Lüsingu maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
Vastu võetud 13.10.2006 nr 218
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Lüsingu maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Lüsingu maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala)
võetakse kaitse alla:
1) maastiku mitmekesisuse ja karstivormide
kaitseks;
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)3,
niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), allikate ja allikasoode (7160),
vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning
puiskarjamaade (9070) kaitseks.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Järva maakonnas Ambla vallas Jõgisoo, Reinevere ja Roosna külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Järvamaa keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine, seejuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
(4) Sõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, õuemaal ning piiranguvööndis tehtavatel liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.
(5) Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
(6) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(7) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut
ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda
projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
§ 7. Vajalik tegevus
Kaitseala poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on Lüsingu sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning karstivormide kaitse.
§ 10. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
2)
poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik
tegevus;
3) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile,
kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja
-tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja
täiuse osas;
4) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta
ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks
ning olemasolevate ehitiste hooldustööd.
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) metsa kõrvalsaaduste, välja arvatud
marjade ja seente varumine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Lüsingu piiranguvöönd
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning karstivormide kaitse.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1)
ehitise püstitamine;
2) puhtpuistute kujundamine.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi
rajamine;
2) maavarade kaevandamine;
3) energiapuistute rajamine;
4)
uuendusraie, välja arvatud turberaie raielangi suurusega kuni 2 ha,
kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
5)
biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine, välja arvatud põllu- ja
õuemaal;
6) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute
veekogude rajamine.
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,
lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
2
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k
«Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri»
lisa 1 punkti 2 alapunktist 192 hõlmab kaitseala Lüsingu loodusala, kus
tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala
kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes
kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on
siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad
elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
maakatastri andmeid seisuga september 2004. a.
Ala
kaardiga saab tutvuda Järvamaa keskkonnateenistuses,
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses
ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Peaminister Andrus ANSIP |
Keskkonnaminister Rein RANDVER |
Riigisekretär Heiki LOOT |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.