Väljaandja: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.10.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2018 Avaldamismärge: RTL 2006, 73, 1336 Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord Vastu võetud 05.10.2006 nr 85 Määrus kehtestatakse «Mõõteseaduse» § 5 lõike 6 alusel. § 1. Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse nõuded juriidilisest isikust mõõtjale, kes taotleb oma erialase pädevuse hindamist Eesti akrediteerimisasutuse (edaspidi akrediteerimisasutus) poolt, ning erialase pädevuse hindamise protsessile. § 2. Mõisted (1) Metroloogiaalaseid mõisteid kasutatakse käesolevas määruses «Mõõteseaduse» tähenduses ja vastavalt standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused». (2) Kvaliteedialaseid mõisteid kasutatakse vastavalt standardile EVS-EN ISO 9000:2001 «Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara». § 3. Erialase pädevuse kriteeriumid (1) Erialase pädevuse hindamist ja tõendamist taotlev mõõtja peab vastama käesolevas paragrahvis toodud nõuetele. (2) Haldusnõuded on: 1) mõõtja peab olema juriidiline isik; 2) mõõtja peab osutama, milline õigusakt sätestab asjaomas(t)e mõõtmis(t)e läbiviimise; 3) mõõtja organisatsioon ja juhtimisstruktuur ning mõõtetegevusega seotud isikute koht organisatsioonis peavad olema dokumenteeritud; 4) mõõtja peab mõõtetegevusega seotud isikute vastutusala määratlemisel vältima võimalikke huvide konflikte; 5) mõõtjal peab olema erialase tegevuse ja juhtimise eest vastutav personal, kelle vastutusalad ja pädevusulatused peavad olema dokumenteeritud; 6) mõõtja peab dokumenteerima oma tegevuspõhimõtted, protseduurid ja tegevusjuhendid sellises ulatuses, mis on vajalik mõõtetulemuste kvaliteedi tagamiseks; nimetatud dokumentatsioon peab olema ajakohane, asjakohasele personalile edastatud, arusaadav ja rakendatud; 7) mõõtja peab tagama, et asjakohaste dokumentide kinnitatud eksemplarid on kättesaadavad igale mõõtetegevusega seotud isikule; 8) alltöövõtu kasutamisel peab mõõtja tagama alltöövõtja vastavuse käesoleva määruse nõuetele; 9) mõõtja peab olema valmis koostööks klientide või teiste asjassepuutuvate isikutega, selgitades nende vajadusi ja võimaldades konfidentsiaalsusnõuete piires jälgida mõõtmisi; 10) mõõtja peab kehtestama tema mõõtetegevuse suhtes laekunud kaebuste lahendamise korra; 11) mõõtja peab kehtestama mittevastavat mõõtetegevust ennetava või toimunud ebaõige mõõtetegevuse parandamise korra ning määrama selle rakendamiseks vastutavad isikud; 12) mõõtja peab säilitama kindlaksmääratud perioodi jooksul mõõtmis- ja vaatlusandmeid ning nende alusel tehtud arvutusi ja otsustusi, mõõteprotokolle ning väljastatud dokumentide koopiaid, kui õigusakt ei sätesta teisiti; 13) mõõtja peab tõendama, et ta tegevus vastab jätkuvalt käesoleva määruse nõuetele, planeerides ja läbi viies kehtestatud protseduurireeglitega perioodilisi siseauditeid; 14) mõõtja tegevjuhtkond peab mõõtetegevuse jätkuva usaldusväärsuse tagamiseks planeerima ja läbi viima mõõtetegevuse perioodilisi ülevaatusi. (3) Tehnilised nõuded on: 1) mõõtmisi läbiviival personalil peab olema selleks vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja kogemus; 2) mõõtmisi läbiviivale personalile peavad olema koostatud töökirjeldused, mis muuhulgas sisaldavad konkreetseid juhiseid mõõtemääramatuse hindamiseks; 3) kasutatavad ruumid ja keskkonnatingimused, milles viiakse läbi mõõtmisi, peavad võimaldama korrektset mõõtmist, kahjustamata selle nõutavat kvaliteeti; välimõõtmiste korral peab keskkonnatingimuste mõju kajastuma mõõtemääramatuse hinnangus; 4) mõõtja peab kasutama sobivaid mõõtemeetodeid ja protseduure, mis vastavad asjakohaste õigusaktide nõuetele; mittestandardsed mõõtemeetodid peavad olema sihtotstarbeliseks kasutamiseks hinnatud ja kinnitatud (valideeritud); 5) mõõtja peab omama ja rakendama protseduure mõõtemääramatuse hindamiseks; mõõtemääramatus tuleb esitada laiendmääramatusena 95%-lisel tõenäosustasemel; 6) mõõtja peab omama või tal peab olema vaba juurdepääs kõigile mõõtevahenditele ja abiseadmetele, mis on vajalikud mõõtmiste korrektseks läbiviimiseks; kasutatavad mõõtevahendid ja abiseadmed peavad olema nõuetekohaselt käsitsetud ja hooldatud; 7) kõik mõõtmisteks kasutatavad mõõtevahendid peavad olema jälgitavalt kalibreeritud või on täidetud taatluskohustuse nõue enne kasutuselevõttu ning järgnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel; taatluskohustus peab olema täidetud nendel mõõtevahenditel, mis on kantud «Mõõteseaduse» § 7 lõike 3 alusel kehtestatud kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistusse; 8) proovivõtmise korral peab mõõtja omama ja rakendama proovivõtu plaani ning protseduure; 9) mõõtja peab kehtestama protseduurid mõõteobjektide käsitsemiseks ja tuvastamiseks ning mõõtetulemuste ja asjassepuutuvate isikuandmete konfidentsiaalsuse tagamiseks; 10) mõõtja peab rakendama mõõtmiste kvaliteedi tagamise kontrollprotseduure, kaasa arvatud olemasolevate tööetalonide ja/või etalonainete regulaarse kasutamise ning võimalusel perioodilise osalemisega sobivates tasemekatsetes või võrdlusmõõtmistes; 11) mõõtja peab mõõtetulemused dokumenteerima täpselt, selgelt, ühemõtteliselt ja objektiivselt vastavalt mõõtemetoodika juhistele; 12) dokumenteeritud mõõtetulemused peavad sisaldama kogu informatsiooni, mis on nõutud asjakohase õigusakti ja mõõtemetoodika kohaselt ning on vajalik mõõtetulemuste tõlgendamisel. (4) Lõike 3 punktides 2, 4, 5, 8–11 nõutud dokumente võib vajadusel ja sobivusel ühendada ning lõike 3 punktides 8 ja 9 loetletud dokumente asendada viitega asjakohasele õigusaktile. (5) Kui mõõtja on riiklikku järelevalvet teostav asutus, sealhulgas valitsusasutus või hallatav riigiasutus, võib lõike 2 punktides 3, 5, 6 ja 10–11, samuti lõike 3 punktides 8 ja 9 loetletud teave olla esitatud mõõtja sisekorda reguleerivates dokumentides, milleks võivad olla põhimäärused, käskkirjad, ametijuhendid jm. § 4. Erialase pädevuse hindaja ja tõendaja Erialast pädevust hindab ja tõendab akrediteerimisasutus. § 5. Erialase pädevuse hindamise taotlemine (1) Erialase pädevuse hindamist võib taotleda juriidilisest isikust mõõtja. (2) Erialase pädevuse hindamise taotleja esitab akrediteerimisasutusele viimase poolt väljatöötatud vormi kohase avalduse, millele on lisatud kvaliteedijuhtimissüsteemi kirjeldus ja selle asjakohaste lisade koopiad ning hindamisulatusse kuuluvate mõõtemetoodikate loetelu. Akrediteerimisasutuse soovil on mõõtja kohustatud esitama täiendavaid pädevuse hindamiseks vajalikke dokumente. § 6. Erialase pädevuse hindamine ja tõendamine ning pädevusulatuse muutmine (1) Erialase pädevuse hindamisel tehakse kindlaks mõõtja erialane pädevus ning vastavus §-s 3 esitatud nõuetele. (2) Erialase pädevuse hindamise protseduur peab vastama standardi EVS-EN ISO/IEC 17011:2004 «Vastavushindamine. Üldnõuded vastavushindamisasutusi akrediteerivatele akrediteerimisasutustele» nõuetele. Akrediteerimisasutusel on õigus katkestada või lõpetada hindamisprotsess, kui mõõtja ei võimalda läbi viia nõuetekohast hindamisprotseduuri või ei tasu tähtaegselt ettenähtud tasu. (3) Erialase pädevuse hindamise positiivse tulemuse korral väljastab akrediteerimisasutus sellesisulise tunnistuse. Erialast pädevust tõendav tunnistus ei ole samaväärne akrediteerimistunnistusega ega asenda seda. (4) Erialast pädevust tõendavas tunnistuses peab olema toodud: 1) mõõtja nimi ja aadress; 2) kinnitus mõõtja vastavuse kohta käesoleva määruse nõuetele; 3) mõõtevaldkond; 4) tunnistuse registreerimisnumber; 5) tunnistuse väljastamise kuupäev; 6) tunnistuse kehtivusaeg; 7) akrediteerimisasutuse juhi nimi ja allkiri; 8) tunnistuse lisas esitatakse erialase pädevuse ulatuse üksikasjalik kirjeldus ja mõõtetegevuse eest vastutavate isikute nimed. (5) Erialast pädevust tõendav tunnistus kehtib kaks aastat. (6) Mõõtja erialase pädevuse ulatuse muutmine pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse ajal toimub mõõtja esitatud asjakohase § 5 lõikes 2 nimetatud avalduse alusel akrediteerimisasutuse poolt läbiviidud hindamise või §-s 8 sätestatud järelevalvekülastuse tulemusena. § 7. Tõendamisest tulenevad erialase pädevusega mõõtja kohustused (1) Tõendatud erialase pädevusega mõõtja peab pidevalt järgima pädevusnõudeid ja -ulatust ning täitma nendega seonduvaid akrediteerimisasutuse poolt esitatud nõudeid. (2) Tõendatud erialase pädevusega mõõtja peab osalema akrediteerimisasutuse poolt korraldatud võrdluskatsetes mõõtja pädevusalasse kuuluvate katse- ja mõõtemeetodite osas. (3) Tõendatud erialase pädevusega mõõtja peab mõõtetegevuse käigus ja mõõteprotokollis oma pädevuse tõendatusele viidates kasutama lauset «Erialaselt pädev mõõtja, EAK nr EXXX» ning selgelt osutama, milliste katsete või mõõtmiste osas on tema pädevus tõendatud. (4) Erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse lõppemisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel peab mõõtja viivitamatult lõpetama sellele viitamise. § 8. Tõendatud erialase pädevusega mõõtja järelevalve (1) Põhjendatud kahtluse korral tõendatud erialase pädevusega mõõtja jätkuva pädevuse ja käesoleva määruse nõuetele vastavuse suhtes viib akrediteerimisasutus läbi mõõtja järelevalvekülastuse. (2) Lõikes 1 nimetatud järelevalvekülastus toimub standardi EVS-EN ISO/IEC 17011:2004 nõuete kohaselt. § 9. Erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine (1) Kui § 8 lõikes 1 nimetatud järelevalve käigus või muul viisil on tõendatud mõõtja mittevastavus käesoleva määruse nõuetele, tunnistab akrediteerimisasutus mõõtja erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtetuks või peatab selle kehtivuse mittevastavuse kõrvaldamist kinnitavate tõendite saamiseni. (2) Erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise kohta võib mõõtja esitada akrediteerimisasutusele vaide hiljemalt 30 päeva jooksul. § 10. Rakendussätted (1) Enne käesoleva määruse jõustumist majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 110 «Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord» alusel välja antud erialast pädevust tõendavad tunnistused kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni. (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 110 «Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord» (RTL 2004, 47, 820) tunnistatakse kehtetuks. Edgar SAVISAAR Minister Marika PRISKE Kantsler