Väljaandja: Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 06.10.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RTL 2006, 72, 1316

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 1.2 «Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks» osa «Koolitustoetus» tingimused

Vastu võetud 22.09.2006 nr 80


Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse 
 seaduse» § 16 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse kohaldamisala ja meetme osa eesmärk

(1) «Koolitustoetus» (edaspidi meetme osa) on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava 1. prioriteedi meetme 1.2 «Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks» osa.

(2) Määrus kehtestab meetme osa raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra meetme osa eesmärkide saavutamiseks.

(3) Meetme osa eesmärgiks on toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste täiendus- ja ümberõpet, et säilitada ja tõsta töötajate konkurentsivõimet tööturul, arendada ettevõtlikkust, luua tingimused uute töökohtade tekkeks ning suurendada inimeste võimekust teadus- ja arendustegevuse ning tehnoloogia arendamise valdkonnas.

(4) Meetme osa rakendusüksuseks Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» tähenduses on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning esitab makseasutusele taotluse toetuse väljamaksmiseks. Sihtasutusel on õigus teha otsus toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise kohta.

(5) Taotlejale meetme osa eesmärkide saavutamiseks meetme osa raames antav toetus on koolitusabi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 20–29) mõistes.

(6) Määrust ei kohaldata järgmistele Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (avaldatud Statistikaameti veebilehel, edaspidi EMTAK) nimetatud valdkondadele:
1) joogi- ja tubakatootmine, välja arvatud mineraalvee ja alkoholita jookide tootmine (EMTAK jaod D 15.9, v.a 15.98 ja D 16);
2) hulgi- ja vahenduskaubandus, jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite hooldus ja remont ning isiklike tarbeesemete ja kodumasinate parandus (EMTAK jaod G 50, v.a 50.2, G 51 ja G 52, v.a 52.7);
3) finantsvahendus (EMTAK jagu J);
4) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK jagu K 70);
5) hasartmängude korraldamine (EMTAK jagu O 92.71).

§ 2. Mõisted

Määruse tähenduses:
1) mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja on mikro-, väike-, ja keskmise suurusega ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 364/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001/EÜ seoses selle reguleerimisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile (ELT L 63, 28.02.2004, lk 20-21), mõistes;
2) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei ole mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 364/2004 mõistes;
3) ettevõtjate ühendus on ettevõtjaid esindav mittetulundusühing;
4) kutseühendus on mittetulundusühinguna või sihtasutusena tegutsev ühel ja samal tegevusalal töötavate füüsiliste isikute ühendus;
5) abikõlblik kulu on määruses sätestatud korra kohaselt meetme osa raames toetuse ja omafinantseerimise raames kaetav kulu;
6) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
7) omafinantseering on «Struktuuritoetuse seaduse» § 4^2  lõike 1 tähenduses toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtavad abikõlblikud kulud;
8) projekt on «Struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 tähenduses ühtsete eesmärkidega ning ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
9) taotleja on «Struktuuritoetuse seaduse» § 4 lõike 1 tähenduses isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
10) toetuse saaja on «Struktuuritoetuse seaduse» § 4^1  lõike 1 tähenduses isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
11) koolitaja on taotlejale koolitusteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik;
12) kasusaaja on projekti ellurakendumisest kasu saav ettevõtja, kellega töölepingulises suhtes olev töötaja või võlaõiguslikus suhtes olev juhatuse liige osaleb projekti raames läbiviidaval koolitusel. Käesolevas määruses käsitletakse ettevõtjaga töölepingulises suhtes olevate isikutena ja ettevõtte juhatuse liikmetena ka taotluse esitanud ettevõtjaga «Äriseadustiku» § 6 kirjeldatud kontsernisuhtes olevate ettevõtjate töötajaid või juhatuse liikmeid;
13) kitsas tööalane koolitus on täienduskoolitus, kus saadavad oskused ja teadmised on otseselt rakendatavad ainult töötaja praegusel või tulevasel töökohal toetuse saaja juures ning need ei ole kasutatavad teiste ettevõtjate juures või teistes ettevõtluse valdkondades või on seda piiratud määral;
14) üldine töö- ja juhtimisalane koolitus on täienduskoolitus, kus saadavad oskused ja teadmised on laialdaselt kasutatavad ka teiste ettevõtjate juures või teistes töövaldkondades;
15) avatud koolitus on koolitaja poolt pakutav avalik koolitus, kus osalevad erinevate organisatsioonide esindajad.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 3. Meetme osa raames toetatavad tegevused

(1) Meetme osa raames toetatakse:
1) üldise töö- ja juhtimisalase täienduskoolituse läbiviimist;
2) kitsa tööalase täienduskoolituse läbiviimist.

(2) Meetme osa raames ei toetata järgmisi tegevusi:
1) töötajate üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemekoolitust, sealhulgas diplomi-, bakalaureuse-, magistri-, doktori- või doktorikraadi järgset õpet;
2) töötute koolitust ja ümberõpet;
3) koolitust kontserni kuuluvate ettevõtjate vahel ja taotleja organisatsioonisisest koolitust taotleja organisatsioonisisese koolitaja poolt;
4) konverentsidel osalemist;
5) foorumitel, teabe- ja infopäevadel osalemist;
6) keeleõpet, välja arvatud töökohustuste täitmiseks vajaliku töökeele õpet;
7) transpordivahendi juhtimisõiguse ja täiendava kategooria taotlemiseks läbiviidavat koolitust (v.a juhul, kui kasusaajaks on transpordiettevõte, kelle töötajad osalevad transpordivahendi juhtimisalasel täienduskoolitusel);
8) õppereisil osalemist. Õppereisiks loetakse ettevõtte töötaja lähetamist organisatsiooni- või kontsernisiseselt või teise organisatsiooni juurde kogemuste ja praktikatega tutvumise eesmärgil;
9) praktikat.

(3) Tarkvaraalane koolitus on abikõlblik juhul, kui taotleja esitab toetuse taotlemisel eelnevalt soetatud tarkvara litsentsi koopia, mis on kinnitatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt.

(4) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida on varasemalt finantseeritud riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

§ 4. Abikõlblikud kulud

(1) Meetme osa raames on võimalik taotleda toetust järgmiste kulude katmiseks vastavalt §-s 16 sätestatud piirmääradele:
1) koolitaja tasu;
2) koolitaja ja koolitusel osaleja majutuskulu;
3) koolitaja ja koolitusel osaleja sõidukulu koolituse toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta (taotleja või koolitusel osaleja isikliku transpordivahendi kasutamise puhul arvestatakse sõidukuluks maksimaalselt 4 krooni läbitud kilomeetri pealt sõiduvahendi kohta ja sõidukulude hüvitamine toimub vastavalt rahandusministri 27. veebruari 2006. a määruse nr 15 «Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord» lisale 3);
4) koolituse läbiviimisega seonduvad vajalike koolitusmaterjalide soetamise, ruumide ja tehnika rentimise ning suulise tõlke kulud;
5) kulud § 20 punktis 16 toodud kohustuste täitmiseks.

(2) Juhul kui taotlejaks on kutseühendus, on abikõlblikeks ainult ettevõtja juures töötavate koolitusel osalevate kutseühenduse liikmetega seotud lõikes 1 toodud kulud.

(3) Meetme osa raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
1) kulud, mis on tehingud taotleja ja taotlejas osalust omava isiku ja tarnija või tarnijas osalust omava isiku vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud;
2) mitterahalised sissemaksed;
3) ettevõtja üldkulud vastavalt rahandusministri 27. veebruari 2006. a määruse nr 15 «Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord» lisale 1;
4) pangagarantiid;
5) finants- ja pangakulud;
6) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks;
7) trahvid;
8) esinduskulud ja kingitused;
9) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud;
10) kinnisvara soetamise kulud;
11) lähetuses viibimise päevarahad;
12) töötasud töölt eemal viibitud aja eest;
13) toitlustamise kulud;
14) muud projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(4) Käibemaks on struktuurifondide projekti raames abikõlblik, kui on võimalik selgelt näidata, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigus projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel. Kui kindlust selle osas ei ole võimalik saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.

(5) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotlusvormil detailselt kirjeldatud. Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, milliste maksukohustuse tekkimine teenuse tellimisel või kauba soetamisel, jääb projekti alguskuupäeva ja lõppkuupäeva vahel. Projekti alguskuupäev ei tohi olla varasem, kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev. Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ei kata sihtasutus taotleja tehtud kulusid.

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE

§ 5. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale

(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele kirjalikult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult määruse lisas toodud taotlusvormil.

(2) Taotlejaks võib olla:
1) füüsilisest isikust ettevõtja ning Eestis äriregistrisse kantud äriühing, milles riik või kohalik omavalitsus ei oma üle 25%-list osalust, ja kui toetust taotletakse selliste koolituste läbiviimiseks, millistel osalevad taotlejaga töölepingulises suhtes olevad isikud või taotleja juhatuse liikmed;
2) Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ettevõtjate ühendus juhul, kui koolitavateks on ühenduse liikmega töölepingulises suhtes olevad töötajad või juhatuse liikmed;
3) Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud kutseühendus juhul, kui on määratletavad koolitusest kasusaavad ettevõtjad.

(3) Nõuded taotlejale:
1) taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatatuse korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
2) äriühingust taotleja omanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
4) taotlejal peavad olema nõutavad vahendid toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-le 17.

(4) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või «Struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

§ 6. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud:
1) vastama taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele;
2) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust ning teostada esitatud andmete õigsuse kontrolli;
3) esitama sihtasutusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul taotleja ja taotluse kohta nõutud lisateavet ja -dokumente;
4) viivitamatult teavitama sihtasutust kirjalikult koolitusaja või -koha muutusest;
5) viivitamatult teavitama sihtasutust kirjalikult koolitaja, koolitusel osalejate või koolituse teemade muutmisest;
6) viivitamatult informeerima sihtasutust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutusel või taotlejal oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
7) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
8) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 7. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme osa eesmärkidele.

(2) Taotluses sisalduv projekt ei tohi olla suunatud määruse § 1 lõikes 6 nimetatud tegevusvaldkondadele.

(3) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente:
1) koolitaja väljastatud informatsioon koolituse kohta, mis sisaldab koolitusel käsitletavate teemade kirjeldust, koolituse läbiviijate või lektorite nimesid, koolituse maksumust ja mahtu etappide, moodulite või tegevuste kaupa, koolituse toimumise aega ja kohta;
2) koolitaja pädevust ja tegutsemise õigust tõendavad dokumendid (litsentsid ja koolitusload nende olemasolu korral, koolitajate elulookirjeldused jmt);
3) taotleja koolitustegevuse plaan juhul, kui see on olemas;
4) kutseühenduse põhikiri ja liikmete nimekiri juhul, kui taotlejaks on kutseühendus;
5) ettevõtjate ühenduse põhikiri, juhul kui taotlejaks on ettevõtjate ühendus;
6) taotleja poolt koolitajale koostatud ja esitatud koolituse lähteülesanne;
7) 90 000 Eesti krooni ja suurema toetuse taotluse puhul peab taotleja esitama vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt väljastatud sisu poolest võrreldavat koolitusteenuse hinnapakkumist;
8) äriühing ja tekkepõhise raamatupidamisega füüsilisest isikust ettevõtja esitab 15 000 Eesti krooni ja suurema taotluse puhul viimase majandusaasta aruande ning jooksva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui 3 kuud;
9) kassapõhise raamatupidamisega füüsilisest isikust ettevõtja esitab 15 000 Eesti krooni ja suurema taotluse puhul viimase majandusaasta tulude ja kulude koondi ning jooksva majandusaasta kulude-tulude koondi, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanem kui 3 kuud;
10) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
11) füüsilisest isikust ettevõtja puhul Maksu- ja Tolliameti tõend füüsilisest isikust ettevõtja arvelevõtmise kohta juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja ei ole registreeritud äriregistris.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 8. Taotluse menetlemine

(1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid:
1) registreerimine;
2) läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine;
3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine;
4) taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
5) vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine;
6) taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

(2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus taotlejalt nõuda selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esinevate andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Sihtasutuse määratud selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täiendamise või muudatuste esitamise tähtajaks menetlus peatub.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 21 tööpäeva alates taotluse registreerimisest.

(4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab meetme osa rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

(5) Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks meetme osa taotluste rahastamise eelarvega. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(6) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid taotluste rahastamiseks. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

§ 9. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega. Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 8 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest ja § 8 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(2) Kui taotluse menetlemisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 10 kalendripäeva, mille võrra pikeneb menetlemise tähtaeg.

(3) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul kõiki «Struktuuritoetuse seaduse» ja määruse alusel nõutavaid dokumente.

§ 10. Taotleja vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 5 taotlejale esitatud nõuded.

(2) Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse volitatud isik taotleja vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 11. Taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord

(1) Menetlusse võetud taotluse vastavust hindab sihtasutus. Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist (edaspidi valeandmed);
2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3) kui taotlus ei vasta «Struktuuritoetuse seadusele» või määruse §-s 7 taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud või taotluse puudusi ei ole võimalik § 9 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada.

(2) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse volitatud isik taotluse vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 12. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

(1) Vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Hindamiskomisjonide moodustamise ja vastavad koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata.

(2) Rahuldamisele kuuluvad lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhindega 2 hinnatud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa meetme osa rahastamise eelarvet.

(3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2 või kui vähemalt üks lõike 4 punktides 1–4 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0.

(4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes on:
1) projekti üldine mõju ettevõtjate arengule – 25% maksimaalsest koondhindest;
2) taotleja organisatsiooniline võimekus – 25% maksimaalsest koondhindest;
3) projekti ettevalmistatuse kvaliteet – 20% maksimaalsest koondhindest;
4) koolitaja kvalifikatsioon – 20% maksimaalsest koondhindest;
5) projekti kuuluvus lõikes 5 loetletud meetme osa eelistuste hulka – 10% maksimaalsest koondhindest.

(5) Meetme osa eelistusteks on taotlused, mis on seotud:
1) ettevõtja käibe kasvuga väljaspool Eestit;
2) uuendusliku ja nüüdisaegse juhtimismeetodi või tootmistehnoloogia juurutamisega;
3) uute töökohtade loomisega.

§ 13. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamise korral võib sihtasutus teha taotlejale ettepaneku vähendada taotletud toetuse mahtu ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole osalise rahuldamise otsusega nõus ja täielikku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, siis jäetakse taotlus rahuldamata.

(4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
1) taotluse rahaline maht ületab meetme osa rahastamise eelarve vaba jäägi;
2) meetme osa eelarves vabaneb või eelarvesse lisandub täiendavaid vabasid vahendeid;
3) toetust on taotletud osaliselt tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlbulikud või projekti elluviimise seisukohast olulised, asjakohased või põhjendatud.

(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse suurus;
3) omafinantseeringu määr;
4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
5) toetuse väljamaksmise tingimused;
6) aruannete esitamine tingimused.

(6) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme osa taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(7) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse taotlejani või toetuse saajani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga kaheksa tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

(8) Otsuse peale võib esitada vaide «Struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

§ 14. Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks ja toetusest loobumine

(1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad, ning kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.

(2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Toetuse saaja on kohustatud projekti tegevuste elluviimise perioodi jooksul taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:
1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 50 000 Eesti krooni või suurem kui 30% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht;
2) taotluses toodud koolitajat või koolitaja pakutud lektorit;
3) projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva, kuid mitte hilisemaks kui 2008. aasta 31. juuliks;
4) projektis ettenähtud tegevusi.

(2) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib sihtasutus keelduda, kui:
1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 2008. aasta 31. juuliks;
3) otsuse muutmist ei võimalda alameetme rahastamise eelarve;
4) koolitaja või lektori muutmine ei ole põhjendatud või väljapakutud koolitaja või lektor ei ole samaväärne esialgselt taotluses esitatud koolitaja või lektoriga.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille varasema teadmise korral ei oleks sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsust teinud;
2) toetuse saaja ei ole tagastanud allkirjastatud kinnituskirja käesoleva määruse § 14 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul;
3) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
4) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
5) projekti ei ole võimalik lõpetada 2008. aasta 31. juuliks;
6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
7) toetuse saaja esitab avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED, SIHTASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 16. Taotluse finantseerimise piirmäärad ja tingimused

(1) Taotletava toetuse miinimumsumma on 3000 Eesti krooni projekti kohta.

(2) Taotletava toetuse finantseerimise piirmäärad ettevõtjast taotlejale on järgmised:
1) üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul – suurettevõtjale kuni 50% abikõlblikest kuludest;
2) üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul – mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 70% abikõlblikest kuludest;
3) kitsa tööalase koolituse puhul – suurettevõtjale kuni 25% abikõlblikest kuludest;
4) kitsa tööalase koolituse puhul – väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35% abikõlblikest kuludest.

(3) Kui toetuse taotlejaks on ettevõtjate ühendus või kutseühendus, kohaldatakse taotlejale finantseerimise piirmäärasid lähtuvalt kasusaajast. Juhul kui kasusaajaks on vähemalt üks suurettevõtja, kohaldatakse nii kitsa tööalase koolituse kui ka üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul suurettevõtjale kehtestatud toetuse finantseerimise piirmäärasid.

(4) Juhul kui projekt sisaldab nii kitsast tööalast koolitust kui ka üldist töö- ja juhtimisalast koolitust ja neid ei ole võimalik eristada, kohaldatakse toetuse andmisel kitsa tööalase koolituse kohta kehtivaid finantseerimise piirmäärasid.

§ 17. Taotlejapoolsed omafinantseerimise määrad ning tingimused

(1) Meetme osa raames toetatavate projektide minimaalsed omafinantseerimise määrad ettevõtjast taotlejale on järgmised:
1) üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul – suurettevõtjale vähemalt 50% abikõlblikest kuludest;
2) üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul – mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale vähemalt 30% abikõlblikest kuludest;
3) kitsa tööalase koolituse puhul – suurettevõtjale vähemalt 75% abikõlblikest kuludest;
4) kitsa tööalase koolituse puhul – mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale vähemalt 65% abikõlblikest kuludest.

(2) Kui toetuse taotlejaks on ettevõtjate ühendus või kutseühendus, kohaldatakse taotlejale omafinantseerimise määrasid lähtuvalt kasusaajast. Juhul kui kasusaajaks on vähemalt üks suurettevõtja, kohaldatakse nii kitsa tööalase koolituse kui ka üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul suurettevõtjale kehtestatud omafinantseerimise määrasid.

(3) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi või kohalike omavalitsuste poolt antud tagastamatuid toetusi ja muudelt Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi.

§ 18. Taotluse finantseerimise kord

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt rahandusministri 19. augusti 2005. a määrusele nr 59 «Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord» ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab sihtasutusele toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad või ühe raamatupidamise algdokumentide ning maksete toimumist tõendavate dokumentide originaalidest ning maksete toimumist tõendavad dokumendid (edaspidi väljamakse taotlus).

(2) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt projektiga seotud kulude tegemine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides) ning kulude teostamist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele.

(3) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

(4) Sihtasutus esitab makseasutusele toetuse väljamakse taotluse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande heakskiitmist sihtasutuse poolt ja toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist. Toetuse väljamakse taotluse makseasutusele esitamine toimub vastavalt rahandusministri 19. augusti 2005. a määrusele nr 59 «Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord».

(5) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamaksete taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele.

§ 19. Toetatavate projektide ajaline kestus ja aruandlus

(1) Meetme osa raames toetatava projekti tegevused viiakse ellu 12 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 2008. aasta 31. juuliks. Projekti ajalist kestust on võimalik muuta vastavalt §-s 15 sätestatud tingimustele.

(2) Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Projekti ajalise kestuse arvestus lõpeb taotluses märgitud kuupäeval.

(3) Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud aruandlusvormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel www.eas.ee, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

(4) Vahearuandele lisatakse toetuse saaja esindusõigusliku isiku kinnitatud raamatupidamise algdokumentide ning maksete toimumist tõendavate dokumentide koopiad või üks originaalidest, sealhulgas omafinantseeringut puudutavad dokumendid.

(5) Lõpparuandele lisatakse järgmised dokumendid:
1) toetuse saaja esindusõigusliku isiku kinnitatud raamatupidamise algdokumentide ning maksete toimumist tõendavate dokumentide koopiad või üks originaalidest;
2) 90 000 Eesti krooni või suurema taotluste puhul koolitajaga sõlmitud koolituslepingu koopia;
3) koolitusel osalenute nimekiri koos osalenute originaalallkirjadega, osalemisaegadega ning koolitaja kinnitusega koolituse toimumise kohta või nimetatud dokumendi koopia, mis on kinnitatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt. Avatud koolituse puhul koolitaja kinnitus koolituse toimumise kohta koos koolitusel osaleja allkirjaga;
4) koolitaja väljastatud tunnistuse koopia koolitusel osalenu koolituse läbimise kohta või juhul kui tunnistust ei väljastata, siis koolitaja poolne sellekohane märge koolituse toimumise kinnitusel;
5) sõidukulude puhul taotleja või koolitusel osaleja isikliku transpordivahendi kasutamisel sõiduks koolituse toimumiskohta ja tagasi rahandusministri 27. veebruari 2006. a määruse nr 15 «Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord» lisas 3 nõutud dokumendid;
6) projekti kulude aruanne sihtasutuse poolt kinnitatud vormil;
7) projekti kulude loetelu sihtasutuse poolt kinnitatud vormil.

§ 20. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud infopäringutele;
2) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
3) viima taotluses sisalduva projekti ellu taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
6) teavitama sihtasutust kirjalikult koolitusaja või -koha muutusest vähemalt 24 tundi enne koolituse toimumist;
7) teavitama sihtasutust kirjalikult koolitaja, koolitusel osalejate või koolituse teemade muutmisest või eelarve muutmisest eelarve ridade lõikes ;
8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja tasumist tõendavad dokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja tasumist tõendavatest dokumentidest selgelt eristatavad;
9) säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2018. aasta 31. juulini;
10) kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ning viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
12) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
13) võimaldama auditit või järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
14) osutama auditi ja järelevalve läbiviimiseks igakülgset abi;
15) jälgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduse» sätteid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes;
16) vastavalt rahandusministri 14. juuli 2005. a määrusele «Struktuuritoetuseset rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord», näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;
17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
18) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajal oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, toetuse saaja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
20) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
21) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad;
22) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 21. Sihtasutuse õigused ja kohustused

(1) Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvet;
2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

(2) Sihtasutus on kohustatud:
1) säilitama taotlustega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali 2018. aasta 31. juulini;
2) täitma teisi õigusaktides ja halduslepingus ettenähtud kohustusi.

§ 22. Määruse kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri 5. mai 2005. a määrus nr 50 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 1.2 «Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks» osade «Koolitustoetus» ja «Koolituskava» tingimused» (RTL 2005, 50, 702; 90, 1345).

§ 23. Üleminekusäte

Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotlused menetletakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras.Minister Edgar SAVISAAR

Kantsler Marika PRISKE

Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.)
Lisa