Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määruse nr 43 “Ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnoseisundi kontrollimise eeskiri ning nende tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded” muutmine
Vastu võetud 17.10.2006 nr 86
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» § 13 lõike 3 ja § 66 lõike 2 alusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määrust nr 43 «Ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnoseisundi kontrollimise eeskiri ning nende tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» (RTL 2003, 1, 1; 2005, 92, 1388) muudetakse järgmiselt:
1) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Lisas 1 toodud nõuetes märgitud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Genfi 1958. a «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» eeskirjad (edaspidi E-reegel) ja Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivid (edaspidi asjakohane direktiiv) kehtivad koos E-reegli või asjakohase direktiivi parandustega, mis kehtisid masina valmistamise ajal.»;
2) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Lisas 1 käsitlemata juhtudel tuleb lähtuda kas asjakohasest direktiivist, E-reeglist või masinaehituse üldpraktikast.»;
3) paragrahvi 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 3 punkt 28 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 3 punktis 29 asendatakse sõna «VIN-kood» sõnaga «TIN-kood»;
7) paragrahvi 3 punkt 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 30) ülevaataja on eriväljaõppega töötaja, kes on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) poolt volitatud kontrollima sõidukite tehnoseisundit. Ülevaatajale peab olema omistatud juhtimisõigus tema poolt ülevaadatavate sõidukite juhtimiseks;»;
8) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 33 järgmises sõnastuses:
« 33) esmaregistreerimine on masina esmakordne registrisse kandmine Eestis või mõnes teises riigis. Kui masin on kasutusele võetud enne esmaregistreerimist, siis lähtutakse tehniliste nõuete rakendamisel masina kasutuselevõtu ajast.»;
9) paragrahv 5 lõikes 1 asendatakse sõnad «Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK)» sõnaga «ARK»;
10) paragrahv 5 lõikes 3 asendatakse sõna «liiklusregistrisse» sõnaga «registrisse»;
11) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Registreerimiseelset ülevaatust teostab ARK. Esmaregistreeritava masina registreerimiseelset ülevaatust võib lisaks ARK-le teostada ARK-ga vastava lepingu sõlminud masina valmistaja, tema ametlik esindaja või nende poolt tunnustatud edasimüüja. Korralist, korduvat ja erakorralist ülevaatust teostab ARK-ga vastava lepingu sõlminud äriühing.»;
12) paragrahvi 5 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Masina võib, sõltumata selle registreerimiskohast, esitada korralisele ja erakorralisele ülevaatusele mis tahes ülevaatuse teostajale, kellel on õigus teostada masina korralist, korduvat ja erakorralist ülevaatust. Korduvülevaatuseks peab masina omanik pöörduma samasse ülevaatuspunkti, kus korduvülevaatus määrati.»;
13) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 6. Lepingu sõlmimine
(1) Leping masina korralise ja erakorralise ülevaatuse teostamiseks sõlmitakse äriühinguga, kes omab kehtivat lepingut M, N, O või L kategooria sõiduki korralise ja erakorralise ülevaatuse teostamiseks, kusjuures täiendavaid tingimusi ei esitata.
(2) Äriühing, kellega sõlmitakse leping või kellega pikendatakse
lepingut esmaregistreeritava masina registreerimiseelse ülevaatuse
teostamiseks, peab vastama järgmistele tingimustele:
1) äriühing
peab olema usaldusväärne;
2) äriühingu juhatuse liikmete
või teiste juhtima õigustatud isikute suhtes ei ole algatatud
kriminaalmenetlust;
3) äriühing ei ole oluliselt rikkunud temaga
sõlmitud halduslepinguid, tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist
või pankrotimenetlust ning puuduvad muud asjaolud, mis võiksid
põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise;
4)
äriühingul ei ole võlgnevusi riiklike ega kohalike maksude, lõivude,
trahvide või sundkindlustuse maksete osas.
(3) Esmaregistreeritava masina registreerimiseelse ülevaatuse
teostamiseks äriühinguga sõlmitava lepinguga määratakse kohustuslike
tingimustena:
1) äriühingu kohustused ülevaatuse teostamisel;
2)
äriühingu vastutus ülevaatuse teostamisel;
3) lepingu
lõpetamise tingimused ja alused.»;
14) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järmiselt:
« (2) Esmaregistreeritava masina peab korralisele ülevaatusele esitama hiljemalt 24 kuu möödumisel esmaregistreerimisest.»;
15) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 9. Ülevaatusel nõutavad dokumendid
(1) Masina registreerimiseelsele ülevaatusele esitamisel peab masina
omanik või kasutaja esitama ülevaatajale järgmised dokumendid:
1)
masina omandamise või valduse õiguslikku alust tõendavad dokumendid;
2)
volikirja, kui masina esitaja ei ole selle omanik;
3) kasutatud
sõidukil registreerimistunnistuse.
(2) Masina korralisele ülevaatusele esitamisel peab masina omanik või
kasutaja esitama ülevaatajale järgmised dokumendid:
1)
masina registreerimistunnistuse või selle B-osa;
2) kehtiva
liikluskindlustuspoliisi (kui sõideti ülevaatusele omal jõul);
3)
juhtimisõigust tõendava dokumendi;
4) volikirja, kui masina
esitaja ei ole omanik või registreerimistunnistusele märgitud kasutaja.
(3) Korduvülevaatusel peab lisaks lõikes 2 nõutud dokumentidele esitama eelnenud ülevaatuse kontrollkaardi.
(4) Erakorralisel ülevaatusel peab lisaks lõikes 2 nõutud dokumentidele esitama teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise akti.»;
16) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõnad «§ 9 lõike 1 punktis 1» sõnadega «§ 9 lõikes 1»;
17) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 13. Masina registreerimiseelse ülevaatuse vormistamine
(1) Masina registreerimiseelse ülevaatuse kohta peab ülevaatuse teostaja koostama ja vajadusel väljastama registreerimiseelse ülevaatuse akti.
(2) Nõuetele vastava esmaregistreeritava masina kohta teeb ARK büroo registreerimistunnistusele sissekande järgmise korralise ülevaatuse kuu ja aasta kohta, mille kinnitab allkirjaga.
(3) Nõuetele mittevastava masina registreerimiseelse ülevaatuse aktile märgib ülevaataja põhjused, miks masin ei kuulu registreerimisele.»;
18) lisa 1 kood 101 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« Kood 101. TIN-kood (tehasetähis) või tunnusnumber ja
andmesildid
1) Masinal peab olema TIN-kood (tehasetähis) või
tunnusnumber, mis on valmistaja või ARK-i poolt masinale omistatud.
TIN-kood või tunnusnumber peab olema kantud:
a) ratastraktori
šassiile, kabiinile või muule samalaadsele konstruktsioonile ja 2003. a
või hiljem valmistatud ratastraktoril ka valmistaja andmesildile;
b)
liikurmasina või haagise šassiile, muule samalaadsele konstruktsioonile
või valmistaja andmesildile.
2) 2003. a või hiljem valmistatud
ratastraktoril peab olema direktiivi 89/173/EMÜ kohane valmistaja
andmesilt.»;
19) lisa 1 koodi 109 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
20) lisa 1 koodi 201 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 6) Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritava ratastraktori laternate optilised elemendid ja laternates kasutatavad lambid peavad vastama direktiivide 79/532/EMÜ, 76/758/EMÜ, 76/759/EMÜ, 76/760/EMÜ, 76/761/EMÜ, 76/762/EMÜ, 77/538/EMÜ või 77/539/EMÜ või E-reeglite nr 1, 4, 6, 7, 8, 19, 20, 38 või 98 nõuetele ning olema E- või e-sertifitseeritud.»;
21) lisa 1 koodi 202 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema kaks lähitule laternat. Lähitulede värvus peab olema valge. Enne 1. jaanuari 2003. a esmaregistreeritava ratastraktori või liikurmasina lähitulede värvus võib olla valge või valikkollane. Lähitule laternate paigaldamine haagisele on keelatud.»;
22) lisa 1 koodi 203 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) Ratastraktorile ja liikurmasinale on lubatud paigaldada kaks või neli kaugtule laternat, sealhulgas lisakaugtule laternad. Kaugtulede värvus peab olema valge. Enne 1. jaanuari 2003. a esmaregistreeritava ratastraktori või liikurmasina kaugtulede värvus võib olla valge või valikkollane. Haagisele on kaugtule laternate paigaldamine keelatud.»;
23) lisa 1 kood 205 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« Kood 205. Eesmised ja tagumised ääretule laternad
1)
Masinal peab olema ees ja taga kaks alumist ääretule laternat. Kui
masina esiosale paigaldatud lisaseade (tööriist) varjab ehitusekohaseid
eesmisi ääretulesid, võib ette paigaldada lisaks kaks ääretule laternat,
mille valgusava ülaserv võib olla kuni 3000 mm kõrgusel.
Pikikesktasapinnast kõige kaugemal asuv ääretule valgusava punkt ei tohi
asetseda külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm. Alumised
ääretule laternad ei tohi olla madalamal kui 400 mm ja kõrgemal kui 1900
mm maapinnast. Kui masina ehituse tõttu ei ole võimalik asetada alumisi
ääretule laternaid 1900 mm kõrgusele, siis on need lubatud erandina
asetada kuni 2300 mm kõrgusele.
2) Ülemisi eesmisi ja
tagumisi ääretule laternaid on lubatud paigaldada ainult üle 2100 mm
laiusele masinale.
3) Eesmiste ääretulede värvus peab olema valge ja
tagumiste ääretulede värvus punane.
4) 2003. a või
hiljem valmistatud ratastraktori ääretule laternate paigutus peab
vastama direktiivi 78/933/EMÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.»;
24) lisa 1 koodi 206 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 4) Piduritule laternad ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui 1900 mm maapinnast. Kui masina ehituse tõttu ei ole võimalik asetada piduritule laternaid 1900 mm kõrgusele, siis on need lubatud erandina asetada kuni 2300 mm kõrgusele.»;
25) lisa 1 koodi 207 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 6) Suunatuled ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui 1900 mm maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1900 mm suurendada kuni 2300 mm.»;
26) lisa 1 kood 210 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« Kood 210. Muud masinale paigaldatavad laternad
1)
Masinale võib lisaks paigaldada järgmisi laternaid:
a)
päevatulelaternad;
b) udutulelaternad;
c) lisa
piduritulelaternad;
d) seisutulelaternad;
e) tagurdustulelaternad;
f)
lisa suunatulelaternad.
2) Päevatule- ning eesmiste ja tagumiste
udutulelaternad peavad olema E- või e-sertifitseeritud ja nende
pikikesktasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi asetseda
külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm, kui see ei ole
valmistaja poolt ette nähtud teisiti. Eesmise udutulelaterna valgusava
ülemine serv ei tohi olla kõrgemal kui lähitule valgusava ülaserv.
3)
Lõikes 1 nimetatud laternad ei tohi olla teepinnast madalamal kui 250 mm
ja mitte kõrgemal kui:
a) päevatulelaternad – 1500 mm;
b)
eesmised udutulelaternad – ükski valgusava punkt ei tohi asuda kõrgemal
lähitulelaterna valgusava kõrgeimast punktist;
c) tagumised
udutulelaternad – 1900 mm. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust
1900 mm suurendada kuni 2100 mm;
d) lisa piduritulelaternad –
1900 mm. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1900 mm suurendada
kuni 2300 mm;
e) seisutulelaternad – 1900 mm. Masina ehituse eripära
tõttu võib kõrgust 1900 mm suurendada kuni 2100 mm;
f)
tagurdustulelaternad – 1200 mm;
g) lisa suunatulelaternad
– 4000 mm.
4) Lisa suunatule värvus peab olema
merevaigukollane. Lisa piduritule, tagumise udutule ja seisutule
(tahasuunas) värvus peab olema punane. Päevatule, eesmise udutule ja
tagurdustule värvus peab olema valge. Kui seisutuli on ühitatud külgmise
suunatulega, siis peab tema värvus olema merevaigukollane.
5)
Päevatule-, eesmisi udutule-, tagumisi udutule-, eesmisi ja tagumisi
lisa suunatulelaternaid võib paigaldada kaks. Lisa piduritulelaternaid
võib paigaldada kas kaks sümmeetriliselt masina pikiteljega või ühe
pikisümmeetriateljele. Seisutulelaternaid võib paigaldada kaks ette ja
kaks taha või ühe laterna kummalegi küljele. Tagurdustulelaternaid võib
paigaldada kas ühe või kaks.
6) 2003. a või hiljem
valmistatud ratastraktoril peab punktis 1 toodud laternate paigutus
vastama direktiivi 78/933/EMÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.»;
27) lisa 1 koodi 214 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) Masinal peavad olema tagumised helkurid ja haagisel lisaks eesmised helkurid. Masinale võib lisaks paigaldada külgmisi helkureid.»;
28) lisa 1 koodi 214 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) Haagisel peab ees olema kaks mittekolmnurkse kujuga helkurit ja
nende värvus peab olema valge.
4) Külgmised helkurid peavad
olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema
merevaigukollane.»;
29) lisa 1 koodi 214 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 7) Eesmised ja tagumised helkurid ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui 900 mm maapinnast ja masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 900 mm suurendada kuni 2300 mm. Külgmised helkurid ei tohi olla madalamal kui 400 mm ja kõrgemal kui 900 mm maapinnast ja masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 900 mm suurendada kuni 1200 mm.»;
30) lisa 1 koodi 404 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 9) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktoril peavad haagise sõidupiduri juhtimine ning ratastraktori ja haagise vahelised ühendusjuhtmed vastama direktiivi 89/173/EMÜ nõuetele.»;
31) lisa 1 koodi 501 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
32) lisa 1 koodi 1005 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
« 4) alates 1. juulist 2009. a esmaregistreeritavate ratastraktorite
suurimad lubatud massid on:
a) 2-teljelise T1, T2 ja T4.1 kategooria
ratastraktori registrimass – 18 t;
b) 3-teljelise T1, T2 ja
T4.1 kategooria ratastraktori registrimass – 24 t;
c) 2-, 3-
või 4- teljelise T4.3 kategooria ratastraktori registrimass – 10 t;
d)
2- või 3-teljelise T3 kategooria ratastraktori tühimass – 0,6 t.»;
33) lisa 1 kood 1008 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« Kood 1008. Masinarongi koostamine
1) Ratastraktori või
liikurmasina järele võib olla haagitud haagis, mille tegelik mass ja
vertikaalkoormus haakepunktile ei ületa ratastraktori või liikurmasina
valmistaja poolt määratud suurusi.
2) Kui ratastraktori või
liikurmasina valmistaja ei ole punktis 1 toodud suurusi määranud või
need andmed ei ole kättesaadavad, võib ratastraktori või liikurmasina
järele olla haagitud:
a) pidurita haagis, mille tegelik mass ei
ületa kahekordset ratastraktori või liikurmasina tühimassi;
b)
ratastraktori või liikurmasina juhi poolt piduripedaaliga juhitava
pidurisüsteemiga haagis, mille tegelik mass ei ületa kolmekordset
ratastraktori või liikurmasina tühimassi.»;
34) lisa 4 tunnistatakse kehtetuks;
35) määrusesse lisatakse lisa 5 järgmises sõnastuses:
«Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri
2002. a määruse nr 43 «Ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste
tehnoseisundi kontrollimise eeskiri ning nende tehnoseisundile ja
varustusele esitatavad nõuded» lisa 5 |
RATASTRAKTORITE JA NENDE HAAGISTE KATEGOORIATE MÄÄRATLUSED
I. Ratastraktori kategooriad määratletakse järgnevalt:
1) T1 kategooria – ratastraktorid, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h, juhile lähima telje minimaalne rööbe on vähemalt 1150 mm, tühimass on üle 600 kg ja kliirens ei ületa 1000 mm. Ratastraktorite, mille juhi istekoht on muudetav (muudetav iste ja rooliratas), puhul loetakse juhile lähimaks teljeks see telg, millele on paigaldatud suurema läbimõõduga rehvid;
2) T2 kategooria – ratastraktorid, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h, minimaalne rööbe on alla 1150 mm, tühimass on üle 600 kg ja kliirens ei ületa 600 mm. Kui ratastraktori raskuskeskme kõrgus (mõõdetuna maapinnast) jagatuna telgede minimaalsete rööpmete keskmisega on üle 0,90, ei tohi suurim valmistajakiirus ületada 30 km/h;
3) T3 kategooria – ratastraktorid, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h ja mille tühimass ei ületa 600 kg;
4) T4 kategooria – eriotstarbelised ratastraktorid, mille suurim
valmistajakiirus ei ületa 40 km/h ja mis jagunevad:
a) T4.1
kategooria – kõrgkliirens-ratastraktorid, mis on projekteeritud
töötamiseks kõrgekasvuliste kultuuridega, näiteks viinapuud. Nende
tunnuseks on tõstetud raam või raamisektsioon, mis võimaldab neil
liikuda paralleelselt taimeridadega nii, et vasakpoolsed rattad on ühel
ja parempoolsed rattad teisel pool ühte või mitut taimerida. Need on
ette nähtud ratastraktori ette, telgede vahele, taha või lavatsile
kinnitatud töömasinate vedamiseks või kasutamiseks. Tööasendis
ratastraktori kliirens on üle 1000 mm, mõõdetuna taimeridade suhtes
risti. Kui ratastraktori raskuskeskme kõrgus (tavarehvide kasutamisel ja
mõõdetuna maapinnast) jagatuna telgede minimaalsete rööpmete keskmisega
on üle 0,90, ei tohi suurim valmistajakiirus ületada 30 km/h;
b)
T4.2 kategooria – ülilaiad ratastraktorid, mis on eelkõige ette nähtud
suurtel maa-aladel töötamiseks ja mida iseloomustavad suured mõõtmed;
c)
T4.3 kategooria – põllu- ja metsamajanduslikud neljarattaveoga
madalkliirens-ratastraktorid, mille vahetatavad seadmed on kavandatud
kasutamiseks põllu- ja metsamajanduses ning millel on iseloomulik
tugiraam, mis on varustatud ühe või enama jõusiirdevõlliga ning mille
täismass ei ületa 10 tonni ja täismassi ning tühimassi suhe on väiksem
kui 2,5. Lisaks sellele on nende traktorite raskuskese (tavarehvide
kasutamisel ja mõõdetuna maapinnast) väiksem kui 850 mm;
5) T5 kategooria – ratastraktorid, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h.
II. Ratastraktori haagiste kategooriad määratletakse järgnevalt:
1) R1 kategooria – haagised, mille teljekoormus ei ületa 1500 kg;
2) R2 kategooria – haagised, mille teljekoormus ületab 1500 kg, kuid ei ületa 3500 kg;
3) R3 kategooria – haagised, mille teljekoormus ületab 3500 kg, kuid ei ületa 21 000 kg;
4) R4 kategooria – haagised, mille teljekoormus ületab 21 000 kg.
Igale haagise kategooria tähisele märgitakse lisaks veel täht «a» või
«b» sõltuvalt sellest, milline on haagise suurim valmistajakiirus:
1)
«a» haagiste puhul, mille valmistajakiirus ei ületa 40 km/h;
2)
«b» haagiste puhul, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h.»;
36) määrusele lisatakse normitehniline märkus järgmises sõnastuses:
«1 Euroopa Ühenduste Komisjoni direktiiv 2006/26/EÜ millega muudetakse põllu- ja metsamajanduslikke ratastraktoreid käsitlevaid nõukogu direktiive 74/151/EMÜ, 77/311/EMÜ, 78/933/EMÜ ja 89/173/EMÜ, et kohandada neid tehnika arenguga (ELT L 065, 07.03.2006, lk 22–26).»
Minister Edgar SAVISAAR |
Kantsler Marika PRISKE |