirangud ja
nõuded teistes siseveekogudes
§33. Püügikeelud
(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, on
keelatud:
1) traalpüük – aastaringselt;
2) püük nakkevõrgu, liivi ja
kuuritsaga lõheliste kudejõgedes, mis on määratud «Looduskaitseseaduse» § 51
lõike 2 alusel – aastaringselt;
3) püük merre suubuvates jõgedes ja ojades
mõrraga, välja arvatud püük Nasva jõel ning püük silmumõrra ja silmutorbikuga;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
4) püük nakkevõrguga Pärnu jões Sindi tammist mereni – aastaringselt;
5)
püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega , allveepüügivahenditega ja unnaga
lisas 1 nimetatud jõgedes või nende osades – aastaringselt;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
6) püük nakkevõrguga Narva jões allpool hüdroelektrijaama tammi – 1. juunist
1. detsembrini;
7) püük Agali, Ahja, Kaevandu, Kalli, Koosa ja Emajões
mõrdadega, kui nende vahekaugus on alla 250 m;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
8) püük nakkevõrguga 1. aprillist 31. maini, välja arvatud Võrtsjärves, kus nakkevõrguga püük on keelatud jääkatte lagunemisest 31. augustini, jääkatte puudumisel – 1. aprillist 31. augustini;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
9) püük seisevpüünistega Võrtsjärves Tondisaare – Pähksaare joonest mõlemale
poole 250 m ulatuses – jääkatte lagunemisest 1. novembrini, jääkatte
puudumisel 1. aprillist 1. novembrini;
10) püük Võrtsjärves mõrraga,
mille tähiste vaheline kogupikkus ületab 175 m;
11) püük Võrtsjärves jadasse
asetatud mõrdadega, kui jada üldpikkus ületab 1000 m või jadade pikivahe on alla
50 m;
12) püük silmumõrra ja silmutorbikuga 1. märtsist 30. juunini;
13)
püük Nasva jões jõemõrraga, mille suu kõrgus ületab 3,5 m, suu laius 5 m,
juhtaia pikkus 50 m, vahetiiva pikkus 15 m ja kaldatiiva pikkus 40 m. Jõemõrdade
vahekaugus üksteisest ei tohi olla väiksem kui 100 m. Mõrdadevahelist kaugust
määratakse püügileasetatud mõrra pärast kuni järgmise mõrra tiiva otsani;
14)
püük Nasva jões 1. aprillist 31. maini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge,
käsiõnge ja spinninguga;
15) püük spinningu ja lendõngega Jägala jões
Linnamäe tammist suudmeni ja Pirita jões Vaskjala tammist suudmes asuva muuli
lõpuni 1. septembrist 31. detsembrini;
16) püük põhjaõngega,
allveepüügivahenditega ja unnaga Pada jões, Avijões lähtest Mustvee–Jõhvi
maanteeni, Loobu jões lähtest Joaveski paisuni ning Valgejões lähtest Kotka
paisuni.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(2) Jägala jões Linnamäe tammist Peetri-Jaani saareni ja Peetri saare ümbruses on kalapüük vees viibides keelatud aastaringselt, välja arvatud püük silmumõrra ja silmutorbikuga.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(3) Lõheliste kudejõgedes on käesoleva määruse §41 lõike 1 punktides 2 –4 toodud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega.
(4) Keskkonnaminister võib lõike 1 punktis 15 nimetatud jõgedel lubada kalastuskaardi alusel püüki spinningu ja lendõngega.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
§34. Nõuded silmasuurusele
(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi järves, Lämmijärves ja Pihkva järves
ning Võrtsjärves, peab silmasuurus olema:
1) mõrras vähemalt 24 mm;
2)
nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 60 mm.
(2) Võrtsjärves peab silmasuurus olema:
1) mõrra päras vähemalt 36 mm,
mõrra kariaias ja juhtaias vähemalt 48 mm;
2) nooda päras vähemalt 40
mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 130 mm.
§35. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele
Erandina § 11 punktis 2 sätestatust on väljarändava sissetoodud angerja
püügil lubatud püügivahenditega tõkestada kala liikumist kogu jõesängi
laiuses:
1) Amme jões väljavoolul Kuremaa järvest;
2) Amme jões
väljavoolul Kaiavere järvest;
3) Mudajões väljavoolul Saadjärvest.
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
3. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIL
1. jagu
Kalapüügi
keeluajad ja keelualad
§36. Püügikeelud k��ikides veekogudes
Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike:
1) tuur;
2)
harjus;
3) tõugjas;
4) säga.
§37. Kalapüügi keeluajad ja -alad meres
(1) Meres on keelatud:
1) kalapüük Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala,
Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punapea jõe ja Pidula oja suudmele lähemal kui
1000 m – aastaringselt;
2) kalapüük määruse lisas 2 loetletud jõgede ja ojade
suudmetele lähemal kui 500 m – 15. augustist 31. detsembrini;
3) kalapüük
määruse lisas 3 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m, välja
arvatud püük lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist kuni 31. maini;
4)
kalapüük määruse lisas 4 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m –
1. septembrist 30. novembrini;
5) aastaringselt kalapüük Pärnu lahes Pärnu
jõe parempoolsest muulist (vaadatuna allavoolu) läände jääval 500 m laiusel
alal, mida piirab põhjast kaldajoon, idast muul, lõunast mõtteline joon, mis
kulgeb muuli otsast kuni punktini koordinaatidega 58º22,1 ' N, 24º27,3' E ja
läänest mõtteline joon, mis läbib punkte koordinaatidega 58º22,1' N, 24º27,3' E;
58º22,4' N, 24º27,7' E ja 58º22,7' N, 24º28,1' E;
6) aastaringselt kalapüük
Pärnu lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe vasakpoolse muuliga (vaadatuna
allavoolu), rannajoonega ja Side tänava mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga,
mis läbib punkte koordinaatidega 58 º 22,3 ' N, 24 º 30,3' E ja 58 º 21,6' N, 24
º 29,7' E ning viimasega punktis koordinaatidega 58 º 21,6' N, 24 º 29,7' E
ristuva ja muuli otsa läbiva liiniga, välja arvatud tindipüük mõrdadega 1.
märtsist kuni jääkatte lagunemiseni;
7) kalapüük Pärnu lahes Madalmurru
piirkonnas Uulu madalikul tähistatud alal, mis on piiratud kirdest kaldajoonega,
kagust mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58º20,7' N, 24º34,2'
E; 58º20,0' N, 24º32,5' E ja 58º18,9' N, 24º29,9' E ja loodest mõttelise
joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58º18,9' N, 24º29,9' E; 58º20,2' N,
24º32,0' E ja 58º21,1' N, 24º33,6' E – 15. aprillist 15. juulini;
8) kalapüük
Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mis jääb kaldajoone ning Elda panka,
Vilsandi majakat ja Jaagarahu sadamat läbivate sirgete vahele – 1. oktoobrist
30. novembrini;
9) kalapüük Hullo lahes põhja pool sirget, mis läbib punkte
koordinaatidega 58º57,3' N põhjalaiust, 23º13,06' O idapikkust ning 58º57,3' N
põhjalaiust, 23º17,06' O idapikkust – 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni,
jääkatte puudumisel 31. detsembrini;
10) kalapüük Sviby lahe idaosas alal,
mis paikneb Upholmi neeme Hobulaiu põhjatipuga ja edasi Hobulaiu lõunamajakat
Sviby sadamaga ühendavate sirgete vahel – 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni,
jääkatte puudumisel 31. detsembrini;
11) kalapüük Haapsalu Tagalahes
Uuemõisa–Tahuküla joonest ida poole täies ulatuses – jääminekust (jääkatte
puudumisel 15. märtsist) kuni 15. maini;
12) kalapüük kutselise
kalapüügi vahenditega Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelisel alal, mis
lõunast on piiratud Selgrundi poolsaare tippu ja Kappelskotteni neeme tippu
ühendava sirgega ning põhjast Väike-Pakri Vatnesi neeme põhjakaldaga
paralleelselt Suur-Pakrini tõmmatud sirgega;
13) kalapüük Koolimäe lahes
alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele lähemale kui 500 m – jääkatte lagunemisest
(jääkatte puudumisel 15. märtsist) kuni 15. maini;
14) aastaringselt kalapüük
Vaemla lahes punktide 58º49,3' N, 22º54,6' E ja 58º49,2' N, 22º53,4' E
ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide 59º01,4' N, 22º30,9' E ja 59º01,5' N,
22º31,3' E ühendusjooneni;
15) kalapüük Soonlepa lahes Talilaidu, Saarnaki
laiu põhjatippu ja Salinõmme kalavastuvõtupunkti ühendavate sirgete ja
rannajoone vahelisel alal – 10. oktoobrist 20. novembrini;
16) kalapüük
Kirikulahes – aastaringselt;
17) ja 18) [kehtetud - RT I 2006, 40,
308 – jõust. 23.09.2006]
19) [kehtetu - RT
I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
20) [kehtetu - RT I 2006, 40,
308 – jõust. 23.09.2006]
21) püüda haugi 1. märtsist 30.
aprillini;
22) püüda siiga Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest
madalamal 25. oktoobrist 1. detsembrini.
23) [kehtetu - RT I 2006, 40,
308 – jõust. 23.09.2006]
24) aastaringselt kalapüük Ujula abajas põhja
pool punktide 58º 14,58' N, 22º 28,42' E ja 58º 14,58' N, 22º 28,59' E
ühendusjoont, välja arvatud kalapüük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja sikutiga ning
ajavahemikus 1. novembrist kuni 31. märtsini püük kurnpüünistega;
25)
kalapüük Nasva jõe suudmele lähemal kui 500 m aastaringselt, välja arvatud püük
lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga.
(2) Vooluveekogude suudmeks, kuhu on rajatud vooluveekogu pikendav muul, loetakse muuli merepoolsete otsade vahele jääv ala.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
§38. Kalapüügi keeluajad ja -alad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
1) kalapüük kutselise
kalapüügi ja allveepüügivahenditega Värska lahes lõuna pool Berezje küla ja
Kolpino saare põhjatippu ühendavat sirget – 15. maist 15. juunini;
2)
kalapüük, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, spinninguga ja
sikutiga, Peipsi järves alal, mida põhjast piirab Ostrovtsõ küla lõunatippu ja
Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18' N, 27º19,18' E) ühendav sirge,
lõunast Uhtinina neeme Sigovitsi neemega ühendav sirge – 15. maist 15.
juunini;
3) kalapüük Peipsi järves Koosa jõe suuet (58º27,2' N, 24º14,6' E)
ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18' N, 27º19,18' E) ühendavast
sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini;
4) aastaringselt kalapüük Eesti
Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele kontrolljoonele Peipsi järves lähemal
kui 200 m, Lämmi- ja Pihkva järves lähemal kui 50 m;
5) püüda rääbist
jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel 1. maist) kuni 20. juunini ja 1.
novembrist 30. detsembrini;
6) püüda peipsi siiga 20. oktoobrist 20.
novembrini;
7) püüda haugi 15. aprillist 15. maini;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
8) püüda latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 15. maist 15.
juunini;
9) püüda linaskit, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 20. juunist
20. juulini;
10) püüda koha 15. maist 15. juunini;
11) püüda lutsu
15. jaanuarist 5. veebruarini.
[RT I 2003, 54, 370 – jõust. 19.07.2003]
§39. Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Aastaringselt on keelatud kalapüük Vainupea, Riguldi, Punapea, Tirtsi,
Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a Timmkanal) jões ning Mägara, Kongla, Rihula,
Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu, Kaberla, Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa,
Loode, Poama, Õngu, Pidula ja Jämaja ojas ning Kiruma peakraavis, välja
arvatud:
1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga ;
2) vähipüük vähimõrra ja
vähinataga;
3) [kehtetu - RT I 2006, 40,
308 – jõust. 23.09.2006]
(2) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, tammidest
(paisudest) allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pärnu jões – Sindi paisust 500
m;
2) Narva jões ja selle soppides – hüdroelektrijaama paisust esimese
maanteesillani;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
3) Kunda jões – suudmest esimese hüdroelektrijaama paisuni, välja arvatud silmupüük silmutorbiku ja silmumõrraga 1. juulist 30. septembrini Lontova sillast sadamasse viiva maanteesillani;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
4) Vasalemma jões – Vanaveski tammist 1000 m;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
5) punktides 1–4 nimetatud jõgede muudest tammidest ja paisudest ning nendes punktides nimetamata jõgede tammidest ja paisudest allavoolu – 100 m.
(3) Narva jões hüdroelektrijaama tammist esimese maanteesillani võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinningu või lendõngega.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(4) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, tammidest
(paisudest), sildadest, vee sissejuhtimiskohtadest ja astangutest allavoolu
järgmises ulatuses:
1) Pada jões – Pärna küla sillast suudmeni;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
2) Toolse jões – Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
3) Selja jões – Arkna sillast suudmeni;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
4) Mustoja jões – Vihula tammist suudmeni;
5) Altja jões – Oandu tammist
suudmeni;
6) Võsu jões – Laviku tammist suudmeni;
7) Loobu jões – Joaveski
tammist suudmeni;
8) Valgejões – Kotka tammist suudmeni;
9) Pudisoo jões –
Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
10) Loo jões – Loo tammist
suudmeni;
11) Keila jões – joast suudmeni;
12) Vääna jões – Vahiküla
astangutest suudmeni.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(5) Lõikes 4 toodud püügikeeld ei kehti kaugemal kui 100 m tammist või paisust silmupüügil silmutorbiku ja silmumõrraga ning vähipüügil.
(6) Keskkonnaminister võib lõikes 4 nimetatud aladel, välja arvatud 100 m tammist allavoolu ja Keila jões, lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(7) Aastaringselt on keelatud kalapüük järgmistes jõgedes:
1) Piusa jõgi –
Kivioja suubumiskohast kuni Tartu – Petseri maantee sillani;
2) Vaidava jõgi
– Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni;
3) Peetri jõgi –kogu ulatuses.
(8) Aastaringselt on keelatud kalapüük:
1) kalatreppidel ja neist
ülesvoolu lähemal kui 50 m;
2) kutselise kalapüügi vahenditega Suures Emajões
lähtest kuni Jõesuu maanteesillani;
3) kutselise kalapüügi vahenditega
Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning
Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§40. Tähtajalised kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Keelatud on kalapüük:
1) Suures Emajões suudmest kuni Koosa jõe
alguseni – 1. maist 15. juunini;
2) kutselise kalapüügi vahenditega Väikeses
Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15.
juunini;
3) Suure Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus Pedja jõe suudmest
Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini;
4) Narva jões Narva
veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke suubuvates
veekogudes, vanajõgedes ja sootides – jäävabast veest 15. märtsist 15. maini;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
5) Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Lääniste Ahijärveni, Lääniste Ahijärves, Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
6) kalapüük Mullutu-Suurlahes – 1. aprillist 20. maini;
(2) Keelatud on kalapüük 15. septembrist 31. detsembrini järgmistes
jõgedes:
1) Pärlijõgi Võru maakonnas –kogu ulatuses;
2) Võhandu jõgi
–Jõksi järvest kuni Vagula järveni;
3) Peeli jõgi – Kolga oja suubumiskohast
kuni suudmeni.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§41. Püügikeelud kalaliikide kaupa teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Keelatud on püüda:
1) jõgedes jõesilmu 1. märtsist 30. juunini;
2)
lõhet ja meriforelli Narva, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita,
Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jões – 1. oktoobrist 30. novembrini;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
3) lõhet ja meriforelli punktis 2 nimetamata jõgedes ja ojades – 1.
septembrist 31. oktoobrini;
4) jõeforelli – 15. septembrist 31. jaanuarini;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
5) merisiiga Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini;
6) peipsi siiga 20.
oktoobrist 20. novembrini;
7) rääbist jäävabas vees – 1. maist 1. juulini ja
10. novembrist 30. detsembrini;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
8) haugi jäävabas vees – 15. märtsist 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
9) haugi Võrtsjärves jäävabas vees – 15. märtsist 30. aprillini;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
10) latikat – 1. maist 20. juunini, välja arvatud Võrtsjärves ning püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
11) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves on linaski püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
12) [kehtetu - RT
I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
13) vimba Kunda, Selja, Loobu,
Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos
lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões – 10. maist 20.
juunini;
14) koha jäävabas vees – 15. aprillist 15. juunini;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
15) jõevähki 25. septembrist 25. juulini.
(2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud tähtajal võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinninguga või lendõngega Narva ja Selja jões, Valgejões, Jägala, Pirita ja Vääna jões.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
§42. Keeluaegade muutmine
2. jagu
Kalade
alammõõdud ja kaaspüügi tingimused
§43. Kalade alammõõdud
(1) Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on toodud määruse lisas 5. Kui alammõõdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt igal pool.
(11) Tursa-, merilesta-, kammelja-, angerja- ja lõhepüügil meres kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 IV lisas sätestatut.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(2) Alammõõdud ei kehti meritindi, tursa, kammelja, lesta ja merilesta püügil lihtkäsiõngega.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada koha või haugi alammõõtu Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel , kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§44. Kaaspüügi tingimused ning kilu ja räime osakaalu määramine saagis
(1) Alamõõdulise kala kaaspüük on lubatud järgmiselt:
1) rääbist – kuni
10% arvuliselt rääbisesaagist;
2) angerjat püügil õngpüünistega – kuni 10% ja
mõrrapüügil – kuni 5% arvuliselt angerjasaagist;
3) ahvenat meres, siiga,
vimba, latikat, haugi, säinast, lutsu, linaskit – kuni 5%, võrgupüügil – kuni 8%
arvuliselt selle kalaliigi saagist;
4) koha – kuni 5%, võrgupüügil kuni 8%,
Peipsi järvel põhjanoodapüügil – kuni 15% arvuliselt kohasaagist.
(2) Mõõdulise kala, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud
või mille püük ei ole püügiloaga ette nähtud, kaaspüüki lubatakse
järgmiselt:
1) meritinti kilu ja räime traalpüügil – piiramatult;
2)
lestapüügil seisevnooda ja mõrraga sisemeres – 10% kaaluliselt
kogusaagist;
3) siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit
– kuni 8% võrgupüügil, kuni 5% muude püünistega püügil – arvuliselt kõigi nende
liikide kogusaagist.
(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada kalade kaaspüügimäära Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.
(4) Kilu ja räime suhte arvutamiseks traalpüügi saagis kasutatakse juhusliku proovi kogumise meetodit. Kilu ja räime kaaluline osakaal proovi kogukaalust arvutatakse lisas 6 toodud metoodika alusel.
(5) Kilu ja räime osakaalu määramiseks traalpüügi kogu saagis tuleb võtta vähemalt kolm proovi. Proov peab koosnema vähemalt 3 kilogrammist kalast, sisaldades üksnes kilu ja räime.
(6) Lõikes 5 nimetatud proovi võtmisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1)
merel otse traalpüünisest juhusliku proovi kogumisel tuleb võtta kalaproovid
traalnooda erinevatest osadest;
2) kui kalasaak on laevatekil või punkris,
tuleb juhusliku proovi saamiseks kalu koguda laevateki või punkri eri
osadest;
3) kui kalasaak on pandud konteineritesse, kastidesse või muudesse
mahutitesse, tuleb kalaproovid võtta juhuslikult valitud mahutite erinevatest
osadest;
4) proovi võtmisel ei tohi kala võtta käega, selleks tuleb kasutada
kahva, labidat, kühvlit või muud sarnast abivahendit.
(7) Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud.
(8) Tindipüügil Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ei tohi alamõõdulise kala kaaspüük kaaluliselt ületada 2% kogusaagist.
(9) Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük antud liigi püügivõimaluste katteks.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
§45. Nõuded lubatud kaaspüügiprotsendi ületamisel
(1) Juhul kui kaaspüük ületab §-s 44 lubatud määra, tuleb püük antud kohas või püünisega katkestada.
(2) Kalapüük lõks- ja kurnpüünistega loetakse katkestatuks, kui:
1) püügil
mõrdade, seisevnooda ja teiste lõkspüünistega on nende kala koguv osa kas avatud
või on sinna sissepääs kalale suletud;
2) püügil meres traalnootade ja
kurnpüünistega on enne uut püünise vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 5
meremiili.
(3) [kehtetu - RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§46. [käesolevast tekstist välja jäetud]
§47. Määruse rakendamine
(1) Kuni 1. septembrini 2003. a ei kohaldata § 18 lõike 1 punktis 3 toodud peamasina koguvõimsuse 300 hj piirangut ühe pelaagilise traalnooda veol samaaegselt kahe laevaga (paaristraalimine).
(2) Paragrahvi 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 1. septembril 2003. a.
(3) Lõikes 2 nimetatud punktide jõustumiseni kehtivad määruse § 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
«4) tursapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarind – 105 mm;
5) tursapüügil traalnoodal ilma «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarindita ja mis on valmistatud ühekordsest nöörist noodalinast
nööri jämedusega (läbimõõduga) mitte üle 6 mm või kahekordsest nöörist
valmistatud noodalinast nööri jämedusega mitte üle 4 mm – 130 mm.»
(4) Paragrahvi 20 lõike 1 punkt 5 ja §24 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks 1. maist 2004. a.
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse
nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
VEEKOGUD VÕI
NENDE OSAD, KUS PÜÜK LIHTKÄSIÕNGEGA, KÄSIÕNGEGA, PÕHJAÕNGEGA,
ALLVEEPÜÜGIVAHENDITEGA JA UNNAGA ON AASTARINGSELT KEELATUD
[RT I 2006, 40,
308– jõust. 23.09.2006]
Jrk nr |
Veekogu nimi |
Veekogu osa, kus püük on keelatud |
1. |
Preedi (Vardja) jõgi |
kogu ulatuses |
2. |
Võllinge jõgi |
kogu ulatuses |
3. |
Oostriku jõgi |
kogu ulatuses |
4. |
Prandi jõgi |
lähtest Tori sillani |
5. |
Esna jõgi |
kogu ulatuses |
6. |
Palu peakraav |
kogu ulatuses |
7. |
Vodja jõgi |
kogu ulatuses |
8. |
Kunda jõgi |
lähtest Linnuse veski paisuni |
9. |
Selja jõgi |
lähtest Arkna sillani |
10. |
Sõmeru jõgi |
kogu ulatuses |
11. |
Jänijõgi |
kogu ulatuses |
12. |
Pärnu jõgi |
Vodja jõe suudmest Reopalu jõe suudmeni |
13. |
Ahja jõgi |
lähtest Koorvere paisuni |
14. |
Hilba jõgi |
kogu ulatuses |
15. |
Peeda jõgi |
Suure-Kambja paisjärvest kuni suubumiseni Porijõkke |
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse
nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
JÕED JA OJAD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 15. AUGUSTIST 31. DETSEMBRINI
Jrk nr |
Jõgi |
Nr 1986. a «Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametliku nimestiku» (edaspidi EJKN) järgi |
1. |
Pada jõgi |
719 |
2. |
Toolse jõgi |
741 |
3. |
Vainupea jõgi |
758 |
4. |
Mustoja jõgi |
760 |
5. |
Altja oja |
766 |
6. |
Võsu jõgi |
771 |
7. |
Pudisoo jõgi |
806 |
8. |
Loo jõgi |
821 |
9. |
Vihterpalu jõgi |
1017 |
10. |
Nõva jõgi |
1037 |
11. |
Riguldi jõgi |
1039 |
12. |
Kolga oja |
1209 |
13. |
Rannametsa jõgi |
1508 |
14. |
Vanajõgi |
1626 |
15. |
Jämaja oja |
1671 |
16. |
Õngu oja |
1625 |
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse
nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. MÄRTSIST 31. MAINI
Jrk nr |
Vooluveekogu |
Nr EJKN järgi |
1. |
Lohja oja |
804 |
2. |
Tiskre oja |
940 |
3. |
Karilepa oja |
1006 |
4. |
Kloostri oja |
1008 |
5. |
Lepaoja |
1035 |
6. |
Veskijõgi |
1036 |
7. |
Salajõgi |
1044 |
8. |
Taebla jõgi |
1047 |
9. |
Võnnu oja |
1050 |
10. |
Asuküla peakraav |
1054 |
11. |
Saardu peakraav |
1058 |
12. |
Sinilepa peakraav |
1059 |
13. |
Haeska peakraav |
1060 |
14. |
Rannamõisa jõgi |
1061 |
15. |
Rõude jõgi |
1069 |
16. |
Kasari jõgi |
1070 |
17. |
Kasevälja kraav |
1187 |
18. |
Männiku kraav |
1188 |
19. |
Hanila oja |
1191 |
20. |
Uustalu kraav |
1192 |
21. |
Hõbesuu kraav |
1195 |
22. |
Paadrema jõgi |
1196 |
23. |
Küti oja |
1206 |
24. |
Tõstamaa jõgi |
1211 |
25. |
Tõrvanõmme peakraav |
1212 |
26. |
Künnimaa oja |
1215 |
27. |
Tuuraste oja |
1218 |
28. |
Audru jõgi |
1220 |
29. |
Uulu kanal |
1486 |
30. |
Häädemeeste jõgi |
1515 |
31. |
Priivitsa oja |
1518 |
32. |
Kabli oja |
1520 |
33. |
Lemmejõgi |
1521 |
34. |
Loode oja |
1523 |
35. |
Treimani oja |
1525 |
36. |
Sula peakraav |
1526 |
37. |
Prestviigi oja |
1604 |
38. |
[Välja jäetud - RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006] |
|
39. |
Luguse jõgi |
1608 |
40. |
Jausa oja |
1613 |
41. |
Prassi kraav |
1618 |
42. |
Ollima kraav |
1619 |
43. |
Väljasoo kraav |
1621 |
44. |
Vanamõisa kraav |
1622 |
45. |
Leetselja peakraav |
1623 |
46. |
Luidja oja |
1628 |
47. |
Paope oja |
1629 |
48. |
Jõeranna oja |
1630 |
49. |
Armioja |
1631 |
50. |
Pihla oja |
1633 |
51. |
[Välja jäetud - RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006] |
|
52. |
Tareste oja |
1638 |
53. |
Kärdla oja |
1639 |
54. |
Nuutri jõgi |
1640 |
55. |
Partsi oja |
1642 |
56. |
Suuremõisa jõgi |
1643 |
57. |
Põduste jõgi |
1645 |
58. |
[välja jäetud – RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005] |
|
59. |
Möldri oja |
1674 |
60. |
Riksu oja |
1675 |
61. |
Kotlandi peakraav |
1677 |
62. |
Vesiku oja |
1683 |
63. |
Oju peakraav |
1686 |
64. |
Leisi jõgi |
1709 |
65. |
Oitme oja |
1712 |
66. |
Võlupe jõgi |
1713 |
67. |
Taaliku peakraav |
1720 |
68. |
Nenu peakraav |
1724 |
69. |
Neemi peakraav |
1727 |
70. |
Kingli peakraav |
1729 |
71. |
Kuke peakraav |
1730 |
72. |
Maadevahe jõgi |
1733 |
73. |
Lõve jõgi |
1735 |
74. |
Ristoja |
1746 |
75. |
Kuusiku peakraav |
1747 |
76. |
Soonda oja |
1749 |
77. |
Lõetsa peakraav |
1753 |
78. |
Puulaiu kraav (Hiiumaa) |
|
79. |
[Välja jäetud - RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006] |
|
80. |
Raudsilm (avamerepoolne osa, Hiiumaa) |
|
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse
nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. SEPTEMBRIST 30. NOVEMBRINI
Jrk nr |
Vooluveekogu |
Nr EJKN järgi |
1. |
Sõtke jõgi |
655 |
2. |
Udria oja |
661 |
3. |
Pimestiku oja |
663 |
4. |
Perjatsi oja |
664 |
5. |
Künnapõhja oja |
668 |
6. |
Pühajõgi |
670 |
7. |
Rihula oja |
728 |
8. |
Karepa oja |
745 |
9. |
Kuusalu oja |
825 |
10. |
Valkla oja |
828 |
11. |
Kaberla oja |
831 |
12. |
Treppoja |
989 |
13. |
Männiku oja |
1214 |
14. |
Kadaka oja |
1517 |
15. |
Priivitsa oja |
1518 |
16. |
Lemmejõgi |
1521 |
17. |
Treimani oja |
1525 |
18. |
Poama oja |
1627 |
19. |
Ligeoja |
1691 |
20. |
Tirtsi jõgi |
1694 |
21. |
Kiruma peakraav |
1699 |
22. |
Keibu peakraav |
1034 |
23. |
Kärdla oja |
1639 |
24. |
Nuutri jõgi |
1640 |
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse
nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
KALADE ALAMMÕÕDUD JA MÕÕTMISE NÕUDED
Kalaliik |
Veeala, kus alammõõt kehtib1 |
l2, cm |
L3, cm |
Lõhe |
jõgedes |
55 |
60 |
Meriforell (iherus) |
|
|
50 |
Jõeforell |
|
32 |
36 |
Rääbis |
|
10 |
12 |
Siig |
|
30 |
35 |
Meritint |
|
10 |
12 |
Haug |
|
40 |
45 |
Angerjas |
merre suubuvates jõgedes |
|
35 |
Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves |
|
55 | |
teistes siseveekogudes |
|
50 | |
Säinas |
meres ja sinna suubuvates jõgedes |
32 |
38 |
Linask |
|
25 |
30 |
Latikas |
Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões |
30 |
35 |
Vimb |
|
26 |
30 |
Luts |
Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ja Võrtsjärves |
|
40 |
Koha |
meres ja sinna suubuvates jõgedes |
38 |
44 |
Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves |
40 |
46 | |
Võrtsjärves |
45 |
51 | |
teistes siseveekogudes |
40 |
46 | |
Lest |
alapiirkonnas 28 |
|
21 |
alapiirkondades 29 ja 32 |
|
18 | |
Jõevähk4 |
|
10 |
|
Ahven |
meres |
16 |
19 |
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
1 Veeala on
määratud juhul, kui alammõõt on veealade lõikes erinev või kehtib ainult teatud
veealal.
2 l – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni
sabauime keskmiste kiirte alguseni.
3 L – kala pikkus ninamiku
tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Kala loetakse mõõduliseks, kui
vähemalt üks antud mõõtudest (l või L) on võrdne alammõõduga või ületab
seda.
4 Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni
(lakakarvakesi arvestamata).
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse
nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
KILU JA RÄIME OSAKAALU MÄÄRAMISE METOODIKA
1. Kilu ja räime kaaluline
osakaal proovi kogukaalust arvutatakse alljärgneva metoodika alusel:
1.1.
mõõdetakse juhusliku proovi üldkaal (W),
1.2. eraldatakse proovis
leiduvad kilud ja räimed,
1.3. mõõdetakse eraldi kilu ja räime kaal
juhuslikus proovis (Wkilu ja Wräim ).
2. Kilu kaaluline osakaal (Wkilu) juhuslikus proovis arvutatakse järgmise valemi järgi:
]]>
3. Räime kaaluline osakaal (Wräim) juhuslikus proovis arvutatakse järgmise valemi järgi:
]]>
4. Kilu ja räime osakaalu määramiseks kogusaagis arvutatakse võetud proovide keskmine.
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a
määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
MÕRRA OSAD
]]>
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
]]>