Teksti suurus:

Rattagu looduskaitseala ning Kukka maastikukaitseala moodustamine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.10.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:12.04.2007
Avaldamismärge:

Rattagu looduskaitseala ning Kukka maastikukaitseala moodustamine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine
[RT I 2006, 41, 313 - jõust. 02.10.2006]

Vastu võetud 29.04.1998 nr 89
RT I 1998, 39, 602
jõustumine 09.05.1998

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

4.04.2000 nr 110 ( RT I 2000, 30, 176) 13.04.2000

14.09.2006 nr 203 (RT I 2006, 41, 313) 2.10.2006

Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõigete 3 ja 4 ning paragrahvi 6 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1.  Moodustada Pihla - ­Kaibaldi ja Rattagu looduskaitsealad ning Kukka maastikukaitseala.

2.  Kinnitada:

1) ja 2) [Kehtetud - RT I 2006, 41, 313 – jõust. 2.10.2006]

3)  Rattagu looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

4)  Rattagu looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);

5)  Kukka maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

6)  Kukka maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

3.Määrata Rattagu looduskaitseala ja Kukka maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa keskkonnateenistus.

[RT I 2006, 41, 313 – jõust. 2.10.2006]

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1998. a määrusega nr 89

Pihla - ­Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eeskiri

[Kehtetu - RT I 2006, 41, 313 – jõust. 2.10.2006]

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1998. a määrusega nr 89

Pihla­ - Kaibaldi looduskaitseala välispiiri kirjeldus

[Kehtetu - RT I 2006, 41, 313 – jõust. 2.10.2006]

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1998. a määrusega nr 89

Rattagu looduskaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1.  Rattagu looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on loodud bioloogiliselt mitmekesiste vanade väljakujunenud põlis- ja loodusmetsakoosluste ning jugapuude kasvukoha kaitseks.

2.  Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Rattagu looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3.  Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse.

4.  Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5.  Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Luidja metskonna 1986. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) alusel ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

6.  Inimestel on lubatud viibida, korjata seeni ja marju ning pidada jahti kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7.  Jalgratastega liiklemine ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine selleks mitte ettenähtud ja tähistamata liiklusteel ning parklas on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatööde tegemisel.

8.  Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal keelatud.

9.  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) kinnitada maakorralduskava;

2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;

3) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava;

4) geoloogilised uuringud;

5) korraldada rahvaüritusi (osalejate arvuga üle 50 inimese).

10.  Kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on kaitsealal lubatud:

1) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd;

2) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

3) valikraie tegemine Luidja metskonna kvartali 25 eraldistes 4, 5, 6 ja 12.

11.  Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

12.  Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; metsaökosüsteemi areng loodusliku protsessina ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine).

13.  Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikest 5 tuleneva kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid.

14.  Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja viivitamatult saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

15.  Rattagu kaitseala maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.

III. LÕPPSÄTTED

16.  Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes oma pädevuse piires on õigustatud tegutsema kaitsealal ka iseseisvalt.

17.  Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

18.  Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

 

Keskkonnaminister Villu REILJAN

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1998. a määrusega nr 89

Rattagu looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Rattagu looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kõrgessaare vallas Luidja metskonna kvartali 24 loodenurgast piki Kärdla - ­Ristna maantee teemaa lõunaserva kirde suunas kuni talu A595 maa piirini. Edasi kulgeb piir piki talude A595, A355 edelapiiri ja talu A343 läänepiiri ning selle mõttelist sirgjoonelist pikendust lõuna suunas kuni kvartali 34 eraldist 7 läbiva pinnasteeni. Edasi piki pinnasteed lääne suunas kuni kvartali 33 loodepiirini. Sealt kulgeb piir piki kvartali 33 loodepiiri kirde suunas kuni kvartali 24 edelapiirini ja siis piki kvartali 24 edelapiiri loode suunas kuni kvartali 24 loodenurgani.

Rattagu maastikukaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Luidja metskonna 1986. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1998. a määrusega nr 89

Kukka maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1.  Kukka maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on loodud Hiiumaal asuva allikalise madalsoo ja selle bioloogilise mitmekesisuse kaitseks.

2.  Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Kukka maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3.  Kogu kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse.

4.  Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5.  Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

6.  Inimestel on lubatud viibida, marju ja seeni korjata ning jahti pidada kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7.  Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal keelatud, v.a maaomanikul omal maal.

8.  Jalgratastega liiklemine ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine selleks mitte ettenähtud ja tähistamata liiklusteel ning parklas on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel.

9.  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) kinnitada maakorralduskava;

2) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava;

3) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;

4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

5) rajada metsakultuure;

6) korraldada rahvaüritusi (osalejate arvuga üle 50 inimese).

10.  Kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on kaitsealal lubatud järgmine koosluste ja liikide säilimiseks vajalik või neid mittekahjustav tegevus:

1) olemasolevate teede, jalgradade ja kraavide hooldustööd;

2) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

3) teaduslikult põhjendatud tööd veere˛iimi looduslikkuse tagamiseks;

4) raietööd vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

5) teede, õhuliinide ja muude rajatiste ning mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.

11.  Poollooduslike koosluste esinemisalal nende ilme ja liigilise mitmekesisuse tagamiseks on kohustuslik järgmine tegevus: niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine.

12.  Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kuni kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

13.  Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning veekaitse).

14.  Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikest 5 tuleneva kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid.

15.  Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja viivitamatult saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

III. LÕPPSÄTTED

16.  Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja või teised selleks volitatud isikud, kes oma pädevuse piires on õigustatud tegutsema kaitsealal ka iseseisvalt.

17.  Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

18.  Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1998. a määrusega nr 89

Kukka maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Kukka maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Pühalepa vallas Palade - ­Kõlunõmme tee ning talude Mihkel Sülluste (115) ja Siimu Tüür (110) vahelise piiri lõikumispunktist piki Palade - Kõlunõmme tee teemaa edelaserva kagu suunas kuni Uue Tuuliku (A350) talu maa kirdenurgani, sealt piki talude Uue Tuuliku (A350) ja Uue Tuuliku (A351) maa põhjapiiri kuni Uue Tuuliku (A351) talu maa loodenurgani ja mööda nimetatud talu maa läänepiiri kuni talu 181 maa kirdenurgani ning edasi mööda mõttelist sirgjoont kirde suunas Palade­ - Kõlunõmme teeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud tee teemaa edelaserva kuni kirde-edelasuunalise elektriliini trassini, piki liinitrassi loodeserva edela suunas kuni elektriliinide ristumiskohani talu Partsi (A9) maal. Edasi kulgeb piir mööda liinitrassi kirdeserva loode suunas kuni ristumiseni Kokla (A359) talu lahusmaatüki läänepiiriga. Piir jätkub põhja suunas mööda nimetatud lahusmaatüki läänepiiri ning selle lahusmaatüki loodenurka ja Uunga (A360) talu maa edelanurka ühendavat mõttelist sirgjoont, edasi Uunga (A360) talu maa lõuna-, ida- ja põhjapiiri kuni nimetatud talu maa loodenurgani. Piir jätkub põhja suunas piki Laasi (170) talu lahusmaatüki lääne- ja põhjapiiri kuni Andrus Aru (122) talu maa lõunapiirini ning mööda seda ida suunas kuni pinnasteeni. Edasi kulgeb piir mööda pinnasteed põhja suunas kuni Andrus Aru (122) talu maa põhjapiirini ja ida suunas piki nimetatud talu maa ja Andruse (A372) talu maa lahustüki põhjapiiri kuni viimati nimetatud lahusmaatüki kirdenurgani. Edasi kulgeb piir mööda mõttelist sirgjoont kagu suunas läbi Pärt Laudi (116), Sülluste (A346) ja Mihkel Sülluste (115) talude maa kuni Siimu Tüüri (110) talu maa läänenurgani. Piir jätkub kirde suunas piki Mihkel Sülluste (115) ja Siimu Tüüri (110) talude maa vahelist piiri kuni Palade - ­Kõlunõmme teeni.

Kukka maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

 


 

/otsingu_soovitused.json